7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
9.Võlgnikule pankrotihaldur.
võlgnetavate
kohustuste
täitmist
võib
vastu
võtta
üksnes
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.
11.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 28. juulil 2027 (olenevalt, kumb tähtpäev saabub varem). Edaspidi tuleb menetluse jätkumisel aruanne esitada iga aasta 28. juuliks.
Jätta menetluskulud Z.U kanda.
13.Määrata usaldusisik U.G tasuks 946 eurot, millele lisandub käibemaks 227 eurot 4 senti, s.o kokku 1173 eurot 4 senti.
14.Anda Z.U-le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks ning hüvitada U.G-le usaldusisiku tasu 1173 eurot 4 senti (käibemaksuga) menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (U.G Õigusbüroo osaühing (registrikood 10016048), konto nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank).
15.Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.
17.Toimetada määrus kätte Z.U-le ja U.G-le ning saata täitmiseks resolutsiooni p 14 osas Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FIMS) § 18 lg 10). Usaldusisikule tasu
määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.Z.U (avaldaja, võlgnik) esitas 7. aprillil 2026 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused mitmete asjaolude koosmõjul: peamiseks põhjuseks on elukaaslase vaimse tervise halvenemine, mille tagajärjel kaotas ta töö ning pere sissetulek vähenes märkimisväärselt. Sellest tulenevalt on võlgnik pidanud kandma suurema osa igapäevastest kuludest ning samal ajal teenindama ka olemasolevaid laenukohustusi. Võlgnik töötab osalise tööajaga ning sissetulek on umbes 500 eurot kuus. Võlgnik on asutanud ettevõtte xxxxxxxxxxxxx koos elukaaslasega (K. K. ), kuid suuresti elukaaslase mõjutusel, kes tegi firmale kodulehe ja võttis firma nimele laenu võlgniku dokumentidega. Holmpartner OÜ on samuti makseraskustes. Võlgnik on käendanud ettevõtte laenud juhatuse liikmena. Võlgnikul kohustusi avalduse kohaselt ligi 20 000 eurot. Võlgnikul on kaks alaealist last.
2.Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Vara- ja võlanimekirja kohaselt on kõikidest nõuetest 18 146 eurot 99 senti võlgniku ainukohustused ja 8237 eurot 37 senti tulenevad käenduslepingust. Käendajad Intrac Eesti AS ja Hange.ee Teenused OÜ ei ole oma nõudest usaldusisikule teatanud, nimetatud nõuete osas käenduslepinguid pole esitatud. Teadaolevalt on praeguseks kõik nõuded muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul on kaks alaealist last. Võlgnikule ei kuulu ega kuulunud kunagi kinnisvara. Võlgniku nimele on alates 19. septembrist 2025 registreeritud sõiduauto Volkswagen Multivan, registrimärk xxxxx, 2004 ehitusaasta. Sõidukile on 22. septembril 2025 seatud registerpant Primero Finance OÜ kasuks ja 28. aprillil 2026 käsutamise keelumärge usaldusisiku kasuks. Võlgnik on 24. oktoobrist 2025 registreeritud sõiduauto Volkswagen Passat Variant, registrimärk xxxxx, kasutajana. Sõiduki omanikuks on võlgniku ema K. Z.U. Võlgnik asutas 3. detsembril 2025 xxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxx), osakapital 1 sent. Osale on täiteasjas nr 084/2026/1285 seatud 17. aprillil 2026 keelumärge. Tegevusala: elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Võlgnik on ühingu ainuomanik ja ainuke juhatuse liige. Võlgniku sõnul asutas ta ühingu elukaaslase soovil selleks, et elukaaslane saaks selle kaudu hakata tulu teenima. Ühingu nimel on ta sõlminud laenu, rendi jm lepinguid ja talle teadaolevalt on ta ühingu kohustuste käendaja. Intrac Eesti AS ja Hange.ee Teenused OÜ käenduslepinguid esitatud ei ole. Intrac Eesti AS-is renditi kopp, mis on praeguseks ajaks tagastatud, kuid rendileandja nõuab transpordikulude tasumist. Ühingu suhtes on 28. aprillil 2026 avatud täitetoimik nr 084/2026/1286 HOOVI Rental OÜ nõudes, jäägiga kokku 4822 eurot 22 senti. Maksu- ja Tolliameti ees on alates 7. aprillist 2026 sunniraha nõue 100 eurot ja esitamata on käibedeklaratsioonid alates 20. jaanuarist 2026. Võlgniku sõnul firma seisab. Usaldusisiku hinnangul ei ole kõik võlausaldajad ilmselgelt vastutustundliku laenamise põhimõtteid järginud, sest on jätnud tähelepanuta k4S OÜ-st palgatulu katkemise alates novembrist 2025. a, uute laenude (ja sellega seonduvalt igakuiste kohustuste) kasvamise, hasartmängude mängimise jms olulised asjaolud. Samas ei vähenda vastavad põhiosa kohustuste ümberarvestused praegusel juhul olulisel määral võlgniku kohustuste üldmahtu,
sest lepingud on sõlmitud viimase poole aasta jooksul ning võlgniku poolt on tagasimakseid tehtud tema enda sõnul 688 euro ulatuses. Usaldusisiku taotlusel on võlgnik 25. mail 2026 pannud endale täieliku hasartmängude mängimise piirangu maksimaalselt võimalikuks kolmeks aastaks. Võlgniku teadaolevad kohustused on 11 võlausaldaja ees kokku kuni 26 384 eurot 33 senti, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku varast omab müügiväärtust sõiduauto maksimaalse väärtusega 2000–5000 eurot. Kuna vara on koormatud registerpandiga, siis selle müügist piisab üksnes pandipidaja nõude rahuldamiseks. Võlgniku sissetulekuks on tähtajalistest lepingutest laekuvad tasud kokku u 500 eurot kuus, peretoetus 160 eurot kuus ja kohaliku omavalitsuse toimetulekutoetused. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja sissetulek, mille arvelt kohustusi täita ning kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma krediidivõimelisusse ülehindamine ning vastutustundetu tarbijakrediidilepingute ning käenduslepingute sõlmimine. Maksejõuetuse tekkimisele aitas kaasa elukaaslase liigne usaldamine. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt detsembris 2025. a, kui võetud kohustused ületasid tema maksevõimet.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku avaldus tuleb rahuldada, välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.
4.FIMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FIMS §-s 45 sätestatule. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FIMS § 43 kohaselt toimub füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine pankrotiseaduses sätestatud korras, kui FIMS-is ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.
5.Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 26 384 eurot 33 senti, mis kõik on muutunud sissenõutavaks. Võlgnikul puudub kohustuste täitmiseks piisav sissetulek, võlgniku töö- ja töövõtulepingud olid tähtajalised, võlgnikul puudub väärtuslik vara. Võlgnikul on kaks alaealist last. Võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.
6.FIMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.
Võlgniku pangakonto väljavõttetest nähtuvalt on võlgnik kulutanud raha hasartmängudele, mis on käsitletav vara raiskamisena FIMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses. Siiski seadis võlgnik usaldusisiku soovitusel endale maksimaalseks ajaks, s.o kolmeks aastaks, hasartmängukeeldu. Kohtu hinnangul näitab see võlgniku soovi ja valmidust oma kohustusi menetluse kestel täita. Kui võlgnik poleks hasartmängu keeldu seadnud, ilmselt jätaks kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kuivõrd võlgnik on hasartmängu keeldu seadnud, on kohtu hinnangul põhjendatud anda võlgnikule võimaluse ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus rõhutab, et hasartmängude mitte mängimine on ka kohustustest vabastamise menetluse eduka läbimise eelduseks. Kohus selgitab, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida, võib kohus omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse enne kolme aasta möödumist (FIMS § 49 lg 8).
7.Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (krediidivõimelisuse ülehindamine ning vastutustundetu laenude võtmine), kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.
8.Kohus nimetab pankrotihalduriks U.G, kes on andnud nõusoleku pankrotihalduriks nimetamiseks. FIMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
9.Tulenevalt PankrS § 36 lg-st 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Pankrotimenetluses on võlgnik kohustatud andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik peab kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes (PankrS § 85). Võlgnik peab osutama pankrotihaldurile abi tema ülesannete täitmisel, samuti olema kohtu korraldusel kättesaadav, et täita teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87). PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes
kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust (muuhulgas kui võlgnik ei täida teabe andmise, menetlusest osavõtu või vande andmise kohustust või rikub pankrotivara käsutamise keeldu).
10.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 24. august 2026. a kell 14.00 (PankrS § 78 lg 1).
11.Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).
12.Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Kohus määrab vande andmise ajaks 24. august 2026. a kl 14.00.
13.Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FIMS § 49 lg-d 1–3). Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest tulenevaid kohustusi (FIMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.FIMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt).
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata.
15.Usaldusisiku tasu taotluse kohaselt on usaldusisikul kulunud oma ülesannete täitmiseks 14,5 tundi, usaldusisiku tunnitasu on 140 eurot, seega tasu on 2030 eurot, millele lisandub käibemaks. Võlgniku vara väärtuseks on hinnanguliselt 2000–5000 eurot. Kuna vara on koormatud registerpandiga, siis laekuvatest vahenditest saab menetluskuludeks kasutada maksimaalselt kuni 10%. Lähtuvalt eeltoodust taotles usaldusisik tasu väiksemas osas ja selle hüvitamist riigi vahenditest.
16.FIMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FIMS § 45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. FIMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.
17.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus peab praegusel juhul põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest sõltumata sellest, et usaldusisiku aruande kohaselt on võlgnikul teatav vara olemas (sõiduauto). Võlgnikule kuuluv auto on panditud kehtiva nõudega võlausaldaja kasuks. Isegi kui auto õnnestuks võõrandada maksimaalse hinnaga 5000 eurot (usaldusisik hindas auto väärtuseks 2000–5000 eurot), saaks sellest usaldusisiku tasu katta maksimaalselt 500 euro ulatuses (PankrS § 153 lg 2). Arvestades seda rahuldab kohus usaldusisiku taotluse menetlusabi saamiseks, sest kohtul puudub esitatud info põhjal veendumus, et võlgniku vara müügist on võimalik katta kogu
usaldusisiku tasu. Kohtul ei ole aga hiljem võimalik maksejõuetusavalduse menetluse etapi eest määrata usaldusisiku tasu hüvitamist riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5 1). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Usaldusisikul kulus maksejõuetusavalduse menetluses 14,5 töötundi, ning tasu usaldusisiku tunnitasu arvestades oleks 2030 eurot (käibemaksuta) ning riigi vahenditest hüvitamise korral 957 eurot (14,5*2*33), mis ületab piirmäära, mis on 946 eurot. Seega tuleb usaldusisikule hüvitada tasu piirmäära ulatuses.
18.PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole U.G Õigusbüroo osaühingule, mille kaudu ta tegutseb. Registri andmetel on U.G Õigusbüroo osaühing käibemaksukohustuslane (nr EE100121575). Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasu koos käibemaksuga. Seega tuleb usalduslikule riigi vahenditest hüvitada 946 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o koos käibemaksuga 1173 eurot 4 senti. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.