Muud › Muud hagiasjad

file://\\fs\user$\maiu.hirtentreu\My Documents\Lahendid\2-04-361.htm

6.07.2006

Leht 2 koguhulgast 4

Hageja esitas järgmised tõendid: Balvo arve nr T 3569 18.11.2003 Tallinna Autobussikoondise ASle summas 25787,00 krooni, Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonna operatiivgrupi protokollid, tõend kindlustusele, hageja nõudekiri Tallinna Politseiprefektuuri Liiklusjärelvalve osakonnale 22.01.2004 nr 5.6-1/46, sama prefektuuri teabekiri 18.12.04 nr 2231, Vladimir Nikolajevi ja Vadim Bi seletuskiri politseiasutusele, hageja kiri R.Lle 04.12.2003, Ergo Kindlustuse AS kiri kahjujuhtumi kohta 19.11.2003, nr 86/6 (lk 8-19), fotod bussist reg.m. 062TAK seest ja väljast (lk 65-66), tunnistaja Vladimir Nikolajevi ütlus kohtuistungil 23.01.2006 (protl.lk 86-88). Kostja vastuväited. Kirjalikus vastuses ei tunnistanud hagi (lk 24-26, 23.08.2004) ja palus kohtukulud jätta hageja kanda. Politseiprefektuuri materjalidest nähtub, et bussis kukkus reisija vastu bussi esiklaasi, kuid see ei tõenda, et kostja kukkus. Seega ei ole tõendatud, et kostja on kahju tekitamises süüdi. Politseiprefektuuri materjalides kajastatud isikute seletused on vastuolulised. V. Nikolajevi seletuskirja kohaselt soovis kostja anda teed bussist väljumiseks, mille tulemusel komistas ning purustas peaga klaasi, aga V. Bi seletuste kohaselt seisis buss ning avas tagumised uksed ning siis kukkus esiukse juures teisel astmel seisnud alkoholijoobes kostja peaga vastu esiklaasi ning purustas selle. Vastuolu on selles, et kuidas sai toimuda bussist väljumine esiukse kaudu, kui avanenud olid vaid tagumised uksed. Tunnistajad on erapoolikud. Eksperdi arvamuse kohaselt ei saa tuvastada esiklaasi vigastuste järgi selle tekkimise asjaolusid. Väärteomenetluse lõpetamise määruse 08.08.2004 järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kas õnnetus juhtus bussi seismise või liikumise ajal. Ebaselged on seega akna purunemise asjaolu. Ei ole tõendatud seos klaasi purunemise ja kostja isiku vahel. Bussijuht, lubades viibida sõidukis alkoholijoobes isikul, pidi teadma, et viimane võib tekitada kahju, seega on kannatanu nõustunud kahju tekitamisega, seega ei ole kahju tekitamine õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 järgi. Kostja esitas järgmised tõendid: väärteomenetluse lõpetamise määrus 98.08.04, ekspertiisi tegemisest keeldumise akt nr LL-149-04/3456 (lk 27,29), fotod bussist seest ja väljast (lk 71-72), samuti tugines hageja poolt esitatud dokumentaalsetele tõenditele. Kohtu põhjendused. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemine, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekkimisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks mõistlikud kulud. Vaidlust ei olnud selles, et 13.11.2003 kell 20.40 sõitis hageja kasutuses ja valduses olev autobuss Volvo Säffle B12 M (reg.m 062TAK) Vadim Bi juhtimisel regulaarreisi. Vaidlust ei olnud ka selles, et märgitud bussi esiklaas oli katki ning selle klaasi vahetuse eest on hageja kandnud kulusid, mis on kokku 25787 krooni. Poolte esitatud fotodest nähtub, et esiklaas oli katki ning see on nüüdseks vahetatud, sest on terve. file://\\fs\user$\maiu.hirtentreu\My Documents\Lahendid\2-04-361.htm

