Muud › Muud hagiasjad

Kohtuotsuse täitmisel tühistada Võru Maakohtu 25.augusti 2004.a. määruse alusel kohaldatud hagi tagamine. Menetluskulude jaotus Välja mõista A. L. lt 2772 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaks) krooni J. K. kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxx). Külgnev kinnistu nimetusega xxxx (endine xxxxxxxx–xxxxxxxxx, kinnistusraamatu registriosa nr xxxxx) kuulub kostjale. Mootorsõidukiga pääseb üldkasutatavalt xxxxx-xxxxxx maanteelt hageja kinnistule teed mööda, mis läbib umbes 150 m ulatuses vahetult üldkasutatava teega piirnevat E. M. kinnistut, edasi umbes 400 m ulatuses kostjale kuuluvat kinnistut. Ühtegi teist pinnatud ja mootorsõidukiga läbitavat teed hageja kinnistult xxxx-xxxxx maanteele ei vii. Hageja kinnistu plaanile on märgitud veel üks tee, mis läbi naaberkinnistu justkui viiks üldkasutatavale teele. Tegelikult sellist teed olemas ei ole: tegemist on põlluvaheteega, mida ei ole kunagi pinnatud, mis tegelikult on kolhoosiaegsed traktorijäljed ja mida mööda saab liigelda ainult kuiva ilmaga. 15- tonnised tsisternautod ei ole üldse võimelised sellel liiklema. Tee, mis viib üle kostja kinnistu, on muudetud sõidukõlblikuks hageja poolt 1971.aastal, mil hageja ostis esimese sõiduauto. Teed pindas ja korrastas ka edaspidi hageja. See tee on olemas alates 1930.aastast, kui talud rajati, ja seda on kogu aeg kasutatud xxxx-xxxxx maanteelt xxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistule pääsemiseks. Arusaamatused tee kasutamisega algasid 1994.aastal, kui kostja asus hagejale tegema takistusi tee kasutamisel. Et vältida alusetuid konflikte, püüdis hageja tekkinud olukorda lahendada uue tee ehitamisega. Võru Maaparandusbürool lasti koostada tee projekt, mille kohaselt oleks hageja kinnistult algav tee kulgenud paralleelselt kostja kinnistul oleva teega ja jõudnud xxxxx-xxxx maanteele punktis 18.117. Võru Teedevalitsus projekti ei kooskõlastanud järgmise põhjendusega: Võru Teedevalitsus ei kooskõlasta mahasõitu vasakule xxxx-xxxxx tee km 18.117, kuna mahasõit on km 18.287 Eesti Vabariigi standardi 613-93 alusel. 2001.a. vedas hageja tee pindamiseks teele 60 t purustatud kruusa ja 2004.aastal veel 60 t. Mõlemal korral pindas hageja tee alates xxxxxxxxx maanteest kuni oma elamuni. xxxxxxxx-xxxxxxxxx talu kuulub Võrumaa Talupidajate Liitu ja tema tegevusalaks on piimatootmine. Pärast kraavi kaevamist läbi xxxxxxxxxxxxx kulgeva tee ei saa hageja enam turustada oma toodangut firmale E-piim. Kostja tehtud takistuste tõttu on häiritud ka xxxxxxxx-xxxxxxxxx talu muu elu: neile ei tooda enam posti ja tallu ei pääse ilma põllutee poris sumpamata ei omad inimesed ega ka sõbrad-tuttavad. Tee kasutamine on vältimatu tingimus selleks, et hageja saaks tegelda loomapidamisega ning saada pere ülalpidamiseks tulu. Kostja alaline elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjale on xxxxxxxxxxxxx vaid puhkekoht: kaks aastat ei ole maad haritud. xxxxxxxxxxxxx asuva tee kasutamine hageja poolt ei riku oluliselt kostja privaatsust, sest ei läbi kostja õue vaid möödub kõrvalhoone tagant. Hageja taotleb kohtult kitsenduste seadmist kostja kinnistule, mis seisnevad selles, et kostja võimaldaks hagejal juurdepääsu avalikult kasutatavalt xxxxxxxxxxx teelt kuni hagejale kuuluva kinnistuni üle xxxxxxxxxxxxx kinnistut läbivat juurdepääsuteed mööda. Neil asjaoludel ja juhindudes AÕS §-dest 141 lg 3 ja 156 lg l palub hageja seada kostjale kuuluvale xxxxxxxxxxxxx kitsendus, mis seisneb kostja kohustamises

