Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-16-11250 60 senti) menetluskulude katteks (lisandub käibemaks)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust võib vaidlustada apellatsiooni korras, esitades apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus lahendada apellatsiooni kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue IR (kostja) on alates 19.10.2006 Osaühingu K (hageja) osanik, kellele kuulub hageja osa nimiväärtusega 832 eurot, mis moodustab 32,5% hageja osakapitalist. Ajavahemikul 07.11.2006 kuni 31.07.2013 oli kostja hageja juhatuse liige (tl 14-18, I kd). Seoses juhatuse liikme ülesannete täitmisega oli kostjale kasutada antud ka hagejale kuuluv sõiduauto Volvo XC70 numbrimärgiga xxx xxx (edaspidi auto). Hageja ja kostja vahel oli suulises vormis sõlmitud kokkulepe, et kostja kannab kõik autoga seonduvad kulud ajal, mil auto on tema kasutuses. Kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 31.07.2013, kuid kostja ei tagastanud hagejale autot koheselt peale tema juhatuse liikme volituste lõppemist. 03.02.2016 esitas hageja kostjale teate, milles palus auto hagejale tagastada alates 17.02.2016 kolme tööpäeva jooksul heas korras ning seisundis, mis vastab Eesti Liisingühingute Liidu liikmesfirmade ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu liikmete poolt kinnitatud sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendile auto loomulikule kulumisele. Samuti teavitas hageja kostjat, et hagejal on õigus esitada kostja vastu nõudeid seoses võimalike auto komplektsuse puudustega või ebaloomuliku kulumise likvideerimisega seotud kulude hüvitamisega. Lisaks juhtis hageja kostja tähelepanu asjaolule, et hageja on läbi viimas analüüsi hageja vastu nõude esitamise kohustuse osas seoses auto alusetu kasutamisega. Kostja keeldus autot hagejale isiklikult üle andmast ning teatas, et viib auto 18.02. 2016 osaühing Inchcape Motors Estonia (edaspidi Jnchcape) teenindusse, kust hageja esindaja võib selle kätte saada (tl 34, I kd). Hageja vastava kostja ettepanekuga ei nõustunud ning väljendas soovi võimalike hilisemate arusaamatuste vältimiseks sõiduki tehnilise seisundi, komplektsuse ja kulumise osas sõiduk isiklikult kostjalt või tema poolt volitatud isikult vastu võtta, vormistada kahepoolne üleandmise-vastuvõtmise akti lisa ning suunata auto koheselt ka vastavasisulisele ülevaatusele Inchcape teeninduses (tl 36-37, I kd). Kostja keeldus hageja eeltoodud põhjendustest hoolimata autot isiklikult üle andmast ning viis selle 18. veebruaril 2016 Inchcape esindusse (tl 39, I kd). Inchcape teostas 18.02.2016 auto tehnilise kontrolli ja veakoodide lugemise ning hindas ära auto müügiväärtuse. Eeltoodud kontrolli käigus fikseeriti auto seisukord ning komplektsus selle Inchcape'ile üleandmise ajal. Selleks, et saada auto seisukorrale ka teise spetsialisti hinnang, lasi hageja auto üle vaadata ka AS-l Info-Auto. Kuna auto seisukord oli selle Inchcape'ile üleandmise

2-16-11250 ajal niivõrd halb, et autot ei olnud võimalik normaalselt kasutada, tuli nii Inchcape'il kui ka InfoAutol teostada mitmeid remonditöid auto normaalse (st loomulikule kulumisele vastava) seisukorra taastamiseks. Hageja on kandnud auto seisukorra taastamiseks remondikulusid kokku summas 4 174,80 eurot (tl 45-49, I kd). Kostja volitatud esindaja KS esitas 31.03.2016 hageja juhatusele nõude hageja osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Arvestades kostja varasemaid viiteid hageja juhatuse võimalikule vastutusele tulenevalt juhatuse liikmete kohustuste rikkumisest, kaasas hageja juhatus osanike koosoleku korraldamisele koheselt Advokaadibüroo Jesse & Kalaus, mille advokaatide abiga koostati osanike koosoleku kokkukutsumise teade ja otsuste eelnõud, mis saadeti 14.04.2016 nii e-posti teel kui tähitud postiga hageja osanikele. Kostja volitatud esindaja MP esitas 21.04.2016 palve tutvuda hageja osanike koosolekuga seonduvate dokumentidega (tl 58, I kd). Kostja esindaja MP tutvus 21.04.2016 Advokaadibüroo Jesse & Kalaus vandeadvokaadi Piret Jesse juuresolekul osanike koosolekuga seotud dokumentidega Advokaadibüroo Jesse & Kalaus kontoris asukohaga SuurAmeerika 12, Tallinn (tl 59, I kd). Kostja esitas 22.04.2016 hageja juhatusele äriseadustiku (ÄS") § 171 lg 5 ja § 304 lg 6 alusel nõude osanike koosoleku protokolli notariaalseks tõestamiseks (tl 61; I kd). Selleks võtsid Advokaadibüroo Jesse & Kalaus advokaadid ühendust notariga ja esitasid talle osanike koosolekuga seonduvad vajalikud materjalid. Kostja esitas 22.04.2016 hageja juhatusele samuti nõude 29.04.2016 toimuva hageja osanike koosoleku päevakorra täiendamiseks, nõudes 31.03.2016 esitatud nõudes sätestatud päevakorrapunktide lisamist osanike koosoleku päevakorda (tl 63-64; I kd), millele hageja juhatus vastas 25.04.2016 (tl 66-67, I kd). Arvestades kostja viiteid hageja juhatuse võimalikule vastutusele tulenevalt juhatuse liikmete kohustuste rikkumisest, palus hageja juhatus Advokaadibüroo Jesse & Kalaus advokaatidel olla valmis juhtima ja protokollima osanike koosolekut. Lähtuvalt K OÜ ettepanekust valitigi 29.04.2016 toimunud osanike koosolekul Advokaadibüroo Jesse & Kalaus vandeadvokaat Tanel Kalaus koosoleku juhatajaks ja vandeadvokaat Piret Jesse koosoleku protokollijaks. Tulenevalt kostja nõudest osales osanike koosolekul ning tõestas koosoleku protokollija poolt koostatud ja nii koosoleku juhataja kui protokollija poolt allkirjastatud osanike koosoleku protokolli Tallinna notar Mari-Liis Parmase asendaja Eve Biene (tl 69-82, I kd). Hageja osanike koosoleku päevakorrapunkti nr 7 all võtsid osanikud vastu otsuse jätta hageja osanike koosoleku korraldamise kulud ÄS §170 lg 4 alusel kostja kui hageja osanike koosoleku kokkukutsumist taotlenud osaniku kanda. 19.05.2016 esitas hageja juhatuse liige kostjale arve auto kasutuseeliste hüvitamiseks perioodil 01.08.2013 kuni 18.02.2016 summas, mis oli arvel kajastatud autorendina, ning autoremondi kulude hüvitamiseks kokku summas 13 904,17 eurot (tl 119-123, I kd). 20.05.2016 esitas hageja juhatus kostjale nõude 29.04.2016 toimunud osanike koosoleku korraldamise kulude hüvitamiseks summas 3 335,86 eurot koos vastava nõude aluseks olevate dokumentidega ning palus kostjal vastav summa hiljemalt 27.05.2016 hageja arveldusarvele kanda (tl 124-129, I kd). Kostja esitas 27.05.2016 vastuse nii 20.05.2016 esitatud kulude nõudele kui ka 19.05.2016 esitatud arvele auto kasutuseeliste ning autoremondi kulude hüvitamise kohta (tl 131-132; 134, I kd). Kostja oma vastuskirjades kumbagi nõuet ei tunnistanud ning keeldus omapoolsete kohustuste täitmisest. Hageja nõuab kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 alusel hüvitist 9 729,37 eurot, mille ulatuses on kostja hageja omandi rikkumise läbi rikastunud auto õigustamatu kasutamise teel. Nõuet põhistab hageja sellega, et andis auto kostjale kasutamiseks juhatuse liikme ülesannete täitmiseks. Hageja viitab Riigikohtu lahendi 3-2-1-41-05 p-le 18 ja leiab, et kostja õigus autot kasutada tulenes lepingusarnasest võlaõiguslikust suhtest, mis tekkis hageja ja kostja vahel hetkel, mil kostja valiti hageja juhatuse liikmeks ning auto oli kostjale üle antud juhatuse liikme ülesannete täitmiseks. Kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 31.07.2013, seega puudus kostjal alates 01.08.2013 õiguslik alus auto valdamiseks ja kasutamiseks. Nimelt lõppes kostja juhatuse liikme volituste lõppemisega ka kostja käsundilaadne õigussuhe hageja kui äriühinguga ning hageja ja kostja ei sõlminud ka eraldi kokkulepet auto edasiseks kasutamiseks kostja poolt. Seega kasutas

2-16-11250 kostja perioodil 01.08.2013 kuni 18.02.2016 autot ilma õigusliku aluseta. Hageja ei andnud ka nõusolekut ega ühepoolset luba auto kasutamiseks perioodil 01.08.2013 kuni 18.02.2016. Hageja juhatuse jaoks oli asjaolu, et kostja ei tagastanud peale juhatuse liikme ametisuhte lõppu talle juhatuse liikme ülesannete täitmiseks antud ametiautot, kahetsusväärselt tähelepanuta jäänud ning ka kostja ei maininud hageja juhatusele kordagi, et ta kasutab endiselt talle hageja juhatuse liikme ametiülesannete täitmise jaoks antud autot. Hageja 2015.aasta majandusaasta aruande koostamisega seoses juhiti hageja juhatuse tähelepanu asjaolule, et kuigi kostja ei ole alates 01.08.2013 hageja juhatuse liige, on hagejale kuuluv auto endiselt kostja kasutuses. Antud juhul ei esine ühtki tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 4 kohast alust hageja tegevusetuse tahteavalduseks lugemiseks. Poolte vahel puudus kokkulepe või varasem praktika tegevusetuse tahteavalduseks lugemiseks, samuti ei tulene tegevusetuse tahteavalduseks lugemine antud juhul ka seadusest. Ka õiguskirjanduses on välja toodud, et vaikimist või tegevusetust loetakse tahteavalduseks üksnes erandlikel juhtudel, millistega antud juhul tegemist ei ole. Antud juhul seisnebki kostja rikastumine selles, et ta on hoidnud kokku kulutusi ning saanud auto kasutamise läbi kasutuseeliseid. Nimelt on kostja saanud tasuta autot kasutada, mistõttu ei ole ta pidanud tegema kulutusi auto liisimiseks, rentimiseks või ostmiseks. Eeltoodud põhjustel on kostja vara hulk suurenenud, kuna ta ei ole pidanud vastavaid väljaminekuid ise tegema. Kostja vara ei oleks rikkumise toimumiseta vastavas ulatuses suurenenud. Hageja on annuiteedimaksete põhimõttel arvutanud välja hüpoteetilise liisingu maksegraafiku, võttes aluseks auto soetusmaksumuse 26 889,93 eurot, auto Inchcape'ile üleandmise hetke jääkväärtuse 12 500 eurot ning raha kasutamise hinna (intressi) 3% aastas, mille alusel on hageja välja arvutanud kostja kogu kasutuseelise rahalise väärtuse, st summa, mille võrra kostja auto kasutamise läbi rikastus, kuna ta ei pidanud vastavaid kulusid ise kandma. Hageja poolt tehtud arvutuste põhjal on kostja auto kasutamisega perioodil, mil ta kasutas autot õigusliku aluseta, kokku hoidnud 9 729,37 eurot. Hageja esitas kostjale auto alusetu kasutamise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks ka 19.05.2016 arve summas 9 729,37 eurot, mida kostja ei tunnistanud ning tasuma ei nõustunud. Lisaks nõuab hageja kostjalt kasuks VÕS 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5 alusel auto kahjustamisega tekitatud kahju hüvitise 4 174,80 eurot, kuna kostja ei ole autot heaperemehelikult hoidnud. Inchcape'i ja Info-Auto poolt läbi viidud tehnilise kontrolli ning veakoodide lugemise käigus ilmnes autol rida puudusi. Ilmnenud puuduste näol ei ole Eesti Liisingühingute Liidu liikmesfirmade ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu liikmete poolt kinnitatud sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendi kohaselt tegemist auto loomuliku kulumisega, mis tekib paratamatult ka auto heaperemehelikul kasutamisel. Eeltoodud põhjustel on kostja rikkunud kohustust toimida võõra asja kasutamisel heaperemehelikult ning kohustust vältida võõra asja kahjustamist. Antud juhul on kostja käitumine käsitletav hageja omandiõiguse rikkumisena, kuna kostja tegevuse tagajärjel on kahjustada saanud hagejale kuuluv auto. Kostja rikkumise tagajärjel oli hagejale kuuluva auto väärtus langenud ning seda ei olnud ilma vastavaid remonditöid tegemata võimalik sihtotstarbeliselt kasutada. VÕS § 132 lg 3 alusel nõuab hageja kostjalt hageja kantud auto parandamise tõttu kulusid summas 4 174,80 eurot. Kahju on tekkinud kostja hooletu käitumise tõttu, kahju tekitamine on kostja poolt VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt õigusvastane ning kostja on kahju tekitamises süüdi, pannes rikkumise toime vähemalt hooletusest. Veel nõuab hageja kostjalt ÄS § 170 lg 4 teise lause alusel välja 29.04.2016 toimunud hageja osanike koosoleku korraldamisega seotud kulud summas 3 335,86 eurot. ÄS lubab osaühingu osanikel jätta osanike koosoleku korraldamisega seotud kulud osaniku kanda. Hageja 29.04.2016 osanike koosolek kutsuti kokku kostja kui osaniku nõudel. Hageja juhatus asus koosolekut ette valmistama ning edastas 14.04.2016 hageja osanike koosoleku kokkukutsumise teate nii e-posti teel kui tähitud postiga hageja osanikele. Eelmainitud teates teavitas hageja juhatus hageja osanikke osanike koosoleku toimumisest ning koosolek toimus vastavalt teatele 29.04.2016 algusega kell

2-16-11250 11:00 aadressil Suur-Ameerika 12, Tallinn. Hageja 29.04.2016 osanike koosolekul võeti 100% koosolekul osalenud osanike poolthäältega vastu otsus jätta koosoleku korraldamise kulud kostja kui koosoleku kokkukutsumist taotlenud osaniku kanda. Kostja poolt 27.05.2016 esitatud vastuväited koosoleku korraldamisega seotud kulude nõudele on alusetud. Kostja selgitas oma 27.05.2016 vastuväidetes, et kuna hageja juhatus kutsus 14.04.2016 koostatud osanike koosoleku kokkukutsumise teatega kokku kostja poolt taotletud päevakorraga võrreldes erineva päevakorra ja eelnõudega osanike koosoleku, siis ei ole kostja poolt 31.03.2016 esitatud nõude alusel hageja osanike koosolekut kokku kutsutud. Selline käsitlus on selgelt seadusevastane ning hageja vaidleb sellele vastu ja viitab ÄS § 171 lg-le 1 ja ÄS §-dele 1711 ja 1712. Hageja juhatus kutsus kostja 31.03.2016 nõude alusel osanike koosoleku seaduses sätestatud ajal ja korras kokku, esitades muuhulgas ka osanike koosoleku päevakorra ja otsuste eelnõud. Kuna osanike koosolekut ei kutsunud kokku kostja, ei omanud tema poolt 31.03.2016 esitatud nõudes esitatud päevakord ja nõudele lisatud otsuste eelnõud mingit õiguslikku tähendust ning neile ei laienenud ka ÄS § 1711 lg 4 sätestatud kohustus. Kostja esitas hageja juhatusele 22.04.2016 nõude 29.04.2016 toimuva hageja osanike koosoleku päevakorra täiendamiseks, nõudes 31.03.2016 esitatud nõudes sätestatud päevakorrapunktide lisamist osanike koosoleku päevakorda. Nagu hageja juhatuse poolt esitatud päevakorrast ja otsuste eelnõudest üheselt nähtus, olid kõik kostja poolt 31.03.2016 esitatud nõudes käsitletud küsimused igakülgselt päevakorras ja otsuste eelnõudes esindatud ning nendega hõlmatud. KV, IS ja MH on olnud kogu aeg koos hageja juhatuses, ning vahepeal oli pikalt hageja juhatuses ka kostja ise, mistõttu oli hageja juhatusele 29.04.2016 osanike koosolekut korraldades ilmselge, et juhatuse liikmete suhtes võimalike nõuete esitamist ei ole võimalik seaduslikult otsustada ühe päevakorrapunkti all, nagu seda oli soovinud kostja, vaid iga juhatuse liikme võimalikku vastutust tuleks hinnata eraldi. Seetõttu esitaski hageja juhatus erinevad võimalikud nõuded erinevate päevakorrapunktidena ning kostja poolt 22.04.2016 esitatud nõudes kirjeldatud küsimusi ei saanud pidada täiendavateks küsimusteks ÄS § 1711 lg 2 tähenduses, mis annaks osanikule õiguse nõuda nende võtmist päevakorda ning võimaldaks hageja juhatusel vastava nõude alusel osanike koosoleku päevakorda muudatusi teha. Hageja juhatus peab lähtuma oma tegevuses seaduses sätestatud raamidest. Eeltoodu tähendab, et ka kostja poolt 22.04.2016 esitatud nõudele lisatud eelnõudele ei laienenud ÄS § 1711 lg 4 sätestatud kohustus. On oluline märkida, et hageja osanike 29.04.2016 koosolekul kooskõlas seaduse ja põhikirjaga vastu võetud otsused on endiselt kehtivad ning neid ei ole vaidlustatud. Kostja väited 29.04.2016 otsuste tühisuse osas on ebaõiged. Otsused võeti kostja 31.03.2016 nõude alusel nõuetekohaselt kokku kutsutud 29.04.2016 osanike koosolekul vastu vastavalt seaduse ja põhikirja nõuetele. Asjaolu, et kostja koosolekule kutses teatatud korras ei registreerunud, ei mõjuta otsuse kehtivust. Samuti poleks otsuse sisu ega kehtivust mõjutanud kostja poolt koosolekul osalemine. Hageja osanike 29.04.2016 koosolekul otsustati mitte esitada hageja poolt hageja juhatuse liikmete KV, IS ja MH vastu kahju hüvitamise nõuet, kuna hagejal puuduvad andmed selle kohta, et ükski juhatuse liige oleks oma kohustusi rikkunud ja/või hagejale oma kohustuste rikkumisega kahju tekitanud. On naeruväärne väita, et kostja poolt 31.03.2016 nõudes esitatud ja 22.04.2016 nõudes korratud küsimusi ei ole 29. 04.2016 otsustatud. On ilmselge, et kui puudub alus nii KV, IS kui MH kui Hageja juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks eraldiseisvalt, ei esine kaugeltki alust nende vastu nõude esitamiseks ühiselt. Asjaolu, et osanikud otsustasid vastupidiselt kostja 31.03.2016 ettepanekutele, ei muuda seaduse ja põhikirjaga kooskõlas vastu võetud otsuseid tühiseks. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et K OÜ-I oli 29.04.2016 tehtud otsuste osas hääleõiguse piirang ning K OÜ ei ole osanikuna käitunud heas usus. Hageja vaidleb sellele kategooriliselt vastu. Kostja on jätnud tähelepanuta asjaolu, et K OÜ juhatuse liikmel oli hääleõigust teostades lojaalsuskohustusest tulenevalt kohustus hääletada K OÜ huvides, kusjuures K OÜ huvid ei ole mingil juhul samastatavad selle konkreetsete osanike huvidega. Hageja 29.04.2016 osanike koosolekul tehtud otsused puudutasid nõuete esitamist füüsiliste isikute (KV, IS ja MH) suhtes, kellest ükski ei ole K OÜ esindajaks ega kontrollivaks osanikuks. K OÜ-I on 3 osanikku, kellele igaühele kuulub

