lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-04-361/6

Muud › Muud hagiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.04.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-04-361/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › Muud hagiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.04.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2090
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 60 lg 1Toimiku taastamineTsMS § 127 lg 1Hagihind reaalservituudiga seotud vaidluse puhulTsMS § 61 lg 1Valdkonna eest vastutava ministri pädevus toimiku osasTsMS § 652 lg 4Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendidTsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisuVÕS § 1045 lg 2Kahju tekitamise õigusvastasusVÕS § 127 lg 3Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-04-361/1Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja10.02.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. aprill 2006 Tallinn

Tsiviilasja number

2-04-361

Tsiviilasi

A AS hagi R. L. vastu 25 787 krooni saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.02.2006 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R. L. apellatsioonkaebus

Menetluse liik kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Jätta Harju Maakohtu 10.02.2006 otsus muutmata.
2.R. L. apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Apellatsioonimenetluse kohtukulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused
1.Hagejale kuuluv buss Volvo Säffle B12 M, mille roolis oli bussijuht V. B., sooritas 13.11.2003 kell 20.40 regulaarreisi. Tallinnas Ristiku tänaval Härjapea bussipeatuses kaotas seiskunud bussi esiukse juures viibinud joobes kostja tasakaalu ja kukkus peaga vastu bussi esiklaasi, mis saadud löögist purunes. Nimetatud juhtumiga tekitati hagejale materiaalset kahju 25 787 krooni, kuna bussi esiklaas tuli vahetada. Kahju tekkimine sai võimalikuks, kuna kostja ei suutnud kontrollida enda käitumist joobeseisundi tõttu. Kostja joobeseisund on tuvastatud Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjä relvalve osakonna operatiivgrupi poolt 13.11.2003 koostatud protokollis. Seletuskirja juhtunu kohta andis 14.11.2003 ka V. B. Kindlustusandja kahju ei hüvitanud, kuivõrd tegemist ei olnud liikluskahjuga liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 26 lg 2 tähenduses. Vaatamata hageja pöördumisele kostja poole kahju hüvitada, ei ole viimane seda teinud. Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju hüvitamiseks 25 787 krooni.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 31.08.20262-25-17676/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Kostja vastuväited

