Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Tunnustada Kesko Agro Eesti AS nõuet AS Rakvere Viljasalv(pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg.1 p.2 alusel summas 7 634 479.70 /seitse miljonit kuussada kolmkümmend neli tuhat nelisada seitsekümmend üheksa 70/ krooni. Lõpetada menetlus 04.02.2004 hageja ja Rakvere Viljasalv vahel sõlmitud võla tunnistamise ja võlasumma tasumise kokkuleppest tulenevas viivisenõudes summas 1 939 516.30 /üks miljon üheksasada kolmkümmend üheksa tuhat viissada kuusteist 30/ krooni. Lõpetada menetlus 23.08.2003 hageja ja AS Rakvere Viljasalv vahel sõlmitud laenulepingust tulenevas leppetrahvi nõudes summas 250 000 /kakssada viiskümmend tuhat/ krooni. Kohtukulude jaotus Hageja kohtukulud mõista välja kostjalt V S summas 26.70 /kakskümmend kuus 70/ krooni riigilõivu katteks ja 14 579.35 /neliteist tuhat viissada seitsekümmend üheksa 35/ krooni õigusabikulude katteks Kesko Agro Eesti AS kasuks. Vastavalt hageja taotlusele ei soovi ta kohtukulude väljamõistmist AS-lt Rakvere Viljasalv/pankrotis/ ja AS-lt Eesti Viljasalv. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest apellatsioonkaebuse esitamisega Viru Ringkonnakohtule. Hageja nõuded Lääne- Viru Maakohtu 31.05.2004 otsusega kuulutati välja AS Rakvere Viljasalv pankrot. 21.06.2004 esitas hageja võlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks nõudeavalduse summas 20 240 906.80 krooni, mida täiendas 22.06.2004 nõude suurendamisega 174 138.50 krooni võrra, kogusummaks jäi 20 415 044.58 krooni. 25.01.2005 täpsustas hageja oma nõuet veelkord ja vähendas oma nõuet põhinõudes sisaldunud käibemaksu 1 491 935.63 krooni võrra ja käibemaksult eelnevalt arvutatud viiviste summa 349 112.93 krooni võrra, seega 1 841 048.56 krooni võrra summale 18 573 996.02 krooni. Lõplikult palus hageja oma nõudeavalduses tunnustada oma nõuded kogusummas 18 573 996.02 krooni, sealhulgas PankrS § 153 lg.1 p.1 alusel pandiga tagatud nõuetena summas 8 750 000 krooni ja PankrS § 153 lg.1 p.2 alusel summas 9 823 996.02 krooni. 14.01.2005 ja 31.01.2005 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlesid hageja nõudele vastu haldurid 11 502 887.92 krooni ulatuses ning AS Eesti Viljasalv ja V S täies ulatuses. 28.02.2005 kohtusse saabunud hagis on esitatud järgmised asjaolud: 1) 07.10.2003 sõlmisid hageja ja võlgnik võla tunnistamise ja ajatamise kokkuleppe nr. xxxxxx, mille järgi võlgnik tunnistas ajatamise kokkuleppes nimetatud müügiarvetest tulenevat põhivõlgnevust hageja ees summas 8 351 449.32 krooni ja kohustus selle tasuma koos intressidega vastavalt kokkueleppele lisatud maksegraafikule kogusummas 9 371 487.73 krooni. Peale ajatamise kokkuleppe sõlmimist tasus võlgnik hagejale kokku 1 284 790.93 krooni, millest tulenevalt võlaks jäi veel 8 086 696.80 krooni. 26.04.2004 lõpetas hageja ennetähtaegselt ajatamise kokkuleppe seoses võlgniku poolt selle tingimuste olulise rikkumisega, mille kohta edastas võlgnikule vastava kirjaliku teatise. Samas teates

teavitas hageja võlgnikku selles, et nõuab ajatamise kokkuleppe rikkumisest tuleneva leppetrahvi, 50 000 krooni, tasumist. Ajatamise kokkuleppe lõpetamise ja leppetrahvi nõudmise teate edastamisest arvates muutus sissenõutavaks kogu võlgniku poolt hagejale ajatamise kokkuleppe alusel tasumata jäänud summa koos leppetrahviga, kokku 8 136 696.80 krooni. 2) Hageja nõude suuruseks võlgniku vastu 04.02.2003 sõlmitud võla tunnistamise ja võlasummas tasumise kokkuleppest tulenevalt on koos viivistega 10 228 047.60 krooni, mis on kujunenud järgnevalt: a) hageja ja võlgnik sõlmisid 25.08.2003 laolepingu nr. xxxxxx (edaspidi laoleping), mille kohaselt kohustus võlgnik hoidma hageja poolt temale hoiule antud teravilju oma viljaelevaatoris, asukohaga xxxxxx. 04.02.2004 sõlmisid hageja ja võlgnik võla tunnistamise ja võlasumma tasumise kokkuleppe (edaspidi kokkulepe), mille kohaselt võlgnik tunnistas, et on omavoliliselt ära kasutanud 576,923 tonni hagejale kuulunud teravilju kogumaksumusega 1 415 127.50 krooni, mis ei sisalda käibemaksu. Kokkuleppe aluseks olid samal päeval viljaelevaatoris läbi viidud inventuuri tulemused, mille kohta vormistati ja allkirjastati vastav lao ülevaatuse ja inventeerimise akt. 17.03.2004 viidi võlgnikule kuuluvas viljaelevaatoris läbi uus inventuur, mille käigus selgus, et hagejale kuuluvate viljade puudujääk on oluliselt suurem, kui 04.02.2004 inventuuri käigus tuvastati. Hagejale kuulunud teraviljade puudujäägiks oli 1863,863 tonni toidunisu, 56,14 tonni söödanisu, 864.13 tonni söödarukist ja 354,935 tonni toidurukist. Nimetatud inventuuri juures viibisid lisaks hageja esindajatele ka AS Falck Eesti esindaja ja AS Eesti Viljasalve esindajad. Vastavalt teravilja puudujäägi selgumise aja turuhindadele, millised on fikseeritud hageja ja võlgniku vahel sõlmitud kokkuleppes, on võlgniku poolt hagejale- 17.03.2004 toimunud inventuuri käigus saadud tulemuste alusel- tekitatud kahju summas 7 140 956.30 krooni, ilma käibemaksuta. 18.05.2004 ilmnes võlgnikule kuuluvas viljaelevaatoris täiendav hagejale kuuluva vilja puudujääk. Ilma hageja korralduse ja loata olid eemaldatud plommid teraviljapunkrilt nr. 407 ja sealt puudus viimase inventuuri ajal alles olnud ja hagejale kuulunud 400 tonni toidunisu. Nimetatud juhtumi uurimiseks esitas hageja 18.05.2004 avalduse politseile kriminaalmenetluse alustamiseks, et välja selgitada täiendavad vilja kadumisega seotud asjaolud. Vastavalt teravilja puudujäägi selgumise aja turuhindadele, millised on fikseeritud hageja ja võlgniku vahel sõlmitud kokkuleppes, on võlgniku poolt hagejale- 18.05.2004 toimunud inventeerimise käigus avastatud täiendava 400 tonni toidunisu puudujäägiga- tekitatud täiendavalt kahju summas 1 000 000 krooni ilma käibemaksuta.

täpsemate arvutuste alusel saadud tulemustest lähtuvalt. Kokkuleppe p.3.1 järgi kohustus võlgnik enda poolt omavoliliselt äratarvitatud vilja maksumuse hüvitama hagejale viivitamatult arvates kokkuleppe sõlmimise ajast ehk seega 04.02.2004. Kokkuleppe p. 7.1. järgi kohustus võlgnik tasuma hagejale hüvitise maksmisega viivitamise korral viivist 0,20 % päevas viivitatud summalt. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus tasuda hagejale viivist 8 288 531.30 kroonilt ehk summaliselt 16 577.06 krooni iga tasumisega viivitatud päeva eest. Alates 04.02.2004 kuni pankroti väljakuulutamiseni on võlgnik olnud viivituses 117 päeva ehk 1 939 516.30 krooni. 3) Hageja ja võlgniku vahel 25.08.2003 sõlmitud laolepingu p. 8.4 kohaselt leppisid hageja ja võlgnik kokku selles, et juhul kui üks lepingupooltest ei täida või täidab mittenõuetekohaselt laolepingu p.-des 2, 3, 4, 5 sätestatud kohustusi, on lepingut rikkunud pool kohustatud teisele poolele tasuma leppetrahvi summas 250 000 krooni ja hüvitama kõik tekitatud kahjud. Nõudeavalduse esitamise ajaks olid selgunud asjaolud, et võlgnik on rikkunud nimetatud tingimusi, sealhulgas p.s 2.5 sätestatud keeldu anda hagejale broneeritud viljasilosid samaaegselt teiste ladustajate kasutusse, lepingu p. 4.7 sätestatud keeldu lubada kaupade segunemisi teiste ladustajate kaupadega, lepingu p.s- 4.16 sätestatud keeldu mingil moel kasutada, tarvitada või võõrandada võlgniku poolt hagejale hoiule antud kaupa ja mitmeid teisi lepingu olulisi tingimusi. Lepingu rikkumistest tulenevalt on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 250 000 krooni. 4) 04.07.2003 sõlmisid võlgnik ja hageja ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, mille järgi seadis võlgnik oma kinnistule xxxxxxx hageja kasuks kolmandale järjekohale ühishüpoteegi summas 8 750 000 krooni, mis on kinnistusse kantud 18.07.2003. PankrS § 103 lg.4 kohaselt loetakse nõuete kaitsmise koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, millest tulenevalt hageja pandiõigus tuleb lugeda tunnustatuks. Ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu p. 2.2. kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik hageja nõuded võlgniku vastu, mis tulenevad hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Seega on hageja nõuded kogusummas 18 614 744.40 krooni tagatud ühishüpoteegi ehk pandiõigusega 8 750 000 krooni ulatuses ja seega selles osas eesõigusnõuded. Ülejäänud osas ehk summas 9 864 744.40 krooni ei ole hageja nõuded pandiga tagatud ja ei ole seega eesõigusnõuded. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded summas 8 750 000 krooni ühishüpoteegi kui pandiõigusega tagatud ja eesõigusnõuded PankrS § 153 lg.1 p.1 alusel. Hageja palus nõudena tunnustada 18 573 996.02 krooni, mis erineb kogunõude 18 614 744.40 krooni, summast. PankrS § 107 sätestab, et nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Kuivõrd hageja esitas nõuete kaitsmise koosolekule oma avalduse nõude tunnustamiseks summas 18 573 996.02 krooni, siis selles ulatuses palub hageja käesolevas hagis ka oma nõuet tunnustada. Vastuseks kostjate poolt hagile kirjalikes vastuses esitatule on hageja esitanud 14.10.2005 oma seisukohad. --Hageja kinnitab, et ei ole esitanud kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi ja sellise väite esitanud kostja 1 ja kostja 3 peavad TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud red. § 91 järgi tõendama, et hageja on seda teinud. Hageja selgitab, et on viljapuudujäägi tekkimist uurivatele organitele avaldanud, et hagejale on kahju tekitatud, kuid tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 38 lg.1 p.2 sätestatud tsiviilhagi esitamine on hageja kui kannatanu õigus, mitte aga kohustus. Hageja tunnistamine kriminaalmenetluse raames kannatanuks ei samastu tsiviilhagi esitamisega.

