Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips
Määruse tegemise aeg ja koht
31. mai 2006, Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-131
Tsiviilasi
OÜ V (pankrotis) hagi OÜ R, OÜ N, G AS, TÜ M ja Eesti Vabariigi vastu tehingute kehtetuks tunnistamiseks, omandiõiguse tunnustamiseks, asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, 300 000 krooni saamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 06.01.2006 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ V (pankrotis) määruskaebus
Resolutsioon Jätta Harju Maakohtu 06.01.2006 määrus muutmata ja OÜ V (pankrotis) määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik 03.01.2006 esitas OÜ V (pankrotis) Harju Maakohtule hagi OÜ R, OÜ N, G AS, TÜ M ja Eesti Vabariigi vastu hagi, milles esitas muuhulgas nõude mõista Eesti Vabariigilt välja Harju Maavalitsuse infosüsteemide osakonna hooneregistritalituse toimingutega tekitatud kahju 4 200 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt esitas TÜ M kohtule hagi ja kohus tegi antud asjas 07.11.1996 hagi tagamise määruse, mille alusel kanti võõrandamise keelumärge hoonregistrisse. Sellega tekitati OÜ-le V materiaalset kahju. Hagi tagamine tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsusega alles 21.02.2002. Ligi kuus aastat kestnud hagi tagamine nurjas OÜ-l V soodsa müügitehingu ja tekitas objektile kahju, kuna hageja ei saanud aresti tõttu laenu objekti arendamiseks ning korrashoiuks. 06.11.1996 sõlmis hageja F. K. ostmüügilepingu eellepingu. Objekti müügihinnaks oli 2 400 000 krooni. Tehing jäi sõlmimata hagi tagamise tõttu, kuna hageja ei suutnud täita lepingu p-st 4.2 tulenevat 30-päevast müügi tähtaega. Hagejal tekkis müügi ärajäämise tõttu kohustus tasuda ostjale leppetrahvi 2 000 000 krooni. Hageja ostis ise objekti 900 000 krooni eest, seega jäi tal teenimata müügist kasum 1 500 000 krooni. Eellepingu p 6.4 järgi oli arvestatud ka viivist 5000 krooni 1649 päeva eest kuni OÜ V pankroti väljakuulutamiseni 13.06.2001. Kokku leppetrahv ja viivis moodustasid
7 245 000 krooni. F. K. esitas hageja vastu hagi 7 245 000 krooni saamiseks. Müügi peatumine oli OÜ V pankroti peapõhjuseks. Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendus Harju Maakohtu 06.01.2006 määrusega keelduti hageja kahju hüvitamise nõude menetlusse võtmisest Eesti Vabariigi vastu, kuna tegemist on nõudega, millel on avalik-õiguslik iseloom. Nimetatud kahju hüvitamise nõue kuulub tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 1, § 3 lg 1 p 1 ja § 6 lg 3 p 2 järgi halduskohtu pädevusse. Seega ei ole maakohus pädev asja lahendama. Määruskaebus ja selle põhjendused OÜ V (pankrotis) palus maakohtu määruse tühistada ja võtta hageja nõue Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks maakohtu menetlusse. Riigivastutuse seaduse (RVastS ) § 1 lg-st 3 ei nähtu, et hooneregistri tegevusega tekitatud kahju peaks nõudma halduskohtumenetluse korras. HKMS § 9 lg 4 seob kahjuhüvitamise nõude toimingu sooritamisest teadasaamisega. Nimetatud toiming tuleb tunnistada õigusvastaseks. Toimingu õigusvastaseks tunnistamine on võimalik ja seotud tsiviilasja teiste kostjate väidete või vastuväidete ärakuulamisega. RVastS § 13 järgi, mis sätestab riigivastutuse piiramise, on vastutus piiratud muuhulgas kahju tekkimise ettenägematusega, õiguste rikkumise raskusega ja muude asjaoludega, millest tulenevalt kahju hüvitamine täies ulatuses oleks ebaõiglane. Ühe nõude väljarebimine ei oleks otstarbekas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 2 järgi. Vastus määruskaebusele Eesti Vabariik palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et kahju hüvitamise nõude menetlemine Eesti Vabariigi vastu kuulub halduskohtu pädevusse. HKMS § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 6 lg 3 p 2 alusel võib halduskohtule esitatud kaebusega taotleda avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 25 lg 2 kohaselt on riigi näol tegemist avalik-õigusliku juriidilise isikuga. Seega tuleb hageja nõue Eesti Vabariigi vastu kahju hüvitamiseks lahendada halduskohtus. Hageja viide RVastS § 1 lg-le 3 on põhjendamatu. Nimetatud sättes on loetletud juhud, mil kahju loetakse tekitatuks eraõiguslikes suhtes. Hageja põhjendus nagu ei oleks ühe nõude väljarebimine käesolevas asjas TsMS §-st 2 tuleneva põhimõttega kooskõlas, ei ole aluseks tsiviilkohtumenetluses lahendada halduskohtu pädevusse kuuluvat nõuet.
R. Allikvere
G. Kivinurm
V. Lips
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.