6.07.2006

Leht 3 koguhulgast 4

Kohtule hageja poolt esitatud Põhja Politseiprefektuuri Tallinna Liiklusjärelvalve osakonna poolt koostatud materjalidest nähtub, et 13.11.2003 Risktiku t 26 kell 20.40 toimus Härjapea peatuses õnnetus bussis Volvo 652 TAK, mille juht oli Vadim B ja reisija bussis oli R. Laanemäe, kes oli joobes, eluk. Nisu 28-12, Tallinn. Hageja poolt kohtule esitatud Vadim Bi ja Vladimir Nikolajevi kirjalike seletuste kohaselt oli buss jäänud Tallinnas Ristiku tänava Härjapea bussipeatuses seisma, bussi tagauksed avati, esiuksed olid veel avamata, kui mees kukkus. Juhi seletuse kohaselt seisis alkohoolses joobes elatanud mees esiukse juures teisel astmel, kõikus, kaotas tasakaalu ja lõi peaga vastu esiklaasi, kohale kutsuti politsei ja kiirabi ning tuvastati, et isik, kes kukkus vastu esiklaasi, oli R. Laanemäe. V. Nikolajevi kirjaliku seletuse kohaselt seisis elatanud mees seljaga klaasi poole alumisel astmel, tahtis ilmselt anda teed väljumiseks, aga kaotas tasakaalu ja kukkus vastu esiklaasi, mis läks katki. Sündmus toimus siis, kui buss seisis. Kohtuistungil andis Vladimir Nikolajev samu ütlusi. Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et bussijuhi ja tunnistaja V. Nikolejavi kirjalikes seletustes ning tema poolt kohtuistungil antud ütlustes ei ole vastuolusid, vaid mõlemad on kinnitanud, et reisija kukkus vastu klaasi siis kui buss seisis ning esiuksed ei olnud veel avatud; avatud olid vaid tagumised bussiuksed. Ehkki ekspert ei tuvastanud klaasi lõhkumise asjaolusid, on nimetatud asjaolu tõendatud ülalmärgitud tõenditega. Politseiprefektuuri poolt koostatud materjalidega on tõendatud, et isik, kes kukkus vastu klaasi, oli R.L. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on tõendanud asjaolu, et kostja ei suutnud kontrollida enda käitumist, mistõttu kukkus vastu hageja kasutuses oleva bussi Volvo Säffle B12 062 TAK esiklaasi, mis saadud löögist purunes. Kuivõrd esiklaas läks katki ja hageja on kandnud selle parandamiseks/vahetamiseks kulusid 25787 krooni, siis on tegemist hageja varale kahju tekitamisega, milleks on VÕS § 127 lg 3 järgi kahju tekitamisega seotud kulud. Seega on hageja tõendatud, et kostja käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos ning kostja on vastutav hagejale tekitatud kahju eest. Mis puutub kostja väitesse, et väärteomenetlus on lõpetatud seoses selle teo objektiivse külje tõendamatuse tõttu ja teo ja kahju tekkimise asjaolud ei ole seega käesolevas vaidluses selged, siis kohus selle väitega ei nõustu. Asjaolu, et väärteomenetlus on lõpetatud, ei tähenda, et tsiviilmenetluses ei ole võimalik tuvastada teo tagajärgi, kahju tekkimise asjaolusid, kahju suurust jmt. Vastupidiselt ei välista väärteomenetluse lõpetamine teo tsiviilõiguslikke tagajärgi. Käesolevas vaidluses on hageja tõendanud, et tal on kostja käitumise tagajärjel tekkinud kahju ning kostja ei ole tõendanud, et tema ei ole süüdi kahju tekitamises. Kohus ei nõustu kostja väitega, et bussijuht, lubades alkoholijoobes isiku bussi, pidi arvestama võimaliku kahju tekitamisega, millisel juhul on hageja läbi bussijuhi käitumise nõustunud kahju tekitamisega ja mis tähendaks, et kahju tekitamine on õiguspärane VÕS § 1045 lg 2 järgi. Kohus leiab, et kostja poolt kahju tekitamine ühiskondlikus transpordivahendis sõidukile (vahendile endale) ajal, mil ta oli alkoholijoobes, ei ole vaadeldav VÕS § 1045 lg 2 järgi kannatanu nõustumisega kahju tekitamiseks. Viimane eeldab sellist kahju tekitaja käitumist, millest kannatanu saab üheselt järeldada, et talle hakatakse kahju tekitama ning vaatamata sellele arusaamisele ei võta ta kahju tekkimise vältimiseks midagi ette, ehkki tal on selleks võimalus ning ta suudaks kahju tekitamist vältida. Ühestki tõendist ei nähtu, et kostja käitumine oleks viidanud kavatsusele hakata kahju tekitama bussile ja vaatamata selle oleks bussijuht lubanud kostja ikkagi bussi kahju tekitama. Seega ei ole tegemist hageja nõustumisega selleks et kostja tekitaks kahju ning seega ei ole kostja käitumine kahju tekitamisel olnud õiguspärane, mistõttu ei vabane kostja vastutusest hageja ees ja tekitatud kahju tuleb hüvitada. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks kahju katteks välja mõista 25787 krooni. Kooskõlas TsMS RakS § 3 kohaldatakse kohtukulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.10.2006 alanud menetlustes varem kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. Sega tuleb kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p1 järgi kostjalt välja mõista hageja kasuks kohtukulude katteks tasutud riigilõivu eest 2100 krooni ja õigusabi eest 5% hagi rahuldatud osast. Hageja tasus õigusabi eest 11357,50 krooni. Eeltoodu alusel tuleb õigusabikulude katteks välja mõista 1289,35 krooni (5% 25787-st on 1289,35).

file://\\fs\user$\maiu.hirtentreu\My Documents\Lahendid\2-04-361.htm

6.07.2006

Leht 4 koguhulgast 4

Kohtunik

file://\\fs\user$\maiu.hirtentreu\My Documents\Lahendid\2-04-361.htm

6.07.2006

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.