--Hageja kinnitab, et talle ei ole teada, millisest võlgniku ettevõttesisesest õigussuhtest tulenesid S K volitused kokkuleppe sõlmimiseks, kuid S K oli nimetatud tehingu tegemisel võlgniku kontaktisikuks ning esitles end ka võlgniku esindajana. Hageja ei vaidlusta seda, et tehingu tegemise ajal S K ei olnud lepingupoole juhatuse liige. Võlgnik on sõlmitud kokkuleppe nr. 300-03-217 alusel hagejale tasunud 1 284 790.93 krooni ja kostja ei ole seda tasumist käesoleva tsiviilasja raames vaidlustanud. Lepingu täitmisele asumine näitab üheselt selle heaks kiitmist. Seega, olenemata asjaolust, kas S K oli esindusõigus kokkuleppe nr. 300-03-217 sõlmimisel või mitte, on võlgnik tehingu täitmisega tehingu TsÜS § 129 lg.1 mõistes heaks kiitnud, samuti ei ole võlgnik/tehingu pool ise esitanud vastuväidet, et ta ei tunnista kokkuleppet esindusõiguse puudumise motiividel. Tehingu tühistamise õigus on vaid lepingu poolel, mitte kolmandal isikul. --Kostja 2 on esitanud hagile vastuväite, millise kohaselt teravilja puudujäägist tulenevalt esitatud nõude aluseks võetud teravilja turuhinnad ei vasta tegelikkusele. 04.02.2004 lepingu p.s 1.6.1 ja 1.6.2 on pooled kokkuleppinud nisu hindades. Nende hindadega analoogseid tehinguid on hageja samal perioodil sõlminud OÜ-ga Estgrain, OÜ-ga Topster, OÜ-ga Antomin, AS-ga Balti Veski, AS-ga Rakvere Piiritusetehas, OÜ-ga Eesti Leivalinnas ja AS-ga Balti Veski. Tegelikkuses tehti teraviljadega tehinguid 2004.a. kevadel vabal turul ka hageja poolt näites toodud tehingutest kõrgemate hindadega, sest näitena toodud tehingud on sõlmitud pikaajaliste suhete raames, millest tulenevalt neis lepingutes ei arvestatud turul juba kõrgemate valitsevate hindadega. Asjaolu, et loetletud äripartneritega sõlmitud tehingutes toodud hindadest kõrgematega oli võimalik vabal turul tehinguid teha, kinnitab AS Tartu Veski poolt hagejale (kohtule esitamiseks) 11.05.2005 väljastatud kinnituskiri teravilja turuhindade ülempiiri kohta 2004.a kevadel. Nimetatud kinnituskirja kohaselt tehti reaalselt tehinguid toidunisuga hinnaga kuni 2750 krooni, söödanisuga kuni 2100 krooni, toidurukkiga kuni 2100 krooni ja söödarukkiga kuni 2100 krooni tonni eest. Seega olnuks võimalik teha tehing kostja Rakvere Viljasalvega ka kõrgemas hinnas, kui on arvestatud puudujäägist tulenevate kahjude arvestamise nõudeavalduses. Täiendavalt on hageja 23.02.2006 esitanud vastuse kostja V. S vastuväidetele, milles hageja osutab tõenditele ja asjaoludele endale kuulunud teraviljade hoiustamise kohta pankrotivõlgniku teraviljaelevaatoris, hoiustatud teraviljade puudujäägi koguse kohta ja sellega hagejale tekitatud kahju suuruse kohta. --Vastavalt raamatupidamisseadusele ja ÄS-le on äriühingu juhatus vastutav selle eest, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest ja et kõik võlgniku majandustehingud oleksid õigesti dokumenteeritud. 25.08.2003 sõlmitud laolepingu nr. xxxxxxxx järgi kohustus võlgnik esitama hagejale iga nädala esmaspäeval hiljemalt kell 17.00 eelmise nädala kauba liikumise kohta saldoteatise, mis pidi sisaldama täpseid andmeid hoiustatava kauba jääkide, sissetuleku ning väljamineku kohta. Seega oli võlgniku kohustuseks pidada täpset aruandlust hageja poolt võlgniku viljaelevaatoris hoiustatavate viljakoguste kohta. 13.01.2004 esitas võlgnik hagejale saldoteatise nr. 3/6-13, mis on allkirjastatud selleks pädevate isikute poolt. Saldoteatises teavitab kostja hagejat sõnaselgelt asjaolust, et seisuga 31.12.2003 oli (vähemalt pidi olema) võlgniku Rakvere laos võlgniku vastutaval hoiul hagejale kuuluvat vilja-115,06 t söödaotra, 43,4 t. söödanisu, 3 788,563 t toidunisu, 471,515 t toidurukist ja 864,14 t söödarukist. 04.02.2004 läbiviidud inventuuri tulemusel selgus, et osa viljast on võlgniku pool omavoliliselt ära kasutatud, mida tõendab lao ülevaatuse ja inventeerimise akt ja samal kuupäeval sõlmitud võla tunnistamise ja võlasumma tasumise kokkulepe. Nimetatud kokkuleppe p.-s 1.2. on võlgnik veelkordselt kinnitanud, et hagejale kuuluv vili on antud võlgnikule hoiule ja et 31.12.2003 seisuga oli hagejale kuuluva ja võlgniku poolt hoitava vilja kogused samased saldoteatises toodud kogustega.

Võlgnik on kostja 1 isikus võla tunnistamise kokkuleppe punktides 1.5-1.6.2 kinnitanud, et 04.02.2004 seisuga on võlgnik hagejale kuuluvast teraviljast omavoliliselt ära kasutanud 54,36 t. söödanisu ja 522, 563 t toidunisu. See kogus ei osutunud aga hilisema kontrollimise käigus lõplikuks. Seega on saldoteatise ning võlasumma tunnistamise ja võlasumma tasumise kokkuleppega tõendatud seisuga 31.12.2003 võlgniku vastutaval hoiul olema pidanud hagejale kuuluva kauba kogus. Nimetatud kuupäeva seisuga teadaolevatest teraviljakogustest on võimalik hageja poolt viljaelevaatorist väljaveetud teraviljakoguste lahutamisel välja arvutada teraviljakogused, millised võlgnik tarvitas ära omavoliliselt. Hageja on selle arvutuse teinud 17.03.2004 lao ülevaatuse ja inventeerimise aktis, millest nähtuvalt hageja poolt välja veetud vilja koguseks oli 1924,7 t. toidunisu, 378,9 t. söödanisu ja 116,58 t toidurukist. Lahutamistehte tulemusel jääb võlgniku poolt omavoliliselt äratarvitatud viljakoguseks 1863,863 t toidunisu, 56,14 t söödanisu, 864,14 t. söödarukist ja 354,935 t toidurukist. Nimetatud teraviljade puudujäägist tekkis hagejale kahju summas 7 140 956.30 krooni. Kahju suuruse arvutamise aluseks võetud turuhindade põhjendatust on hageja juba varasemalt käsitlenud. 18.05.2004 ilmnes täiendav puudujääk. Ilma hageja loa ja korralduseta olid eemaldatud plommid teraviljapunkrilt nr. 407, sealt puudus viimase puudujäägi fikseerimise ajal 17.märtsil 2004 alles olnud ja hagejale kuulunud 400 t toidunisu, millega on tekitatud kahju summas 1 000 000 krooni. Nimetatud fakti osas on esitatud avaldus kriminaalmenetluse alustamiseks.

nõuet 7 071 108.10 krooni ulatuses, s.o. osas, mis ületab kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi otsese kahju suuruse, ilma leppetrahve ja viiviseid kohaldamata. VÕS § 113 lg.8 võimaldab kohustatud isikul nõuda viiviste vähendamist VÕS § 162 kohaselt, mis näeb ette võimaluse vähendada sissenõutavat summat, arvestades teise lepingupoole õigustatud huvi ja majanduslikku seisundit. Seega palub kostja kohtul leppetrahvi ja viiviseid mitte välja mõista ning võtta arvesse, et kostja AS Rakvere Viljasalv on pankrotis ja sanktsiooni iseloomuga summade sissenõudmine kahjustab teiste võlausaldajate huve, kes taotlevad ainult kahju hüvitamist. Haldurite poolt tunnustatud nõude osa ületavas osas hagi rahuldamist ei pea haldurid õigeks ka PankrS § 107 alusel, kuna hagis on muudetud nõude aluseid võrreldes esialgse nõudeavaldusega, kusjuures arvutuse uus käik ei ole arusaadav. Haldurid paluvad tsiviilasja arutamise juurde võtta kriminaaltoimiku materjalid osas, mis tõendavad tsiviilhagi esitamist hageja poolt. --Menetluse käigus on kostja AS Rakvere Viljasalv 22.11.2005 esitanud hagi õigeksvõtmise avalduse, mille kohaselt on kostja nõus, et hageja nõue tunnustatakse summas 16 384 479.72 krooni, mis on leidnud kajastamist hageja poolt esitatud hagist osalises loobumise avalduses. Kostja AS Eesti Viljasalv oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. --Hageja esitatud 07.10.2003 kokkuleppe on sõlminud võlgniku juhatuse liikmena S K. Äriregistri andmetel ei ole S K kunagi olnud võlgniku juhatuse liige. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et S K oleks olnud võlgniku juhatuse liige või oleks omanud esindusõigust 07.10 2003 kokkuleppe sõlmimiseks võlgniku nimel. TsÜS § 129 lg.1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kostjale teadaolevalt ei ole võlgnik 07.10.2003 kokkulepet heaks kiitnud. Samale nõudele on vastuväite esitanud võlgniku tollane juhatuse liige V S. TsÜS § 84 lg.1 alusel ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Hageja kinnitusel on 07.10.2003 kokkuleppe alusel võlgnik tasunud hagejale 1 284 790.93 krooni, mis kostja hinnangul kuuluks võlgnikule tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta rahuldamata hagiavaldus 8 136 696.80 krooni nõude suuruses summas. --Hagiavalduses esitatud võla tunnistamise ja võlasumma tasumise 04.02.2004 kokkuleppest tuleneva nõude kohta lisatud inventuuri aktidest ei selgu, et eelnimetatud kogus vilja oleks kadunud. Ka ei ole hageja tõendanud, et nimetatud koguses vilja oleks hageja tegelikult võlgnikule üle andnud. Arusaamatuks jääb, mille alusel on arvutatud eeltoodud nõude suuruseks võetud väidetav ”turuhind”. Hageja põhjenduste kohaselt kinnitab vilja kadumist ning hageja nõuet 17.03.2004 koostatud lao ülevaatuse ja inventeerimise akt. Kostja on seisukohal, et nimetatud akti ei saa pidada tõendiks ega hageja nõude aluseks. 17.03.2004 akt on poolik, sel puuduvad viited, et võlgniku esindaja oleks viibinud inventuuri ja nimetatud akti koostamise juures, aktil puuduvad võlgniku esindaja andmed ja allkirjad. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud väidetavat vilja kadumist, mistõttu sellest tulenev nõue on alusetu. Lisaks ei selgu hageja poolt esitatud tõendite alusel, et hagejal olnuks õigust punkrites nr. 207 ja 404 asunud viljale. Tõendamata on, et hageja oleks ladustanud nimetatud punkritesse teravilja, mida vara välistamise avalduse alusel välja nõudis. Kostja hinnangul kuuluks see võlgnikule tagastamisele. Hageja poolt nõutud viivis 02.04.2004 kokkuleppe alusel tuleneb puuduoleva vilja maksumuse pealt tehtud arvestusest. Kostja lähtub eeldusest, et hagejal puudus alus nõuda kadunud vilja hüvitamist, seega puudub ka alus nõuda viivist. Laolepingu p. 8.4. alusel nõutava leppetrahvi osas ei ole hageja tõendanud, mil viisil rikkus võlgnik keeldu anda viljasilosid teiste ladustajate kasutusse. Kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

