Aktsiaseltsi Telor Ehitused hagi OÜ SoeAuto vastu võla ja viivise saamiseks ning garantii realiseerimise õiguse puudumise tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ SoeAuto apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
194 295,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts Telor Ehitused (registrikood 10450879), seaduslik esindaja HV ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper Kostja: OÜ SoeAuto (registrikood 10558186), lepingulised esindajad vandeadvokaat Britta Oltjer ja advokaat HanneLoore Härma
Kohtuistungi toimumise aeg
13.02.2017, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus osas, millega tuvastati OÜ-l SoeAuto Swedbank AS-i poolt väljastatud garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Telor Ehitused hagi OÜ SoeAuto vastu järgmistes nõuetes: 2.1 tuvastada OÜ SoeAuto kohustus esitada Swedbank AS-le tahteavaldus garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga;
2.2 kohustada OÜ-d SoeAuto esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, tegema tahteavaldused, millega tagatakse, et Swedbank AS ei teosta OÜ-le SoeAuto garantiikirja nr 14005487-GF alusel väljamakseid, ning kohustuse täitmata jätmise juhuks mõista OÜ-lt SoeAuto Aktsiaseltsi Telor Ehitused kasuks välja kahjuhüvitis 60 000 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni; 2.3 tuvastada OÜ-l SoeAuto Swedbank AS-i väljastatud garantiikirja nr 14-005487GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine.
3.Samuti tühistada Harju Maakohtu 22.06.2015 otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning määrata uus menetluskulude jaotus.
4.Muus osas jätta Harju Maakohtu 22.06.2015 otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.
5.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
6.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 6.1 Rahuldada Aktsiaseltsi Telor Ehitused hagi OÜ SoeAuto vastu põhivõla 106 178,70 eurot ja sellelt viivise väljamõistmiseks. 6.2 Välja mõista OÜ-lt SoeAuto 108 089,97 eurot ja viivis 0,055% põhinõudest (106 178,70 eurot) päevas alates 06.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni Aktsiaseltsi Telor Ehitused kasuks. 6.3 Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Telor Ehitused hagi OÜ SoeAuto vastu järgmistes nõuetes: 6.3.1 tuvastada OÜ SoeAuto kohustus esitada Swedbank AS-le tahteavaldus garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga; 6.3.2 kohustada OÜ-d SoeAuto esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, tegema tahteavaldused, millega tagatakse, et Swedbank AS ei teosta OÜ-le SoeAuto garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamakseid, ning kohustuse täitmata jätmise juhuks mõista OÜ-lt SoeAuto Aktsiaseltsi Telor Ehitused kasuks välja kahjuhüvitis 60 000 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni; 6.3.3 tuvastada OÜ-l SoeAuto Swedbank AS-i väljastatud garantiikirja nr 14005487-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine. 6.4 Jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes 35 % ulatuses Aktsiaseltsi Telor Ehitused kanda ja 65 % ulatuses OÜ SoeAuto kanda.
7.Jätta Harju Maakohtu 07.10.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati OÜ-le SoeAuto kuuluvale kinnistule (registriosa nr 9534102) Aktsiaseltsi Telor Ehitused kasuks kohtulik hüpoteek summas 106 178,70 eurot, ja Riigikohtu 13.05.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega suurendati kohtuliku hüpoteegi summat 56 222,76 euro võrra 162 401,46 euroni, jõusse kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna.