2 (7)

võimaldada kasutada xxxxxxxxxxxxx läbivat teed liiklemiseks xxxxxxxx-xxxxxxxxx kinnistu ja xxxxx-xxxxxx maantee vahel. Täpsustatud haginõude kohaselt (tl 87) palub hageja määrata tähtajata ja tasuta kasutamiseks juurdepääs hagejale kuuluvale xxxxxxx-xxxxxxxx kinnistule läbi kostjale kuuluva xxxxxxxxxxxxx alljärgnevalt: Juurdepääs algab xxxx-xxxxx maantee 18,2 kilomeetrilt ja läbib enne koormatavale xxxxxxxxxxxxx jõudmist 117 m ulatuses hagejale kuuluva xxxxxxxxx kinnistu, jätkudes xxxxxxxxxxxxx piiritähiste 23 ja 24 vahele jääva xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx piiri keskkohast. Tee asend xxxxxxxxxxxxx on märgistatud xxxx katastriüksuse plaanil katkendliku joonega ja tähisega K-5. Juurdepääs läbi xxxxxxxxxxxxx on kruusakattega 4,5 laiune ja 437 m pikkune tee. Kanda kohtuotsusega tehtav kitsendus kinnistusraamatusse.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja hagi ei tunnista. Ajalooliselt oli nii xxxxxxx-xxxxxxxx talul kui ka xxxxxxxxxxxxxxx talul oma väljapääsutee xxxx-xxxxx maanteele. Hageja majapidamisest kostja majapidamiseni kulgevat teelõiku ei olnud 1930-ndail aastail olemas. Hageja ise likvideeris üleskündmise teel 1950-60-ndail aastail oma väljapääsutee maanteele ja rajas omavoliliselt teelõigu üle põllu kuni kostja majapidamiseni, sest kostja majapidamisest maanteele viiv tee oli tollel ajal paremas seisukorras kui hageja majapidamisest maanteele viiv tee. Vaidlusaluse tee kasutamine hageja poolt on põhjustanud alates 1994.aastast kokku 7 kohtuasja. Kostja leiab, et hageja poolt taotletud viisil tee kasutamine ei vasta tema huvidele ning piirab oluliselt temale kuuluva kinnistu kasutamise võimalusi ning otstarbekust. Vaidlusalune tee kulgeb mööda kostja karjalauda lähedalt. Kostjal oli vajadus karjalauda otsa ehitada nõuetele vastav sõnnikuhoidla, mis aga ulatuks vaidlusalusele teele. Seoses sõnnikuhoidla ehitusega on kostja pöördunud arhitekti poole vastava projekti koostamiseks, kuid projekti koostamisest on keeldutud põhjusel, et ilma tee likvideerimiseta ei ole ehitamine võimalik, kuna selliselt ei vastaks sõnnikuhoidla rajamine kehtestatud nõuetele. Sõnnikuhoidla teised asukohad ei ole mõeldavad, kuna teisel pool lauta asub kostja kaev ning rajatav hoidla asuks sel juhul keset õue, takistaks sissepääsu õuele ning ei oleks esteetiline. Lauda ülemises otsas asuvad karjaköök ja piimaruum, mille tõttu ei ole sinna sõnnikuhoidla rajamine lubatud. Kostja leiab, et hageja võiks rajada uue teelõigu, mis algaks hageja kinnistult vanast teelõigust ja nihkuks 100 meetrit allapoole olemasoleva lauda läänepoolsest otsast ning liituks sealt kostja kinnistul asuva teega.

