J. A.ja T. K. hagi L. A.vastu 14 039,15 krooni ja moraalse kahju 400 000 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: J. A. (IK...; elukoht: ...)
esindajad Hageja: T. K. (IK...; elukoht...) Hagejate esindaja: V. K. (IK...) Kostja: L. A. (IK...; elukoht: ...) Kohtuistungi toimumise aeg
21. märts 2006. a
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista L.A. J.A.kasuks 7 019 (seitse tuhat üheksateist) krooni ja 60 senti. Välja mõista L. A. T. K. kasuks 7 019 (seitse tuhat üheksateist) krooni ja 60 senti.
Nõue moraalse kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Välja mõista L. A. J. A.kasuks menetluskulude katteks 610 (kuussada kümme) krooni ja T. K. kasuks 610 (kuussada kümme) krooni.
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
AS Eesti Ühispank (käesoleval ajal ärinimi AS SEB Eesti Ühispank) ja L. A. sõlmisid laenulepingu nr ... summas 30 000 krooni.
2.AS Eesti Ühispank ja T. K. sõlmisid käenduslepingu, mille järgi käendaja T. K.kohustus tagama panga nõuded laenusaaja L. A.vastu, mis tulenevad laenulepingust nr... , juhul kui laenusaaja ei täida laenulepingu järgseid kohustusi. Käendaja vastutus oli käenduslepingu kohaselt solidaarne laenusaaja vastutusega laenusumma ulatuses (30 000 krooni), käendaja kohustus laenusaaja kohustused täitma panga poolt määratud tähtajaks.
3.AS Eesti Ühispank ja J. A. sõlmisid käenduslepingu analoogilise sisuga (vt kohtuotsuse eelmine punkt).
II Hagiavalduse sisu
4.J. A. ja T. K. esitasid 08.11.2000. a kohtusse hagi L. A. vastu 14 039,15 krooni nõudes. Hageja taotlevad, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja 14 039,15 krooni võrdsetes osades ning hüvitaks hagejate kohtukulud.
5.Hagiavalduse põhjenduse kohaselt tasus kostja laenumakseid pangale kuni 2000. aasta jaanuarikuuni, peale seda hagejatel kostja kohta teateid pole, kostja otsingud tulemusi ei andnud. Vastavalt käenduslepingutele tasusid hagejad pangale laenujäägi kokku 14 039,15 krooni, mille tõenduseks hagejad esitasid kohtule panga kinnituse 31.10.2000. a (allkirja täitmise vastuvõtu kohta).
III Menetluse käik
6.Kohtul ei õnnestunud kostjale kätte toimetada hagimaterjale hagiavalduses näidatud aadressil, mistõttu palus hagejatel 08.01.2001. a täpsustada kostja elukohta. Hagejad teatasid kohtule, et nad ei tea kostja praegust elukohta, kuid nende andmetel elab kostja Inglismaal.
7.2003. aastal taotlesid hagejad hagimaterjalide üleandmist kostjale viimase ema kaudu, sest hagejate andmete kohaselt elab kostja ... Nimetatud viisil kohtudokumentide üleandmine ei õnnestunud ning kohus palus hagejatel esitada andmed, mis võimaldaksid kostjat kohtusse kutsuda.
8.06.08.2004. a täpsustasid hagejad, et kostja elab ...
9.Kohus edastas hagimaterjalid kostjale 14.09.2004. a.
IV Kostja vastus
10.Kostja vastas kirjalikult kohtule 27.09.2004. a. Kirjalikus vastuses kostja võttis hagi õigeks ning soovis, et hagejad teataksid oma pangakontode numbrid, et kostja saaks võla ära maksta.
11.Kohus tegi 06.10.2004. a hagejatele ettepaneku teatada oma pangakontode rekvisiidid, et kohtul oleks võimalik need kostjale edastada ning määras kohtuistungi aja.
V Nõude suurendamine
12.Hagejad esitasid 16.02.2005. a kostja vastu täiendava nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks kummagi hageja kasuks 200 000 krooni.