8.Tühistada Harju Maakohtu 07.10.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega keelati Swedbank AS-il (registrikood 10060701) garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete tegemine OÜ-le SoeAuto
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Telor Ehitused (hageja) esitas 06.10.2014 Harju Maakohtule hagi OÜ SoeAuto (kostja) vastu, milles palus: 1) välja mõista 31.07.2014 arve nr 48 ja 18.09.2014 arve nr 54 järgne põhivõlg ja viivis kuni 05.10.2014 (k.a), kokku 108 089,97 eurot, viivis 0,055% tasumisele kuuluva arve summast iga kalendripäeva eest alates 06.10.2014 kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina kuni põhinõude täitmiseni; 2) tuvastada kostja kohustus esitada Swedbank AS-le tahteavaldus garantiikirja nr 14005487-GF alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga või alternatiivselt: 2.1) kohustada kostjat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, tegema tahteavaldused, millega tagatakse, et Swedbank AS ei teosta kostjale garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamakseid, ning kohustuse täitmata jätmise juhuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 60 000 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni või alternatiivselt: 2.2) tuvastada kostjal Swedbank AS väljastatud garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 01.11.2013 hageja töövõtjana ja kostja tellijana ehituse töövõtulepingu nr L7, mille objektiks oli 12-korteriga elamu ehitamine aadressil Tallinn, Lüli 1. Hageja kohustus saavutama ehitustööde põhilise valmiduse hiljemalt 30.09.2014. Faktiliselt valmisid tööd augustis 2014. Kostja kohustus hagejale tasuma 586 021 eurot (+ km). Tasumine pidi toimuma tehtud tööde aktide põhjal esitatud arvete alusel. 31.07.2014 esitas hageja juulis tehtud ja kinnitatud ehitustööde aktide alusel arve nr 48 64 421,08 euro tasumiseks maksetähtajaga 15.08.2014. Kostja keeldus arvet tasumast, kuna hageja ei pidanud kinni vahetähtaegadest ja kostjal oli õigus saada leppetrahvi. Kostjal on tasumata ka 18.09.2014 arve nr 54 summas 41 757,62 eurot maksetähtajaga 03.10.2014. Hageja väitel tegelikult vahetähtaegu kokku ei lepitud. 12.09.2014 allkirjastasid pooled ja
omanikujärelevalve tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Akti oli lisatud, et kostja esitab puuduste nimekirja 19.09.2014. 15.09.2014 kirjas teatas kostja, et tasaarvestab leppetrahvinõude 119 255,07 eurot arvega nr 48. 19.09.2014 esitas kostja nimekirja puudustest, millest hageja väitel 85% tegelikkuses ei eksisteerinud ja 15% olid vähetähtsad. 25.09.2014 esitas kostja hagejale lepingu ülesütlemise avalduse ja lõpptähtaja järgimata jätmise tõttu täiendava leppetrahvinõude 58 602 eurot. Hageja oli kostjale andnud Swedbank AS garantii suurusega 60 000 eurot. 29.09.2014 esitas kostja Swedbank AS-le taotluse välja maksta garantiikirja alusel 60 000 eurot. Hageja pidas seda õiguste kuritarvitamiseks. Hageja tõi hagiavalduses välja, et ta ei ole lepingut rikkunud ja kõik kvaliteeti puudutavad väited on ümber lükatud TS eksperdiarvamusega. Aknad olid ees enne ehitustööde tegemist ja nende olukord oli juba siis halb. Hageja värvis lisatasu nõudmata akende lengid ja raamid, parandades nende väljanägemist. Tööd anti üle enne tähtaega 12.09.2014. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leidis, et poolte koostöö ei sujunud ja vigu hageja töös oli palju, tööd ei vastanud heale ehitustavale ja hageja ei kõrvaldanud puudusi. Vahetähtajad olid kokku lepitud. Hageja pidi esitama kostjale kooskõlastamiseks kahe nädala jooksul iga nädala kaupa ehitustööde graafiku. Kostja ei põhjustanud tööde viibimist. Summad olid välja maksmata, kuna hageja töö oli ebakvaliteetne, tehtud hilinemisega ning ei oleks saanud tähtajaks valmis. Hageja keeldus oma vigu tunnistamast ja nende üle läbi rääkimast. Suurim puudus oli mehaanilised vigastused aknaklaasidel, samuti olid aknad ja aknalauad värvised ning raamid ebaühtlase väljanägemisega. RT arvamusest nähtus, et kostja etteheited ei olnud alusetud.
4.25.09.2014 ütles kostja lepingu üles, sest oli selge, et 30. septembriks 2014 ei suuda hageja saavutada ehitustööde põhilist valmidust ja parandada vaegtöid. Tööd ei valminud augustis 2014. Lepingu p 8.1 kohaselt pidi tööde valmidus olema saavutatud hiljemalt 30.09.2014. Lepingu p 8.3 kohaselt pidi hageja tasuma kostjale leppetrahvi 0,055% lepingu p-s 10.1 toodud tööde hinnast iga viivitatud päeva eest, mille võrra tööde põhilise valmiduse saavutamine ületab lepingus sätestatud tähtaega. Lepingu p 8.4 kohaselt pidi hageja tasuma leppetrahvi lepingu p-s 8.3 toodud tingimustel ka juhul, kui ta ületab põhjendamatult poolte kokkulepitud vahetähtaegasid, milleks loetakse tööde tegemise graafikuga kokku lepitud iganädalasi tähtaegasid lepingu p 2.1.17 järgi. Kostjal on tööde lõpptähtaja rikkumise tõttu 58 602 euro suurune leppetrahvinõue (p 14.3) ja vahetähtaegadest kinni pidamata jätmise tõttu 119 255,07 euro suurune leppetrahvinõue. Lisaks on kostjal hageja vastu nõue summas 33 146,54 eurot seoses akende parandustööde maksumusega. Kostja tasaarvestas hageja nõude oma vastunõudega. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 22.06.2015 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja 108 089,97 eurot ja viivise 0,055% põhinõudest (106 178,70 eurot) päevas alates 06.10.2014 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus tuvastas kostjal Swedbank AS-i väljastatud garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumise ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 8412 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Maakohus luges tuvastatuks, et pooled sõlmisid 01.11.2013 töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja ehitama 12-korterilise elamu aadressil Tallinn, Lüli 1. Hageja nõudis tehtud tööde eest tasu, mis VÕS § 637 lg 4 järgi muutub sissenõutavaks töö vastuvõtmisest. Lepingus oli kokku lepitud tööde vastuvõtmise ja tööde eest tasumise kord. Maakohus leidis, et vahetähtaegades on kokku lepitud, arvestades lepingu punkti 2.1.17, just selle punkti järgi on pooled käitunud ja täitmisel sellele graafikule tuginenud.
