lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-04-1281/2

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 03.03.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-04-1281/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.03.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1306
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(tagaseljaotsus)

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.märtsil 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-04-1281

Tsiviilasi

AS-i Finbalt EV (pankrotis) hagi E.K vastu tehingu kehtetuks tunnistamise ja kehtetu tehingu alusel saadu hüvitamise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS Finbalt EV (pankrotis) (äriregistrikood xx) Hageja esindaja pankrotihaldur Oliver Ennok Kostja E.K (isikukood xx)

Kohtuistungi toimumise aeg

16.02.2006. a

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi.
2.Tunnistada kehtetuks AS-i Finbalt EV (pankrotis) poolt E.K’ga 17.07.2001.a. sõlmitud sõiduki ostu-müügileping.
3.Välja mõista E.K’lt AS-i Finbalt EV (pankrotis) kasuks 48 600,00 kr (nelikümmend kaheksa tuhat kuussada krooni). Menetluskulude jaotus Välja mõista E.K’lt riigi tuludesse kohtukulud 3604,10 kr (kolm tuhat kuussada neli krooni ja 10 senti) Edasikaebamise kord Hageja ei saa tagaseljakohtuotsusele esitada apellatsioonkaebust. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Mõjuvat põhjust tuleb põhistada. Kaja esitamisega tuleb tasuda kautsjon summas 1780,00 kr (pool hagi riigilõivust), mis tuleb tasuda Harju Maakohtu tagatiste arvele (saaja Rahandusministeerium, SEB Eesti Ühispank a/a 10220034799018 või Hansapank a/a 221013921094, viitenumber 3100057358).

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-04-1281

Maksekorraldusel tuleb ära näidata: Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja, asja nr 2-041281 ja Kautsjon kaja esitamisel.

VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD

Hageja omandis oli sõiduk Volkswagen Passat Variant 2,0 ehitusaasta 1991, riiklik reg nr 901 AGN. 17.07.2001.a. müüs hageja sõiduki kostjale hinnaga 4000,00 kr. Kostja on hageja juhatuse liikme Heldur Kopso vend. 28.05.2002.a. müüs kostja sõiduki Vitali Gorlovile. 30.07.2002.a. algatati pankrotimenetlus hageja pankroti väljakuulutamiseks. 20.09.2002.a. Tallinna Linnakohtu kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot ja määrati pankrotihalduriks Oliver Ennok.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja palub kohtul tunnistada kehtetuks 17.07.2001.a. sõiduki võõrandamine kostjale ja välja mõista kostjalt eelmainitud kehtetu tehingu alusel saadu eest hüvitis. Hageja leiab, et vaidlustatud tehing tuleb tunnistada kehtetuks, kuna antud tehinguga kahjustati hageja võlausaldajate huve. Hageja väidete kohaselt võõrandati sõiduk alla turuhinna, kuna vastavalt Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele oli samalaadse sõiduki keskmine turuhind võõrandamise ajal 48 600,00 kr. Kostja oli hageja juhatuse liikme vend, keda tuleb lugeda hageja lähikondseks, tehing tehti vähem kui kolm aastat enne pankrotimenetluse algatamist ja kostja, kui hageja lähikondse puhul tuleb eeldada, et ta oli teadlik hageja võlausaldajate huvide kahjustamises. Kuna kehtetu tehingu alusel saadu tagasinõudmine ei ole võimalik, sest kostja on võõrandanud vaidlusaluse sõiduki, siis hageja taotleb välja mõista kostjalt sõiduki turuväärtus st 48 600,00 kr.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnistanud. 15.02.2006.a. kostja esitas kohtule taotluse kohtuistung edasi lükata, kuna tema väidetav esindaja Margo Evardson ei saa kohtusse ilmuda, kuna ei ole istungi ajal vabariigis. Kostjal endal puuduvad juriidilised teadmised. 16.02.2006.a. määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud. 16.02.2006.a. istungil taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist antud asjas.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele hagis toodud asjaoludel. Asjas saab teha tagaseljaotsuse.

