Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Seoses poolte vahel saavutatud kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina. Hageja kinnitab, et seisuga 20.03.2006 on kostja asunud kokkulepet täitma ja tasunud kokku 2000 krooni. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagiavalduses toodud asjaolud. 15.05.2005 Lääne-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotles hageja kostjalt temale kuuluva korteriomandi – xxxxxxxxxxxxx osas halduskulude ja kommunaalteenuste eest tasumisel tekkinud võlgnevuse 7221.40 krooni hüvitamist. Hagiavalduse kohaselt on kostja xxxxxxxxxxxx asuva korteri omanik alates 18.12.2001 ostu-müügilepingu nr.9767 alusel. Nimetatud elamut haldab hageja OÜ Tapa elamu. Korteri omanikuna oli kostja kohustatud tasuma nii kommunaalteenuste kui halduskulude eest vastavalt temale väljastatud arvetele jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Võlgnevus on tekkinud perioodil 01.04.2004 - 30.04.2005. Kostjale väljastati võla likvideerimise nõue 10.03.2005, millele kostja hageja väitel ei reageerinud. Kostja tunnistas 19.10.2005 eelistungil, et korter on varustatud tsentraalse keskküttega ja veevarustusega ja korteri omanikud peavad ka vastavaid kulusid kandma. Kostja väitel ei ole tema saanud hageja teenuseid tarbida: korterit ei saa kasutada selle reostumise tõttu kanalisatsiooni üleujutuste tagajärjel. Töövõimetuspensionärina taotles kostja enda õiguste kaitseks riigi kulul õigusabi võimaldamist. Kohtu määramisel on vastavat õigusabi osutanud kostjale v.adv. K. V.. Hageja esindaja kostja vastuväidetega 09.01.2006 kohtu eelistungil ei nõustunud: kostja oma korteris ei elanud ning hagejal puudus juurdepääs korteri kontrollimiseks. Hageja väitel on pakutud kostjale abi reostustagajärgede kõrvaldamisel, kuid kostja rohkem ühendust ei võtnud, samuti ei jätnud hagejale võtit korteri tegeliku olukorra jälgimiseks. Kostja teatas, et tal puuduvad võimalused korraga hagis nõutud summa hüvitamiseks. Kohus tegi pooltele ettepaneku läbirääkimiste pidamiseks ning võimalusel asja lahendamiseks kokkuleppel. 11.01.2006 on laekunud kohtule poolte kirjalik kokkulepe, mille kohaselt hageja nõudeks jääb hagis märgitud võlgnevuse ja riigilõivu hüvitamine kostja poolt. Kostja on vastavalt kokkuleppele kohustunud hageja nõutud summa tasuma maksegraafiku alusel, tasudes igakuuliselt võlgnevuse katteks 1000 krooni. Kohus pidas vajalikuks kokkuleppe kinnitamiseks kohtuistungi määramist. 20.03.2006 kohtuistungil kinnitab hageja volitatud esindaja kohtule, et pooled jäävad saavutatud kokkuleppe juurde. Kostja täidab kokkulepet ning on tasunud juba vastavalt maksegraafikule kokku 2000 krooni.. Kostja kohtusse ei ilmunud. Tema esindaja teatab, et kostja on asunud sõlmitud kokkulepet täitma ning on palunud kokkulepe esitatud kujul kinnitada tema isikliku osavõtuta.

Kokkuleppe kohaselt tasub kostja kokku hagejale võlgnevuse katteks 7221.40 krooni ja riigilõivu katteks 560 krooni, makstes iga kuu 12.kuupäevaks hageja arveldusarvele 1000 krooni, viimase maksena septembris 2006 summas 781.40 krooni. Kohtumääruse põhjendid: Kohus, kuulanud ära hageja volitatud esindaja ja kostja, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte esitatud tingimustel on kompromiss ka täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavad õiguslikud tagajärjed on pooltele selgitatud ja need on arusaadavad. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kostjale riigi kulul õigusabi osutanud advokaadi tasu jääb riigi kanda ja see lahendatakse eraldi määrusega. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik

I. Külavee

Kohtumäärus jõustus 10.aprillil 2006.a Kohtunik

I. Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.