2.Kostja hagi ei tunnistanud. Politseiprefektuuri materjalidest nähtub, et bussis kukkus reisija vastu bussi esiklaasi. Tõendatud ei ole, et kostja on kahju tekitamises süüdi. Bussijuhi ja tunnistaja V. N. ütlused on vastuolulised. V. N. seletuskirja kohaselt soovis kostja anda teed bussist väljumiseks, mille tulemusel komistas ja purustas peaga klaasi. V. B. seletuste kohaselt buss seisis ja avas tagumised uksed ning siis kukkus esiukse juures teisel astmel seisnud alkoholijoobes kostja peaga vastu esiklaasi ja purustas selle. Vastuolu on selles, et kuidas sai toimuda bussist väljumine esiukse kaudu, kui avanenud olid vaid tagumised uksed. Tunnistajad ei ole erapooletud, kuna nad töötavad hageja juures. Eksperdi arvamuse kohaselt ei saa tuvastada esiklaasi vigastuste järgi selle tekkimise asjaolusid. 08.08.2004 väärteomenetluse lõpetamise määruse järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kas õnnetus juhtus bussi seismise või liikumise ajal. Ebaselged on seega ka akna purunemise asjaolud. Tõendatud ei ole seos klaasi purunemise ja kostja isiku vahel. Bussijuht, lubades viibida sõidukis alkoholijoobes isikul, pidi teadma, et viimane võib tekitada kahju. Seega nõustus kannatanu kahju tekitamisega ja kahjutekitamine ei ole õigusvastane võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 2 p 2 järgi. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
3.Kohus rahuldas hagi. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole bussijuhi ja tunnistaja V. N. kirjalikes seletustes ning kohtuistungil antud ütlused vastuolulised. Mõlemad kinnitasid, et reisija kukkus vastu klaasi siis, kui buss seisis ja esiuksed ei olnud veel avatud. Avatud olid vaid tagumised bussiuksed. Ehkki ekspert ei tuvastanud klaasi lõhkumise asjaolusid, on nimetatud asjaolu siiski tõendatud. Politseiprefektuuri poolt koostatud materjalidega on tõendatud, et isik, kes kukkus vastu klaasi, oli kostja. Hageja tõendas asjaolu, et kostja ei suutnud kontrollida enda käitumist, mistõttu kukkus vastu bussi esiklaasi, mis saadud löögist purunes. Kuivõrd esiklaas läks katki ja hageja kandis selle parandamiseks/vahetamiseks kulusid 25 787 krooni, siis on tegemist hageja varale kahju tekitamisega VÕS § 127 lg 3 järgi. Seega on hageja tõendanud, et kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos ning kostja on vastutav hagejale tekitatud kahju eest.
4.Nõustuda ei saa kostja väitega, et väärteomenetlus on lõpetatud selle teo objektiivse külje tõendamatuse tõttu ning teo ja kahju tekkimise asjaolud ei ole seega käesolevas vaidluses selged. Asjaolu, et väärteomenetlus on lõpetatud, ei tähenda, et tsiviilmenetluses ei ole võimalik tuvastada teo tagajärgi, kahju tekkimise asjaolusid, kahju suurust jmt. Väärteomenetluse lõpetamine ei välista teo tsiviilõiguslikke tagajärgi. Käesolevas vaidluses on hageja tõendanud, et tal on kostja käitumise tagajärjel tekkinud kahju ja kostja ei tõendanud, et tema ei ole süüdi kahju tekitamises. Nõustuda ei saa kostja väitega, et bussijuht, lubades alkoholijoobes isiku bussi, pidi arvestama võimaliku kahju tekitamisega, mistõttu hageja on läbi bussijuhi käitumise nõustunud kahju tekitamisega ja mis tähendaks, et kahju tekitamine on õiguspärane VÕS § 1045 lg 2 järgi. Alkoholijoobes kostja poolt kahju tekitamine ühiskondlikule transpordivahendile ei ole vaadeldav VÕS § 1045 lg 2 järgi kannatanu nõustumusega kahju tekitamiseks. Viimane eeldab sellist kahju tekitaja käitumist, millest kannatanu saab üheselt järeldada, et talle hakatakse kahju tekitama ja vaatamata sellele arusaamisele ei võta ta kahju tekkimise vältimiseks midagi ette, ehkki tal on selleks võimalus ja ta suudaks kahju tekitamist vältida. Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja käitumine oleks viidanud kavatsusele hakata bussile kahju tekitama ja vaatamata sellele lubas bussijuht kostja ikkagi bussi kahju tekitama. Seega ei ole tegemist

hageja nõustumisega selles, et kostja tekitaks kahju ning seepärast ei ole kostja käitumine kahju tekitamisel olnud õiguspärane, mistõttu kostja ei vabane vastutusest hageja ees ja tekitatud kahju tuleb tal hüvitada. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

5.R. L. palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant leiab, et kohus rikkus protsessiõiguse norme ja hindas ebaõigesti tõendeid. Autobuss Volvo Säffle B12M (reg.märgiga 062 TAK) ei kuulunud hagejale ja seega ei saanud A AS olla kahju kannatajaks ega asjas hagejaks. Nimetatud sõiduki omanik on Nordea Finance Estonia. Kostja ei olnud kahju tekitaja. Bussijuht ei täitnud oma kohustusi reisijate ohutuse tagamisel ja rikkus bussi kasutamise eeskirju. Asjas kogutud tõendeid hinnates ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kostja kukkus vastu bussi esiklaasi, mille tagajärjel see purunes. Ei saa teha ühest järeldust, et hagejale tekkis kahju. Asjas kogutud tõendid on vastuolulised. Alumisel trepiastmel seisnud isik ei saanud kukkuda vastu bussi esiklaasi ja purustada seda koha pealt, mis nähtub hagile lisatud pildimaterjalist. Kostja ei ole nii pikk, et tema alumiselt trepiastmelt kukkumise tagajärjel oleks saanud bussi esiklaasi tekkida vigastus. Millisesse kohta bussi esiklaasil oleks võinud kostja kukkumise tagajärjel tekkida vigastus, oleks saanud järeldada bussi paikvaatlusel. Kostja taotluse paikvaatluse teostamiseks jättis kohus rahuldamata, mistõttu on piiratud kostja võimalust oma seisukohtade ja huvide efektiivseks kaitseks.
6.Tunnistaja on kostja isiku sidunud käesoleva juhtumiga lähtuvalt asjaolust, et pärast bussi peatumist viis kostja koju kiirabibrigaad ja teda küsitles politsei. Kohtu järelduste aluseks ei saa olla kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja ütlused, kuivõrd tegemist on isikuga, kes annab erapoolikuid ütlus i. Tuleb arvestada sellega, et tunnistaja on hageja töötaja. Tänaseni ei ole teada, kas kõnesolev buss õnnetusjuhtumi ajal seisis või liikus. Nimetatud asjaolu suhtes on kahtlust avaldanud ka Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakond, kes tegi taotluse vastavasisulise ekspertiisi määramiseks väärteomenetluse käigus. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse ekspertiisist keeldumise aktist nähtub, et ekspertiisi teostamise käigus ei ole võimalik tuvastada, kas õnnetusjuhtumi ajal buss seisis või liikus. Autobussi esiklaasi vigastuste vaatlusel on võimalik tuvastada ainult esiklaasile mõjunud jõu suunda. Nimetatud asjaolu omab tähendust kahju nõude läbivaatamisel, kuivõrd sellise info ühene olemasolu annab võimaluse hinnata kahju tekitaja süü koosseisu.
7.Hageja väide nagu oleks kostja olnud alkoholijoobes, ei ole tõene. Kostja väidetavat joovet ei ole seaduses ettenähtud korras tuvastatud. Tunnistaja ütluste alusel, et ta tundis bussis alkoholi lõhna, ei saa teha järeldust kostja joobes oleku kohta, kuivõrd alkoholilõhnade pärinemise allikas ei olnud üheselt tuvastatav – buss oli rahvast täis.
8.Seisvas bussis ei ole võimalik kukkuda peaga vastu paksu esiklaasi ja seda purustada omamata seejuures ise kehalisi vigastusi. Kostjal mingeid vigastusi ei olnud. See nähtub 08.08.2004 väärteomenetluse lõpetamise määrusest.
9.Kohus ei arvestanud kostja väitega, et hageja ise ei taganud reisijate ohutust. Kui bussijuht oleks teostanud reisijate vedu vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja bussi kasutamise korrale, siis ei oleks ükski reisija saanud seista bussi esimese ukse trepiastmetel. Tunnistaja ütluste kohaselt seisis aga väidetav klaasi kukkunu kogu aeg koos teiste isikutega esimese ukse juures trepiastmel. Bussijuht, lubades isikutel reisid a bussi kasutamise eeskirju rikkudes selleks mitteettenähtud alal, nõustus hagejale kahju tekitamisega va stavalt VÕS § 1045 lg 2 p- le 2.