võlgnikule vilja faktiliselt üle andnud, ei saa võlgnik olla rikkunud ka selle, väidetavalt hagejale kuuluva, vilja võõrandamise, kasutamise ja tarvitamise keeldu. Menetluse käigus on kostja esitanud kohtule 22.11.2005 hagi õigeksvõtmise avalduse, milles kostja loobub kõigist tema poolt menetluse käigus hagile esitatud vastuväidetest ja võtab õigeks hageja nõude suuruse, mis on fikseeritud hagis osaliselt loobumise avalduses, ehk 16 384 479.72 krooni. Kostja V S oma 29.06.2005 esitatud kirjaliku vastuse kohaselt hagi ei tunnista. --Nõue summas 8 136 696.80 krooni. TsÜS § 129 lg.1 kohaselt on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, v.a. juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. 07.10.2003 sõlmiti hageja ja S K vahel Võla tunnistamise ja ajatamise kokkulepe. S K ei ole kunagi olnud Rakvere Viljasalve juhatuse liige, mida tõendab äriregistri kanne. Järelikult sõlmiti lepe isikuga, kellel puudus selleks vastav esindusõigus. TsÜS § 129 lg.3 kohaselt kui isik on teinud tehingu esindusõigust omamata või esindusõigust ületades, võib tehingu teine pool teha isikule, kelle nimel tehing tehti, ettepaneku tehing heaks kiita, heakskiit on kehtiv, kui see on avaldatud ettepaneku tegijale. TsÜS § 129 lg.4 järgi kui isik, kelle nimel tehing tehti, ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul, arvates ettepaneku saamisest, loetakse, et ta ei ole tehingut heaks kiitnud. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja teinud ettepanekut tehing heaks kiita ja ei ole ka S või keegi teistest selleks õigustatud isikutest nõusolekut andnud, millest tuleb järeldada, et tegu on tühise tehinguga. TsÜS § 84 lgl.1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 84 lg.3 ütleb, et kui tehingu tühisuse kaasa toonud asjaolu on ära langenud, võib tehingu teinud isik avaldada, et ta soovib tehingu kehtivust. Mitmepoolse tehingu korral peavad tehingut kinnitama kõik tehingupooled. Lõige nelja kohaselt tehingu kinnitamise korral kehtib tehing kinnitamise ajast. Kui pooled kinnitavad mitmepoolse tehingu tühisuse, eeldatakse, et nad peavad üksteisele üle andma selle, mille nad oleksid omandanud, kui tehing oleks olnud algusest peale kehtiv. Hageja ei teinud ettepanekut tehing heaks kiita, järelikult tuleb leping lugeda tühiseks ning lepingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Kuna leping on algusest peale tühine, ei ole põhjendatud ka leppetrahvi nõue 50 000 krooni ulatuses. --Nõue summas 10 228 047.60 krooni 04.02.2004 sõlmisid hageja ja Rakvere Viljasalv võla tunnistamise ja võlasumma tasumise kokkuleppe. Hageja põhjenduste kohaselt oli kokkuleppe aluseks 04.02.2004 koostatud inventuuri akt. Inventuuri käigus leiti, et võlgnik on ära kasutanud 576, 923 tonni vilja maksumusega 1 669 850.45 krooni (54,36 tonni söödanisu turuhinnaga 2360 kr/tonn ja 522,563 tonni toidunisu turuhinnaga 2950 kr/tonn). 07.03.2004 teostatud inventuuri käigus selgus oluliselt suurem puudujääk võrreldes 04.02.2004 inventuuriga. Hilisema inventuuriga leiti puudujäägiks 1863,863 tonni toidunisu, 56,14 tonni söödanisu, 864,13 tonni söödarukist ja 354,935 tonni toidurukist. Kokku tekitati hagejale kahju akti järgi 7 140 956.30 krooni. 18.05.2004 teostati järjekordset inventuuri, mille käigus leiti, et ilma hageja korralduseta ja loata oli eemaldatud plommid teraviljapunkrilt nr. 407 ja sealt puudus 400 tonni toidunisu. 17.03.2004 tehtud inventuuri käigus oli see kogus vilja punkris alles. Hageja luges tekkinud kahjuks 1 000 000 krooni.

Esimese inventuuri juures viibis isiklikult ka S, kirjutades alla lao ülevaatuse ja inventuuri aktile. Sellest aktist aga ei ole võimalik muud välja lugeda, kui et punkritel 407, 401 402, 210 ja 211 olid omavoliliselt eemaldatud plommid. Puuduolevat vilja üldse või puuduoleva vilja kogust saab välja lugeda alles hageja ja Rakvere Viljasalve poolt sõlmitud kokkuleppest. Kui aga see kokkulepe peab tuginema lao ülevaatuse ja inventuuri aktile, kus ei kajastu mingisugune puudujääk, siis jääb arusaamatuks, mille alusel on sõlmitud võla tunnistamise ja võlasumma tasumise kokkulepe. Täiendav inventuur teostati 17.03.2004. Selle juures ei viibinud ühtegi Rakvere Viljasalve esindajat. Kostja S oli sel ajal vahi all. Aktis on kirjutatud, et mõõtmised teostati koos Eesti Viljasalve esindajaga. See fakt ei ole kinnitust leidnud. Aktis leiduvate andmete põhjal võib väita, et kohal olid ainult Kesko poole esindajad. 17.03.2004 aktile on alla kirjutanud ainult Kesko esindajad, kellegi rohkema juuresviibinu allkirju aktis ei ole. Kosta leiab, et mõlemad kõnealused aktid on koostatud Kesko poolt, seega võivad seal sisalduda valed andmed. Järgnevate inventuuride kohta puuduvad igasugused kirjalikud tõendid selle kohta, et Kesko vili neis punkrites asus. 04.02.2004 ja 17.03.2004 aktis on kirjas, et vaadati üle vastavad punkrid, aga mis seal sisaldus, on teadmata. Hageja ei ole esitanud dokumentatsiooni, mille alusel oleks võimalik tuvastada vilja kuulumist Keskole. Kostja leiab, et nõue pole piisavalt põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. --Laolepingu rikkumisest tuleneva leppetrahvi nõue 250 000 krooni. Hagiavalduses on väidetud, et võlgnik on rikkunud mitmeid laolepingus sätestatud olulisi tingimusi. Kostja on seisukohal, et ükski hageja poolt kostjale süüks pandav rikkumine ei ole tõendamist leidnud. Kui aga leiab kinnitust, et kostja siiski võõrandas hageja vara, milleks tal vastavalt laolepingu punktile 4.16 puudus õigus, siis toetub kostja VÕS §-le 162 lg.1, mis sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit. Tuginedes kostja majanduslikule seisundile ning arvestades sellega, et leppetrahv täidab sanktsiooni funktsiooni, oleks leppetrahvi sellises ulatuses tunnustamine ebaõiglane teiste võlausaldajate suhtes. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud nõude V.S vastu kriminaalasjas nr. xxx, milline rajaneb samadel alustel ning tugineb samadele põhjendustele kui pankrotimenetluses esitatud nõue, mistõttu hageja soovib seeläbi saada oma nõude mitmekordset rahuldamist. Kirjalikus vastuses soovib kostja V.S jätta hagi rahuldamata täies ulatuses. Kohtulikus vaidluses esitatud kirjalikes teesids midagi põimõtteliselt erinevat eeltoodud kirjaliku vastuse sisust ei esitatud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Pankrotiseaduse § 63 lg.1 kohaselt haldur, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud süüliselt kahju võlgnikule või võlausaldajale või isikule, kes võib nõuda massikohustuse täitmist, peab selle hüvitama. Pankrotiseaduse § 67 kohaselt halduri tegevuse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik kaevata pankrotitoimkonnale, võlausaldajate üldkoosolekule, kohtule või justiitsministeeriumile. PankrS § 103 lg.4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud otsusega tunnustatud.