12.1.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja laenulepingu tingimusi, algul olid kostja lepingujärgsed laenu tagasimaksed Ühispangale regulaarsed, kuid peale seda, kui kostja 1999. aastal lahkus töölt ..., hakkasid hagejad saama pangast kirju selle kohta, et kostja on laenumaksetega viivituses. Hagejad teavitasid kostjat sellest, kostja tasus pangale ning probleem sai kuni järgmise makseni lahendatud. 1999. aasta lõpus, peale järjekordset panga teatist, käis hageja J. A. kostja kodus ning kostja abikaasa selgitas, et kui kostja Tallinnast koju tuleb, makstakse pangale kõik ära. Hiljem said hagejad teada, et kostja sõitis Eestist ära ning jättis pangalaenu tagasi maksmata. Nimetatud uudis vapustas hagejaid. Kostja lubas, et kui saab lõpparve raha kätte, tasub ta koheselt pangale laenu, kuid mõne päeva pärast said hagejad teada, et kostja on ära sõitnud ning hagejatel kui käendajatel tuli pangale tasuda laenujääk summas 14 039,15 krooni. Jättes oma kohustuse panga ees täitmata, rikkus kostja teadlikult oma kohustust, omades otsest tahtlust varjata ennast võla maksmise eest ja tekitada hagejatele pikaajalist hingelist valu ja kannatust, s.t. ta soovis pahatahtlikult õigusvastaste tagajärgede saabumist võlasuhete mittetäitmise tõttu. Seega vastutab kostja võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 järgi.
12.2.Nõustudes olema kostja käendajateks, puudus hagejatel igasugune varaline huvi, nad soovisid ainult oma siira lahkusega kostjat aidata, s.t. et hagejate kui käendajate kohustus oli suunatud mittevaralise huvi täitumiseks. Kostja mõistis, et salajane ärasõit ja petmine tekitab hagejatele mitte ainult varalist, vaid ka mittevaralist kahju, nimelt füüsilist ja hingelist valu, kannatusi. Kostja nägi ette pidevat hagejate (käendajate) meelepaha, pingelisust, ebamugavust, pidevat depressiooniks üleminevat stressi. Hagejate ja kostja vahelised suhted olid usalduslikud ning kostja pidanuks ette nägema, et hagejad hindavad seda tegu kui tahtlikut reetmist ja kuritahtlikut moraalinormide rikkumist.
12.3.Hingelised üleelamised alatu reetmise tõttu ei möödunud jäljetult hagejate tervisele. Mõlemad hagejad elasid üle depressiooniseisundi, mis väljendus unetuses, peavaludes, närvilisuses, kahtlustes ja usaldamatuses, agressiivsuses teiste inimeste suhtes. Närvipingest ja ülekohtust tekkisid mõlemal hagejal keerulised suhted perekonnas. Hagejad ei suutnud leppida sellega, et inimene, keda nad aitasid rasketes olukordades, osutus nende vastu alatuks.
12.4.Peale seda, kui hagejad pöördusid hagiga kostja vastu kohtusse, otsisid hagejad kostjat neli aastat, olles kõik aastad närvipinges, kannatades šokiseisundite ja stressi all. Otsingud toimusid ... Selle tagajärjel ägenesid varasemad ja tekkisid uued füüsilised ja hingelised haigused.
12.5.Hageja T. K. pöördus esimest korda perearsti poole 2002. aasta aprillis kaebustega: klimp kurgus, higistamine, südame kloppimine, unetus, nahaprobleemid. Endokrinoloog ei avastanud patoloogiat, ravi dermatoloogi juures ei andnud tulemusi. 2004. aastal pöördus hageja taas perearsti poole samade kaebustega, diagnoosi kohaselt oli haigestumine seotud närvidest tingituna (neurasteenia F 48,0, muud täpsustatud somatoformsed häired F 45,0). 2004. aasta lõpus pöördus hageja abi saamiseks psühholoogi poole, hageja suunati ravile psühhiaatri juurde, ravi jätkub.
12.6.Hagejal J. A.tekkis alguses maohaavandi ägenemine, seejärel hüpertooniline haigus perioodiliste ägenemistega, 2001. aastal ägenes krooniline radikuliit, ajavahemikul 2002 kuni 2004. aasta oli hageja 55 päeva hüpertoonilise haiguse tõttu töövõimetu. Arst tuvastas tervise halvenemise seoses stressiga. Hageja oli ka ravil psühholoogi juures.
14.Kirjalikus vastuses esitas kostja alljärgnevad vastuväited.
14.1.Käendajatena pidid hagejad arvestama ka võimalusega, et pank võib nõuda täitmist käendajatelt. Panga kinnitusest ei nähtu, millistes osades, mil viisil ja millal käendajad pangale laenujäägi 14 039,15 krooni tasusid.
14.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 91 kohaselt lasub tõendamiskoormis pooltel, hagejad pole tõendanud oma paljasõnalisi väiteid. Hagejate eesmärk pole kahju hüvitamine vaid kostja arvel alusetu rikastumine.