7.Kohus kvalifitseeris kostja 25.09.2014 ülesütlemisavalduse lepingust taganemiseks (VÕS § 655 lg 2). Põhjendusena viitas maakohus Riigikohtu lahenditele kohtuasjades nr 32-1-126-13, nr 3-2-1-59-13 ja nr 3-2-1-64-11, kus Riigikohus asus seisukohale, et vaatamata sellele, et VÕS § 655 lg 1 sätestab töövõtulepingu ülesütlemise õiguse, ei muuda see töövõtulepingut kestvuslepinguks ning seetõttu saab lepingust taganeda. Taganemiseks peab VÕS § 116 lg 1 kohaselt esinema oluline lepingurikkumine, kuid praegu seda ei ole.
8.Kohus leidis, et hageja saavutas ülesütlemise ajaks tööde põhilise valmiduse, tööd anti üle enne tähtaega. Pooled on sõnaselgelt kinnitanud, et ehitustööd on lõpetatud: pooled koostasid 12.09.2014 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles märkisid, et töövõtulepingu ja selle lisadega määratud ehitustööd on lõpetatud ja dokumenteeritud, v.a akti p 6, mis sätestab, et tellija esitab puuduste nimekirja hiljemalt 19.09.2014. Tuginedes hageja esitatud eksperdi TS arvamusele, leidis kohus, et töös esinesid pisipuudused, mis ei anna alust kostjale tasu maksmisest keelduda. Arvetes 48 ja 54 märgitud tööd on vastu võetud ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.
9.Maakohus leidis, et kostjal ei ole õigust leppetrahvi nõuda, ning pidas garantii realiseerimist õigustamatuks. Leppetrahvinõuded on põhjendamatud, sest vahetähtaegade rikkumise kohta leppetrahvinõude esitamine kaheksa päeva enne kõigi tööde ennetähtaegset vastuvõtmist 12.09.2014 ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 1). Selline leppetrahvinõue on esitatud tagantjärele ja teenib eesmärki vältida lepingujärgse tasu maksmist, mida kohus ei pea lubatavaks. Tööd anti üle enne tähtaega. Töös esinesid pisipuudused, mis ei too kaasa märkimisväärseid kulutusi, seega ei olnud garantii realiseerimine õigustatud.
10.Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja menetluskulud koosnesid riigilõivust 1850 eurot, õigusabikulust 10 164,60 eurot ja dokumentaalse tõendi kulust 312 eurot. Riigilõivu ja tõendi saamise kulu pidas kohus põhjendatuks. Õigusabikulu pidas kohus põhjendatuks osaliselt, 50 töötunni ulatuses, summas 6250 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.27.07.2015 esitas kostja Harju Maakohtu 22.06.2015 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ning saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt palus kostja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
12.Kohus hindas tõendeid meelevaldselt ja ei olnud objektiivne. Ehitusobjekt on teostatud niivõrd suurte puudustega, et nende täielikku ulatust ei ole veel tänagi võimalik hinnata. Kostja esitas ka vastavad tõendid, kuid kohus jättis need põhjendamatult kõrvale. Samuti jättis kohus põhjendamatult vastu võtmata kostja esitatud J-Inseneribüroo OÜ arvamuse. Hageja käitus kostja suhtes pahatahtlikult, andes üle puudustega objekti ja keeldudes puudusi kõrvaldamast. Kostja esitas 19.09.2014 vaegtööde nimekirja. Ka J-Inseneribüroo OÜ leiab, et see nimekiri on põhjendatud. Ehituskoosoleku protokollides, mida kohus ei
arvestanud, juhiti pidevalt tähelepanu puudustele töös. Lisaks olid objektil ehitusvead, mis olid tingitud sellest, et ei järgitud tellija juhiseid.
13.Hageja esitas ainult ühe TS arvamuse. TS on küll riiklikult tunnustatud ekspert, kuid ei ole läbiviinud ekspertiisi. RT esialgne ülevaatus kinnitas ulatuslikke puudusi. Ka JInseneribüroo OÜ ekspertiis viitas objekti veel ulatuslikematele puudustele. Sisuliselt ei vasta kogu töö heale ehitustavale. Hageja rikkus ehituslepingut. Puuduste tõttu ei saa objekt kasutusluba. Kõik hinnangud viitavad, et hageja ehitusega tekitatud kahju ja puuduste kõrvaldamine on kallim, kui seda on maksmata jäetud summad.
14.Maakohus jättis põhjendamatult analüüsimata kostja tähtaegselt esitatud vastunõuded. Kohus ei tuvastanud, et hageja ei vastuta selle kahju eest. Asjaolu, et hageja väitel püüdsid nad akende seisukorda parandada, viitab sellele, et hageja ise rikkus aknad ära. Hageja teostatud töö ajal pidid olema aknad kinni kaetud.
15.Hageja ei saavutanud lepingu ülesütlemise ajaks tööde põhilist valmidust. Kohus leidis ekslikult, et ei esine olulist lepingurikkumist. Vaidlus seisneb üleandmise-vastuvõtu akti tõlgendamises. Kohus käsitles akti kinnitusena tööde lõpliku valmiduse saavutamise kohta, samas on lepingu p-s 8.1 toodud välja, millised tingimused peavad olema täidetud, et oleks saavutatud tööde lõplik valmidus. Kuna täidetud ei olnud kõik lepingu p 8.1 tingimused akti allkirjastamisel, oli ehitustööde põhiline valmidus saavutamata. 12.09.2014 aktis on märgitud, et töövõtulepingu ja selle lisadega määratud ehitustööd on lõpetatud ja dokumenteeritud, v.a akti p 6, mis sätestab, et tellija esitab puuduste nimekirja hiljemalt 19.09.2014. Kostja esitas 19.09.2014 144 puudusega nimekirja. Üleandmise-vastuvõtu aktis on märgitud, et aktiga ei lähe üle objekti riisiko. Seega on akt käsitletav olukorra fikseerimise aktina.
16.Maakohus ei hinnanud tõendeid objektiivselt. Tõendite vahelise vastuolu ületamiseks ei ole vaja teha tõendite vahel valikuid, vaid arvestada oleks tulnud muid tõendeid või teha uus ekspertiis. Asjaolu, et RT ei ole riiklikult tunnustatud ekspert, ei saa olla aluseks tema arvamuse täielikuks arvestamata jätmiseks. TS ei ole viinud läbi ekspertiisi. Kuna ei ole teada, millise lähteülesande hageja püstitas TS-le, ei ole õige tema arvamust aluseks võtta. RT on arvamuse andmisel lähteülesannet ja hindamiskriteeriumeid selgitanud, TS arvamuse hindamiskriteeriumid on selgusetud.
17.Kohus leidis küll õigesti, et vahetähtaegades oli kokku lepitud, kuid viide hea usu põhimõtte rikkumisele, kui kostja rakendas oma õiguste kaitseks õiguskaitsevahendeid, on ebaõige. Kohus jättis tähelepanuta tõendid, mis viitavad, et kostja teatas aegsasti hagejale oma kavatsusest nõuda leppetrahvi vahetähtaegadest mittekinnipidamise tõttu.
18.Hageja tekitas oma tegevusega kostjale kahju ja vähim, mida kostja oma õiguste tagamiseks nõuda saab, on leppetrahv. Isegi kui hageja nõue oleks põhjendatud, on see võimalik tasaarvestada kostja nõudega hageja vastu. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-42-11 kohaselt ei pea kostja tasaarvestuse esitamiseks esitama vastuhagi. Piisab, kui kostja esitab tasaarvestuse avalduse kohtumenetluse ajal. Maakohus ei kontrollinud tasaarvestuse põhjendatust.
19.Garantiikirja realiseerimine ei ole hea usu põhimõtte vastane ning käsitletav õiguste kuritarvitamisena ja töövõtulepingu rikkumisena, kuna hageja on rikkumised toime pannud. Kui tegemist oli pisipuudustega, oleks olnud hagejal võimalik need likvideerida. Kuna
kostja nõue hageja vastu on suurem, pole hageja nõuetel seoses garantiikirjaga õiguslikku alust.
20.Põhjendatud ei ole maakohtu poolt menetluskulude puhul võrdleva meetodi kasutamine, kuna hageja ajakulu ei saanud olla samaväärne kostja ajakuluga. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta maakohtu otsuse muutmata. Menetluse edasine käik
22.Tallinna Ringkonnakohus jättis 21.03.2016 otsusega Harju Maakohtu 22.06.2015 otsuse muutmata. Apellatsioonimenetluse kulud jättis ringkonnakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1400 eurot ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
23.Riigikohus tühistas 20.10.2016 otsusega nr 3-2-1-79-16 Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2016 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus leiab, et materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles kohus tuvastas kostjal Swedbank AS-i poolt väljastatud garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumise. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab garantiikirjaga nr 14005487-GF seotud hageja nõuded rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 2). Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas ning määrata uus menetluskulude jaotus. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta kohtuotsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
25.Kolleegiumi hinnangul tõlgendas maakohus ebaõigesti kostja 25.09.2014 ülesütlemisavaldust (I kd tl 80-83) lepingust taganemisena. Töövõtulepingust võib nii taganeda kui ka selle üles öelda. Kostja on 25.09.2014 avalduses soovinud lepingu üles öelda. Ka ringkonnakohtu 13.02.2017 istungil selgitas kostja, et ta ei tugine taganemisele, vaid ülesütlemisele. Samuti märkis kostja, et kui lepingu rikkumist ei tuvastata, siis tugineb ta nn vabale ülesütlemisele. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Ülesütlemisavalduses viitas kostja asjaolule, et hageja ei suuda 30. septembriks 2014 likvideerida vaegtöid ning tugines lepingu punktile 14.3.2. Viidatud punkt sätestab, et tellijal on õigus leping ennetähtaegselt üles öelda ja nõuda töövõtjalt kahjude hüvitamist ja leppetrahvi 58 602 eurot, kui töövõtja ei lõpeta ehitustöid lepingu või selle lisaga sätestatud tähtajaks või ehitustööd teostatakse sellise tempoga, et ilmselt pole võimalik nende lepingule vastav lõpetamine, kui selline olukord pole tekkinud lepingus toodud põhjustel, mis lubab tähtaega pikendada, ning vaatamata tellija kirjalikule nõudmisele ei ole olukord paranenud. Eeltoodust järeldub, et enne lepingu ülesütlemist tuli tellijal anda töövõtjale puuduste kõrvaldamiseks täiendav tähtaeg. Kostja ei ole 19.09.2014 esitatud nimekirjas loetletud puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andnud. Kuna kostja ei andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega, siis ei saanud ülesütlemise aluseks olla
lepingu rikkumine. Lisaks ei saanud kostjale olla 25.09.2014 selge, et hageja ei kõrvalda puudusi 30. septembriks 2014. Arvestades aga, et tellija võib töölepingu üles öelda sõltumata põhjusest, siis tuleb kostja ütlesütlemisavaldust käsitleda VÕS § 655 lg 1 järgi vaba ülesütlemisena. Tähtust ei ole asjaolul, et kostja ei tuginenud lepingu ülesütlemisavalduses ega ka maakohtus vabale ülesütlemisele. Pooled on toonud esile faktilise asjaolu (s.o, et kostja esitas 25.09.2014 lepingu ülesütlemisavalduse) ning kohtu ülesanne on see faktiline asjaolu õiguslikult kvalifitseerida. Sellest tulenevalt on kostjal apellatsioonimenetluses õigus tugineda lepingu vabale ülesütlemisele. Kuna kostja on lepingu VÕS 655 lg 1 alusel 25.09.2014 üles öelnud, siis ei oma hageja poolt 06.10.2014 tehtud lepingu ülesütlemine õiguslikku tähendust.
26.Tulenevalt VÕS § 655 lg 1 on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja on jätnud hagejale tasumata 31.07.2014 arve nr 48 summas 64 421,08 eurot ja 18.09.2014 arve nr 54 summas 41 757,62 eurot. Kokkulepitud tasunõuet vähendavate asjaolude tõendamiskoormis on kostjal. Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja töös olid puudused. 12.09.2014 allkirjastasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tl 72). Akti kohaselt on ehitustööd lõpetatud, v.a kõrvaldamata puudused, mille nimekirja pidi kostja esitama 19.09.2014. Kostja esitaski 19.09.2014 puuduste nimekirja (I kd tl 75-79). Lisaks on kostja esitanud RT 27.11.2014 ülevaatuse akti, mille kohaselt põhjendamatuid puudusi ja etteheiteid kostja esitatud puuduste nimekirjas ei ole (II kd tl 15-24). Hageja on esitanud TS 27.11.2014 arvamuse, mille kohaselt enamus puudusi ei ole põhjendatud, ehitustööde kvaliteet vastab normidele ning esinevad üksnes pisipuudused (II kd tl 122-140). Ringkonnakohus märgib, et maakohus keeldus 20.05.2015 istungil õigesti kostja esitatud JInseneribüroo OÜ arvamuse vastuvõtmisest. Istungiprotokolli kohaselt ei olnud arvamus allkirjastatud. Lisaks esitati see ka pärast kohtu määratud tõendite esitamise tähtaega (IV kd tl 184-185). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole VÕS § 655 lg 1 kohaldamisel siiski vaja kindlaks teha, millised puudused töös olid ja milline on nende kõrvaldamise maksumus. Puuduste kõrvaldamise maksumus ei ole miski, mida hageja lepingu ülesütlemise tagajärjel kokku hoidis. VÕS § 195 lg 2 sätestab, et lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. Seega ei võta lepingu ülesütlemine hagejalt ära kohustust kõrvaldada töös olevad puudused. Muid asjaolusid, mis võiksid vähendada kokkulepitud tasunõuet, ei ole kostja esile toonud.
27.Kostja ei ole puuduste kõrvaldamise maksumusega seoses teinud ka põhjendatud tasaarvestust. Kostja on küll avaldanud, et ta soovib akende parandustöödest tuleneva nõude summas 33 146,54 eurot tasaarvestada hageja nõudega. Ringkonnakohus asus 21.03.2016 otsuses seisukohale, et kahjustused ei leidnud tõendamist ning Riigikohus märkis 20.10.2016 otsuses, et ringkonnakohus ei ole selle hinnangu andmisel menetlusõiguse norme rikkunud. Ringkonnakohus leiab, et kuna akende kahjustamine hageja poolt ei ole tõendatud, siis ei ole kostja tasaarvestus põhjendatud. Ülejäänud puuduste osas ei ole kostja tasaarvestust teinud.
28.Kostja on esitanud hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite ka seoses leppetrahviga. Kostja nõuab leppetrahvi 58 602 eurot lepingu p 14.3 ja 14.3.2 alusel seoses lõpptähtaja järgimata jätmisega ja 119 255,07 eurot lepingu p 8.4 alusel seoses vahetähtaegade järgimata jätmisega.
29.Esmalt märgib kolleegium, et kostja leppetrahvi nõue summas 58 602 eurot ei ole põhjendatud. Lepingu p-d 14.3 ja 14.3.2 annavad kostjale leppetrahvi nõudeõiguse juhul, kui tellija ütleb töövõtulepingu töövõtja poolse rikkumise tõttu üles. Ringkonnakohus on eelnevalt asunud seisukohale, et lepingu ülesütlemise aluseks ei olnud lepingu rikkumine hageja poolt. Seega ei saa kostja nõuda nende lepingupunktide alusel hagejalt leppetrahvi. Kostja on viidanud leppetrahvi nõudmisel ka lepingu p-le 8.3. Lepingu p 8.3 kohaselt on töövõtja kohustatud tasuma tellijale leppetrahvi 0,055 % lepingu p-s 10.1 toodud tööde hinnast iga viivitatud päeva eest, mille võrra töö põhiline valmiduse saavutamine ületab lepingus sätestatud tähtaja. Lepingu p 8.1 kohaselt kohustus töövõtja saavutama ehitustööde põhilise valmiduse hiljemalt 30.09.2014. Kuna kostja ütles töövõtulepingu VÕS § 655 lg 1 alusel 25.09.2014 üles, siis ei saanud hageja järgida ega rikkuda 30. septembriks 2014 määratud tähtaega, mistõttu ei ole kostjal õigus leppetrahvi nõuda ka lepingu p 8.3 alusel.