PankrS § 153 lg.1 p.1 kohaselt pärast PankrS §-s 146 lg.1 nimetatud väljamaksete tegemist rahuldatakse võlausaldajate pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded ( PankrS § 153 lg.2 ettenähtud ulatuses) ja § 153 lg.1 p.2 kohaselt muud tähtaegselt tunnustatud nõuded. PankrS § 106 lg.1 kohaselt, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks võlgnik, keda esindab haldur. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Pankrotiseaduse § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. KrMS § 38 lg.1 p.2 kohaselt on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus. TsÜS § 68 lg.1 kohaselt tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsÜS § 68 lg.3 kohaselt kaudne on tahetavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet kaasa tuua õiguslik tagajärg. TsÜS § 75 lg.1 kohaselt kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. TsÜS § 75 lg.3 järgi käesoleva paragrahvi lg.1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel. TsÜS § 129 lg.1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. TsÜS § 98 lg.1 kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 886 lg.1 kohaselt eeldatakse, et hoidja ei või asja kasutada ega anda kasutada ega hoiule kolmandale isikule VÕS § 891 lg.2 kohaselt asi tuleb tagastada seisundis, milles see hoiule võeti. Asja tagastamisega seotud riisikot kannab hoiuleandja. VÕS § 905 kohaselt hoidja peab hüvitama asja kaotsiminekust või kahjustumisest tekkinud kahjustue, kui see tekkis ajavahemikul asja ladustamiseks vastuvõtmisest kuni asja väljaandmiseni. TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg.1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 61 lg.1 p.2 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana asjast osavõtnud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. TsMS § 206 kohaselt on hagejal õigus loobuda hagist ja kostjal on õigus hagi õigeks võtta. TsMS kehtiva redaktsiooni § 428 lg.1 p.3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg.2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. TsMS § 440 lg.1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Järgnevalt: tuvastatud asjaolud ja järeldused hagis esitatud nõuete kaupa.

I NÕUE

1.Hagi p.s 2 toodud, 07.10.2003 nn. Ajatamise kokkuleppest tulenev nõue, summas 8 136 696.80 krooni, on kostja V.S poolt vaidlustatud sel motiivil, et tegemist on esindusõiguseta isiku poolt tehtud tehinguga. Kostja vastuväidete sisu on toodud kohtuotsuse eelnevas osas. 2.Kostjad AS Rakvere Viljasalv(pankrotis) ja AS Eesti Viljasalv on hagi õigeksvõtmise avalduses loobunud kõigist nõudele varasemalt esitatud vastuväidetest, mistõttu kohus siinkohal ei anna nende kostjate vastuväidetele ka hinnangut. 3.Kohus leiab, et kostja V. S vastuväited ei ole põhjendatud ja nõustub hageja poolt selle kohta esitatud argumentidega. Hageja on väitnud, et AS Rakvere Viljasalv(pankrotis) on lepingu täitmisele asumisega seda ka heaks kiitnud ja seega igasugused edaspidised vaidlustused või vajadused eraldiseisva tahteavaldusena tehingu heakskiitmise järele puuduvad. Kostja S ei ole seda asjaolu, et tehingut on asutud täitma, vaidlustanud. Tehingu teise poole poolt täitmisele asumist tõendab hageja tsiviilasja I köites lk. 174, 175, 176, 178, 179 asuvate pangakonto väljavõtetega ja t.lk 167 asuva selgitusega, kus on nimetatud väljavõttel asuvad lepinguga seotud ülekanded kuupäevaliselt lahti seletatud. Õigusteoorias on asutud seisukohale, et tehingut saab heaks kiita lisaks otsesele tahteavaldusele (mida kostja väitel pole toimunud) ka kaudse tahteavaldusega, konkludentselt. Kohus hindab tehingu täitmisele asumist kaudse kiita-tehing-heaks-tahteavaldusena, sest tehingu teine pool, saanud täitmist AS Rakvere Viljasalve poolt, võis õigustatult pidada leping mõlemapoolselt heakskiidetuks. Sellist võimalust ei välista ka TsÜS § 68 lg.3, mille kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. AS Rakvere Viljasalve poolt maksete teostamine kui tegu on tahteavaldus, mis tehingus toob kaasa õigusliku tagajärjena tehingu heakskiidu. TsÜS § 75 lg.2 ja lg.3 kohaselt saab AS Rakvere Viljasalve poolt tehingu täitmisele asumist tõlgendada tehingu heakskiitmise tahtevaldusena ka seetõttu, et kohtu hinnangul kostjaga sarnane mõistlik isik pidi seda samadel asjaoludel mõistma samamoodi, ehk kohus peab mõistlikuks

käitumiseks asjaolu, et rahalistest nõuetest tulenevate lepingute sõlmimisele järgneb lepingu täitmine ehk lepingujärgsete maksete tasumise kaudu selle hekaskiitmine. Kohus nõustub TsÜS §-le 98 tuginedes ka hageja argumentidega selles osas, et tehingut ei saa vaidlustada isik, kes ei olnud tehingu pool. Käesolevas menetluses füüsilisest isikuna kostjana esinev V. S ei olnud nimetatud tehingus pooleks, vaid oli tehingu ühe poole seaduslik esindaja. Tehingut saaks vaidlustada AS Rakvere Viljasalv, kelle praegused seaduslikud esindajad haldurite näol ei ole seda teinud ja on vastupidi, hagi õigeks võttes, selle omakorda heaks kiitnud. Kui V. S leiab, et haldur pidanuks esindusõiguseta isiku poolt tehingu tegemise tõttu esitama tehingu tühise tunnustamise hagi ja et haldur seda mittetehes on tekitanud talle kahju, siis on kostjal võimalus esitada haldurite vastu kas kaebus PankrS § 67 alusel või kahju hüvitamise nõue selleks aluste olemasolul PankrS § 63 alusel. Järeldus: nõue kuulub tunnustamisele.