Vastus apellatsioonkaebusele

10.A AS vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud esitatud materjaliga, leidis, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Alates 01.01.2006 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
12.Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus materiaalõiguse normi õigesti ning protsessiõiguse norme asja menetlemisel ei rikkunud. Kohus tuvastas õigesti nii hagejal kahju tekkimise kostja õigusvastase käitumise tõttu kui ka põhjusliku seose kostja käitumise ja hagejale tekkinud kahju vahel, s.o alkoholijoobes kostja ei suutnud seisvas autobussis kontrollida enda käitumist (tasakaalu), kukkus vastu autobussi esiklaasi, mis löögist purunes ja vajas väljavahetamist. Kostja ei tõendanud, et ta ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi. Seega olid täidetud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise aluseks olevad üldised eeldused ning kostjalt kahju hüvitamiseks 25 787 krooni väljamõistmine oli õige. Asjaolusid, mis oleks andnud VÕS §-de 139 või 140 järgi aluse kahjuhüvitise vähendamiseks, asjas esile toodud ei ole. Ringkonnakohtul puudub alus hinnata tõendeid teisiti või teha asjas teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et VÕS § 1045 lg 2 ei kuulu antud juhul kohaldamisele. Kostja poolt autobussi esiklaasi lõhkumine ei toimunud hageja nõusolekul ning seda ei saa käsitada õiguspärase kahju tekitamisena. Asjaolu, et bussijuht ei takistanud alkoholijoobes kostjat bussi sisenemast, ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks. Nimetatu ei ole tõlgendatav hageja nõustumisena kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 2 tähenduses, nagu kostja leiab.
14.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks asjas esitatud tõendid vastuolulised ega võimalda hagi rahuldada. Kohus märkis otsuses, millistele tõenditele ta oma järeldused rajas ja leidis põhjendatult, et need ei ole vastuolulised. See, et Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus keeldus ekspertiisi tegemast küsimuses, kas õnnetusjuhtumi ajal buss seisis või liikus, ei välista selle asjaolu tuvastamist muude tsiviilkohtumenetluses lubatavate tõendite alusel. Kohus tuvastas bussijuhi seletuste ja tunnistaja V. N. ütluste alusel, et kostja kukkus vastu autobussi esiklaasi ajal, kui see seisis peatuses ja oli avanud tagumised uksed. Asjaolu, et tunnistaja V. N. on hageja töötaja, ei tähenda iseenesest seda, et tema ütlused on erapoolikud ja neid ei või tõendina arvestada. Kohus ei tuginenud oma järelduste tegemisel ainult nimetatud tunnistaja ütlustele, vaid hindas kõiki asjas esitatud tõendeid kogumis, muu hulgas ka Põhja Politseiprefektuuri Tallinna Liiklusjärelevalve osakonna koostatud materjale. Nimetatud materjalides kajastuvad kostja nimi ja isikuandmed vaidlusaluse juhtumi osalisena, samuti tema joove (t/lk 11, 29). Asjaolu, et kostja viibis vaidlusaluste sündmuste toimumise ajal bussis ja oli alkoholijoobes, kostja esimese astme kohtus ei vaidlustanud. Vastupidi, ta heitis hagejale ette, et bussijuht lubas sõidukis viibida alkoholijoobes isikul ja taotles sel

põhjusel VÕS § 1045 lg 2 p 2 alusel enda vabastamist kahju hüvitamisest. Ka väärteomenetluse lõpetamise määruse (t/lk 29) kohaselt näitas alkomeeter kostjal alkoholijoovet, kuid seda ei olnud võimalik vormistada, kuna kostja ei olnud kontaktne ja talle kutsuti kiirabi. Seega on ebaõige apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks kohus teinud järelduse kostja joobe kohta ainult tunnistaja ütluste põhjal. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest järelduks, et autobussi esiklaasi oleks purustanud keegi teine. Ka ei ole ta selgitanud, mis põhjusel kutsuti talle sündmuskohale kiirabi, kui ta bussi esiklaasi ei kukkunud. Iseenesest asjaolu, et kiirabi ei tuvastanud kostjal haiglaravi vajavaid vigastusi, vaid viis ta koju, ei välista tema poolt esiklaasi purustamist, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.

15.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kohus rikkunud kostja protsessiõigusi sellega, et ei rahuldanud tema taotlust paikvaatluse tegemiseks. Taotluse esitamise ja lahendamise ajal kehtinud TsMS § 127 lg 1 sätestatu kohaselt võis kohus teha paikvaatluse, kui asja lahendamiseks on vaja kinnisasja, paikkonda või sündmuskohta üle vaadata. Kuna autobussi purunenud esiklaas oli juba vahetatud, ei oleks bussi ülevaatamine antud juhul andnud asja lahendamiseks vajalikku tõendit.
16.Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud, so hagejal ei ole õigust nõuda kahju hüvitamist, kuna ta ei ole autobussi omanik ning bussijuht rikkus reisijate veol kehtivaid õigusakte ja bussi kasutamise korda, kui lubas reisijatel seista bussi esimese ukse trepiastmetel. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses nimetatud uute asjaolude esitamise lubatavust põhjendanud ega põhistanud.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuna kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema kohtukulud TsMS § 60 lg 1 alusel tema enda kanda. Hageja esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulude hüvitamiseks summas 5915,75 krooni. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Nimetatud hüvitamisele kuuluvate õigusabikulude määr hõlmab kõiki kohtuastmeid. Kuna esimese astme kohtu otsusega on kostjalt välja mõistetud õigusabikulud seadusega lubatud maksimummääras, jäävad ka hageja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud tema enda kanda.

Ü. Jänes

A. Tänav

T. Kollom

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.08.20262-26-15254/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 18.08.20262-26-5905/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja