Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik K.T, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Pankrotihaldur Kauri Rattus Võlausaldaja ON-DEMAND INKASSO OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata võlgniku 21.02.2025 taotlus vaadata määruskaebus läbi istungil. Lahendada määruskaebus kirjalikus menetluses.
2.Harju Maakohtu 09.01.2025 määrus tühistada ja saata asi võlgniku 16.10.2024 taotluse uuesti lahendamiseks samale maakohtule.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebemenetluses esitatud tõendite vastuvõtmine jätta maakohtu otsustada. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja see jõustub teatavaks tegemisel.
1.Harju Maakohus kuulutas 28.02.2017 määrusega välja K.T (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduri (haldur). Maakohtu kinnitas 20.02.2020 määrusega kinnitas võlausaldajate 22.01.2020 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissotsuse. Kompromissi sisu seisnes selles, et võlausaldaja ON-DEMAND INKASSO OÜ (võlausaldaja) nõue tasutakse osaliselt ja summas 150 000 € seatakse hüpoteek, aga teised tunnustatud nõuded tasutakse tervikuna. Halduri 13.02.2024 taotluse alusel tühistas maakohus 15.02.2024 määrusega kompromissi ja taastas pankrotimenetluse.
2.Võlgnik esitas 16.10.2024 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks ja halduri vabastamiseks põhjendusega, et võlgniku vara ületab tema kohustusi. Ainus nõue on võlausaldajal ja see on väiksem võlgnikule kuuluva kinnisasja mõttelise osa väärtusest. Lisaks märkis võlgnik, et võlausaldaja nõue tugineb võltsitud dokumendile ja tegelikult sellist nõuet ei ole.
3.Haldur ja võlausaldaja vaidlesid võlgniku taotlusele vastu. Halduri tellitud asjatundja arvamuse järgi on võlgnikule kuuluva kinnistu mõttelise osa turuhind 165 000 €.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus tegi 09.01.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega lõpetas pankrotimenetluse pankroti aluse äralangemise tõttu, vabastas halduri ja määras avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotust kohus ei otsustanud.
4.1.PankrS § 157 p 3 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankroti aluse äralangemisega. PankrS § 159 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui võlgnik tõendab, et ta ei ole maksejõuetu või et teda ei ähvarda maksejõuetus, kui pankrot kuulutati välja seetõttu, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine tulevikus oli tõenäoline.
4.2.PankrS § 161 lg 3 kohaselt ei või menetlust lõpetada enne, kui haldur on teinud sama seaduse §-s 146 nimetatud väljamaksed ja esitanud kohtule aruande, mis peab sisaldama § 162 lg-s 2 nimetatud andmeid. Maakohus sedastas, et haldur on teinud pankrotimenetluse jooksul väljamaksed, mille tulemusel on ainult võlausaldaja nõue veel (osaliselt) rahuldamata.
4.3.Neil põhjendustel leidis maakohus, et võlgniku taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada, sest pankrotimenetluses on jäänud rahuldamata ühe võlausaldaja nõue ning ülejäänud võlausaldajate nõuded on rahuldatud. Võlgnikule kuuluva kinnistu (mõttelise osa) väärtus ületab võlausaldaja võimalikku nõuet ja tema kasuks seatud hüpoteegi suurust.
4.4.PankrS § 165 lg 3 alusel vabastas kohus halduri.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Võlausaldaja esitas 29.01.2025 määruskaebuse, milles palus vaidlustatud määruse tühistada ja jätta võlgniku taotlus rahuldamata. Menetluskulud palub võlausaldaja panna võlgniku kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised: -
-
hüpoteek seati kompromissi alusel, aga kompromissi tühistamise tõttu saab võlgnik ilmselt taotleda hüpoteegi kustutamist; võlgnik on jätkuvalt maksejõuetu, sest ta ei ole võlausaldaja nõuet rahuldanud ja seda ei ole suudetud pikema aja jooksul teha ka pankrotimenetluses. Võlgnik on teinud haldurile kinnistu mõttelise osa võõrandamisel erinevaid takistusi, mh elab sellele vastavas korteris võlgniku poeg ja ostuhuvilised ei saa korteriga tutvuda. Korter moodustab osa üksikelamust, mis on ebaseaduslikult jaotatud korteriteks; täitmata on PankrS § 161 lg 3 tingimus, sest haldur ei ole esitanud aruannet, millest nähtuks mh võlausaldaja nõude alusel väljamakse tegemine.
Võlausaldaja lisas kaebusele dokumentaalse tõendi.
6.Võlgnik vaidles kaebusele vastu ja taotles kaebuse suulist läbivaatamist. Võlgnik leiab jätkuvalt, et tema vara ületab kohustusi ja võlausaldajal nõue puudub. Koos vastusega esitas võlgnik dokumentaalseid tõendeid.
7.Haldur toetas kaebust. Ta märkis, et vaidlustatud määruse tulemusel tekib olukord, kus võlausaldajal ei ole oma tunnustatud, kuid rahuldamata nõude realiseerimiseks täitedokumenti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja võlgniku taotluse uueks lahendamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667 lg 2 ls 2). Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses (TsMS § 667 lg 3 ls 1) ja rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus ei saa maakohtu põhjenduste puudulikkuse tõttu sisuliselt kontrollida, kas võlgniku taotluse rahuldamine oli 2 (3)
põhjendatud ega teha ise selle kohta lõplikku otsustust (järgnevas p 9). Samuti ei saa kohus praegu lahendada tõenditaotlusi (p 11) ega otsustada menetluskulude jaotust (p 12).
9.Vaidlustatud määrus ei ole piisavalt põhjendatud, mis on menetlusnormi oluline rikkumine (TsMS § 465 lg 2 p 8, § 656 lg 1 p 5) ning toob kaasa määruse tühistamise olenemata kaebuse ja sellele esitatud vastuste väidetest. Maakohus kajastas määruses kohaldatavate normide ülevaate, aga jättis tuvastamata, kui suur on võlgniku kohustuste ja vara väärtus. Piisav ei ole üldsõnaline tõdemus, et võlgniku vara väärtus ületab võimalikku nõuet. PankrS § 159 lg 1 esimese alternatiivi kohaldamiseks peab võlgnik olema selgelt tõendanud, et ta ei ole maksejõuetu – selle asjaolu sisulist kontrolli vaidlustatud määrus ei sisalda. Ühtlasi on õige kaebuse väide, et maakohus ei kontrollinud PankrS § 161 lg 3 tingimust, sest määruse põhjendused ei sisalda konkreetseid andmeid PankrS § 162 lg 2 tunnustele vastava lõpparuande kohta.
10.Menetluse jätkamisel tuleb maakohtul mh menetlusosalistega arutada võlgniku väidet, et võlausaldaja nõue põhineb võltsitud andmetel. Käesolevas asjas kohaldub PankrS § 106 lg 3 varasemas redaktsioonis, mis nägi mh ette, et kui ilmneb nõude tunnustamise põhinemine võltsitud andmetel, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Pankrotiasja hagita asjana menetleva kohtu kohustus on viidatud sätte tunnustele viitava avalduse saamisel välja selgitada, kas keegi loetletud menetlusosalistest soovib nõude uut läbivaatamist.
11.Eeltoodud kaalutlustel ei uuri ega hinda ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud tõendeid, vaid jätab nendega seonduvad otsustused maakohtu teha. Lähtudes eelnevast tuleb maakohtul võlgniku taotluse uuel läbivaatamisel (ja selle rahuldamata jätmise korral ka pankrotimenetluse jätkamisel) välja selgitada võlgniku kohustuste ja vara ulatust käsitlevad asjaolud. Ringkonnakohus märgib, et eeldatavasti ei ole võlgniku kinnisasja mõttelise osa turuväärtuse kohta esitatud ühe asjatundja arvamus piisav olukorras, kus haldur ja võlausaldaja on toonud esile nimetatud vara võõrandamise olulised takistused ja viidanud vara võimalikule koormatusele kasutuslepinguga. Samas tuleb kohtul võtta arvesse ka seda osa pankrotivarast, mis on halduri käsutuses. Võlgniku varakogumi tegeliku väärtuse kindlakstegemiseks võib olla vajalik koguda andmeid kas kohtu algatusel või andes menetlusosalistele võimaluse ise neid esitada. Otstarbekas on lahendada senised ja võimalikud tulevased tõenditaotlused korraga.
12.Kui maakohus võlgniku taotluse uuel läbivaatamisel taas rahuldab, tuleb otsustada ka menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg-d 1 ja 3). Kui taotlus jääb rahuldamata, siis ei tee maakohus menetlust lõpetavat lahendit ja kulud jaotatakse edaspidi. Mõlemal juhul hõlmavad jaotatavad kulud ka praeguse kaemenetluse kulusid.
13.Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud (TsMS § 696 lg 1 ls 1). Käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). Samuti ei ole menetlusosalistel kaebeõigust seoses määruses tehtud menetluslike otsustustega. Määrus jõustub teatavaks tegemisel (TsMS § 466 lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.