(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2024, Tallinn Kohtuasja number
2-17-16389
Kohtuasi
Osaühing Krivest hagi X vastu 5400 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.05.2023 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühing Krivest määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Krivest (registrikood 11069259, aadress Vabaõhumuuseumi tee 4/1 Tallinn, 13522 Harju maakond), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus (e-post:XXX) Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur Knjazev (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.05.2023 määrus osas, milles maakohus määras kindlaks X hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis Osaühingult Krivest X kasuks välja menetluskulud 425 eurot ületavas osas ja teha selles osas uus määrus, millega jätta X menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata 425 eurot ületavas osas. Jätta Pärnu Maakohtu 17.05.2023 määrus muus osas muutmata.
2.1.Määrata X menetluskulude rahaliseks suuruseks 425 eurot.
2.2.Välja mõista Osaühingult Krivest X kasuks 425 eurot menetluskulude katteks.
2.3.Välja mõista Osaühingult Krivest X kasuks viivis menetluskuludelt (425 eurot) alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Osaühing Krivest määruskaebus rahuldada.
4.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
2-17-16389 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Krivest (hageja) esitas 02.11.2017 Pärnu Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 5400 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Pärnu Maakohus rahuldas hagi 30.11.2021 otsusega. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 25.03.2022 otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud kõikides kohtuastmetes hageja kanda. 26.09.2022 Riigikohtu määrusega jäeti hageja kassatsioonkaebus menetlusse võtmata ning kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Otsused jõustusid Riigikohtu määrusega 26.09.2022.
2.Kostja esitas 10.11.2021 avalduse kohaselt menetluskulude nimekirjad 27.12.2019 maakohtule, 04.09.2020 ringkonnakohtule ja 22.03.2021 Riigikohtule. Lisaks 10.11.2021, 12.11.2021 ja 08.03.2022 täiendavad menetluskulude nimekirjad. Kostja kinnitas, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas asjas ning taotles menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga, kinnitades, et ta ei ole käibemaksukohustuslane (TsMS S 174 Ig 10).
3.Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu ja palus kostjat kohustada esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid, kuna kostja 20.11.2017 menetlusdokumendi kohaselt ei ole tal käesolevaks hetkeks menetluskulusid ja nende kandmise kohustust tekkinud, sest ta on advokaadibürooga COBALT sõlminud tulemustasu kokkuleppe, mille edasilükkav tingimus ei ole saabunud. Lisaks ei vasta menetluskulude nimekirjad TsMS § 176 nõuetele, kuna kostja ei ole kinnitanud, et kõik esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ka on kostja lepingulise esindaja õigusteenus tunnihindadega 180 või 160 eurot, millele lisandub käibemaks, põhjendamatult kõrge ning ebamõistlik. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (vt RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Pärnu Maakohus tegi 17.05.2023 määruse, millega määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 11 804,87 eurot ning mõistis need hagejalt kostja kasuks koos viivistega menetluskuludelt (11 804,87 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja.
5.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus TsMS § 138 lg-tele 1 ja 2, § 144 ple 1 ning § 175 lg-le 1.
6.X on tasunud 27.12.2021 riigilõivu 425 eurot apellatsioonkaebuse esitamisel. Arvestades hagi hinda, oli tasutud riigilõiv kooskõlas kaebuse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse
2-17-16389 (RLS) §-ga 59 lg 1 ja Lisaga 1, seega on X kulutus apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumisel summas 425 eurot olnud vajalik ja põhjendatud.
7.Hageja taotluse osas, et kostja menetluskulude nimekiri ei vasta TsMS § 176 nõuetele, kuna X ei ole kinnitanud, et kõik esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega, märkis kohus, et kostja on siiski kinnitanud, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas asjas. Nii nähtuvad vastavad kinnitused toimiku materjalides (III kd, tl 26, 63, IV kd, tl 23, 67).
8.Hageja on esitanud omapoolsed vastuväited X poolt esitatud menetluskulude nimekirjadele 03.01.2020, 31.01.2020, 11.09.2020 ja 25.03.2021. Hageja jäi oma 18.11.2021 esitatud vastuväites kõigi nimetatud vastuväidete juurde ja palus lugeda, et on samad vastuväited esitanud ka X 10.11.2021 täiendavale menetluskulude nimekirjale. Hageja on palunud kohtul läbivalt jätta kostja taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata.
