Muud › Muud hagiasjad

K.Ohagi

D.Bning

E.Lvastu

eluruumi

ebaseaduslikust

valdusest

Kostjate eluruumi kasutamine algas, kui kostjad soovisid omandada eluruumi. Nimetatud eluruum panditi laenu tagatiseks, millega eluruum omandati. Kostjad ei tasunud laenumakseid ning seoses sellega toimus eluruumi sundenampakkumine, mille käigus eluruum võõrandati. K.Oomandas korteri 20.06.2001 ning on märgitud omanikuna kinnistusraamatusse.

Kostjaid on korduvalt teavitatud asjaolust, et eluruumi omanikuks on hageja. Samuti on hageja 13.02.2002 saatnud kostjatele kirjaliku teate, milles on palunud vabastada ilma õigusliku aluseta kasutatav eluruum. Seda ei ole kostjad teinud. Kostjale saadeti Põhja Politseiprefektuuri Lõuna Politseiosakonna kaasabil hagiavaldus ja sellele lisatud tõendid hageja poolt hagiavalduse esitamisel teatatud aadressile Tallinn, mis on ka Rahvastikuregistri andmebaasis sisalduv kostjate elukoht. Nimetatud aadressil ei õnnestunud politseil kostjatele kohtudokumente kätte toimetada, kuna neile ei avatud ust. Seetõttu on kostjale eelistungist teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lgle 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. 27.03.2006 toimunud eelistungile kostjad ei ilmunud. Hageja oli varem esitanud taotluse rahuldada hagi kostjate eelistungile mitteilmumise korral tagaseljaotsusega hageja kasuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine. Vastavalt VÕSRS § 2 kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt enne 01.07.2002 kehtinud Elamuseaduse § 4 on eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks: omangiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus, eluruumi üürileping või muu seaduslik alus. Kostjad kasutasid eluruumi omandiõiguse alusel, kuni sundenampakkumise läbiviimiseni. Peale nimetatud sündmust puudub neil õiguslik alus eluruumis viibimiseks. Seega on kostjate ebaseaduslik valdus tekkinud enne 01.07.2002, mistõttu kuuluvad ka selles osas kohaldamisele kuni 01.07.2002 kehtinud õigusaktid. Kuni 01.07.2002 kehtinud elamuseaduse § 63 kohaselt isik, kes on omavoliliselt hõivanud eluruumi või mitteeluruumi seal elamiseks, tõstetakse välja teist eluruumi vastu andmata kohtu korras. Samal ajal kehtinud ja ka käesoleval ajal kehtiv Asjaõigusseadus (§ 80) sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna vastavalt TsMS § 317 lg 5 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte antud ning kostja pole kohtuga kontakteerunud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 143 p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse kostjale hagimaterjalide ning kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 30,80 krooni. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 28 päeva jooksul alates 20 päeva möödumisest kohtuotsuse väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevale järgnevast päevast. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.