Tsiviilasi nr 2-04-1281

TsMS § 413 lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 413 lg 3 p 2 kohaselt kohus ei tee tagaseljaotsust, kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud TsMS § 422 lg 1 alusel on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Kohtu arvates ei ole kostja esitanud mõjuvaid põhjusi kohtusse mitteilmumiseks ja seega on alus teha antud asjas tagaseljaotsus. Kostja poolt teatatud põhjus: tema väidetava esindaja äraolek, ei ole kohtu arvates mõjuvaks põhjuseks kostja poolt kohtusse mitte ilmumiseks. Tulenevalt TsMS § 422 ei ole tegemist seaduses loetletud mõjuva põhjusega ja selle sätte mõttest tulenevalt, kuna loetelu on antud vaid näitlikuna, ei saa lugeda kostja poolt esitatud põhjust samuti mõjuvaks. Antud sätte kohaselt peab takistus, mis ei võimalda poolel (antud juhul kostjal) kohtusse ilmuda, olema seotud kostja endaga ja sellest põhjusest tulenevalt võib takistatud olla ka tema esindaja mitte ilmumine, kuid kostja põhistuse kohaselt ei saa ta tulla, kuna tema väidetav esindaja ei saa tulla kohtusse. Seda seadus aga ette ei näe. Samuti ei ole kohtul senise menetluse jooksul esitatud ka andmeid selle kohta, et mainitud isik oleks kostja esindaja ja et ta omaks seaduses kehtestatud kvalifikatsiooni kostja esindajana protsessi lubamiseks. 17.07.2001.a. tehingu kehtetus Kuna pankrotimenetluses tagasivõidetav tehing on tehtud enne 1. jaanuari 2004. a, siis alates

1.jaanuarist 2004. a kehtiva PankrS § 193 lg 1 kohaselt tuleb asjas kohaldada kuni
1.jaanuarini 2004. a kehtinud pankrotiseaduse (edaspidi PankrS (1992)) sätteid. PankrS (1992) § 42 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel paragrahvides 43, 44, 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning paragrahvides 45 ja 46 sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara. PankrS (1992) § 43 lg 1 p 4 alusel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis oli tehtud viie aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja tehingu teine pool oli tema lähikondne, kes sellest teadis või pidi teadma. PankrS (1992) § 49 lg 2 p 5 järgi juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on punktides 1 ja 2 nimetatud isikute lõikes 1 loetletud lähikondsed. PankrS (1992) § 49 lg 2 p 1 kohaselt juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed on juhatuse või seda asendava organi liige, nõukogu liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik PankrS (1992) § 49 lg 1 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku lähikondsed on tema abikaasa, ülenejad ja alanejad sugulased, õde, vend ja nende alanejad sugulased, võlgniku abikaasa ülenejad ja alanejad sugulased, abikaasa õde ja vend, samuti võlgniku faktiline abikaasa. PankrS (1992) § 49 lg 5 alusel võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik tehinguga teadlikult kahjustas võlausaldajate huve.

Tsiviilasi nr 2-04-1281

Tehingu kehtetuks tunnistamiseks PankrS (1992) § 43 lg 1 p 4 alusel tuleb tuvastada:

1.Hageja poolt oma võlausaldajate huvide tahtlik kahjustamine
2.Tehingu tegemine oma lähikondlasega ja
3.Tehingu tegemine viis aastat enne pankroti algatamist (enne 30.07.1997.a.).
1.Vaidlustatud tehinguga hageja kahjustas oma võlausaldajate huve, kuna võõrandas sõiduki üle kümne korra odavamalt (48 600/4000), kui selle sõiduki keskmine turuhind oli võõrandamise ajal so 2001.aastal.
2.Kostja oli hageja lähikondne tulenevalt PankrS (1992) § 49 lg 2 p 5 ja p 2 ning läbi PankrS (1992) lg 1. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 on seega kostja kohal eeldatav, et ta teadis hageja võlausaldajate huvide kahjustamisest.
3.Võõrandamise tehing toimus PankrS (1992) § 43 lg 1 p 4 määratud aja (5 aastat enne pankroti algatamist) sees. Seega on olemas PankrS (1992) § 43 lg 1 p 4 koosseis ja seega tuleb 17.07.2001.a. hageja poolt kostjale sõiduki võõrandamise tehing tunnistada kehtetuks. Kehtetu tehingu alusel saadu 48 600,00 kr väljamõistmise nõue PankrS (1992) § 42 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel paragrahvides 43, 44, 47 ja 48 sätestatud alustel kehtetuks tehingud ja muud õigustoimingud ning mõistab pankrotivarasse nende tehingute ja muude õigustoimingutega ning paragrahvides 45 ja 46 sätestatud alustel võlgniku omandist väljaläinud vara. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 2 järgi kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kuna vaidlusalune sõiduk ei ole enam kostja omandis, siis puudub reaalne võimalus hagejale kuulunud sõiduk kostjalt hageja pankrotivarasse välja nõuda. Kuid VÕS § 1032 lg 2 alusel tuleb kostjalt välja mõista sõiduki harilik väärtus (keskmine turuhind) võõrandamise seisuga st 48 600,00 kr.

KOHTUKULUD

TsMS (1998) § 64 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigituludesse: Tehingu kehtetuks tunnistamise nõudelt riigilõiv 60,00 kr 48 600,00 väljamõistmise nõudelt riigilõiv 3500,00 kr postikulud 44,10 kr. kokku 3604,10 kr Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja