Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja Jõgeval Pargi t . 1. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 22. märtsil 2006 ja toimetatakse seejärel menetlusosalistele kätte (TsMS § 453 lg.1, lg.2). Hagi on esitatud järgmistel asjaoludel: hagejale kuuluv sõiduauto oli ajavahemikus 21.07.200023.08.2000 hoiul kostjale kuuluvas garaažis. Kokkuleppe kohaselt pidi auto olema kostja garaažis hoiul kuni 2001.a. kevade-suveni. Hageja tasus hoiutasu 1500 krooni. Hageja, olles xxxxxxx, sai telefonitsi teada, et kostja kasutab pidevalt hagejale kuuluvat sõiduautot oma sõitudeks. See asjaolu sundis hagejat koheselt Eestisse tagasi sõitma. 23.08.2000 sai hageja politsei abiga oma auto kätte. Seega oli hagejale kuuluv auto kostja valduses kuu aega, mil kostja ilma õigusliku aluseta rikkus hoidmiskohustust ja pahatahtlikult autot kasutas selleks hagejapoolset nõusolekut omamata. Kostja on kasutanud hageja sõiduautot 1976 kilomeetrit. Hageja sunnitud erakorralise sõidu kulud Eestisse ja koju xxxxxxxxx tagasi moodustavad 13860 krooni, sellega seoses tasutud lennujaamatasu 1080 krooni. Arvestades taksohinnaga 6 krooni kilomeeter, on kostja poolt säästetud summa 11856 krooni. Takso tellimisel lisanduksid veel tellimiskulu (telefonikulu), sõidu alustamise ja seisuaja tasu. Seetõttu on hageja arvel säästetud vara või saadud vilja väljaandmise nõue põhjendatud. Seoses kostja poolt auto omavolilise kasutamisega oli hageja oma vara säilimise huvides 21.08.2000 sunnitud erakorraliselt sõitma xxxxxxxx Eestisse ja selle järel 08.09.2000 uuesti koju xxxxxxxxx. Seetõttu on hageja nõue sõidukulu 13860 krooni ja lennujaamatasu 1080 krooni hüvitamiseks põhjendatud. Kostja ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta käitumine tekitas hagejale põhjendamatu kulu, s.o. kahju. Hageja tugineb oma nõudega TsÜS § 58 lg.1, TsK § 477 lg.1, lg.6, TsK § 222 lg.1. Kostja ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja rikkus seda tahtlikult, millega tekkis hagejal sunnitud kulutus seoses sõiduga Eestisse kostja poolse rikkumise lõpetamiseks ja oma vara säilimise huvides. Hageja leiab, et siin on tegemist TsÜS § 146 lg.4 juhtumiga – kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat. Seoses sellega ei kuulu nõude suhtes aegumine kohaldamisele. Hageja soovib oma nõuet tõendada tunnistajate ütlustega ja kirjalike tõenditega. Hageja palub kostjalt välja mõista 26796 krooni, jätta kohtukulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja hageja kohtukulud. Kostja kirjalikus vastuses (tl.16-17) hagi ei tunnista. Ta ei ole sõlminud hagejaga ühtki kirjalikku ega suulist lepingut ega lepet, sentigi hoiutasu Lxxxxxxxx saanud ei ole. Kostja ei ole rikkunud tema autoga sõites liikluseeskirja ega kasutanud autot isiklikul otstarbel. Kostja väitel ei ole ta ühtki Lxxxxxx nimetatud eset omastanud ega kahju tekitanud. Nõue on aegunud 3 aastaga TsÜS § 146 lg.1 järgi. Kostja on seisukohal, et hageja on teda ja tema pereliikmeid aastate jooksul tülitades, alusetult süüdistades, mõnitades ja solvates tekitanud talle suure kahju. Kohus väljastas kostja vastuse hagejale, määras kohtuistungi, kutsudes hageja, tema esindaja ja kostja. Kohtuistung määratud 21.11.2005 17.jaanuarile. 29.12.2005 teatas hageja kohtule, et tema esindaja volitused on tühistatud ja ta taotleb kohtuistungi edasilükkamist 2006.aasta suvele. (tl.29). Volituste tühistamisest teatas ka esindaja. Nähtub, et esindaja volitused on tühistatud 31.08.2005 (tl.39). Kohtuistungile 17.01.2006 ilmus kostja. Kohus küsitles kostjat hagis esitatud asjaolude teemal. Kohus ei pidanud võimalikuks asja arutamist lõpetada, kuna hageja on avaldanud soovi endale teine esindaja võtta. Kohus tegi 01.02.2006 määruse asjas kirjaliku menetluse määramise kohta. Kostja esitas kohtule avalduse, milles taotleb TsMS § 449 lg.3 alusel aegumise kohaldamist Mxxx Lxxxxxx hagis.

TsMS § 449 lg.3 järgi kohus võib teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses sarnane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. TsÜS § 143 järgi kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus on seisukohal, et asjas on pooled esitanud asjaolusid ja väiteid piisavalt selleks, et võtta seisukoht nõude aegumise asjas. Nõude aegumise küsimuse lahendamiseks tuleb kõigepealt määratleda nõude liik, seejärel leida sellele nõudeliigile kohalduvad aegumistähtajad ja viimaks uurida, kas nõue on esitatud aegumistähtaja jooksul. Hageja on hagiavalduses kirjutanud: TsÜS § 146 lg.4 sätestab, et kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, on nõuete aegumistähtaeg kümme aastat. TsÜS § 146 lg.4 sõnastus on järgmine: käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. § 146 pealkiri on: tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg. § 146 lg.1 sätestab: tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. § 146 lg.2, lg.3 sätestavad aegumistähtaja ehitise puudusega seotud nõudele. Seega käsitleb TsÜS § 146 tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaega. Hageja nõude sisuks on soov saada hüvitist omavolilise autokasutamise eest 11856 krooni ja soov saada hüvitist hageja poolt kostja süül kantud sõidukulude katteks 13860+1080 krooni. Need ei ole tehingust tulenevad nõuded, vaid kahju tekitamisest tulenevad nõuded. Hageja ise on viidanud ka kostja alusetule rikastumisele (säästmisele). Seega tuleb lähtuda kahju tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtajast. TsÜS § 150 lg.1 järgi kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja on hagis esitanud asjaolud, et ta sai oma auto kätte – ja seega sai teada ka temale tekkinud kahjust- 23.08.2000.a. Sõidukulud xxxxxxxx Eestisse ja tagasi kandis hageja 21.08.2000 ja 08.09.2000.a. Neid asjaolusid kinnitab ka kostja oma kirjalikus vastuses ja seletuses kohtuistungil. Seega ei ole vaidlust selle üle, millal hageja sai teada temale tekkinud kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust – see toimus augustis-septembris 2000.a. Sellest tulenevalt on hageja nõuete aegumistähtaeg kolm aastat arvutatuna alates 2000.a.

septembrikuust

Tsiviilseadustiku üldosa seadus jõustus 1.juulil 2002. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg.1 järgi Tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning Võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1.juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1.juulit 2002. § 9 lg.2 järgi kui Tsiviilseadustiku üldosa seaduse või Võlaõigusseaduses kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse Tsiviilseadustiku üldosa seaduses või Võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1.juulist 2002.

Kehtiva TsÜS-i järgi on aegumistähtaeg kolm aastat, enne 1.juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt oli aegumistähtaeg kümme aastat ( varemkehtinud TsÜS § 113 lg.1). Järelikult tuleb aegumise arvestamisel võtta aluseks TsÜS § 9 lg.2 ja arvestada kolmeaastast aegumistähtaega alates 1.juulist 2002. Selliselt arvestatud tähtaeg lõppes 1.juulil 2005.a. Hagiavaldus on saabunud kohtusse 10.augustil 2005.a.., s.t. pärast aegumistähtaja möödumist. Mxxi Vxxxxx taotleb aegumise kohaldamist. Kohus leiab, et nõue on aegunud. TsÜS § 142 lg.1 sätestab: õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Käesoleval juhtumil on möödunud see tähtaeg, mille jooksul oli hagejal õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist hagis kirjeldatud asjaoludel. TsÜS § 142 lg.1 annab kostjale õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest tuginedes aegumise põhjendusele. Asjas saab teha kostja taotlusel aegumise kohta vaheotsuse, mis on käsitletav lõppotsusena TsMS § 449 lg.3 järgi. Sellest tulenevalt kohus asja edasi ei menetle. Kohus 01.02.2006 määras viia asjas läbi kirjalik menetlus ja teha kohtuotsus avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 10.mail 2006. Kuna kostja on taotlenud asjas vaheotsuse tegemist aegumise küsimuses, on menetluslik olukord muutunud. Kohus teeb vaheotsuse ja arvestades vaheotsuse võimalikku jõustumisaega, muutuks ka varemmääratud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine (TsMS § 404 lg.2). Selles osas võtab kohus seisukoha hiljem vastavalt menetlusliku olukorra kujunemisele. Kuna asja edasist menetlemist ei toimu, käsitleb kohus selles lahendis ka menetluskulude jaotust. TsMS § 162 lg.1 sätestab: hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhtumil on nõue aegunud ja jääb rahuldamata. Seetõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohus on teinud menetluskulusid asja läbivaatamiskulude näol (dokumentide kättetoimetamise kulud) 79.20 krooni, mis tuleb hagejalt TsMS § 162 lg.1, § 146 lg.1 p.3 alusel välja mõista. Kostja ei ole kohtukulude nimekirja esitanud.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.