VASTUHAGI NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Vastuhagi kohaselt hageja poolt taotletav juurdepääs kostjale kuuluvale xxxxxxxxxxxxx algab xxxx-xxxxx maantee 18,2 kilomeetrilt ja läbib enne xxxxxxxxxxxxx jõudmist 117 m ulatuses hagejale kuuluva xxxxxxxxx kinnistu. Kuna nimetatud teelõiku peab kostja kasutama enda kinnistule pääsemiseks, muud juurdepääsuteed xxxxxxxxxxxxx puuduvad ning pooltel puudub nimetatud tee kasutamiseks käesoleval ajal kokkulepe, peab kostja vajalikuks AÕS § 156 lg l alusel xxxxxxxxxxxxx juurdepääsu määramist läbi hagejale kuuluva xxxxxxxxx kinnistu. Neil asjaoludel palub kostja seada hagejale kuuluvale xxxxxxxxx kinnistule kitsendus, määrates tähtajata ja tasuta kasutamiseks juurdepääsu kostjale kuuluvale xxxxxxxxxxxxx (kinnistusregistriosa nr xxxxx) läbi xxxxxxxxx kinnistu järgmiselt: juurdepääs algab xxxx-xxxxx maantee 18,2 kilomeetrilt ja läbib enne xxxxxxxxxxxxx jõudmist 117 m ulatuses hagejale kuuluva xxxxxxxxx kinnistu (kinnistusregistriosa nr xxxxx), jätkudes xxxxxxxxxxxxx piiritähiste 23 ja 24 vahele jääva xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx piiri keskkohast. Kanda kohtuotsusega tehtav kitsendus kinnistusraamatusse kinnistusregistriosa nr xxxxx kolmandasse jakku.

3 (7)

HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE

Hageja ei tunnista vastuhagi. TsMS § 4 lg 1 kohaselt on isikul õigus pöörduda kohtusse oma rikutud või vaidlustatud õiguse või vabaduse kaitseks. Kostjale pole hageja poolt tehtud mingeid takistusi mööda xxxxxxxxx kinnistut läbivat teed xxxxxxxxxxxxx pääsemiseks. Kostjal puudub vajadus taotleda juurdepääsu xxxxxxxxxxxxx mööda xxxxxxxxx kinnistut kulgevat teelõiku, kuna see juurdepääs on tal olemas ja hagejal ei ole kavatsust ega võimalustki mingeid takistusi teha, kuna ta kasutab seda teelõiku ka ise. Vastuhagiavalduses ei ole toodud ühtegi põhjust, miks peaks kohus rahuldama hagi, kust ei nähtu, kas ja kuidas kostja hageja õigusi rikub ja vabadusi piirab. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et nii hagi kui ka vastuhagi on tõendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Hageja on kohtule esitanud xxxxxxxx–xxxxxxxxx, xxxx ja xxxxxxxxx katastriüksuste plaanid (tl 9,10, 93); kinnistusregistri väljatrükid xxxx, xxxxxxx-xxxxxxxx ja xxxxxxxxx kinnistute kohta (tl 11, 25, 26, 92); xxxxx-xxxxxx maanteed ümbritsevate maaüksuste plaani (tl 12); 1994.a. koostatud tee projekti koos kooskõlastustega (tl 13); arved nr 337 ja 410 ning saatelehe purustatud kruusa veo kohta (tl 14-16); Talupidajate Liidu kirja (tl 17); E-piima kirja (tl 18, 27); Võru Peapostkontori kirja (tl 19, 28); situatsiooniskeemi (tl 20); kinnistute plaani aastast 1885 (tl 82); AS Põlva Maaparandus hinnapakkumise (tl 127). Kostja on kohtule esitanud Eesti Ajalooarhiivi arhiiviteatise 03.09.2001/722 (tl 41-42); kohtuotsuste koopiad (tl 66-73); Marksi Projekt OÜ kirja koos lisadega (tl 104, 114, 115); kinnistusregistri väljatrüki ja katastrikaardi väljavõtte xxxxxxxxx kinnistu kohta (tl 109, 110); AS Põlva Maaparandus hinnapakkumise (tl 123). Asjaõigusseaduse § 156 lg l kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi asuvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Hageja palub määrata tähtajata ja tasuta kasutamiseks juurdepääs xxxx-xxxxx maanteelt hagejale kuuluvale xxxxxxx-xxxxxxxx kinnistule läbi kostjale kuuluva xxxxxxxxxxxxx. Hageja taotleb vaidlusalust teed enda kasutusse põhjusel, et ühtegi teist pinnatud ja mootorsõidukiga läbitavat teed hageja kinnistult xxxx-xxxxx maanteele ei vii. Plaanile on küll märgitud veel üks tee, mis läbi kahe naaberkinnistu viib üldkasutatavale teele, kuid tegemist on põlluvaheteega, mida ei ole kunagi pinnatud ning mis tegelikult on kolhoosiaegsed traktorijäljed. Paikvaatluse protokollist (tl 80) nähtuvalt paikvaatlusel tuvastati, et hageja hooneid ümbritsevad karjamaad ja kaugemal on kartulipõld. Karjamaal kulgeb rohtunud pindamata tee, mida hageja seletuse kohaselt pidi ta kasutama augustist 2004.a. kuni 2005.a. kevadeni, mil kostja oli sulgenud tee läbi oma kinnistu, pääsemiseks xxxx-xxxxx maanteele. Vaadeldav rohtunud pindamata tee kulgeb edasi mööda teisele omanikule kuuluva kinnistu karjamaad ja mööda metsaäärt kuni ristumiseni pinnatud teega, mis viib edasi läbi veel ühe kinnistu xxxxxxxxx maanteele. Vihmaste ilmadega ja kevadel muutus see tee hageja seletuse kohaselt

4 (7)

läbimatuks. Hageja seletuse kohaselt oli see territoorium varem kolhoosi ja edaspidi naabri viljapõllu all ning läbi põllu kulges jalgtee. Kostja leiab, et hageja ise likvideeris üleskündmise teel 1950-60-ndail oma väljapääsutee maanteele. Hageja seletab, et ta haris vastavalt saadud korraldustele traktoristina sovhoosi põlde. Peale hageja kinnitavad tunnistajad L. K. (sündinud samas kohas 1922.a.), E. V. , S. K. ja S. K. , et vaidlusalune tee on eksisteerinud kogu nende mäletamise aja ja seda on kasutatud väljapääsuks suurele teele. T. S. K. ütlustest nähtuvalt oli sama väljapääsutee ülemöödunud sajandil kaardistatud mõlema talu kaartidel. Hageja on esitanud maaüksuste plaanid 1885.a. (tl 82), kus on märgitud tee. Tunnistaja E. V. u ütluste kohaselt on see tee rajatud kokkuleppel talude tekkimise ajal. Paljasõnaline on kostja väide (tl 39), et arhiiviteatisest selgub, et seda teed ei olnud olemas. Kohtule esitatud arhiiviteatisest (tl 41-42) ei nähtu informatsiooni teede olemasolu või puudumise kohta. Eeltoodud tõenditega ja kinnistute asendiplaaniga on tõendamist leidnud, et vaidlusalust teed on aastakümneid kasutatud väljapääsuks xxxx-xxxxx maanteele ja hagejal ei ole teist mootorsõidukitega läbitavat teed pääsuks xxxx-xxxxx maanteele. Ekslik on kostja väide, et juurdepääsutee avalikult teelt on 1950-60-ndail aastail katkenud hageja tahtel AÕS § 156 lg 3 tähenduses. Kostja leiab, et hageja poolt taotletud viisil tee kasutamine ei vasta tema huvidele ning piirab oluliselt temale kuuluva kinnistu kasutamise võimalusi. Poolte vahel ei ole vaidlust, et tee kulgeb mööda kostja lauda lähedalt. Paikvaatluse protokollist nähtuvalt on lauda sein umbes 15 m kaugusel teest. Tunnistajate S. K. , E. V. u ja L. K. i ütlustest nähtuvalt ei usu nad, et tee kasutamine häiriks oluliselt kostjat, sest tee läheb aia kõrvalt, ei läbi õue, elumaja jääb kaugemale, tee läheb mööda lauda (talli) otsast. Juurdepääsu määramisel tuleb igakülgselt arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve, s. h. asjaolu, et juurdepääsu kasutamine koormaks kostja huve võimalikult vähesel määral. Juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks hageja jaoks olla oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav. Samuti tuleb arvestada, kas hagejal on võimalik saada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt oma kinnisasjale mujalt kui kostja maatüki kaudu. Juurdepääsu määramisel arvestab kohus, et hagejal ei ole võimalik saada juurdepääsu mootorsõidukitega xxxx-xxxxx maanteelt mujalt kui kostja maatüki kaudu. 1994.a. ei ole uue tee rajamist kooskõlastanud ka Võru Teedevalitsus, sest mahasõit ei vasta standardi nõuetele (tl 13). Hagejale on kostja kinnistut läbiva tee kasutamine oluline suure pere elatamiseks piimatootmise ning varumise jätkamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt kostja pidevalt oma kinnistul ei ela. Samuti ei saa lugeda kostja talumiskoormist tavapärasest suuremaks, sest juurdepääsutee ei läbi kostja õueala. Kostja väidab, et tal on vaja vaidlusalune tee likvideerida, et ehitada lauda otsa sõnnikuhoidla. Selle asjaolu tõendamiseks esitatud Marksi Projekt OÜ kirjast koos lisadega nähtub, et projekteerimistööde alustamiseks on vajalik tellida kostja poolt geodeetiline alusplaan ehitusgeodeetiliste mõõtmistega tegelevalt maamõõdufirmalt rajatava sõnnikuhoidla piirkonna kohta (tl 104). Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole kohtule esitatud tõendeid, kas sõnnikuhoidla projekteerimine kostja poolt nimetatud asukohta on võimalik. Marksi Projekt OÜ arvamuses ei ole kaalutud võimalust rajada sõnnikuhoidla lauda tagaseina kõrvale. Tunnistaja E. V. u ütluste kohaselt on pinnase reljeef selline, et ilma keskkonnauuringuteta ei saa sinna sõnnikuhoidlat teha, võib tekkida reostus. Tunnistajate L.