9.Hageja oma 18.11.2021 esitatud vastuväites palus kohtul kohustada Xt esitama menetluskulusid tõendavad dokumendid, kuna X on sõlminud oma esindajatega edasilükkava tingimusega tulemustasu kokkuleppe, mille tingimus ei ole veel saabunud ning millest tulenevalt ei esitata Xle õigusabi eest arveid. Hageja on oma vastuväidetes läbivalt leidnud, et Xl ei ole tegelikult menetluskulude tasumise kohustust tekkinud. Isegi, kui Xl on tulemustasu kokkuleppest tulenevalt menetluskulude tasumise kohustus tekkinud või see kohustus tekib tulevikus, ei ole konkreetne tulemustasu kokkuleppe edasilükkav tingimus seotud käesoleva tsiviilasjaga, mistõttu ei saa vastava kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvaid summasid pidada käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskuludeks. Kostja on mh 24.01.2020 märkinud, et on sõlminud Advokaadibürooga COBALT osatasu (nn tulemustasu) kokkuleppe (AdvS § 61 lg 1 p 3), mis on sõltuvuses advokaadi töö tulemustest (AdvS § 61 lg 3). Tulemustasu kokkuleppe alusel ei väljasta büroo avaldajale ajatasu ehk tunnitasu (AdvS § 61 lg 1 p 1) alusel arveid. Kostjal on kohustus tasuda õigusabi eest tasu. Büroo nõue ei ole veel sissenõutav, sest arve väljastatakse pärast kliendilepingus kokkulepitud töötulemuse saavutamist.
10.Kohus nõustus kostjaga selles (vastavalt 30.12.2021 dokumendis esitatule), et kehtiva kohtupraktika järgi ei pea tsiviilmenetluses olema isik menetluskulusid reaalselt kandnud, et saaks menetluskulusid kindlaks määrata ja välja mõista. Nii on ka Riigikohus leidnud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on need kulud kandnud. Menetlusosaline ei pea tõendama, et õigusteenuse eest on esindajale makstud. Seega ei ole oluline, kas esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud (RKTKm 3-2-1-65-13 p 18). TsMS § 176 lg 6 järgi peab õigustatud pool kohtu nõudmisel tõendama õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu (RKTKm 3-2-1-154-15 p 11). Kohus võib TsMS § 176 lg 6 esimese lause alusel kohustada menetlusosalist esitama menetluskulu tõendavaid dokumente. Sama sätte teise lause järgi ei pea kohtu nõudmiseta neid dokumente esitama. Kui menetlusosalise lepinguline esindaja on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (vt RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Samuti ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust kahelda selles, et kostja menetluskulude nimekirjades tehtud toiminguid ei ole tegelikult tehtud või et kostja lepinguline esindaja ei ole nimetatud mahus õigusabi osutanud. Kostja on andnud kinnituse, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Kohtu hinnangul saab kostja menetluskulu rahalise suuruse kindlaks määrata ning sellekohase otsustuse õigsust kontrollida menetluskulude nimekirja ja toimiku materjalide põhjal, mistõttu ei nõua kohus praegusel juhul kostjalt menetluskulusid tõendavad dokumente, jättes hageja sellekohase taotluse rahuldamata.
2-17-16389
11.Kostjat esindas lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur Knjazev. Esindajast vandeadvokaadi tunnitasu on olnud tunnihindaga 160 eurot ja 180 eurot maakohtus, 185 eurot, 190 eurot ringkonnakohtus ja Riigikohtusja ning asja teistkordsel läbivaatamisel 190 eurot, 220 eurot maakohtus ja 220 eurot ringkonnakohtus. Kohus hindas esindaja tunnitasu eraldi vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale. Kokkuvõttes määras kohus kostja X põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 11 804,87 (3456+336+888+3078+51,27+3995,60) eurot ning mõistis selle vastavalt menetluskulude jaotusele hagejalt kostja kasuks välja, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni st menetluskulude tasumiseni. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
12.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, välja arvatud osas, milles kostja menetluskulude suuruseks määrati 425 eurot st riigilõiv apellatsioonkaebuse esitamisel ja teha uus määrus, millega jätta kostja taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata, välja arvatud summas 425 eurot; alternatiivselt tühistada maakohtu määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule teises koosseisus.
13.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus määruse tegemisel jätnud hageja esitatud seisukohad olulises ulatuses käsitlemata, tuvastanud asjaolusid ebaõigesti ja andnud tõenditele ebaõige hinnangu. Hageja vaidlustab määruse täies ulatuses osas, millega kostja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldati kostja esindajate kulu osas.
14.Kohus on määruses ekslikult leidnud, et olukorras kus kostjal ei ole esindajate kuludega seonduvalt menetluskulusid ega nende kandmise kohustust tekkinud, on võimalik vastavad menetluskulud kindlaks määrata. Maakohus ei arvestanud sellega, et kostja enda poolt avaldatu kohaselt ei ole temal esindajate tasudega seonduvaid menetluskulusid ega ka nende kandmise kohustust käesolevaks hetkeks tekkinud. Nimelt on kostja sõlminud advokaadibürooga COBALT tulemustasu kokkuleppe, mille edasilükkav tingimus ei olnud määruse tegemise hetkeks ega ole ka praeguseks saabunud. Maakohus ei saanud määrust tehes lähtuda TsMS § 218 lg 1 p 1 kirjeldatud eeldusest, kuna asjas on tõendatud, et õigusteenuse tasumise kohustust kostjal ei olnud. Õigusabikulude vastaspoole kanda jätmiseks tuleb kohtul tuvastada, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus.
15.Kostja oma 24.01.2020 menetlusdokumendi punktis 2.5 selgitanud, et on sõlminud Advokaadibürooga COBALT edasilükkava tingimusega tulemustasu kokkuleppe, mille tingimus ei ole veel saabunud ning sel põhjusel ei väljasta Advokaadibüroo COBALT kostjale ajatasu ehk tunnitasu alusel arveid. Seejuures on oluline, 24.01.2020 menetlusdokumendi punkti 2.6 kohaselt ei toimu kostja poolt Advokaadibürooga COBALT sõlmitud kokkuleppe alusel menetluskulude nimekirjas toodud menetluskulude tasumist ajatasuna – menetluskulude arvutamine toimub hoopis muudel alustel ning juhul, kui tingimus ei saabu, siis mingit menetluskulu tasuda ei tule.Kostja on selgitanud, et tulemustasu kokkuleppes on edasilükkavaks tingimuseks tulemuse saavutamine ehk kostjale kuuluva Krivesti osaga seotud väärtuse saamine, sh nt hageja enamusosanike poolt kostjale põhjustatud väidetava kahju hüvitamine, mille menetlemine toimub tsiviilasjas 2-18-18916.
16.Kostja esindaja kinnitas teises samade poolte vahel aset leidnud tsiviilasjas nr 2-16-11216 06.08.2020 ja 28.01.2021 esitatud menetlusdokumentides, et vastav tulemus nimetatud menetlusdokumentide esitamise hetkel saabunud ei ole. Tallinna Ringkonnakohus tuvastas oma 05.03.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-16-11216, et määruse tegemise hetkel ei olnud kostjal
2-17-16389 menetluskulude kandmise kohustust tekkinud ning lepingulise esindaja kulusid ei saanud menetluskuluna välja mõista. Sarnasele seisukohale jõudis Tallinna Ringkonnakohus ka varasemas 25.05.2017 tsiviilasjas nr 2-16-11250 tehtud jõustunud kohtuotsuses. Vastavad lahendid on asjakohased ka praegusel hetkel, kuna faktilistes asjaoludes ei ole mingit sisulist muutust toimunud. Kostja ei ole üheski menetluskulude taotluses ega ka mujal andnud teada, et viidatud olukord oleks muutunud. Samuti ei ole kostja esitanud mingeid tõendeid, millest nähtuks tegelik menetluskulude tasumise kohustus. Tsiviilasi 2-18-18916 on veel pooleli.
17.Kostja poolt Advokaadibüroole COBALT väidetava tasu maksmise kohustuse tekkimine ehk kokkulepitud tulemuse saavutamine on äärmiselt ebatõenäoline. Kostja enda selgituste kohaselt tekib Advokaadibürool COBALT õigus esitada arved ja kostjal kohustus tasuda nimetatud õigusteenuse eest siis ja ainult siis, kui saavutatakse kokkulepitud tulemus. Vaidlust ei ole selles, et viidatud lõpptulemus antud hetkeks saabunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt oleks maakohtul tulnud arvestada, et kostjal ei ole õigusabikulude tasumise kohustust tekkinud. Hageja möönab, et Riigikohtu praktika kohaselt ei pea menetluskulud nende kindlaksmääramiseks tasutud olema. Samas peab õigusabi eest tasumise kohustus olema tekkinud.
