Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Avaldaja Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu esitas 12.01.2017.a kohtule avalduse Xxxx pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri Xxxx 01.03.2016.a, tema pärijaks on Tallinna linn. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise aruande: Võlgnik Xxxx suri 01.03.2016.a. Pärandajal puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid, osalused äriühingutes ja sõidukid. Samuti puudus abikaasade ühisvara, sest perekonnaseisult oli pärandaja lesk ja ei tema ega tema 1994. aastal surnud abikaasa nimel ei ole mingit vara. Ainsaks varaks on pangakonto jääk summas 28,77 eurot. Pärandaja ei ole liitunud kogumispensioniga. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Pärandvara nimekirjas on kohustus TF Bank AB ees 721,27 eurot. Lisaks võlg 17,59 eurot Eesti Energia AS ees, mis olevat tekkinud peale pärandaja surmapäeva ning 48 eurot pärandvara inventuuri kulu kohtutäiturile, mille tellis Tallinna Linnavaraamet. Eesti Energia AS teatas vastuseks halduri päringule, et võlg puudub. Pankrotiseaduse § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel. Peale füüsilise isiku surma ei saa sellele isikule enam mingeid kohustusi tekkida (TsüS § 7 lg 2: Füüsilise isiku õigusvõime algab sündimisega ja lõpeb surmaga) ning need uued kohustused on juba pärija enda kohustused. Seega ei kuulu pärandvarasse ka pärandvara inventuuri kulu. Peale ülaltoodu ei ole muid täitmata kohustusi tuvastatud. Ajutine haldur on seisukohal, et pärandvara pankrot on vältimatu, sest teadaolevate võlgade suuruseks on 28 €, kuid puudub vara, mille arvelt saaks tasuda võlausaldajate nõudeid ja katta menetluskulusid. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 märgitud tähenduses on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Pärandvara maksejõuetuse põhjustas pärandaja surma tõttu tekkinud olukord, kus pärijad ei pea võimalikuks pärandaja kohustuste täitmist. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Kuna pärandvaras vara sisuliselt puudub ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused, tuleks menetlus lõpetada raugemisega PankrS § 28 alusel. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui pankrotimenetluse kulude katteks tasutakse kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 2000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht umbes 721,27 eurot, kuid vara vaid 28,77 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 28.02.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 13.03.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub kinnitada ajutise halduri tasuks 540 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks 20%) riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.