5 (7)

K. i, S. K. , S. K. ütlustest nähtuvalt ei tegele kostja juba aastaid loomapidamisega. Tunnistaja S. K. ütluste kohaselt on kinnistu internetis müügiks. Kui eelmenetluses kostja tee kasutamise eest rahalist hüvitust ei ole soovinud (tl 124), siis kohtuistungil kostja leiab, et kuna seoses uue sõnnikuhoidla rajamisega tuleb väidetavalt ehitada xxxxxxxxxxxxx uus teelõik, mille maksumus on AS Põlva Maaparandus hinnapakkumuse kohaselt 58 528 krooni (tl 123), tuleks määrata hagejale väljapääsutee kasutamise tasu alates kohtuotsuse jõustumisest viieks aastaks 975,47 krooni kuus (tl 146). Hageja arvates ei pea ta kostjale kompenseerima uue teelõigu ehitamise kulusid, pealegi on need kulutused AS Põlva Maaparandus poolt esitatud varasema hinnapakkumise järgi 32 450 krooni (tl 127). Samuti puudub spetsialisti arvamus, kas, kuhu ja millistel tingimustel, arvestades maakorraldusnõudeid, oleks võimalik uus teelõik välja ehitada. Hageja on kulutanud ja kulutab kostja kinnistut läbiva tee korrashoiuks ja lumetõrjeks pidevalt summasid, mis tuleks siis samuti kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et hageja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja kaalub üles kostja huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. Ka kostja esindaja avaldab kohtuistungil, et kostjal ei ole põhimõttelisi vastuväiteid, et hageja xxxxxxxxxxxxx teelõiku kasutab (tl 145). Vastuhagi kohaselt taotleb kostja tähtajata ja tasuta kasutamiseks juurdepääsu kostjale kuuluvale xxxxxxxxxxxxx läbi hagejale kuuluva xxxxxxxxx kinnistu. Hageja leiab, et ta ei ole teinud takistusi kostjale teelõigu kasutamiseks, mistõttu puudub vajadus juurdepääsutee määramiseks. TsMS § 3 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Poolte seletustest nähtuvalt puudub poolte vahel kokkulepe juurdepääsu kohta xxxxxxxxxxxxx läbi xxxxxxxxx kinnistu. Seetõttu on kostjal õigus lähtudes AÕS § 156 lg 1 lasta juurdepääs ja selle kasutamise tasu määrata kohtul. Poolte vahel ei ole sisulist vaidlust juurdepääsutee asukohas ja määramises. Hageja leiab, et kui tema peab hakkama kostjale maksma tasu xxxxxxxxxxxxx läbiva tee kasutamise eest, siis nõuab ta sama suurt tasu ka kostjalt xxxxxxxxx kinnistul asuva tee kasutamise eest. Kohus nõustub hagejaga, et kuigi hageja poolt kasutatav kostja kinnistul asuv teelõik on 3,7 korda pikem kui kostja poolt kasutatav hageja kinnistul asuv teelõik, tuleb arvestada asjaolu, et kogu mõlemat kinnistut läbiva teelõigu korrashoiuga (sealhulgas kostja kinnistul asuva 3,7 korda pikema teeosa korrashoiuga) on seni tegelnud asja materjalidest nähtuvalt hageja ning lubab seda teha ka edaspidi. See on hageja igapäevategevusest lähtudes ka talle vajalik. Tunnistaja S. K. ütlustest nähtub, et kui nende tallu osteti auto, siis 1971.a. kolm autot vedasid päev otsa kruusa ja isa lükkas need teele traktoriga laiali, kogu tee xxxx-xxxxx maanteelt kuni K. hoovi peale remonditi. 1980.a. kaevati K. talu jõududega kraavid läbi ja paigaldati truubid L. maa peale. Aukude remontimine on iga aasta, toodud on kümneid koormaid kruusa, talvel lükatakse lund. Ainult K. talu on tegelnud tee lahti hoidmisega ja remondiga. Sama kinnitab tunnistaja S. K. . Tunnistaja L. K. annab ütlusi, et tee remontijaks on ikka olnud K. . Tunnistaja E. V. annab ütlusi, et K. hooldas teed terves ulatuses. Hageja on esitanud arved ja autotranspordi saatelehe 2001.a. 60 tonni ja 2004.a. 75,7 tonni purustatud kruusa veo kohta (tl 14-16). Kohus leiab, et tasu võibki piirduda kogu tee korrashoiuga hageja poolt, mistõttu ei ole mõistlik ja õiglane määrata rahalist tasu kummalegi poolele. Kuna hageja hoiab korras 3,7