18.Väidetava tulemustasu kokkuleppe kohaselt tasu maksmise kohustuse tekkimise edasilükkavaks tingimuseks on hageja osaga seotud väärtuse saamine kostja poolt, sh hageja enamusosanike poolt kostjale põhjustatud väidetava kahju hüvitamine. Käesolev tsiviilasi ei ole mingilgi viisil eeltoodud eesmärgiga seotud ega aita vastava tulemuse saavutamisele kaasa. Seega, isegi kui viidatud tulemustasu kokkuleppe alusel mingi tasu maksmise kohustus on tekkinud või tulevikus tekib (mida hageja ei mööna), ei oleks saanud maakohus vastava kokkuleppe alusel käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kindlaks määrata, kuna selle alusel tekkiv kulu ei ole käesoleva tsiviilasjaga seotud.
19.Maakohus on määruses jätnud ekslikult tähelepanuta, et kostja selgitused viitavad, et tegelik tasukohustus ei ole selle tekkimisel seotud advokaadibüroo tunnihinna või kulutatud ajaga. Seetõttu ei saa kostja poolt menetluskulude nimekirjas esitatud kulusid pidada kostja menetluskuludeks. Kostja poolt varem esitatud selgitustest võib aru saada, et isegi siis, kui Advokaadibüroo COBALT suudaks kokkuleppes sätestatud tulemuse saavutada, toimuks õigusteenuse eest tasumine muul viisil kui Advokaadibüroo COBALT tavapäraste tunnitasude ja reaalsete töötundide alusel arvutatuna. Nimelt on kostja oma 20.11.2017 menetlusdokumendi punktis 5.7 selgitanud, et tulemustasu kokkuleppe alusel peab klient niikuinii tulemuse saabumisel büroole õigusabi eest tasuma ja seda tavaliselt ka palju suuremas ulatuses kui seda tuleks tunnitasu alusel maksta. Olukorras, kus ei ole teada, millises tasus on kostja ja Advokaadibüroo COBALT kokku leppinud, ei ole kohtul võimalik kostja poolt esitatud suvaliste andmete pinnalt anda hinnangut, millises ulatuses on sellised hüpoteetilised kulud vajalikud ja põhjendatud.
20.Maakohus on ekslikult jätnud arvestamata hageja seisukohaga, et lisaks puudub alus menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuna kostja poolt esitatud menetluskulude nimekiri ei vasta TsMS § 176 nõuetele, kuna menetluskulude taotlustes seaduses nõutud kinnituse asemel on kostja andnud vaid kinnituse, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas asjas. Hageja hinnangul tuleb TsMS § 176 lg 4 ja 5 tõlgendada koosmõjus selliselt, et menetluskulude kandmist (mitte seda, et menetluskulud on kohtuasjaga seotud) tuleb kinnitada igas kohtuastmes ja igakordsel kulude kindlaksmääramise taotluse esitamisel. See tähendab, et kostjal ei ole TsMS-le vastavat menetluskulude taotlust esitanud ning maakohus ei oleks tohtinud neid kindlaks määrata.
2-17-16389
21.Kohus on kostja lepingulise esindaja kulud ka sisuliselt põhjendamatult suures ulatuses kindlaks määranud. Määrusega kindlaks määratud õigusteenuse osutamise ajaline maht on paisutatud. Lisaks on esindaja tunnihind põhjendamatult kõrge. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja lepingulised esindajad on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 130 kuni 220 eurot, millele lisandub ka käibemaks. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot ilma käibemaksuta (vt RKTKm 3-2-1-115-14, p 14). Eeltoodust tulenevalt maakohus põhjendamatult aktsepteerinud tunnihindu kuni 190 eurot. Kohtu vastav arutluskäik ja põhjendused ei ole jälgitavad.
