Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Reena Nieländer ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. märts 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-16389
Kohtuasi
Osaühingu Krivest hagi X vastu 5400 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 30. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5400 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja osaühing Krivest (registrikood 11069259), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Kalaus Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Artur Knjazev
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 8. märtsi 2022. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 30. novembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16389, millega maakohus rahuldas osaühingu Krivest hagi X vastu 5400 euro nõudes, samuti menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta osaühingu Krivest hagi X vastu 5400 euro nõudes rahuldamata ning jätta menetluskulud osaühingu Krivest kanda.
2.Rahuldada X apellatsioonkaebus.
3.Jätta kõikide kohtuastmete menetluskulud osaühingu Krivest kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Osaühing Krivest (hageja) esitas 2. novembril 2017 Pärnu Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise 5400 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on kostja hageja osanik. Kostja saatis 27. mail 2016 e-kirjaga hagejale ja teisele osanikule OÜ-le Krivest Group hageja osanike koosoleku kokkukutsumise teate, mis sisaldas koosoleku päevakorda ja otsuste eelnõusid. Koosoleku kokkukutsumiseks ei esinenud äriseadustiku (ÄS) § 171 lg-s 3 sätestatud aluseid, sest hageja juhatus oli juba kostja soovitud osanike koosoleku kohaselt kokku kutsunud, mida kinnitab ka maakohtu 6. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9277. Samuti rikkus kostja koosoleku kokkukutsumise korda, sest ei saatnud kutset väidetud hageja osanikele Y-le ja Q-le. Kostja pidas 9. juunil 2016 koosoleku, takistades sellel OÜ-l Krivest Group kui osanikul osalemast ning võttis ainuisikuliselt ja seadusvastaselt vastu hageja osanike otsused, mh otsustas hageja nimel Y, Q ja F (juhatuse liikmed) vastu hagi esitamise. OÜ Krivest Group ja koosoleku protokolli tõestanud notar juhtisid rikkumistele tähelepanu. Kostja korraldas 14. juunil 2016 tühistele otsustele tuginedes hageja nimel juhatuse liikmete vastu hagi esitamise, kuigi hagi esitanud isikutel puudus selleks esindusõigus. Samuti ei olnud täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Maakohus jättis 6. oktoobri 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9277 hagi läbi vaatamata esindusõiguse puudumise tõttu ning juhatuse liikmete menetluskulud hageja kanda. Hageja esitas 23. märtsil 2017 kostjale nõude ebaseadusliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kuna kostja ei vastanud kirjale ega hüvitanud kahju, saatis hageja 3. aprillil 2017 kostjale nõude kohta meeldetuletuse. Kostja keeldus 4. aprilli 2017. a vastuses tekitatud kahju hüvitamast. Kostja kui hageja osanik rikkus oma seadusest tulenevaid kohustusi ja tekitas sellega hagejale süüliselt kahju (ÄS § 188 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1; alternatiivselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7). Kostja rikkus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 32 tulenevat heas usus käitumise ja lojaalsuskohustust ning kohustust mitte kahjustada hageja huve. Kostja kahjustas hageja huve, kui kutsus alusetult kokku hageja osanike 9. juuni 2016. a koosoleku, võttis sellel ainuisikuliselt ja teist osanikku välistades vastu ebaseaduslikke otsuseid ning esitas tühiste osanike otsuste alusel väidetavalt hageja nimel hagi. Hageja kahju koosneb tsiviilasjas nr 2-16-9277 hageja kantud menetluskuludest 2790 eurot ning maakohtu 3. märtsi 2017. a määrusega hagejalt juhatuse liikmete kasuks välja mõistetud menetluskuludest 2610 eurot, mille hageja on hüvitanud. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on hageja nõue seadusega välistatud. Tsiviilasjas nr 2-16-9277 jõustunud lahendiga jäeti menetluskulud hageja kanda. Hageja ei saa esitada nõuet, mis on jõustunud lahendiga vastuolus, ega nõuda menetluskulusid menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt kahjuna (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 11).