14.3.Kostjal puudus tulenevalt laenulepingust piirang vabalt liikuda. Kostja sõitis , et teenida raha. Oma ärasõidust teavitas kostja T. K.. Lisaks pidi probleemide korral pangale makseid tegema kostja abikaasa, kes jäi Eestisse. Seda teadis ka J. A., kes pöördus kostja abikaasa poole. Kostja abikaasa teavitas J. A. sellest, et tasub ise laenumaksed ning et kostja sõitis Suurbritanniasse tööle. Seetõttu on hagejate väited selle kohta, et kostja lahkus Eestist eesmärgiga, et hoiduda kõrvale laenu tagasimaksmisest, alusetud. Välisriiki tööle asudes ei teadnud kostja, kui kauaks ta tööle jääb.
14.4.Kostja tööleasumist välisriigis ei saa kuidagi seostada hagejate poolt väidetava pikaajalise hingelise valu ja kannatuste tekitamise tahtlusega ning sellest tulenevate meditsiiniliste tagajärgedega. T. K. oli ka varem ravil dermatoloogi juures, J. A.oli juba varem hüpertooniline haigus.
14.5.Kahtlust äratab asjaolu, et hagejad suurendasid nõuet seejärel, kui kostja oli oma vastuses nõus hagejate poolt pangale tasutud summa ära maksma.
VII Kohtuistung
15.Kohtuistungil hagejad ning hagejate esindaja taotlesid hagi rahuldamist. Hagejate esindaja leidis, et kostja, lahkudes Eestist panka hoiatamata, käitus õigusvastaselt. Ka kohtuistungitel osalemised olid hagejate jaoks stressirohked. Hagejatel on õigus hinnata oma moraalset kahju suures määras. Kumbki hageja maksis laenu jäägist võrdse osa, J.A. viis raha panka ning T. K. andis talle langeva osa sularahas J. A. kätte.
16.Kostja leidis, et hagi moraalse kahju nõudes tuleks jätta tõendamatuse ja alusetuse tõttu rahuldamata. Kostja märkis, et hagejad pöördusid arstitõendite kohaselt Ahtme haiglasse peale kohtusse hagi esitamist ja peale seda, kui kostja oma kirjalikus vastuses andis nõusoleku käendajatele raha tasuda. Kostja tunnistas hagi 14 039,15 krooni nõudes osaliselt – summas 4 039,15 krooni. Kostja väidete kohaselt on hageja J. A. 10 000 krooni pangale tasumiseks saanud kostja abikaasa L. S. käest, viimane on vastava kirjaliku avalduse ka kohtule esitanud. Samuti oli T. K. teadlik kostja sõidust Suurbritanniasse. Kostja abikaasa lahkus Eestist Suurbritanniasse märtsis 2000. a.
VIII Kohtu põhjendused
17.Hagiavaldus 14 039,15 krooni nõudes.
17.1.Kohus leiab, et hagi 14 039,15 krooni nõudes on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
17.2.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et L. A. sõlmis Ühispangaga laenulepingu, mille täitmisel ta jäi panga ees viivitusse, samuti selle üle, et T. K. ja J. A. sõlmisid Ühispangaga käenduslepingud, mille alusel nad vastutasid laenuandja ees solidaarselt laenusaajaga (vt kohtuotsuse punktid 1-3).
17.3.Hagejad on kohtule esitanud maksekorraldused (t lk101-109), mille kohaselt L. A. laenu ja intresside tasumine käendajate (maksekorraldustes on maksjana märgitud J. A.) poolt on toimunud järgmiselt: • • • • • • • • •
14.04.2000. a 1 084,60 krooni 24.04.2000. a 1 084,60 krooni 12.05.2000. a 1 084,60 krooni 12.06.2000. a 1 084,60 krooni 24.07.2000. a 1 084,60 krooni 15.08.2000. a 1 084,60 krooni 14.09.2000. a 1 084,60 krooni 19.10.2000. a 1 084,60 krooni 26.10.2000. a 5 362,45 krooni
Kokku on ajavahemikus 14.04.2000. a kuni 26.10.2000. a pangale tasutud 14 039,25 krooni.
17.4.Käenduslepingutest tulenevad kohustused täideti 2000. aastal. Hagejate nõue kostja vastu, mis tulenes käenduslepingute täitmisest, muutus sissenõutavaks peale käendajate poolt käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmist pangale. VÕS RakS § 11 kohaselt, võlasuhetele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust.
17.5.Enne võlaõigusseaduse kehtestamist (alates 01.07.2002. a) reguleeris käendust tsiviilkoodeksi (TsK) § 206 jj. TsK § 206 sätestas, et käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Käendaja vastutust reguleeris TsK § 207, mille lg 1 sätestas: kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti (TsK § 207 lg 3).