2-16-11250 põhikirja kohaselt 33,3% hääleõigus (osalused jagunevad 40-40-20). Seega, arvestades põhikirjas sätestatud 2/3 häälteenamuse nõuet, on K OÜ osanike otsuste vastuvõtmisel võimalikud erinevad koalitsioonid (st otsuste vastuvõtmiseks piisab mis tahes kahe osaniku poolthäältest), mis tähendab, et ühelgi osanikul ei ole ei positiivset ega negatiivset kontrolli K OÜ üle. See tähendab omakorda, et ühegi isiku huvid ei ole samastatavad K OÜ huvidega. K OÜ juhatusel ja K OÜ volitatud esindajatel on kohustus tegutseda K OÜ kui äriühingu, mitte ühe või mitme K OÜ osaniku huvides. Kostja ei ole millegagi tõendanud vastupidist. Seega ei esinenud K OÜ-I 29. aprillil 2016 toimunud osanike koosolekul vastu võetud otsuste osas hageja huvidega vastanduvaid huvisid, st ühelgi juhul ei eksisteerinud huvide konflikti K OÜ kui hageja osaniku isiklike ja hageja huvide vahel. Seetõttu ei esinenud ühtegi alust K OÜ hääleõigust piirata. Samuti ei ole võimalik väita, et K OÜ oleks koosoleku korraldamise kulude kandmise otsust tehes käitunud kuidagi hea usu põhimõtte vastaselt, kui hääletas vastavalt oma parimale äranägemisele ÄS-is selgelt ette nähtud ja seadusliku otsuse poolt. Eeltoodud kirjeldustele tuginedes ja arvestades kostja poolt hageja juhatuse ees tõstatatud küsimuste iseloomu, on ilmselge, et hagejal ei olnud võimalik 29. 04.2016 osanike koosolekut korraldada ilma õigusabi saamata ning saadud õigusabi ulatus ja maksumus on igakülgselt kooskõlas konkreetse hageja osanike koosoleku korraldamise keerukusega. Kostja vastuväited Kostja leiab, et auto kasutamine ei ole seotud IR juhatuse liikme ametiülesannete täitmisega. Vastupidine seisukoht on tõendamata. Suulise kokkuleppe kohaselt pidi auto olema pärast soetamist vormistatud IR või tema äriühingu OÜ L (10493647) nimele, ent selleni pooled ei jõudnud. Kostja kasutas autot mh enda äriühingu OÜ L tarbeks, kes kandis ka auto parandamise ja hooldamisega seotud kulud. OÜ K oli teadlik, et IR kasutab autot edasi pärast tema juhatuse liikme volituste lõppemist ja nõustus sellise kasutusviisiga ilma vastutasu küsimata kuni poolte vahel puhkesid erimeelsused 2016 alguses. Seda kinnitab ka hagi p-s 2.1.2.1 väljatoodud ebausutav seisukoht, et „Hageja juhatuse jaoks oli asjaolu, et Kostja ei tagastanud peale juhatuse liikme ametisuhte lõppu talle juhatuse liikme ülesannete täitmiseks antud ametiautot, kahetsusväärselt tähelepanuta jäänud/---. Hageja soovib tekitada kohtule uskumuse, et pärast I.R juhatuse liikme volituste lõppemist ei pannud OÜ K kolmeliikmeline juhatus, mis koosneb (ka käesoleval hetkel) K V, IS ja MH (H), tähele, et endine juhatuse liige I.R kasutab edaspidigi OÜ-le K kuuluvat vara ehk autot ning et see sai (juhuslikult) teatavaks alles 2015.a. majandusaasta aruande koostamisel 2016 alguses. See seisukoht on eluliselt ebausutav juba ainuüksi seetõttu, et enne 2015.a. majandusaasta aruannet pidi OÜ K juhatus koostama esiteks 2013.a. majandusaasta aruannet, mis peegeldab 01.01.2013 31.12.2013 perioodil olnud majanduslikku olukorda. Sel perioodil astus I.R juhatusest ka tagasi ning tema asemele valiti juhatuse liikmeks M. H. Seega pidi hiljemalt selleks ajaks olema OÜ K juhatusele selge, et I.R kasutab jätkuvalt autot. Järgnevalt koostas juhatus 2014.a. majandusaasta aruande. Seega on eluliselt ebausutav, et alles kolmandal aastal pärast I. R juhatuse liikme volituste lõppemist sai OÜ K juhatusele 2015.a. majandusaasta aruande koostamisel teatavaks, et auto on jätkuvalt I.R käes. Sõiduauto kasutamisest tingitud nõude niivõrd hiline esitamine I. R vastu on ajendatud teistest motiividest. Käesolevas hagis esitatud nõuete eesmärk on survestada I. R ja põhjustada talle varalist kahju, mis on käsitletav õiguste kuritarvitamisena. Lisaks märgib kostja, et kuivõrd kostja juhatuse liikme volitused lõppesid 31.07.2013 ning hageja esitas kostjale teate auto tagastamiseks alles 03.02.2016, ei olnud hagejal niivõrd huvi auto tagastamise vastu, vaid konkreetne nõue on esitatud muude erimeelsuste pinnalt. Nimelt on poolte vahel olnud erimeelsused seetõttu, et kostja esitas 03.03.2016 hagita avalduse teabe saamiseks hagejalt (2-16-3492), seejärel korraldas 14.06.2016 kahju hüvitamise nõude esitamise juhatuse liikmete KV, IS ja MH vastu (2-16-9277), esitas 16.06.2016 hagi K osanike otsuste vaidlustamiseks, mille alusel tehti ebaseaduslikult väljamakseid (2-16-9415) ning esitas 22.07.2016 hagi, millega kostja taotleb senise juhatuse tagasikutsumist ning enda juhatusse määramist, vaidlustades lisaks ka kolmel eri kuupäeval vastuvõetud seadusvastaseid osanike otsuseid (2-16-11216).