Kostja ei ole rikkunud TsÜS §-s 32 sätestatud kohustusi. Kostja, olles tuvastanud hageja juhatuse rikkumised ja tekitatud kahju, esitas oma pädevuse piires 31. märtsil 2016 nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks, mille päevakorras oleks otsuste vastuvõtmine juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kuid eelnõud sõnastati viisil, mis välistas juhatuse vastutusele võtmise. Kostja päevakorra täiendamise nõue jäeti rahuldamata. Lisaks kasutasid juhatuse liikmed oma kontrolli all olevat OÜ-d Krivest Group, et hääletada viimase kaudu 29. aprilli 2016. a koosolekul otsused juhatuse liikmete vastutusele võtmiseks maha. Seega ei olnud nimetatud koosolek kostja taotletud koosolek, mida kinnitab ka ringkonnakohtu 25. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11250. Samuti ei võimaldatud kostjal sellel koosolekul hääletada. Kostjal oli seetõttu õigus 9. juuni 2016. a koosolek kokku kutsuda ÄS § 171 lg 3 alusel. Kostja saatis koosoleku kutse nii OÜ-le Krivest Group kui ka Y-le ja Q-le. Kostja ei pidanud OÜ-d Krivest Group lubama koosolekule, sest OÜ Krivest Group ei ole kunagi hageja osanikuks saanud osade üleandmise käsutustehingu tühisuse tõttu. Kui on olemas vastav osanike otsus, siis on lubatav ka ühingu esindamine sellel alusel (ÄS § 168 lg 1 p 10). Maakohus ei lahendanud tsiviilasjas nr 2-16-9277 küsimust, kas kokku kutsutud koosolek on see, mida soovis kostja, vaid hindas küsimust, kas koosolek kui selline kutsuti kokku. Sellest ei piisa selle üle otsustamiseks, kas osaniku kohustusi on rikutud. Hageja tekitas endale ise kahju, sest võttis tsiviilasjas nr 2-16-9277 advokaadi, samuti tegid seda juhatuse liikmed ning jättis vaidlustamata kohtulahendi, milles märgiti menetluskulude jaotus. Samuti ei ole kostjale ettenähtav, et tal tekib kohustus hüvitada menetluskulud väljaspool seda kohtuasja, mille ta algatas hageja nimel. Lisaks ei ole kostja kahju tekitamises süüdi, sest kui kostja jätaks hagejale kahju põhjustanud isikute vastu vaidlemise tõttu oma seaduses sätestatud õigused rakendamata, siis ei saakski kunagi hageja juhatuse liikmeid vastutusele võtta. Kahjuhüvitist tuleks vähendada nullini, sest hageja jättis tsiviilasjas nr 2-16-9277 talle kahjuliku kohtulahendi vaidlustamata, kuigi oleks saanud seda edukalt teha TsMS § 227 lg 6 alusel (VÕS § 139 lg-d 1 ja 2). Samuti seetõttu, et kahju täies ulatuses hüvitamine oleks hageja juhatuse liikmete ja kostja vahelisi suhteid, aga ka varalist seisu arvestades ebaõiglane (VÕS § 140 lg 1). Hageja juhatuse liikmed kasutavad hageja vara selleks, et enda vastutust välistada ja pidada õigusvaidlusi kostjaga viimase survestamiseks. Lisaks on hageja kaotanud nõudeõiguse, kuna see läheb vastuollu hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 2). Kostja on hageja osanikuna käitunud oma pädevuse piirides ja üritanud kõrvaldada juhatuse liikmete toimepandud rikkumisi. Hageja juhatuse liikmed, kes omavad otsustavat mõjuvõimu hageja üle, sisuliselt karistavad kostjat selliste püüdluste eest. Sellest annab tunnistust ka tsiviilasjas nr 2-16-9277 vajalike toimingute tegemata jätmine ja kostja koormamine eraldi hagimenetlusega. Menetluse edasine käik
3.Maakohus rahuldas 31. jaanuari 2020. a määrusega kostja taotluse ja jättis hagi läbi vaatamata.
4.Ringkonnakohus jättis 21. septembri 2020. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja hageja määruskaebuse rahuldamata.
5.Riigikohus tühistas 21. aprilli 2021. a määrusega nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule. Riigikohtu hinnangul leidsid kohtud vääralt, et hagejal ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, ning jätsid põhjendamatult hagi läbi vaatamata. Kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetlusosaline, seega ei välista TsMS § 174 lg 11 praegu hageja nõuet kostja vastu. Samuti ei ole TsMS § 227 lg 6 esimese lause mõtteks välistada nõudeid sama isiku või teiste isikute vastu olukorras, kus hageja nimel esitati hagi, mis jäeti läbi vaatamata TsMS § 227 lg 5 ja § 423 lg 1 p 9 alusel.