II NÕUE

1.Hagi punktis 3.1. esitatud nõudele, summas 8 288 531.30 krooni, on kostja S esitanud vastuväite sel motiivil, et nõude aluseks olnud inventuuride juures ei ole viibinud AS Rakvere Viljasalve poolt ühtegi esindajat, samuti, et 04.02.2004 ja 17.03.2004 aktides ei ole kirjas, mis sisaldus ülevaadatud punkrites.

säilitamise kohustuse rikkumise vabandatava põhjusena vääramatu jõu all juhatuse liikmete vahistamist. Sisuliselt vaidlustab kostja inventuuride läbiviinud isikute ringi ebapiisavuse kaudu puudujäägi suuruse tõendatust. Selgitused selles osas, kuidas on arvutatud puudujäägi konkreetsed numbrid, on hageja poolt esitatud käesoleva otsuse hageja selgitusi käsitlevas osas, mida kohus, nendega nõustudes, ei pea otstarbekaks otsuse käesolevas osas hakata üle kordama. 04.02.2004 läbiviidud inventuuride alusel koostatud võla tunnistamise ja võlasumma tasumise kokkulepet ei ole AS Rakvere Viljasalv kui juriidiline isik tehingu ühe poolena vaidlustanud ühelgi motiivil. V.S füüsilise isikuna selle tehingu vaidlustamiseks õigus puudub, seega kokkulepe kui tehing on jõus kogu seal sisalduva info ja tingimustega. 4.Kostja väiteid, et sama nõue on aluseks ka talle süüdistuse esitamisel kriminaalmenetluses ja et sellest tulenevalt kriminaalmenetluses tsiviilhagi väljamõistmisel saaks hageja oma nõude topelt rahuldatud, on käsitletud maakohtu 05.12.2005 määruses, millega kohus ei rahuldanud sama kostja taotlust käesolevas asjas menetluse peatamiseks. Kostja seda määrust ei vaidlustanud. Kohtuvaidluse käigus esitas kostja sama väite uuesti. Kohus, jäädes oma viidatud määruses avaldatud seisukohtade juurde, leiab, et ehkki kriminaalasja menetlemisel on teoreetiliselt hagejal veel tsiviilhagi esitamine võimalik, kuivõrd nimetatud kriminaalasjas ei ole tänase seisuga kohtulik uurimine lõpetatud. Hageja jääb selle juurde, et ta ei ole tsiviilhagi esitanud ja ei kavatse seda ka teha. Sellest tulenevalt ei ole õiguslik olukord, võrreldes menetluse peatamise määruse tegemise ajaga muutunud. Kohus jätab kohtuliku vaidluse kirjalike teeside p.-s 2 esitatud tsiviilasja menetluse peatamise taotluse tähelepanuta. Taotlus on varem juba menetluslikult lahendatud, mistõttu menetluse uuendamine selle kohtuliku vaidluse ajal esitatud taotluse lahendamiseks ei ole põhjendatud. Järeldus: nõue kuulub tunnustamisele.

III NÕUE

1.Hagi p.s 3.2 on esitatud viivisenõue 04.02.2004 Võla tunnistamise ja võlasumma tasumise kokkuleppe p.1.4.4 alusel. 2.Kostjad AS Rakvere Viljasalv(pankrotis) ja AS Eesti Viljasalv on menetluse käigus esitatud hagi õigeksvõtmise avalduses loobunud kõigist vastuväidetest, s.h. ka selle nõude osas.

IV NÕUE

1.Hagi p.s 4 on esitatud 25.08.2003 sõlmitud laolepingu p.s-t 8.4 tulenev leppetrahvi nõue summas 250 000 krooni.

V NÕUE

VI LOOBUMINE

Hageja poolt esitatuna asub toimiku I kõites lk. 203 hagist osalise loobumise avaldus, milles hageja soovib lõpetada menetlus: 1) hageja ja AS Rakvere Viljasalve vahel 04.02.2004 sõlmitud võla tunnisamise ja võlasumma tasumise kokkuleppest tuleneva viivisenõude summas 1 939 516.30 krooni ning 2) hageja ja AS Rakvere Viljasalve vahel 23.08.2003 sõlmitud laolepingust tulenevas leppetrahvi nõudes summas 250 000 krooni. Hagejal on õigus nõudest loobuda. Nõudest loobumine on teatavaks tehtud kõigile kostjatele, sellele vastuväiteid ei ole esitatud. Kohus ei pea otstarbekas menetlust lõpetada kehtivas TsMS-s sätestatut järgides määruse, kui lahendiliigiga ja leiab, et kuivõrd asjas tehtava sisulise lahendi ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed ( mh. edasikaebe õigus ja selle tähtaeg) on samad, ei ole takistust vormistada menetluse lõpetamine hageja poolt loobutud nõuete osas käesolevas lahendis. Kohus leiab, et TsMS §-s 428 reguleeritud hagist loobumine on analoogia alusel kohaldatav ka mitmest nõudest koosnevas hagis ühest või mitmest nõudest loobumise juhtudel. Tõendid Kohus on menetluse käigus uurinud ja kohtuotsuse kirjeldavas osas hinnanud tõenditena poolte seletusi (kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS redaktsiooni § 90 lg.2 alusel) ning esitatud kirjalikke tõendeid kehtiva TsMS § 229 lg.2 alusel: 1) hagi lisadena märgitud tõendeid toimiku I köites lk. 13-81, millest kohus ei pea vajalikuks eraldi anda hinnangut hagile lisatud maakohtu otsusele pankroti väljakuulutamise kohta ning võlausaldajate koosoleku üldkoosoleku protokollidele;

2) toimikus I köites lk. 171-198 asuvaid hageja pool täiendavalt esitatud kirjalikke tõendeid, muuhulgas selle kohta, et AS Rakvere Viljasalv asus lepingut täitma ja selle kohta, kas kriminaalsjas 1-483/04 on hageja eistanud tsiviilhagi, samuti tõendeid teravilja turuhindade kohta; 3) avaldust hagist osaliselt loobumiseks; 4) AS Rakvere Viljasalve(pankrotis) poolt esitatud hagi õigeksvõtmise avaldust; 5) AS Eesti Viljasalve poolt esitatud hagi õigeksvõtmise avaldust; 6) toimiku I köites lk. 212-221 asuvat süüdistusakti kriminaalasjas, millele kohus on hinnangu andnud menetluse peatamise taotlust lahendades; 7) hageja poolt kostja vastuväidete ümberlükkamiseks esitatud tõendeid toimiku II köite lk.9-89: AS Rakvere Viljasalve 13.01.2004 saldoteatist, hageja poolt koos lisadega esitatud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks ning hageja poolt 08.06.2004 haldurile esitatud vara välistamise nõuet; 8) kostjate AS Rakvere Viljasalv(pankrotis) ja AS Eesti Viljasalv nõusolekuid asi läbi vaadata nende osavõtuta; 9) kostja V.S esitatud ärakirja kriminaalasja toimikus asuvast 17.03.2004 koostatud akti kuuendast leheküljest ( t II kd. lk.108), mis kostja selgituse kohaselt tõendab asja säilimise eest vastutuse üleminekut AS Rakvere Viljasalvelt kaitsepolitseile; 10) riigilõivu tasumist tõendavat maksedokumenti; 11) taotlust, koos lisadega, kohtukulude väljamõistmiseks. Menetluskulud a) riigilõiv Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivuna 80 krooni, mille hüvitamiseks on AS Rakvere Viljasalve ja AS Eesti Viljasalv osa kummalgi 26.65 krooni ning V S osa 26.70 krooni. Kuivõrd hageja ei ole soovinud kohtukulude väljamõistmist juriidilisest isikust kostjatelt, kuulub hageja kasuks riigilõivu katteks väljamõistmisele V. S tema osale vastav summa. b) õigusabikulud Hageja on esitanud taotluse, mille kohaselt hageja ja AB Seppik & Sirel vahel sõlmitud kliendilepingu ning arvete nr. 25076 07.03.2005, nr. 25129 05.05.2005, nr. 25243 08.09.2005, nr. 25308 07.11.2005, nt. 25343 07.12.2005 ja nr. 26095 07.03.2006 järgi on hageja kandnud kulusid advokaadi abi eest kokku summas 68 676 krooni. Arvestades asjaolu, et antud menetluses loobusid kostjad AS Eesti Viljasalv ja AS Rakvere Viljasalv (pankrotis) 22.11.2005 kõikidest oma vastuväidetest hagile ning võtsid hagiavalduse õigeks, siis on taotluse kohaslet kõik peale 22.11.2005 antud vaidluses hagejale tekkinud kohtukulud põhjustatud kostja V. S poolt. Hagejale enne 22.11.2005 tekkinud kohtukulude suuruseks on 53 100 krooni ja peale 22.11.2005 tekkinud kohtukulude suuruseks on 15 576 krooni. Hageja palub õigusabikulude katteks enne 22.11.2005 tekkinud kohtukuludest 1/3 osa, ehk summaliselt 17 700 krooni ja peale 22.11.2005 tekkinud kohtukulud täies ulatuses, ehk summaliselt 15 576 krooni välja mõista kostja V. S, kogusummas 33 276 krooni. Suuliselt esitatud selgituse kohaselt ei soovi hageja kohtukulude väljamõistmist kostjatelt AS Rakvere Viljasalv(pankrotis) ja AS Eesti Viljasalv. Tekkinud kulude tõendamiseks on lisatud eelnimetatud arved kogusummas 68 676 krooni. Kohus leiab, et: 1) Arvet nr. 25076 peab kohus täies ulatuses põhjendatuks, seega summas 17 700 krooni; 2) Arvest nr. 25129 ei nõustu kohus p.-s 2 märgitud kohtuistungile kulutatud ajaga. Protokolli kohaselt ei ole istung kestnud mitte 10.00-12.15 vaid 11.00- 12.05. Seega ei ole kulutatud aeg mitte 2,25 tundi

vaid ( ümardades täistundi ületanud 5 minutit ) 1 tund ja seega on põhjendatud kulu kogu arve alusel 8850 krooni asemel 6637 krooni; 3) Arves nr. xxxxx ( II kd. lk. 400) nimetatud dokumenti- koondtabelit- tsiviilasja materjalide hulgas ei ole, mistõttu ei ole esitatud arve alusel tekkinud kulu, summas 13 275 krooni, võimalik arvestada antud asja vajaliku ja põhjendatud kuluna; 3) Arves nr. xxxxx nimetatud kirjalik vastus on kohtusse 17.10.2005 saabunud ning selle sisu ja lisade mahtu arvestades võib selle koostamiseks kulutatud aega 7,5 tundi ja sellel alusel arvestatud kulu 13 275 krooni pidada reaalseks; 4) Arve nr. xxxxxxx punktis 2 nimetatud kohtuistungile tegelikult kulunud aeg protokolli alusel on 1 tund, seega on arve põhjendatud suurus mitte 6726 krooni vaid 6126 krooni. Kokku leiab kohus olevat arved põhjendatud summas 17 700+ 6637+ 13 275+ 6126= 43 738 krooni. Arved jäävad rahuldamata summas (68 676-43 738=) 24 938 krooni. Iga kostja osa nimetatud kulu tasumises oleks 43 738: 3= 14 579,33 ehk 14 579.35 krooni. Hagi rahuldamisest tulenevalt kuulub hageja taotlus kohtukulude väljamõistmiseks rahuldamisele eeltoodud vähendatud ulatuses. TsMS kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 60 lg.1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Nimetatud sätte kohaselt on kohtukulude väljamõistmiseks vajalik poole taotlus. Hageja on esitanud taotluse nii summalises väljenduses kui ka isikute ringi suhtes, kellelt ta kohtukulude väljamõistmist soovib. Kohus ei saa ületada hageja taotluse piire ja seega kuulub hageja kohtukulu õigusabi katteks väljamõistmisele üksnes kostja V. Semjonovilt summas 14 579.35 krooni.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Kohtunik

M.Leimann

Kohtuotsus jõustus 11.mail 2006.a Kohtunik

M.Leimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.