2-16-11250 Osanike otsusest, millega kutsuti I.R juhatuse liikmena tagasi, ei nähtu, et I.R peab tagastama ühingule talle ametiülesannete täitmiseks või muul põhjusel üleantud vara. Kusagilt ei nähtu ka see, et OÜ K soovis autot tagasi saada. Sõiduauto tagasinõudmine ei olnud järelikult OÜ K tahe. Vastasel juhul oleks see mõistlikult väljendunud. OÜ K kõik juhatuse liikmed olid ka OÜ Kosanikud ning olid auto kasutamisest I.R poolt teadlikud ja sellega ka nõus. OÜ K oli või pidi olema seega teadlik auto kasutamisest I.R poolt arvates auto omandamisest OÜ K poolt 2010 juunis ning oli andnud oma käitumisega ka nõusoleku tasuta kasutamise kasuks, kuna ei ole kordagi kuue aasta jooksul ei autot ega selle eest tasu küsinud (seni kuni poolte vahel tekkisid erimeelsused 2016 alguses). Seega on hageja oma käitumisega heaks kiitnud auto tasuta kasutamise I.R poolt perioodil arvates I.R juhatuse liikme volituste lõppemisest kuni auto tagastamiseni (TsÜS § 68 lg 3). I.R ei olnud kohustatud tasuma auto kasutamise eest tasu. Kui hageja oleks seda nõudnud, siis oleks I.R sellele reageerinud ning auto tagastanud. Seda kinnitab mh see, et pärast esmakordselt auto kohta teate saamist 03.02.2016, tagastas I.R ilma vastu vaidlemata ettenähtud tähtajaks auto. Kuivõrd hageja on nõustunud asja kasutamisega ise vastusooritust saamata ja lastes kostjal asja edasi kasutada selle eest tasu nõudmata, tuleb lugeda tõendatuks, et pooled on saavutanud tasuta kasutamise kokkuleppe. Kuivõrd poolte vahel oli tasuta kasutamise leping, millest olid teadlikud kõik OÜ K osanikest juhatuse liikmed, ning seega oli õiguslik alus auto kasutamiseks olemas, ei ole alust VÕS § 1037 lg 1 alusel kasutuseeliste välja nõudmiseks. Kui kohus leiab, et poolte vahel ei olnud tasuta kasutamise lepingut, siis hageja nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ta on oma käitumisega tekitanud kostjale veendumuse, et ta ei nõua auto kasutamise eest raha. Hageja nõue on samuti välistatud põhjusel, et I.R ei teadnud ega pidanud teadma, et tal ei olnud alust auto kasutamiseks. Rikkujal, kes ei teadnud oma õigustatuse puudumisest ega pidanudki sellest teadma, ei ole käesoleva seaduse § 1037 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kohustusi niivõrd, kuivõrd ta ei ole rikkumise teel saadu väärtuse ulatuses enam rikastunud ajal, mil ta enda vastu nõude esitamisest teada sai või teada saama pidi (VÕS § 1038 Is 1). Sõiduauto tagasisaamine ei huvitanud hagejat ligi kolme aasta jooksul pärast seda, kui kostja juhatuse liikme volitused olid lõppenud. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt saab aegumistähtaja jooksul nõude maksmapanekut pidada hea usu põhimõtte vastaseks üksnes erandlikel asjaoludel (RKTKo 3-2-1-128-14 p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Erandlikuks asjaoluks on eelkõige võlausaldaja vastuoluline käitumine, mis jätab võlgnikule mulje, et ta on oma nõude sissenõudmisest loobunud (RKTKo 3-2-1-128-14 p 11 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesolevas asjas on erandlikuks asjaoluks ennekõike see, et hageja oli teadlik auto kasutamisest kostja poolt, kuid ei astunud kordagi ühtegi sammu tasuta kasutuse või väidetavalt alusetu kasutuse lõpetamiseks. Kostja osales OÜ K äritegevuses pärast juhatuse liikme volituste lõppemist edasi OÜ K osanikuna. Mh on I.R koos teiste OÜ K osanikega võtnud vastu 06.08.2013 ja 23.08.2013 otsused. Seega puutusid asjakohased isikud omavahel majandustegevustes kokku, kuid mingeid nõudeid auto osas ei ole esitatud. I.R ei varjanud auto kasutamist. Tulenevalt eeltoodust on hageja kasutuseeliste osas oma nõudeõiguse kaotanud, kuna selle nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega. Nõude esitamise tegelik eesmärk on põhjustada kostjale kahju. Juhul kui kohus peaks leidma, et poolte vahel siiski puudus õiguslik alus auto kasutamiseks, siis esitab kostja vastuväite välja nõutavate kasutuseeliste summa osas. VÕS § 1037 nõude korral peab rikkuja õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga, mis antud juhul oleks võõra asja oma ebaseaduslikku valdusse võtmise hetk. Hageja on liisingumaksete arvestamisel võtnud aluseks soetusmaksumuse (26 889,93 eurot). Arvestada tuleb aga ka amortisatsiooni, mis oli autol tekkinud selleks ajaks, kui kostja väidetavalt hakkas ilma õigusliku aluseta autot kasutama (01.08.2013). Selleks ajaks oli auto väärtus juba langenud. Hagist aga ei nähtu, et hageja oleks liisingumaksete arvestamisel selle asjaoluga arvestanud. Ühtlasi ei nähtu, kuidas hageja taotletud summani üleüldse jõudis (puudub valem). Samuti ei ole 3% intressimäära põhjendatud. Kuna enam ei saa hinnata auto väärtust tagasiulatuvalt alates 01.08.2013 tõendite puudumise tõttu, saab aluseks võtta üksnes auto tänast väärtust. Kõige usaldusväärsem tõend on seejuures OÜ Inchcape Motors koostatud hinnang

2-16-11250 auto müügihinnale, mis on koostatud 23.02.2016 ehk viis päeva hiljem pärast auto nende teenindusse jätmist. Hinnangu alusel on auto reaalse müügitehingu hind 12 000 - 12 500 eurot. Seega soetusmaksumuse 26 889,93 euro asemel tuleb võtta 12 000 eurot. Hagist ei nähtu hüvitise lõplikusumma 9 729,37 euro kujunemise arvutuskäiku, mistõttu ei ole võimalik hinnata summa põhjendatust. Lisades sellele summale 2 500 eurot, saaks auto välja osta. Eeltoodust tulenevalt ei saa 9 729,37 eurot pidada põhjendatuks, eriti veel arvestades seda, et auto jääb hageja omandisse. Kahju hüvitamise nõude osas leiab kostja, et hageja ei ole välja toonud ühtegi tõendit selle kohta, mis näitaks, et nimetatud puudused tekkisid justnimelt kostja mitte-heaperemeheliku käitumise tõttu. Välja on toodud vaid faktilised puudused, mis väidetavalt esinesid hetkel, kui auto anti üle hagejale. Seega ei ole hageja tõendanud kõigi nimetatud puuduste ja kostja väidetava mitteheaperemeheliku käitumise vahel põhjusliku seose. Kostja tagastas auto Volvo ametlikku esindusse 18.02.2016, millal viidi läbi ka tehniline kontroll. Info-Auto poolt on ülevaatusakt tehtud enam kui kaks kuud hiljem 26.04.2016 ning nende poolt tuvastatud puuduste osas vaidleb kostja kategooriliselt vastu, sest siis ei olnud auto enam I.R valduses. Ebaõige on hageja väide, justkui kõik autol tuvastatud puudused oleksid just kostja mitte-heaperemeheliku käitumise tõttu tekkinud. Ka Inchcape'i poolt tuvastatud puuduste (rattalaagrid, turborõhuandur ja veovõll vajasid väljavahetamist; sillad vajasid reguleerimist; auto tagaluuki ei olnud võimalik väljastpoolt avada) osas ei saa hageja väita, et need on tekkinud kostja õigusvastase tegevuse tulemusel, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, esiteks, et tegu on ebaloomuliku kulumisega ning teiseks, et nimetatud puudused tekkisid just kostja tegevuse tõttu. Hageja on üksnes viidanud Eesti Liisinguühingute Liidu liikmesfirmade ning Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu liikmete poolt kinnitatud sõidukite loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendile ning väitnud, et selle kohaselt ei ole nimetatud puuduste näol tegu loomuliku kulumisega. Seejuures ei ole selgelt välja toodud, milline element ei vasta loomulikule kulumisele. Kostja ei ole autot kahjustanud ning tegemist on võrdlemisi vana autoga, mistõttu hagi lisas 6 toodud vead on auto vanust arvestades loomulikud. Eelmainitud juhendis ei ole kuskil öeldud, et nimetatud puudused tuleks kategoriseerida kui ebaloomulik kulumine. Seega ei saa automaatselt järeldada, et puuduste näol oli tegemist ebaloomuliku kulumisega ning seejuures on meelevaldne heita kostjale ette, et nimetatud puudused tekkisid just tema õigusvastase tegevuse tulemusena. Samuti ei saa kostja tegevusele omistada õigusvastasust ega süüd, kuivõrd hageja ei ole põhjendanud, milles seisneb kostja mitte-heaperemehelik ehk õigusvastane ja süüline käitumine auto suhtes. Kostja on olnud vastupidi hoolas ja korraldas kõigi auto remontimise ja hooldamisega seotud kulude kandmise. Süü puudumisel ei vastuta isik kahju eest (VÕS § 1050 lg 1). Koosoleku kulude nõudmine kostjalt ei ole põhjendatud, kuna OÜ K ei kutsunud I.R taotletud koosolekut kokku vastavalt seadusele. Lisaks eelnevale ei lubatud I.R koosolekul ka osaleda (hääletada) ning vastuvõetud otsus kulude jätmise kohta I.R kanda on tühine. Juhatus peab kutsuma koosoleku kokku mh siis, kui seda nõuavad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist (ÄS § 171 lg 2 p 3). Osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad nõuda täiendavate küsimuste päevakorda võtmist (ÄS § 1711 lg 2 Is 1). Kui osanikud nõuavad täiendavate küsimuste päevakorda võtmist, peavad nad samaaegselt päevakorra täiendamise nõudega esitama osaühingule iga täiendava küsimuse kohta otsuse eelnõu või põhjenduse (ÄS § 1712 lg 3). Kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, määravad nemad ka koosoleku päevakorra (ÄS § 1711 lg 1 Is 2). Seega on juhatusel kohustus panna hääletusele osaniku otsuste eelnõud, kui ta nõuab koosoleku kokkukutsumist konkreetse päevakorra ja otsuste eelnõudega, või kui osanik esitab vastava nõude koosoleku päevakorra täiendamiseks, lisades sellele enda soovitud otsuste eelnõud. Viidates I.R 31.03.2016 nõudele kutsus OÜ K juhatus osanike koosoleku kokku 29.04.2016 Advokaadibüroos Jesse & Kalaus, kuid selle kokkukutsutud koosoleku päevakord ja otsuste eelnõud erinesid I.R poolt 31.03.2016 teates märgitust. OÜ K juhatus ei pannud I. R poolt soovitud otsuste eelnõusid hääletamisele. Näiteks I.R taotles hääletamist otsuse eelnõu poolt, mille