Maakohtu otsus ja põhjendused
6.Pärnu Maakohus rahuldas 30. novembri 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 5400 eurot ja jättis menetluskulud kostja kanda ning määras kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt käsitleb maakohtu 6. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9277 kostja õiguste puudumist 9. juuni 2016. a osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Samas kostja viidatud ringkonnakohtu 25. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11250 käsitleb
29.aprilli 2016. a osanike koosolekuga seonduvate kulude kandmise kohustust. Isegi kui kostjal oli õigus osanike 9. juuni 2016. a koosolek kokku kutsuda, siis on rikutud kokkukutsumise korda. Äriregistri andmetel on hageja osanik alates 29. märtsist 2016 OÜ Krivest Group, kuid kostja on pidanud tema asemel osanikeks Y ja Q, mistõttu ei olnud kostjal õigust saata kutset OÜ-le Krivest Group ja viimase esindajale kui kolmandatele isikutele. 9. juuni 2016. a koosoleku protokollile lisatud juhatuse peetava nimekirja kohaselt olid hageja osanikeks kostja ja OÜ Krivest Group. Y-l ja Q-l ei olnud põhjust mõista neile saadetud teateid osanikele saadetavate teadetena. Ainuüksi asjaolu, et kostja esitas OÜ Krivest Group osaluse kohta vastuväite, ei toonud kaasa muutust hageja osanike hulgas ja juhatuse peetavas nimekirjas. Kuivõrd 9. juuni 2016. a osanike koosolekul ei võimaldatud OÜ-l Krivest Group osaleda, kuid kostja oli eelnevalt saatnud talle kutse, pidades teda osanikuks, siis on kostja rikkunud TsÜS §-i 32. Osanikuna osalemise ja hääletamise õigus tuleneb OÜ-le Krivest Group ka ÄS §-st 150 ja § 172 lg-st 1. Kuigi Riigikohus on hiljem tuvastanud, et OÜ Krivest Group ei saanud osanikuks, siis puudus 9. juunil 2016 lahend, mille alusel oleks võinud ta jätta koosolekult eemale. Kostja tekitas kahju vähemalt hooletult, kuna tema tähelepanu juhiti korduvalt asjaoludele, et tal puudus õigus koosolekut kokku kutsuda ja OÜ-d Krivest Group koosolekult välistada ning puudusid ka alused kahjunõude esitamiseks. Kostja valitud esindajad esitasid kohtus vaatamata esindusõiguse puudumisele vastuväiteid ja suurendasid sellega menetluskulusid. Väidetav kohustuste süstemaatiline rikkumine hageja juhatuse poolt ei mõjuta asja lahendamist. Samuti ei esine vääramatut jõudu, kuna kostja tähelepanu juhiti kohustuse rikkumisele. Hagejale tekitatud kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. Kuivõrd hageja leidis, et kostja tegevus tsiviilasjas nr 2-16-9277 oli õigusvastane, siis on ka arusaadav, miks hageja õigusabisse ei investeerinud. Hagejale ei saa ette heita, et tsiviilasjas nr 2-16-9277 kasutasid juhatuse liikmed õigusabi. Kostja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-9277 menetlusosaline ega ka esindusõiguseta isik, mistõttu puudusid hagejal võimalused taotleda menetluskulude jätmist kostja kanda. Seega puudub ka alus kahjuhüvitise vähendamiseks. Selleks ei anna kostja tegevust arvestades alust ka ainuüksi see, et kostja on võrreldes hageja juhatuse liikmetega varaliselt nõrgemas positsioonis. Apellatsioonkaebus
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub määrata menetluskulud kindlaks ja mõista need välja TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel. Apellatsioonkaebuses kordas kostja suures osas maakohtus väljatoodut. Maakohus ei hinnanud, kas esinesid ÄS § 171 lg-s 3 sätestatud eeldused 9. juuni 2016. a koosoleku kokkukutsumiseks. Need eeldused olid täidetud, kuna hageja juhatus ei olnud ise ühe kuu jooksul kostja nõutud koosolekut kokku kutsunud. Tsiviilasjas nr 2-16-9277 ei kontrollinud maakohus ÄS § 171 lg 3 eeldusi selliselt, nagu seda tegi ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-16-11250. Maakohus jättis ka hindamata asjaolu, et hageja juhatuse kokku kutsutud 29. aprilli 2016. a koosolekul ei lubatud kostjal hääletada ning jäeti täitmata kostja nõue päevakorra täiendamiseks. Samuti kohaldas