22.Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus on õigesti kohtupraktikale viidates leidnud, et menetluskulude kandmist ei pea tõendama. Riigikohus on isegi samade poolte vahelises vaidluses leidnud, et tulemustasu alusel on menetluskulude kindlaksmääramine iseenesest võimalik (RKTKo, 23.05.2018, 2-16-9415 p 28). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostjal on tingimuslik lepingulise esindaja kulude kandmise kohustus. Oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostja lepingulise esindaja kulud kindlaks määramata, kuna tingimuse saabumisel tekib kostjale kahju, mille võrra hageja alusetult rikastub, kui ta vabaneb täielikult kulude hüvitamise kohustusest.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 425 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmiseks 425 eurot ületavas osas rahuldamata. Hageja määruskaebus rahuldatakse selle põhinõude osas. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
24.TsMS § 651 lg-st ja §-st 659 tulenevalt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud so osas, milles maakohus määras kostjale hüvitatavate menetluskuludena kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja õigusabikulud summas 11 379,87 eurot. Hageja ei ole maakohtu määrust vaidlustanud osas, milles temalt mõisteti kostja kasuks välja riigilõiv summas 425 eurot. Selles osas on vaidlustatud määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.
25.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt RKTKm, 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 14). TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 14). Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul esineb alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
2-17-16389
26.Nõustuda saab esmalt selle määruskaebuse väitega, et maakohus on kostja menetluskulude kindlaksmääramisel tuvastanud asjaolusid ebaõigesti ja andnud tõenditele ebaõige hinnangu.
27.Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtuvalt asus maakohus seisukohale, et kostja on andnud kinnituse, et kõik tema menetluskulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega. Ringkonnakohus selle järeldusega ei nõustu, arvestades, et mitte üheski menetlusdokumendis, milles kostja on esitanud taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja/või selgitanud nendega seonduvat (II kd, tlk 1-6, III kd, tlk 25-26, 40, 42-43, 63, 91, IV kd tlk 23-24, 29, 4043, 67-68), ei sisaldu TsMS § 176 lg 5 järgset kinnitust, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Kostja on esitanud kinnituse, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas asjas. Maakohus on seega ebaõigesti tuvastanud, et kostja menetluskulud on kantud.
28.Nõustuda saab ka selle määruskaebuse väitega, et maakohtul tulnuks arvesse võtta, et kostjal ei ole esindajate tasudega seonduvaid menetluskulusid ega nende kandmise kohustust tekkinud.
29.Nii on kostja oma esimeses menetlusdokumendis (20.11.20217 esialgne vastus hagile), milles taotles menetluskulude väljamõistmist nn järelmenetluses selgitanud, et on sõlminud Advokaadibürooga COBALT tulemustasu kokkuleppe (AdvS § 61 lg 1 p 3), mis on sõltuvuses advokaadi töö tulemustest (AdvS § 61 lg 3). Tulemustasu kokkuleppe alusel ei väljasta büroo avaldajale ajatasu ehk tunnitasu (AdvS § 61 lg 1 p 1) alusel arveid. Kostjal on kohustus tasuda õigusabi eest tasu. Büroo nõue ei ole veel sissenõutav, sest arve väljastatakse pärast kliendilepingus kokkulepitud töötulemuse saavutamist. Kostja ei pea õigeks avalikustada sõlmitud kliendilepingut, kuna see on oma olemuselt konfidentsiaalne (vt AdvS § 43 lg 2 ja AdvS § 45). Kostjal on edasilükkava tingimusega kohustus tasuda büroole õigusabi eest tasu. Tulemuseks on kostjale kuuluva osaga hagejas seotud väärtuse saamine, sh nt hageja enamusosanike poolt kostjale põhjustatud kahju hüvitamine, mille menetlemine toimub tsiviilasjas 2-16-18531. Kostjale õigusteenuse eest arve esitamine on sõltuvuses ühest konkreetsest Harju Maakohtu menetluses olevast tsiviilasjast (II kd, tlk 4-5).
30.Analoogse taotluse on kostja koos eeltoodud selgitustega esitanud 30.12.2021 apellatsioonkaebuses (IV kd, tlk 43). Edasises menetluses, sh käesolevas menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ja määruskaebemenetluses ei ole kostja kohtutele teada andnud, et viidatud olukord oleks muutunud.