6 (7)

korda pikemat teed ja ei nõua tasu oma kinnistul asuva tee kasutamise eest peaks see kompenseerima ka kostja (koormatud kinnisasja omaniku) talumiskohustuse. Kohus nõustub hagejaga, et kui asjaolud muutuvad (tee korrashoid, uue teelõigu rajamine) võivad pooled esitada hagi juurdepääsutingimuste (sealhulgas kasutustasu) muutmiseks või juurdepääsu piiramiseks. Naaberkinnisasjade omanike õigused tasakaalustavad vastastikku üksteist ja nendega tuleb vastastikku arvestada, et oleks võimalik inimeste mõistlik ühiselu. AÕS § 63 lg 1 p 4 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda märke muude seadusega kinnistusraamatusse kanda lubatud asjaolude nähtavakstegemiseks (märkus). AÕS § 140 lg 3 kohaselt kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle kitsenduse muutmine või lõpetamine kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kinnistusraamatusse kantud. Pooled on esitanud nõude kanda kohtuotsusega tehtavad kitsendused kinnistusraamatusse. Kohus leiab, et need nõuded on põhjendatud ja mõlema juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele tuleb kinnistusraamatusse kanda xxxx ja xxxxxxxxx kinnistu osas kinnistusregistriosa kolmandasse jakku märkus. Neil asjaoludel kohus leiab, et nii hagi kui ka vastuhagi tuleb otsuses toodud motiividel rahuldada. Kohtuotsuse täitmisel tuleb tühistada Võru Maakohtu 25.augusti 2004.a. määruse alusel kohaldatud hagi tagamine. Hageja on esitanud kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 128-130), mille kohaselt nõuab ta kostjalt kohtukuluna advokaadi õigusabi eest tasutud 9440 krooni väljamõistmist. Kostja on esitanud kohtukulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 108, 131-134), mille kohaselt palub hagejalt välja mõista kohtukuluna riigilõivu 60 krooni ja õigusabikulud 6608 krooni, s.o. kokku 6668 krooni. TsMSRS § 3 kohaselt enne TsMSRS jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kohtukulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja esindaja suuremad õigusabikulud on põhjendatud, sest hageja esindaja esindas hagejat kogu menetluse vältel pooleteise aasta jooksul. Kuna kostjalt tuleb hagi rahuldamise tõttu välja mõista hageja kohtukulu 9440 krooni ja hagejalt vastuhagi rahuldamise tõttu kostja kohtukulu 6668 krooni, teeb kohus tasaarvestuse ja mõistab kostjalt välja kohtukuluna 2772 krooni hageja kasuks. Kohtunik:

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.