30.Lepingu p 8.4 järgi on töövõtja kohustatud tasuma tellijale leppetrahvi 0,055 % lepingu ps 10.1 toodud tööde hinnast iga viivitatud päeva eest, kui ta ületab põhjendamatult poolte poolt kokku lepitud vahetähtaegasid. Vahetähtaegadeks loetakse tööde teostamise ajagraafikuga kokku lepitud iganädalasi tähtaegasid vastavalt p 2.1.17. Lepingu nimetatud punkt sätestab, et töövõtja kohustub koostama ja esitama tellijale kooskõlastamiseks kahe nädala jooksul lepingu sõlmimisest täpsustatud iga nädala kaupa ehitustööde teostamise graafiku. Kostja nõudis leppetrahvi korterite nr 4, 5, 9 ja 10 ehitusega viivitamise eest, samuti IV etapi ja õuepealsete panipaikate ehitusega viivitamise eest. Kostja leidis, et korterid nr 4, 5 ja 9 pidid olema valmis 2014.a märtsi lõpuks ja korter nr 10 2014.a aprilli lõpuks. Õuepealsete panikapikade ja IV etapi osas ei ole kostja oma vastuses välja toonud, millal pidi kostja hinnangul olema nende valmimise täpne tähtaeg. Kolleegium leiab, et lepingueelsetes läbirääkimistes nimetatud vaheetappe ei saa pidada vaheetappideks lepingu p 2.1.7 tähenduses, kuna selle punkti kohaselt pidi hageja esitama ehitustööde teostamise graafiku pärast töövõtulepingu sõlmimist. Ringkonnakohus on seisukohal, et vaheetapid korterite nr 5 ja 10 osas leppisid pooled kokku 13.05.2014, kuna siis saatis hageja kostjale ajagraafikud nende korterite kohta. Ajagraafikute kohaselt pidi korter nr 5 valmima 2014 juunis, 25. nädala lõpuks ning korter nr 10 pidi valmima 2014.a juunis, 26. nädala lõpuks (II kd tl 29-31). Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt müüdi korter nr 5 27.06.2014 ja korter nr 10 09.07.2014 (III kd tl 72,74). Arvestades, et korter nr 5 müüdi 2014 juuni lõpus ja korter nr 10 2014.a juuli alguses, on tõendamata, et korterid ajagraafiku järgselt ei valminud. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et korterite nr 4 ja 9, IV etapi tööde ning õuepealsete panipaikade ehituse lõpptähtaja suhtes oleks eraldi lõpptähtajad kokku lepitud. Vaheetappideks võib ka pidada tööde teostamise ajagraafikut, mille hageja saatis kostjale 21.11.2013 (II kd tl 25-26), kuid selles on märgitud üldehituse tööliikide teostamise ja tehnosüsteemide paigaldamise ajagraafikud. Ajagraafikus ei ole ära toodud korterite valmimise tähtaegasid, õuepealsete panipaikade ehituse tähtaega ega ka IV etapi tähtaega. Kostja ole sidunud oma leppetrahvinõuet nimetatud graafikuga ega toonud esile, kuidas on hageja nimetatud graafikut rikkunud, mistõttu ei ole kostja ka tõendanud, et hageja on korterite nr 4 ja 9, IV etapi tööde ning õuepealsete panipaikade ehitusega viivitanud. Seega on kostja leppetrahvi nõue ka vaheetappidega seoses põhjendamatu.
31.Ülaltoodule tuginedes on maakohus lõpptulemusena õigesti rahuldanud hageja nõude põhivõla 106 178,70 eurot ja sellelt viivise väljamõistmiseks.
32.Seoses garantiikirjaga nr 14-005487-GF on hageja esitanud kolm alternatiivset nõuet: - tuvastada kostja kohustus esitada Swedbank AS-le tahteavaldus garantiikirja nr 14005487-GF alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga või alternatiivselt: - kohustada kostjat esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist, tegema tahteavaldused, millega tagatakse, et Swedbank AS ei teosta kostjale garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamakseid, ning kohustuse täitmata jätmise juhuks mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 60 000 eurot koos viivisega VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni või alternatiivselt: - tuvastada kostjal Swedbank AS väljastatud garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine.