31.Kohtupraktikas on sedastatud, et kohus peab õigusabikulude hüvitamise (menetluskulude kindlaksmääramise) määruses, sõltumata sellest, kas ta kohaldas TsMS § 176 lg 6 esimest lauset või mitte, tuvastama õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu. See tähendab mh selle tuvastamist, kellele ja missugusel õiguslikul alusel on õigustatud pool kohustatud õigusabikulusid maksma (vt RKTKm, 10.02.2016, 3-2-1-173-15, p 13). Samale seisukohale, et õigusabi tasu väljamõistmiseks peab poolel olema tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus ja et ilma õigusabikulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista, asus kõrgem kohus ka kostja poolt määruskaebemenetluses viidatud kohtuasjas, milles sedastati, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on iseenesest võimalik ka juhul, kui menetlusosaline on sõlminud teda esindava advokaadibürooga tulemustasu kokkuleppe. (vt RKTKm 23.05.2018, 2-16-9415, p 28 ja 29).
32.Eeltoodust tulenevalt on väär see maakohtu käsitlus, et käesoleval juhul sai kostja õigusabikulude rahalise suuruse kindlaks määrata üksnes menetluskulude nimekirjade ja
2-17-16389 toimiku materjalide põhjal tuginedes eeldusele, et kostjal on tekkinud õigusteenuse eest tasumise kohustus tulenevalt asjaolust, et teda esindas vandeadvokaat. Maakohtul tulnuks kostjal õigusabikulude tasumise kohustuse olemasolu tuvastamisel arvestada sellega, et kui tulemustasu kokkuleppe sõlminud pool ei saa kuludokumente mõistliku aja jooksul kohtule esitada, siis ei saa kohus tema menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata (vt RKTKm 23.05.2018, 2-16-9415, p 28).
33.Maakohus on jätnud ka tähelepanuta, et käesoleva tsiviilasja põhimenetluses on kostja maakohtu 21.01.2020 kohtunõudele esitada õigusabikulude kandmise kohustuse tekkimise tõendid (III kd, tlk 40), 24.01.2020 endiselt vastanud, et ei pea õigeks avalikustada sõlmitud kliendilepingut ning avaldanud, et ei saa tõendeid kohtule esitada, kuna tulemustasu kokkuleppest tulenev büroo nõue ei ole veel sissenõutavaks muutunud, sest tulemusena käsitletakse kostjale kuuluva osaga osaühingus Krivest seotud väärtuse saamist, sh nt Xle kahjuhüvitise väljamõistmist, mille menetlus toimub hetkel tsiviilasjas 2-18-18916. Vastusest nähtuvalt on kostja eelviidatud Riigikohtu lahendis avaldatud seisukohtadega kursis (III kd, tlk 42-43). Vaidlust selle üle, et tsiviilasja nr 2-18-18916 menetlus on endiselt pooleli, ei ole.
34.Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale ega tuvastada, et kostjal on õigusabikulude tasumise kohustus tekkinud. Kostja enda selgituste alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kostjal ei ole praegusel hetkel menetluskulude kandmise kohustust tekkinud ning ei ole ka teada, kas kostjal üldse millalgi käesoleva tsiviilasjaga seotud esindajakulu kandmise kohustus tekib või mitte. Ringkonnakohus peab võimalikuks, et vastavat kohustust kostjal ei tekigi. Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt saab vastaspoolelt välja mõista üksnes need kulud, mis on menetlusosalisel tekkinud, st üksnes need kulud, mida pool, kelle kasuks menetluskulude jaotis määrati, ise kandma peab. Kohtul tuleb menetluskulude summaarse välja mõistmise küsimus Riigikohtu eelpooltoodud seisukohti arvetades lahendada käesolevas lahendis praeguse ajahetke seisuga, millest tulenevalt ei saa hagejalt kostja kasuks kostja lepingulise esindaja kulusid välja mõista. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja esitatud taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks selles osas rahuldamata. Hagejal kuulub kostjale hüvitamisele üksnes riigilõiv summas 425 eurot, nii nagu maakohus õigesti leidnud on ja millises osas on hageja nõus olnud ka menetluskulud kostjale hüvitama.
35.Arvestades et määruskaebus eelpool käsitletud väiteid arvestades selle põhinõude osas rahuldatakse, ei pea ringkonnakohus menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vajalikuks vastata muudele kaebuse väidetele.
36.TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus
37.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.