17.6.Käenduslepingutega (t lk 4-5, vt ka kohtuotsuse punktid 2-3) oli kindlaks määratud käendajate solidaarne vastutus. TsK § 188 lg 1 sätestas, et solidaarse kohustuse korral on kreeditoril õigus nõuda täitmist nii kõikidelt võlgnikelt ühiselt kui ka igaühelt neist eraldi võlga täies ulatuses kui ka osaliselt.
17.7.AS Eesti Ühispank 31.10.2000. a kinnituse kohaselt (t lk 3) ei ole laenusaaja oma kohustusi panga ees täitnud. Vastavalt TsK § 208 täitsid käendajad võlgniku asemel panga ees kohustused summas 14 039,15 krooni. Pank kinnitab käendajate kohustuste täitmist. Panga kinnitus vastab TsK § 233 lg 2 sätestatud allkirjaga täitmise vastuvõtu kohta (Kreeditor, võttes vastu täitmise, on kohustatud võlgniku nõudmisel talle andma allkirja täieliku või osalise täitmise vastuvõtu kohta /---/).
17.8.TsK § 209 lg 1 kohaselt võlgniku asemel kohustise täitnud käendajale lähevad üle kõik kreeditori õigused selle kohustise järgi. Seetõttu on hagejatel õigus nõuda kostjalt pangale käendajate poolt tasutud 14 039,15 krooni väljamõistmist.
17.9.Kohtu arvates ei ole kostja väide 10 000 krooni maksmise kohta hagejale J.A. usaldusväärne. Esimeses vastuses kohtule (t lk 50) on kostja hagi tingimusteta tunnistanud.
17.10.Hagejate väidetel tasusid nad pangale 14 039,15 krooni võrdsetes osades, seetõttu kuulub kostjalt hagejate kasuks väljamõistmisele mõlemale kostjale 7 019,60 krooni.
18.Mittevaralise kahju nõue.
18.1.Mittevaralise kahju olemasolu põhjendamiseks esitasid hagejad kohtus väited, mis on toodud kohtuotsuse punktides 12.1 – 12.6.
perearst M. T. väljastatud haigusloo väljavõte J.A.kohta (t lk 68) perearst N. M. vastus advokaadibüroo järelepärimisele T. K. kohta (t lk 69) sihtasutuse Ahtme Haigla (psühhoneuroloogiahaigla) 28.11.2005. a tõend nr... (psühhiaater J.K.) J. A. kohta (t lk 134) sihtasutuse Ahtme Haigla 28.11.2005. a tõend nr... (psühhiaater J. K.) T. K. kohta (t lk 135)
18.3.Kohtu esimesele järelepärimisele (23.09.2005. a), milles kohus palus SA Ahtme Haigla esitada hagejate esindaja taotlusel J. A. ja T. K. haiguslood, vastas SA Ahtme Haigla 28.09.2005. a, vastuse kohaselt hagejad haiglas ravil ei ole olnud, J. A. on käinud psühholoogilisel nõustamisel, meditsiinilist abi arstidelt saanud ei ole (t lk 117).
18.4.Tõendi sisu kohaselt pöördus J. A. detsembris – veebruaris 2005. a psühholoogi poole psühholoogilise abi saamiseks (t lk 134). Tõendi sisu kohaselt pöördus T. K. psühhiaatrilise abi saamiseks alates 21.12.2004. a korduvalt kuni käesoleva ajani isiksusehäirete tõttu (t lk 135).
18.5.Perearst M. T. koostatud haigusloo väljavõte kohaselt (t lk 68) on J. A. arvel KohtlaJärve polikliinikus 1999. aastast diagnoosiga hüpertooniatõbi, maohaavand ja radikuliit (tervise halvenemine stressi tagajärjel). Perearst N. M. vastuse kohaselt (t lk 69) pöördus T. K. esmakordselt perearsti poole 2002. aasta aprillis, 2004. aastal pandi talle diagnoos F 48,0 ja F 45,0.
18.6.Kahju hüvitamine.
18.6.1.Hagejad on esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude tulenevalt lepingu ja isiklike õiguste rikkumisest. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist /---/. Vastavalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja p 4 kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati /---/ kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega, kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 128 lg 5 mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Vastavalt VÕS § 134 lg 1 lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Vastavalt VÕS § 1044 lg 3 lepingulise kohustuse rikkumise
tulemusena /----/isikule tervisekahjustuse põhjustamise korral vastutab kahju tekitaja selle eest (VÕS 53 ptk sätestatud alustel).
18.6.2.Hagejad taotlevad kahju hüvitamist kummalegi hagejale 200 000 krooni.
18.7.Õigusvastane käitumine.