2-16-11250 sõnastus oli „[e]sitada kahju hüvitamise nõue /—/', ent juhatus muutis sõnastust ja märkis „[m]itte esitada /—/kahju hüvitamise nõuet/----/. I.R palus 22.04.2016 päevakorda täiendada ja panna hääletusele tema 31.03.2016 esitatud otsuste eelnõud, ent juhatus ei pidanud sellest nõudest kinni. Lisaks sellele ei võimaldatud I.R koosolekul ka hääletada (osaleda) 29.04.2016 toimunud osanike koosolekul, kehtestades sellel osalemiseks ebamõistliku piirangu. R taotletud koosolekut ei ole OÜ K juhatus kokku kutsunud, sest I.R otsuste eelnõud ei olnud hääletamisele üles pandud vaatamata korduvatele nõudmistele nii koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisel kui ka päevakorra täiendamisel. Hääletades otsuse suhtes „esitada kahju nõue" ja otsuse suhtes „mitte esitada kahju nõue" on erineva õigusliku tähenduse ja tagajärjega. Kui üks osanik hääletab poolt ja teine vastu otsusele „esitada kahju nõue" ning vastuhääl osutub hiljem kehtetuks näiteks hääleõiguse piirangu rikkumise tõttu ÄS § 177 lg 1 alusel, siis jääb kehtima osanike otsus esitada kahju nõue. Negatiivse otsuse sõnastuse puhul „mitte esitada kahju nõue" ei saa järeldada, et sellele vastu hääletades on osanikud otsustanud kahju nõude esitamise poolt. Seetõttu on positiivse ja negatiivse otsuse sõnastus oluline selle õigusliku tähenduse ja tagajärje tõttu. Aktiivse tegevuse teostamiseks on vajalik sõnastada otsuse eelnõu positiivselt. Lisaks eelnevale nõudis I.R kahju hüvitamise nõude esitamist ühiselt kolme juhatuse liikme vastu, aga juhatus koostas otsuse eelnõu esitada kahju nõue iga juhatuse liikme vastu eraldi. Seega ei olnud I.R taotletud koosolekut 29.04.2016 vastavalt seadusele kokku kutsutud, vaid OÜ K juhatuse enese poolt koostatud eelnõude ja päevakorraga osanike koosolek, millel I.R ei võimaldatud seadusevastaselt osaleda (hääletada). OÜ K kehtestas ebamõistliku piirangu koosolekul osalejate registreerimiseks, mis lõppes 15 min enne koosoleku algust, kuigi ühtegi mõistlikku põhjust sellel nõudel ei olnud ja I.R esindajad edastasid OÜ-le K oma volikirja koosoleku juhatajale enam kui 15 min enne koosoleku algust elektrooniliselt. OÜ K juhatus on rikkunud koosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadusega kehtestatud korda. Seega on OÜ K osanike 29.04.2016 koosoleku kõik otsused, sh kulutuste I. R kanda panemise otsus, ka tühised ÄS § 1771 lg 1 alusel. Lisaks eelnevale ei saa 29.04.2016 koosoleku otsuseid käsitleda õiguslikus tähenduses osanike otsustena, kuna need võttis vastu OÜ K, kes ei ole seaduslik OÜ Kosanik ning on OÜ K juhatuse poolt kantud ebaõigesti osanike nimekirja. Eeltoodu tuleneb asjaolust, et OÜ K osanikud K. V ja I. S asutasid 23.03.2016 OÜ KG ja võõrandasid talle oma OÜ K osaluse 29.03.2016 mitterahalise sissemaksena, et vältida eelseisval koosolekul 29.04.2016 ÄS § 177 Ig-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangu kohaldumist küsimustes, mis puudutab õigusvaidluse pidamist ehk kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse liikmete K. V, I.S ja M.H vastu. OÜ K osaluse võõrandamine on tulenevalt Riigikohtu praktikast tühine käsutustehing (RKTKo 3-2-1-15612 p 11-12), mistõttu ei ole OÜ KG saanud OÜ K osanikuks. Lisaks eeltoodule oleks isegi juhul, kui OÜ K oleks kokku kutsunud I.R poolt soovitud päevakorra ja otsuste eelnõudega osanike koosoleku, selle korraldamise kulude panemine OÜ KG häältega I.R kanda vastuolus TsÜS §-st 32 tuleneva hea usu põhimõttega ning vastuolus ka OÜ-le KG laieneva hääleõiguse piirangu mõttega. I.R poolt soovitud päevakorra kohaselt sooviti otsuste tegemist kahju hüvitamise nõude esitamiseks OÜ K juhatuse liikmete K.V I.S ja M.H vastu. Nimetatud isikutele kuulub kolme peale 100%-line osalus OÜ-s KG (40-40-20). Seega on OÜ KG osanike nimekirja järgse OÜ K enamusosanikuna OÜ K juhatuse liikmete K. V, I. S ja M. H kontrolli all. Seega on OÜ KG rikkunud nii K.V, I.S ja M.H vastu nõuete esitamisele vastu hääletades kui ka vastava koosoleku korraldamise kulude I.R kandma jätmise poolt hääletades osanikule TsÜS §-st 32 tulenevat hea usu põhimõtet. Seda enam, et OÜ-le KG laienes eeltoodust tulenevalt selge ÄS §-st 177 tulenev hääleõiguse piirang ning OÜ KG andis eelnimetatud hääled selges huvide konflikti olukorras. Kostja on esitanud 04.01.2017 tasaarvestuse avalduse (tl 69, III kd) ja 10.01.2017 selle täienduse (tl 79-80, III kd) kokku summas 8191,01 eurot juhuks, kui kohus peaks hageja kasuks leidma, et kostjal ei olnud õiguslikku alust auto kasutamiseks. Tasaarvestuse avaldust põhistab kostja sellega, et OÜ L kaudu korraldati hagejale kuuluva auto ülalpidamiseks vajalike kulutuste kandmine seonduvalt regulaarse auto hooldamise, remont ja kindlustusmaksetega (tl 18-28; II kd; tl 84-107, III kd). OÜ L on loovutanud oma nõuded kostjale (tl 76, III kd).

2-16-11250

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2-16-11250 viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Seega on VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude esitamise eelduseks, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta eelkõige tema omandit või valdust ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. Kuivõrd poolte vahel oli leping, mis vastas tasuta kasutamise lepingu tunnustele, millest pidid olema teadlikud kõik juhatuse liikmed, oli kostjal olemas õiguslik alus auto kasutamiseks ning hageja nõue kasutuseeliste väljamõistmise nõudes VÕS § 1037 lg 1 alusel tuleb jätta rahuldamata, mistõttu ei anna kohus hinnangut kasutuseeliste väljamõistmise nõude suuruse osas. Täiendavalt on hageja soovinud märkida, et isegi, kui OÜ K ja I.R vahel on sõlmitud auto tasuta kasutamise leping, oleks vastav leping ÄS § 181 lg 3 kohaselt tühine. Nimetatud sättest nähtub juhatuse kohustus vastav leping sõlmida osanike heakskiidul, mis on antud juhul jäänud tegemata ning on tagasiulatuvalt heaks kiidetud 18.05.2016 osanike otsusega piiranguteta auto kasutamiseks perioodi osas, mil I.R oli juhatuse liige (tl 197-199, II kd).

2-16-11250 eseme säilitamiseks vajalikud kulud. Hageja pole tõendanud, et tema poolt nõutud kulutuste puhul oleks tegemist auto säilimiseks vajalike kuludega. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostja vastu esitatud kahjunõue on alusetu ning tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus ei tuvastanud kostjal õigusliku aluse puudumist sõiduauto kasutamiseks, ei võta kohus seisukohta tasaarvestuse avalduse osas.

2-16-11250 andmed selle kohta, et ükski juhatuse liige oleks oma kohustusi rikkunud ja/või hagejale oma kohustuste rikkumisega kahju tekitanud. Kui puudub alus nii KV, IS kui MH kui hageja juhatuse liikme vastu nõude esitamiseks eraldiseisvalt, ei esine alust ka nende vastu nõude esitamiseks ühiselt. Kostja on oma vastuväidetes leidnud, et KG OÜ-I oli 29.04.2016 tehtud otsuste osas hääleõiguse piirang ning KG OÜ ei ole osanikuna käitunud heas usus. KG OÜ juhatuse liikmel oli hääleõigust teostades lojaalsuskohustusest tulenevalt kohustus hääletada KG OÜ huvides, kusjuures KG OÜ huvid ei ole samastatavad selle konkreetsete osanike huvidega. Hageja 29.04.2016 osanike koosolekul tehtud otsused puudutasid nõuete esitamist füüsiliste isikute (KV, IS ja MH) suhtes, kellest ükski ei ole KG OÜ esindajaks ega kontrollivaks osanikuks. Asjas puuduvad ka tõendid selle kohta nagu poleks KG OÜ õiguspärane OÜ Krivest osanik. Äriregistri andmetel on OÜ KG OÜ K osanik alates 29.03.2016, seega ei saanud KV ja IS olla teadlikud I.R plaanist esitada OÜ K juhatusele 31.03.2016 nõude OÜ K koosoleku kokkukutsumiseks. Puuduvad tõendid, et KV ja IS on püüdnud KG OÜ osade eest mitterahalise sissemaksuga tasumisel vältida ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangu kohaldumist küsimustes, mis puudutavad õigusvaidluse pidamist KV, IS ja MH. Seega ei laienenud KG OÜ-le hääleõiguse piirang ning K OÜ ei ole koosoleku korraldamise kulude I.R kanda jätmise poolt hääletades rikkunud TsÜS §-st 32 tulenevat hea usu põhimõtet. ÄS-st ei tulene, et äriühing ei võiks kasutada õigusabi ja seda olukorras, kus kostja ja hageja vahel on tõusetunud erinevaid küsimusi. Nõude esitamist ei välista ainuüksi ka asjaolu, et kostja on väikeosanik ning kohtu pädevuses ei ole hinnata teiste äriühingu juhatuse ja/või osanike otsuste põhjendatust. Kostja ei ole vaidlustanud koosoleku korraldamise kulude suurust, küll aga on leidnud lisaks õigusabikulude nõude põhjendamatusele ka, et õigusabikulud on põhjendamatult suured. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et õigusabi osutamine ei piirdunud üksnes koosoleku läbiviimise, vaid ka selle ettevalmistamisega ning vastab kohtu arvates konkreetse hageja osanike koosoleku korraldamise keerukusele ja töömahule. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul leiab kohus, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega jääb hageja kanda 81% ja kostja kanda 19% hageja menetluskuludest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus kohtuotsuses lisaks menetluskulude jaotusele menetlusosaliste vahel ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja ja kostja on esitanud kohtule taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks tähtaegselt ning menetluskulude nimekirjad on piisavalt detailsed, et koos toimikus sisalduvate materjalidega hinnata hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Avalduste ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud ning riigilõiv ja kostja menetluskuluks lepingulise esindaja kulud. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Menetlusosalise esindaja kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, võib olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu. Kohtutoimikust nähtub, et antud tsiviilasjas on hagejat esindanud Advokaadibüroo Jesse & Kalaus vandeadvokaat Tanel Kalaus ning kostjat esindanud Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kalev Saare ja vandeadvokaadi abi Artur Knjazev. Eelnimetatud isikud on seega hageja ja kostja lepingulisteks esindajateks TsMS § 218 lg 1 p 2 mõttes.

2-16-11250 TsMS § 175 lg-te 1 ja 11 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Samas on Riigikohus 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Hageja menetluskulud Hageja esindaja 13.02.2017 ja 16.02.2017 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 750 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 700 eurot + riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot) ning lepingulise esindaja tasu summas 5500 eurot. Eelnimetatud summa on toodud ilma käibemaksuta. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud nõude esitamisel riigilõivu 750 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 700 eurot + riigilõiv hagi tagamise avalduselt 50 eurot). Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast ja seega on tegemist põhjendatud ja hüvitatava menetluskuluga. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on Advokaadibüroo Jesse ja Kalaus, mille kaudu hageja esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus õigusabi osutas, esitanud hagejale arveid kokku summas 5500 eurot. Selgituste kohaselt on esindaja ajakulud olnud õigusabile kokku 44 tundi, sh kulude ja kahju hüvitamise nõude aluseks olevate asjaolude ning õigusliku aluse analüüs – 0,8 h, eelnimetatud nõude esitamisega seonduvate küsimuste analüüs – 0,4 tundi, kõne K.V seoses kulude ja kahju hüvitamise nõudega – 0,2 tundi, hagiavalduse koostamine – 13,6 tundi, kostja 05.09.2016 esitatud vastuse analüüs, sellega seoses suhtlemine M.H ja K.V ja kostja vastusele vastuse koostamine – 6 tundi, 16.11.2016 kohtumääruse analüüs – 0,2 tundi, kostja 07.11.2016 esitatud menetlusdokumendi analüüs ja sellele vastuse koostamine ja suhtlus M.H – 8 tundi, kostja 04.01.2017, 10.02.2017 ja 11.01.2017 menetlusdokumentide analüüs, suhtlus K. V ja M. H ja menetlusdokumendile vastuse koostamine – 8,6 tundi, kohtuistungiks ettevalmistuste tegemine – 3,7 h, 13.02.2017 kohtuistungil osalemine – 2,5 tundi. Õigusabi eest taotleb hageja esindaja tasu 125 eurot ühe töötunni eest. Kostja on oma 22.02.2017 kohtule esitatud seisukohas hageja menetluskuludele leidnud, et hageja menetluskulude suurus ei ole põhjendatud ning kõik kulud ei ole olnud vajalikud. Kostja palub kohtul kontrollida hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kostja leiab, et hageja on kulutanud alusetult aega kostja vastuväidete vastu vaidlemiseks, kuigi ei ole ise välja toonud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid piisava selgusega, mis aitaks ökonoomselt tsiviilasja lahendada. Lisaks leiab kostja, et hageja menetlusdokumendid on ülemäära pikad ja oleksid saanud olla lühemad ja konkreetsemad, vältides üleliigseid kordusi ja lauseitusi. Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluste, vastuväidete, tsiviilasja toimiku materjalidega ja arvestades, et hagejat esindas kõrgel professionaalsel tasemel vandeadvokaat, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab hageja menetluskulude rahalist suurust. 13.02.2017 esitatud taotlusest nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud perioodil 02.06.15.06.2016 kulude ja kahju hüvitamise nõude aluseks olevate materjalide ja nõude õigusliku aluse ja nõude esitamisega seonduvate küsimuste analüüsiks, samuti hageja seadusliku esindajaga

2-16-11250 telefonikõne pidamiseks seoses kahju hüvitamise nõudega 1,4 tundi. Kohus nõustub, et enne hagiavalduse kohtusse esitamist on vajalik analüüsida nõude õiguslikku alust ning nõude esitamisega seonduvaid küsimusi, samuti pidada kõnelusi esindatavaga, kuid samas ei pea kohus põhjendatuks nendele toimingutele kulunud aega 1,4 tundi, lugedes mõistlikuks ajaks 1 tund ja vähendades näidatud aega 0,4 tunni võrra. 27.06.-21.07.2016 on hageja lepingulisel esindajal kulunud hagiavalduse koostamiseks 13,6 tundi. Kõnesoleva hagiavalduse sisuline osa on 10 lehekülge ja arvestades, et nõude aluseks olevate materjalide ja nõude õigusliku aluse ja selle esitamisega seonduvate küsimustega oli hageja esindaja juba eelnevalt tutvunud, peab kohus põhjendatud ajakuluks 10 h, vähendades mainitud toimingutele kulunud aega 3,6 tunni võrra. 06.09.-12.10.2016 on hageja lepinguline esindaja analüüsinud kostja 05.09.2016 esitatud vastust ning 19.09.2016 kohtumäärust, suhelnud eelnimetatud teemadel hageja seaduslike esindajatega ja koostanud kostja vastusele vastust 6 tundi. Kõnesoleva kostja vastuse sisuline osa on 9 lehekülge ning 19.09.2016 kohtumääruse näol on tegemist korraldava määrusega, millega anti hagejale tähtaeg vastamiseks. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 4,5 tundi, vähendades nimetatud toimingutele kulunud aega 1,5 tunni võrra. Perioodil 01.12.-06.12.2016 on hageja lepinguline esindaja analüüsinud kostja 07.11.2016 esitatud menetlusdokumenti, suhelnud hageja seaduslike esindajatega ning koostanud kostja menetlusdokumendile vastust 8 tundi. Kostja on oma 22.02.2017 seisukohas leidnud, et hageja on küll oma 06.12.2016 menetlusdokumendi p-s 2.5 vaielnud pikalt vastu kostja seisukohale, et hageja juhatus oli teadlik auto kasutamisest kostja poolt ka pärast kostja juhatuse liikme volituste lõppemist, kuid samas oli hageja vaidlemine selles punktis täiesti otstarbetu, kuna nii hageja 06.02.2017 menetlusdokumendi p-s 1.6 kui ka kohtuistungil 13.02.2017 on hageja omaks võtnud, et hageja juhatus oli siiski teadlik auto kasutamisest kostja poolt pärast kostja juhatuse liikme volituste lõppemist, kuid ei teinud selle teadmisega midagi. Seega oleks saanud otstarbetu teksti kirjutamist ära hoida. Kohus, tutvunud nimetatud dokumentidega, peab põhjendatuks ajakuluks 4 tundi, vähendades näidatud aega 4 tunni võrra. 09.01.-06.02.2017 on hageja lepinguline esindaja analüüsinud kostja 04.01.2017, 10.01.2017 ja 11.01.2017 esitatud menetlusdokumente, suhelnud hageja seaduslike esindajatega ning koostanud eelnimetatud kostja menetlusdokumentidele vastust 8,6 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks saab lugeda vaid kostja 04.01.2017, 10.01.2017 ning 11.01.2017 esitatud menetlusdokumentide analüüsile kulunud aega 2 tunni ulatuses, kuna hageja 06.02.2017 esitatud seisukoha esitamist ei ole kohus hagejalt nõudnud. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus nimetatud toimingutele kulunud aega 6,6 tunni võrra. Hageja taotluse kohaselt on hageja esindajal kulunud 13.02.2017 kohtuistungiks ettevalmistamisele, sh kohtukõne kirjalike seisukohtade koostamisele aega 3,7 tundi. Kohus leiab, et olles eelnevalt tuttav tsiviilasja materjalidega, on 2 tundi kohtuistungi ettevalmistamiseks piisav, vähendades nimetatud toimingule kulunud aega 1,7 tunni võrra. Muus osas peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt vähendab kohus hageja menetluskulude nimekirjas tsiviilasjas 2-16-11250 tehtud toimingutele kulunud aega 16,1 (0,4+3,6+1,5+4+6,6) tunni võrra ning peab hageja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 27,9 tundi (44-16,1) tundi. Hageja taotlustele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi hinnaga 125 eurot (ei lisandu käibemaksu), mis on kohtu hinnangul ülemäärane. Kohus leiab, tuginedes Riigikohtu 05.10.2012 lahendile 3-1-1-66-12, et õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks saab lugeda 110 eurot (ei lisandu käibemaksu). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku summas 3819 eurot,

2-16-11250 millest lepingulise esindaja tasu on 3069 eurot (27,9 tundi x 110 eurot) ja riigilõiv 750 eurot. Hageja menetluskulust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 19% ehk 725,61 eurot. Kostja menetluskulud Kostja esindaja 13.02.2017 ja 16.02.2017 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks lepingulise esindaja tasu summas 13 455,60 eurot (koos käibemaksuga). Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja sõlminud Advokaadibürooga COBALT osatasu (nn tulemustasu) kokkuleppe advokatuuriseaduse (AdvS) § 61 lg 1 p 3 kohaselt, mis on sõltuvuses advokaadi töö tulemustest (AdvS § 61 lg 3). Tulemustasu kokkuleppe alusel ei väljasta büroo kostjale ajatasu ehk tunnitasu (AdvS § 61 lg 1 p 1) alusel arveid. Sel põhjusel ei saa kostja büroo arveid esitada. Kostjal tekib kohustus tasuda büroo arveid kokkulepitud töötulemuse saavutamisel. Kostjal on edasilükkava tingimusega kohustus tasuda büroole õigusabi eest tasu. Tulemuseks on kostjale kuuluva OÜ K osaga seotud väärtuse saamine, sh nt OÜ K enamusosanike poolt kostjale põhjustatud kahju hüvitamine, mille menetlemine toimub tsiviilasjas 2-16-18531. Kostja selgitas oma taotluses, et Riigikohtu praktikast tulenevalt ei pea menetlusosaline reaalselt kulusid kandma, vaid piisab ka sellise kohustuse olemasolust. Kostja kohustus tuleneb kliendilepingust. Menetluskulud on kantud büroo poolt, kes on pidanud kulude kandmise osas arvestust. Kohus saab otsustada kostja menetluskulude suuruse üle kulude nimekirja alusel, sealhulgas vastava praktika kohaselt hinnates, kui suure tunnihinna ja ajamahu ulatuses on need kulud olnud vajalikud ja põhjendatud. Kostja peab büroole tasuma tulemuse saavutamisel tasu, mis on kordades suurem käesolevas menetluses näidatud menetluskulude suurusest. Seega on põhjendamatu jätta menetluskulud kostjale hüvitamata, kuna ta ei saa praegusel ajalisel hetkel büroo arveid esitada. Kostja on esitanud kohtule nimekirja õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta, millest nähtub et Advokaadibüroo COBALT, mille kaudu hageja esindajad vandeadvokaat Kalev Saare ja vandeadvokaadi abi Artur Knjazev õigusabi osutasid, on osutanud hagejale õigusabi summas 13 455,60 eurot. Eelnimetatud summa on toodud koos käibemaksuga, kuna kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Selgituste kohaselt on esindajate ajakulud olnud õigusabile kokku 72 tundi, sh esmane analüüs ja edasise tegevuse korraldamine, tutvumine hagi materjalidega, tõendite kogumine ja uurimine, õiguslik analüüs (kohtupraktika, seadus, õiguskirjandus), kostja vastuse koostamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine, vastuse ülevaatamine, täiendamine, suhtlus esindatavaga ja vastuse esitamine – 28,65 tundi, tuvumine hageja 12.10.2016 menetlusdokumendiga, tutvumine kohtu 19.10.2016 kohtumäärusega, kostja seisukoha koostamine hageja 12.10.2016 menetlusdokumendile – 10,35 tundi, tutvumine hageja 06.12.2016 seisukohtadega, istungi aja kooskõlastamine, kostja vastuse koostamine, vastuse esitamine kostjale ja vastaspoolele, seisukoha projekti ülevaatamine ja täiendamine, kostja 04.01.2017 dokumendi täpsustamine, tõendite kogumine ja kohtule esitamine, täiendavate tõendite komplekteerimine ja esitamine – 18,25 tundi, tutvumine hageja 06.02.2017 seisukohtadega ja esialgne analüüs, kogu asja materjalide ülevaatamine ja toimiku koostamise korraldamine – 1,25 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine – 7,75 tundi, 13.02.2017 toimunud kohtuistungil osalemine ja kliendiga suhtlemine kohtuistungil toimunust – 5,75 tundi. Hageja on oma 23.02.2017 kohtule esitatud seisukohas kostja menetluskuludele leidnud, et kostja ei ole kohtule esitanud menetluskulude maksmist tõendavaid dokumente. Kostja selgitustest nähtub, et kostjal ei ole käesoleva tsiviilasja raames menetluskulusid ega ka nende kandmise kohustust tekkinud. Eeltoodud põhjustel ei ole võimalik kostja menetluskulusid kindlaks määrata ega neid ka hagejalt välja mõista. Kostja esindaja poolt 16.02.2017 esitatud menetluskulude nimekirja p-i 2.1 kohaselt on kostja sõlminud Advokaadibürooga COBALT tulemustasu kokkuleppe, mis on sõltuvuses advokaadi töö tulemusest ning sel põhjusel ei väljasta Advokaadibüroo COBALT kostjale ajatasu ehk tunnitasu alusel arveid. Kostja sõnul on tal edasilükkava tingimusega kohustus tasuda Advokaadibüroole COBALT osutatud õigusabi eest. Edasilükkavaks tingimuseks on

2-16-11250 tulemuse saavutamine ehk kostjale kuuluva Osaühing K osaga seotud väärtuse saamine, sh Osaühing K enamusosanike poolt kostjale põhjustatud väidetava kahju hüvitamine. Samas ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit vastava tulemustasu kokkuleppe olemasolu kohta. Kostja on ekslikul seisukohal, et olukorras, kus kostja poolt kirjeldatud tasu maksmise kohustuse eeltingimusena kokku lepitud tulemus pole kaugeltki saabunud, on tal õigus nõuda hagejalt meelevaldselt esitatud summade hüvitamist menetluskuluna. Kokkuvõtvalt leiab hageja esindaja, et kostjal ei ole tekkinud õigusabi eest tasumise kohustust ning lisaks tuleb arvestada, et eelnevalt viidatud töötulemus, mille saavutamisel tekiks kostjal väidetavalt kohustus maksta enda esindajatele tasu, ei saa kunagi saabuda. Hageja esindaja hinnangul on märkimisväärne ka asjaolu, et kostja poolt allkirjastatud nö „kinnituskiri“ tasumise kohustuse tekkimise kohta tulevikus ei muuda olematuks asjaolu, et käesoleval hetkel puudub kostjal igasugune kohustus Advokaadibüroole COBALT tasuda. Samuti ei muuda see olematuks asjaolu, et isegi kui vastav kohustus peaks tekkima, ei oleks see vähimalgi määral seotud käesoleva tsiviilasjaga. Lisaks, kuna kostja menetlusdokumendile lisatud „kinnituskirja“ on andnud kostja ise, puudub sellel igasugune tõenduslik väärtus, mistõttu tuleks vastav kinnituskiri juba seetõttu tähelepanuta jätta. Hageja esindaja on oma seisukohas leidnud, et juhul, kui kohus leiab, et hagejalt on võimalik kostja kasuks menetluskulusid välja mõista (mida hageja ei mööna), vaidleb hageja kostja menetluskulude nimekirjas esitatud kuludele vastu. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuv õigusteenuse osutamise isikuline ja ajaline maht on paisutatud ning ühtlasi on põhjendamatult kõrge kostja lepinguliste esindajate tunnihind. Sealhulgas on kostja poolt kahe lepingulise esindaja kasutamine käesoleva tsiviilasja sisu arvestades põhjendamatu. Hageja hinnangul on kostja lepingulise esindaja poolt menetluskulude nimekirjade kohaselt väidetavalt osutatud õigusteenuse maht ebamõistlikult suur ning kogu kulutatud aeg ei ole mingil juhul käesoleva tsiviilasja raames vajalik ega põhjendatud. Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluste, vastuväidete, tsiviilasja toimiku materjalidega ja arvestades, et kostjat esindasid kaks kõrgel professionaalsel tasemel vandeadvokaati, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, mistõttu kohus vähendab hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et Riigikohtu 09.11.2009 lahendist 3-2-1-112-09 tuleneb, et menetluskulusid on võimalik välja mõista ka tulemustasu korral, kuid see ei tähenda, et tulemustasu korral ei tuleks hinnata õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Oluline on eelkõige see, millises ajalises mahus on kostja lepingulise esindaja kulud põhjendatud. Riigikohus on oma 03.06.2013 määruses 3-2-165-13 leidnud, et kostja ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas kostja on esindajale tasu makstud või kes on selle tasunud. Siiski peab õigustatud pool kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu (Riigikohtu 01.12.2015 määrus 3-2-1-154-15). Kostja on esitanud kohtule 16.02.2017 kinnituskirja edasilükkava tingimusega kohustuse olemasolu kohta Advokaadibüroo COBALT ees. 13.02.2017 esitatud taotlusest nähtuvalt on kostja lepingulistel esindajatel kulunud perioodil 16.08.05.09.2016 esmase analüüsi ja edasise tegevuse korraldamise, tutvumisega hagi materjalide, õigusliku analüüsi (kohtupraktika, seadus ja õiguskirjandus), tõendite uurimise, vastuse koostamise, menetlusdokumendi vormistamise, lisade komplekteerimise ja kohtule esitamise ning vastuse ülevaatamisele, täiendamisele ja suhtlusele kliendiga 28,65 tundi. Kõnesoleva kostja 05.09.2016 vastuse sisuline osa on 8 lehekülge. Kohus nõustub, et enne hagiavaldusele vastuse koostamist on vajalik analüüsida nõude õiguslikku alust, samuti pidada kõnelusi esindatavaga, kuid samas ei pea kohus põhjendatuks nendele toimingutele kulunud aega 28,65 tundi, lugedes mõistlikuks ajaks 10 tundi ja vähendades näidatud aega 18,65 tunni võrra.

2-16-11250 12.10-07.11.2016 on hageja lepingulised esindajad tutvunud hageja 12.10.2016 menetlusdokumendiga, analüüsinud vastaspoole vastuseid, tutvunud kohtu 19.10.2016 kohtumäärusega, koostanud vastust hageja 12.10.2016 menetlusdokumendile ning vaadanud üle seisukoha projekti 10,35 tundi. Kõnesoleva hageja 12.10.2016 vastuse sisuline osa on 8 lehekülge ning kostja 07.11.2016 vastuse sisuline osa on 4 lehekülge, lisaks on 18.10.2016 kohtumääruse näol tegemist korraldava määrusega, millega teatati kostjale hageja nõude suurendamisest ja vastusest kostja seisukohtadele koos lisadega avaliku E-toimiku (AET) kaudu. Kohus peab põhjendatud ajakuluks eelnimetatud toimingutele 6 tundi, vähendades nimetatud toimingutele kulunud aega 4,35 tunni võrra. 07.12.2016-11.01.2017 on hageja lepingulised esindajad tutvunud hageja 06.12.2016 seisukohaga, kooskõlastanud istungi aja, analüüsinud asja materjale ning koostanud kostja vastust ja esitanud selle kohtule ja vastaspoolele, samuti vaadanud seisukohaprojekti üle ja seda täiendanud, lisaks täpsustanud kostja 04.01.2017 dokumenti ning komplekteerinud ja esitanud täiendavaid tõendeid 18,25 tundi. Arvestades, et kostja poolt kohtule 04.01.2017, 10.01.2017 ning 11.01.2017 esitatud menetlusdokumentide sisuline osa on vastavalt 5 lehekülge, 1 lehekülg ning 0,5 lehekülge (kusjuures kahte viimati nimetatud dokumenti ei ole kostja esitanud kohtu nõudmisel vaid omaalgatuslikult), peab kohus mõistlikuks ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi, vähendades nimetatud toimingutele kulunud aega 14,25 tunni võrra. 06.02-10.02.2017 on kostja lepingulised esindajad tutvunud hageja 06.02.2017 seisukohtadega ning analüüsinud neid, samuti vaadanud kogu asja materjalid üle ja korraldanud toimiku koostamise, lisaks valmistunud kohtuistungiks ette 9 tundi. Hageja 06.02.2017 seisukoha sisuline osa on sealjuures 3 lehekülge. Kohus leiab, arvestades hageja 06.02.2017 seisukoha mahtu, on 1,5 tundi sellega tutvumiseks piisav ning esindajatele, olles eelnevalt tuttav tsiviilasja materjalidega, on 2 tundi kohtuistungi ettevalmistamiseks piisav, samuti ei ole põhjendatud panna hageja kanda advokaadibüroo siseselt toimiku koostamise korraldamisele kulunud aega, vähendades seega nimetatud toimingule kulunud aega 5,5 tunni võrra. 13.02.2017 on kostja lepingulised esindajad osalenud kohtuistungil 5,5 tundi ning suhelnud seejärel kliendiga kohtuistungil toimunust 0,25 tundi. Kohus leiab, et olukorras, kus – lähtudes 13.02.2017 toimunud kohtuistungi protokollist – toimus kohtuistung kell 10.01-12.31, ei ole põhjendatud ega mõistlikuks ajakuluks 5,5 tundi, samuti ei ole põhjendatud panna hageja kanda kostja lepinguliste esindajate suhtlust oma esindatavatega, vähendades nimetatud toimingutele kulunud aega 3,25 tunni võrra. Kohtu hinnangul on osatasu oma sisult ka tulemustasuks poole esindajale, kuid selle maksmine ei tohi kahjustada teise menetluspoole huve ja peab olema teisele poolele ka ette prognoositav ja mõistuspärane. Kohus on seisukohal, et suure osatasu määramine ei saa olla tingitud ka tsiviilasja erilisest keerukusest kuna tsiviilasja menetluse puhul on tegemist tavapärase vaidlusega, arutati vaid paari õiguslikku küsimust, peamiselt oli tegemist tõendamise problemaatikaga ning nõude summade välja arvutamisega. Samuti leiab kohus, et kostja poolt kahe lepingulise esindaja kasutamine käesoleva tsiviilasja sisu arvestades on põhjendamatu. Eeltoodule tuginedes vähendab kohus kostja menetluskulude nimekirjas tsiviilasjas 2-16-11250 tehtud toimingutele kulunud aega 46 (18,65+4,35+14,25+5,5+3,25) tunni võrra ning peab kostja esindajate põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 26 tundi (72-46) tundi. Kostja taotlustele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja lepingulised esindajad osutanud kostjale õigusabi 0,75 tunni eest hinnaga 64 eurot tund (lisandub käibemaks), 20 tunni eest hinnaga 130 eurot tund (lisandub käibemaks), 33 tunni eest hinnaga 160 eurot tund (lisandub käibemaks) ning 18,25 tunni eest hinnaga 180 eurot tund (lisandub käibemaks). Keskmiseks tunnihindeks õigusabi osutamisel oli seega 155,74 eurot (11 213 eurot : 72 tunniga) koos käibemaksuga. Kohtu hinnangul võib tuginedes Riigikohtu 05.10.2012 lahendile 3-1-1-66-12 õigusabi tunnihinna mõistlikuks suuruseks lugeda

2-16-11250 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku summas 2860 eurot (millele lisandub käibemaks), mis koosneb lepingulise esindaja tasust (26 tundi x 110 eurot). Kostja menetluskulust kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 81% ehk 2316,6 eurot (lisandub käibemaks). Arvestades menetluskulude jaotust, mille kohaselt jäeti menetluskulud 81% ulatuses hageja kanda ja 19% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 725,61 eurot (ei lisandu käibemaksu) ja hagejalt kostja kasuks menetluskulud summas 2316,6 eurot (lisandub käibemaks). TsMS § 445 lg 1 teine lause sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud ulatuses. Kohus tasaarvestab poolte menetluskulude nõuded TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldatud ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena lõppeb hageja nõue ja väheneb kostja nõue hageja nõudega kattuvas ulatuses. Tasaarvestuse tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud summas 1590,99 eurot (2316,6 eurot – 725,61 eurot= 1590,99 eurot). Kostja on taotlenud menetluskuludelt viivise maksmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtulahendi täitmiseni. Selline taotlus on seaduslik ja kuulub TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik Pärnu Maakohtu otsus osaliselt tühistatud 25.05.2017 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, tühistatud osas tehtud uus otsus:

RESOLUTSIOON:

2-16-11250 Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.