Pärnu Maakohus
Kohtunik
Heino-Vello Pihlak
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-9164
Tsiviilasi
12 226.84 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Eesti Energia AS, registrikood 10421629, asukoht Laki 24 Tallinn, 12915 Esindaja: Jürgen Kirsis, OÜ Proctor Õigusbüroo, Kaupmehe t 6-41 Tallinn, 10114 Kostja: Sirja Heerde, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxxxxx xxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
Hagiavaldus rahuldada osaliselt. Välja mõista Sirja Heerdelt Eesti Energia ASi kasuks 6542.20 (kuus tuhat viissada nelikümmend kaks kr 20 s) krooni võla katteks ja viivise katteks 1000 (üks tuhat) ning kohtukuluna riigilõivu katteks 550 (viissada viiskümmend) krooni. Kohtukulude jaotus Välja mõista Sirja Heerdelt asja läbivaatamiskuluna 22.50 (kakskümmend kaks kr ja 50 s) krooni riigieelarvetuludesse (Rahandusministeeriumi 102200034800017, viitenumber 2800049696). Anda aega kohtukulude vabatahtlikuks tasumiseks 30 päeva kohtuotsuse kättesaamisest arvates. Tasumisel näidata otsuse number ja mille eest tasutakse. Selgitada, et juhul kui ettenähtud tähtaja jooksul kohtukulusid vabatahtlikult ei hüvita, tuleb kanda kohtuotsuse täitmisega seotud kulud.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu. Hagi nõue ja asjaolud 3.10.2001 on poolte vahel sõlmitud elektrienergia ostu-müügi leping. Hageja on kostjat varustanud lepingu tingimuste kohaselt, kuid kostja ei ole selle eest tasunud. Lepingu järgi on viivise määr lepingus 0,15 % õigeaegselt maksmata summalt päevas. Viivise suurus on 5684.64 krooni. Põhivõlg on 6542.20 krooni. Hageja taolteb võlaõigusseaduse (VÕS) §-de 76 lg 1, 100 ning 101 lg 1 alusel välja mõista märgitud võlgnevus ja kohtukulud. Menetluse käik Kostja on tunnistanud võlgnevust kirjaliku vastusega. Kohtuistungil kostja tunnistab samuti võlga. Tema majanduslik ja rahaline olukord ei ole muutunud ja on jätkuvalt töökohata. Abi ei saa kusagilt. Mõistes, et võlg tuleb tasuda, palub vähendada viivist, et rahaline koormus oleks väiksem. Hageja esindaja jääb oma nõude juurde, mis on põhjendatud. Temal ei ole õigust vähendada viivist. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Tuginedes dokumentaalsetele tõenditele leiab kohus, et hagi on seaduslik ja õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostja on tunnistanud võla suurust. Viivise suurust on palunud vähendada. Vastavalt TsMS §-le 444 lg 1 võib kostja õigeksvõtu korral põhjendavas osa märkida üksnes õiguslik põhjendus. Asjas on esitatud elektrienergia ostu-müügi ja võrguteenuste leping ning elektrienergia ostumüügi üldtingimused, kostjale esitatud ja tasumata arved, pretensioon meeldetuletusena ja võlaprotokoll. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele põhivõla osas täielikult ja osaliselt viivise osas. Viivis on kohtu hinnangul suur ja ülejõukäiv kostjale tema majanduslikku ja rahalist olukorda arvestades. Viivise vähendamise taotlus on põhjendatud ja viivist tuleb vähendada. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. Alates 01.07.2002.a reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi võlaõigusseadus (VÕS), mille § 100 sätestab kohustuse rikkumise, milles kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ning § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, kui võlgnik on rikkunud kohustust. VÕS § 113 lubab nõuda viivist ja kaheksas lõige vähendamist mõistliku suuruseni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 2 ja § 11 sätestavad, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Kohaldamisele kuuluvad tsiviilkoodeksi (TsK) sätted vaatamata sellele, et leping on sõlmitult tähtajatult, kuid lepingu täitmine on lõppenud vahetult peale võlaõigusseaduse kehtima hakkamist. Võlaõigusseadus on säilitanud samad alused, mis kehtisid varem. TsK § 173 lg 1 kohaselt
tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingu sätetele. TsK § 174 sätestab kohustise täitmisest ühepoolse keeldumise lubamatuse ja § 194 reguleerib viivise vähendamist. Hageja on oma kohustuse täitnud, kuid kostja ei ole siiani endale võetud kohustust täitnud. Hageja püüdlused asja kohtuväliseks lahendamiseks ei ole andnud tulemust. TsK § 231 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral on võlgnik kohustatud maksma viivist viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. TsK § 194 lg 1 alusel on õigustatud viivise vähendamine, kui viivis on ülemäära suur, võrreldes kreeditori kahjudega. Arvestatud ja nõutav viivis on igal juhul ülemäära suur. Samas ei ole hageja põhjendanud ega käsitlenud kahjude tekkimist ega seda, miks ta viimastel aastatel piirdus pretensiooni ja ootamisega ning midagi rohkemat ette ei ole võtnud. Sama paragrahvi järgi tuleb arvesse võtta võlgniku poolt kohustise täitmise ulatust, kohustisest osavõtvate kodanike varalist olukorda, mitte ainult varalist, vaid ka igasugust muud tähelepanuväärivat kreeditori huvi. Kohus leiab, et kostjal tuleb hagejale viivist maksta arvestades, et on lepingut osaliselt täitnud. Hagejal aga on tekkinud kohtmenetlusega kulutusi peale riigilõivu tasumise. Kuna kostja on kohtule selgitanud, kuidas ta muutus rahatuks ja tema rahaline olukord ei ole siiani taastunud, siis on põhjendatud varalise olukorra arvestamine ja viivise tunduv vähendamine. Seejuures on hageja paremas majanduslikus seisuses kui kostja. Uue tsiviilmenetluse seadustiku (TsMS) ja täitevmenetluse seaduse rakendusseaduse § 3 järgi lahendatakse menetluskulud senini kehtinud korras. TsMS 60 lg 1 alusel kohus mõistab välja poolele, kelle kasuks on otsus tehtud, kohtukulud võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Tsiviilasja menetlemisel tegi kohus veel riigivahendite arvelt kulutusi hagimaterjali kättetoimetamiseks 22.50 krooni. Nimetatud kulutus on käsitletav asja läbivaatamiskuluna, milline tuleb riigituludesse sisse nõuda. Kostjalt kuulub välja mõistmisele hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust 550 krooni. Otsuse tegemisel juhindub kohus TsMS §-dest 438; 440; 442; 453 lg 2; 632 lg 1 ning TsK §-dest 173, 174 ja 194.
Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.