18.7.1.Vastavalt VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise eelduseks on lepingu rikkumine. VÕS § 1045 lg 1 p 2 ja 4 alusel kahju hüvitamise eelduseks on õigusvastane käitumine.
18.7.2.Solidaarse kohustuse täitmisest tulenevalt on käendajatele üle läinud kreeditori õigused täidetud kohustuse järgi. Hagejad on nõudnud kohustuse täitmist võlgnikult (kostjalt) 08.11.2000. a kohtule esitatud hagis. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine /---/. Kostja võttis esimeses kohtule esitatud kirjalikus vastuses hagejate nõude õigeks ning oli nõus hagejate nõude täitma, nõude täitmiseks taotles kostja, et hagejad teataksid oma pangakontode numbrid ülekande tegemiseks, kuid hagejad seda ei teinud. Seega puudub põhjuslik seos kohustuse täitmata jätmise ja kostja tegevuse vahel. Kostja ei täitnud kohustust johtuvalt hagejate tegevusetusest. Hagejad põhjendasid oma tegevusetust sellega, et ei usalda kostjat.
18.7.3.Ülejäänud kostjale süüks pandavad teod ei kujuta endast õigusvastast käitumist. Käenduse puhul ei ole oluline käendajate mittevaraline huvi (vt kohtuotsuse punkt 12.2), samuti ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelistest suhetest. Käendusega on tagatud käendajale võimalused vastuväidete esitamiseks (TsK § 208, VÕS § 149), samuti tagasinõue võlgniku vastu (TsK § 209, VÕS § 152). Käenduse puhul lasub käendajal risk selles, et kui põhivõlgnik kohustust ei täida (olenemata põhjusest), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist käendajalt. Moraalse kahju nõude hagis on hagejate põhjendused kohustuste rikkumise kohta kostja poolt, ja sellega seonduvalt hagejatele moraalse kahju tekitamisega, emotsioonilist laadi (vt kohtuotsuse punktid 12.1 – 12.4).
18.8.Põhjuslik seos.
18.8.1.Kahju hüvitamise eelduseks on põhjusliku seose olemasolu kahju tekkimise ja kostja käitumise vahel. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
18.8.2.Tõendatud ei ole, et hagejatele kahju tekkimine (tervise halvenemine) on põhjuslikus seoses kostjapoolse kohustuste rikkumisega või muu kostja käitumisega. Nimetatud seose kohta ei ole hagejad kohtule tõendeid esitanud, samuti ei ilmne esitatud tõenditest põhjusliku seose olemasolu (t lk 68-69, 117, 134-135; vt kohtuotsuse punktid 12.5, 12.6, 18.2 – 18.5).
18.8.3.Kohus märgib, et esitatud tõendid tõendavad seda, et J. A. on vajanud psühholoogilist abi 2005. a ja T. K. on isiksusehäirete tõttu pöördunud abi saamiseks psühhiaatri poole 2004. a detsembrist alates. Kuidas abi saamine kostja käitumisega seondub, puudub kohtul võimalus hinnata. Märkimist väärib asjaolu, et hagejad suurendasid nõuet ja pöördusid psühhoneuroloogiahaiglasse peale seda, kui kostja võttis käendusest tuleneva nõude õigeks.
18.8.4.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus moraalse kahju hüvitamise nõude rahuldamata.
IX Menetluskulude jaotus
19.Hagejad on tasunud riigilõivu hagi esitamisel 1 050 krooni (t lk 6), mittevaralise kahju nõude esitamisel on hageja T. K. tasunud riigilõivu 11 000 krooni (t lk 74) ja J. A. 11 000 krooni (t lk 70, 75). Hagejad on tasunud juriidilise abi eest FIE V. K. 5 000 krooni.
20.TsMS ja TMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
21.Kuni 31.12.2005. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks väljab vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega /---/. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest (hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale /----/.
22.Kohus rahuldas hagejate varalise nõude (14 039,15 krooni) ning jättis rahuldamata mittevaralise nõude (moraalse kahju nõue, 400 000 krooni). Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja J. A.kasuks 50% varalise nõude pealt tasutud riigilõivust e. 525 krooni ning T. K. kasuks 525 krooni. Mittevaralise nõude eest tasutud menetluskulu (riigilõiv) tuleb jätta hagejate endi kanda. Õigusabikuludest tuleb kostjal hagejale J.A. hüvitada 85 krooni ja hagejale T. K.85 krooni (hagihind 14 039,15 + 400 000, 100% = 414 039,15; hagi rahuldatud osa hagihinnast kokku moodustab ca 3,4%; 3,4% 5 000-st (õigusabikulud) = 170).
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.