33.Maakohus rahuldas viimasena nimetatud alternatiivse nõude ja tuvastas kostjal Swedbank AS väljastatud garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumise. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud selles osas hagi rahuldamine põhjendatud. Tulenevalt lepingu p-dest 10.14-10.16 kohustus hageja andma kostjale ehitusaegsete kohustuste täitmise tagamiseks tagatise suurusega 10 % töövõtulepingu hinnast. Punkt 10.15 kohaselt on täitmisgarantii esimesel nõudmisel garantii. Hageja on sõlminud Swedbank AS-iga garantiilepingu, mille alusel on Swedbank AS väljastanud kostjale garantiikirja nr 14-005487-GF summas 60 000 eurot, kehtivusega 30.09.2014 (I kd tl 35-36). Kostja on 29.09.2014 esitanud pangale nõude garantiisumma väljamaksmiseks (I kd tl 37). Kuigi pooled vaidlevad puuduste ulatuse ning nende kõrvaldamise maksumuse üle, ei ole hageja vaidlustanud seda, et teatud puudused töös olid. See tuleneb ka hageja enda esitatud TS arvamusest. Kuna töövõtulepingu järgi oli teostusgarantii eesmärgiks ehitusaegsete hageja kohustuste tagamine, ning puuduste olemasolu on tuvastatud, siis ei ole garantiist tuleneva nõude esitamine hageja ja kostja vahelises suhtes vastuolus töövõtulepinguga. Arvestades esimesel nõudmisel garantii olemust, milleks on eelkõige soodustatud isiku vabastamine tõendamiskoormisest oma nõuete maksmapanekul, ei ole garantii realiseerimise etapis vaja hinnata küsimust, kui suur oli hageja ehituseaegsete täitmata kohustuste maksumus. Eeltoodust tulenevalt tuleb garantiikirjaga nr 14-005487GF seotud hageja nõuded jätta rahuldamata. Garantii maksmapanek ei ole vastuolus ka hea usu põhimõttega. Sealhulgas tuleb jätta rahuldamata hageja nõue mõista kostjalt välja kahjuhüvitis 60 000 eurot koos viivistega, kui kostja ei täida kohustust esitada tahteavaldus, millega tagatakse, et pank ei tee garantiikirja alusel väljamakseid. Tegemist on kahju hüvitise nõudega VÕS § 115 järgi. Selle eelduseks on, et garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, garantii andja on makstud summa hagejalt sisse nõudnud ning hageja ehitusaegsed täitmata kohustused on väiksemad kui garantii andjalt nõutud summa. Kuna esimesed kaks tingimust on täitmata, siis ei saa väita, et hagejale oleks tekkinud kahju, mille hüvitamist kostjalt nõuda. Seetõttu puudub vajadus tuvastada ka kolmanda tingimuse (hageja ehitusaegsed täitmata kohustused on väiksemad kui garantii andjalt nõutud summa) olemasolu. Lisaks palus hageja 60 000 eurot ja viivise välja mõista juhuks, kui kostja ei täida kohustust esitada tahteavaldused, millega tagatakse, et Swedbank AS ei teosta garantiikirja alusel väljamakset. Ringkonnakohus on aga tuvastanud, et selliste tahteavalduste esitamise kohustust kostjal ei ole.
34.Hageja esitas taotluse 13.02.2017 toimunud istungi protokolli parandamiseks. Kostja vaidles taotlusele vastu. Ringkonnakohus jätab TsMS § 53 lg 4 alusel taotluse rahuldamata. Protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 sätestatud nõuetele, s.o protokoll kajastab
menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Protokoll ei ole stenogramm.
35.Harju Maakohtu 07.10.2014 hagi tagamise määrusega seati hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 106 178,70 eurot kostjale kuuluvale kinnistule registriosa numbriga 9534102. Lisaks keelati Swedbank AS-il garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete tegemine kostjale. Hagi täiendavaks tagamiseks suurendas Riigikohus 13.05.2016 määrusega kohtuliku hüpoteegi summat 56 222,76 euro võrra 162 401,46 euroni. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuna nõuded, mis on esitatud seoses garantiikirjaga nr 14-005487GF, jäävad rahuldamata, siis tuleb tühistada maakohtu 07.10.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamine, millega keelati Swedbank AS-il garantiikirja nr 14-005487-GF alusel väljamaksete tegemine kostjale. Kuna põhivõla 106 178,70 eurot ja sellelt viivise väljamõistmise osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, siis tuleb kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna jätta jõusse Harju Maakohtu 07.04.2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega seati kostjale kuuluvale kinnistule hüpoteek summas 106 178,70 eurot ja Riigikohtu 13.05.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega suurendati kohtuliku hüpoteegi summat 56 222,76 euro võrra 162 401,46 euroni.
36.Hageja on 20.01.2017 esitatud menetlusdokumendis avaldanud, et juhul, kui ringkonnakohus muudab maakohtu otsust tuvastusnõude osas ning see mõjutab garantiikirjaga seoses rakendatud hagi tagamise abinõud, siis taotleb hageja hagi tagamise abinõu muutmist apellatsioonikohtu hinnangul kohase alternatiivselt taotletud hagi tagamise abinõuga. Kolleegium märgib, et kuna kohus jätab garantiikirjaga nr 14-005487GF seotud hageja nõuded rahuldamata ja tühistab vastavas osas hagi tagamise abinõu, siis puudub vajadus võtta hageja taotluse suhtes seisukohta. Menetluskulude jaotus
37.Arvestades hagi rahuldamise ulatust, peab kohus põhjendatuks jätta poolte menetluskulud kõigis kohtuastmetes 35 % ulatuses hageja kanda ja 65 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 163 lg 1).
38.Lähtudes Riigikohtu 20.04.2016 otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.