maakohus ebaõigesti TsÜS § 84 lg-t 1, leides, et OÜ-l Krivest Group olid osanikuõigused. Tehingu tühisus ei sõltu seda tuvastavast kohtulahendist. Kuivõrd OÜ-le Krivest Group osaluse võõrandamise käsutustehing oli tühine, siis ei pidanud kostja tuginema registrijärgsetele andmetele ega juhatuse peetud osanike nimekirjale. Maakohus tuvastas ekslikult, et kostja rikkus oluliselt koosoleku kokkukutsumise korda. Kuivõrd Y ja Q osaluse võõrandamine OÜ-le Krivest Group oli algusest peale tühine ning kostja esitas 29. aprilli 2016. a osanike koosolekul vastavasisulise vastuväite, siis pidid Y ja Q olema hageja juhatuse liikmetena teadlikud sellest, et kostja käsitab neid endiselt osanikena. Tähtsust ei oma asjaolu, kas äriregistri kannet või osanike nimekirja on vaidlustatud. Koosoleku kutse saatmine osanike nimekirja kantud isikule, kes ei ole osanik, ei ole kokkukutsumise korra rikkumine. Isegi kui kostja oleks lubanud OÜ-l Krivest Group 9. juuni 2016. a koosolekul osaleda, oleks tal olnud hääleõiguse piirang (ÄS § 177 lg 1). Samuti tuvastas maakohus ekslikult, et kostja tegevuse tagajärjel tekkis hagejale kahju. Hageja tekitas endale ise kahju, sest jättis vaidlustamata tsiviilasjas nr 2-16-9277 tehtud kohtulahendi, millega jäeti menetluskulud vastuolus TsMS § 227 lg-ga 6 hageja kanda ning hageja ja tema juhatuse liikmed võtsid endale advokaadid. Lisaks on maakohus põhjendamatult leidnud, et hageja juhatuse liikmete vastu nõude esitamine oleks olnud alusetu, kuna ei ole sisuliselt neid asjaolusid ega võimalikku nõuet hinnanud. Viide kriminaalasja lõpetamisele ei tähenda automaatselt seda, et võimalikud tsiviilnõuded tuleb jätta rahuldamata. Maakohus jättis analüüsimata, kas kahju tekkimine oli kostjale ettenähtav ja hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga. TsÜS § 32 rikkumise eest ei saa tuleneda kohustust hüvitada menetluskulud. Kostjale ei saa ka olla ettenähtav, et talle etteheidetava rikkumise eest hagis esitatud asjaoludel kaasneb kohustus hüvitada menetluskulud väljaspool seda kohtuasja, mille algatas kostja hageja nimel. Samuti tuvastas maakohus ekslikult, et esineb põhjuslik seos ja kostja on kahju tekkimises süüdi. Hageja jättis kasutamata õiguse vaidlustada menetluskulude jaotus tsiviilasjas nr 2-16-9277. Meelevaldne on kostjale ette heita, et ta oleks pidanud järgima ebaõigeid ja õigusvastaseid hageja juhatuse juhiseid, kelle vastu soovis kostja kahjunõude hageja nimel esitada. Sellisel juhul muutuks osaniku õiguste kaitsmine võimatuks. Vastustaja seisukoht
8.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata ja kõikide kohtuastmete menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
10.Asja läbivaatamisel tuleb TsMS § 693 lg 2 järgi õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel arvestada Riigikohtu 21. aprilli 2021. a määrusega (kd III, tl 99–101 pöördel). Riigikohus leidis, et hageja nõue kostja vastu on kvalifitseeritav ÄS § 188 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõudena ning nõude eeldusteks on, et kostja on oma kohustusi hageja vastu rikkunud (VÕS § 100), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103) ja hagejale kostja tekitatud kahju on hõlmatud kostja rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Maakohus leidis, et hageja kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud, samuti, et kostja väited kahju vähendamiseks nullini ei ole põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul on maakohus asjaolude tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendel asjaoludele õigusliku
hinnangu andmisel valesti kohaldanud materiaalõigust. See on viinud ebaõigesti hagi rahuldamiseni. Ringkonnakohus saab need rikkumised kõrvaldada.
11.Kolleegium ei nõustu hageja väitega, et kostja ei ole oma apellatsioonkaebuses TsÜS § 32 rikkumist käsitlenud, sh välja toonud ühtegi argumenti, millele tuginedes saaks väita, et maakohus on normi valesti kohaldanud. Kostja üldine apellatsioonkaebuse väide on, et maakohus leidis ebaõigesti, et kahju hüvitamise nõude eeldused on täidetud. Edasi on kostja konkreetselt käsitlenud asjaolusid, mis tema arvates on maakohtu poolt tuvastatud valesti ning millest tulenevalt ei saa ÄS § 188 lg 1 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamise nõuet rahuldada. Juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad TsÜS § 32 kohaselt omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve ning see kehtib ka osanike koosoleku kokkukutsumisel. Heas usus toimimise kohustust õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel sätestab ka TsÜS § 138 lg 1.
12.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus osanike koosolek kokku kutsuda. Maakohus tuvastas, et kostja rikkumine seisnes selles, et ta ise kutsus 9. juunil 2016 kokku osanike koosoleku, kuigi ÄS § 171 lg 3 eeldused ei olnud täidetud. Kolleegium maakohtu tuvastatuga ei nõustu. Maakohus jättis kostja väited ja tõendid hindamata, rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Maakohus tugines asjaolu tuvastamisel Harju Maakohtu 6. oktoobri 2016 määrusele tsiviilasjas nr 2-16-9277 (kd I, tl 65–69). Kolleegium nõustub kostjaga, et selle määruse põhjal ei saanud vaidlusalust asjaolu tuvastatuks lugeda. Koosoleku kokkukutsumise õiguse puudumise tuvastamiseks pidi maakohus hindama poolte esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid.
12.1.ÄS § 171 lg 3 järgi, kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Selleks, et teha kindlaks ÄS § 171 lg 3 eeldus, tuleb anda hinnang, kas hageja juhatus oli vastavalt kostja 31. märtsi 2016. a nõudele ühe kuu jooksul osanike koosoleku kokku kutsunud. Kostja on tõendanud, et ta esitas hageja juhatusele 31. märtsil 2016 ÄS § 168 lg 1 p-st 10 ja § 171 lg 2 p-st 3 juhindudes nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks (kd I, tl 78–80). Kostja selgitas, et ta soovis 2016. aastal esitada hageja juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude hageja nimel vähemalt 298 940 euro ulatuses, et kaitsta nii enda kui ka hageja varalisi huve ja õigusi. Hageja juhatuse liige F saatis 14. aprillil 2016 osanikele välja koosoleku kokkukutsumise teate koos otsuste eelnõudega (kd II, tl 99–103). Kostja palus koosoleku päevakorda täiendada enda varasemalt taotletud päevakorra ja otsuste eelnõudega (kd II, tl 104– 106), millega hageja juhatus ei nõustunud (kd II, tl 107–109). 29. aprillil 2016 toimunud koosolekul hääletas OÜ Krivest Group otsuste poolt, mille sõnastus oli „Mitte esitada Osaühingu poolt Osaühingu juhatuse liikme /.../“ vastu kahju hüvitamise nõuet (kd I, tl 82– 93).
12.2.Kolleegium leiab, et kostjal oli õigus osanike koosolek ise 9. juunil 2016 kokku kutsuda. Kolleegium nõustub kostjaga, et kuigi hageja juhatuse liige F saatis 14. aprillil 2016 osanikele välja koosoleku kokkukutsumise teate koos otsuste eelnõudega, siis need olid teistsugused otsuste eelnõud, nähes sootuks ette juhatuse liikmete vastu kahju hüvitamise nõude esitamata jätmist. Hageja juhatus sõnastas otsuste eelnõud viisil, mis sõltumata hääletustulemusest ei oleks võimaldanud hageja nimel kahju hüvitamise nõude esitamist juhatuse liikmete vastu. ÄS § 1711 lg 1 teise lause kohaselt, kui osanike koosoleku kutsuvad kokku osanikud, nõukogu või audiitor, määravad nemad ka koosoleku päevakorra (ÄS § 1711 lg 1). Lisaks sellele nõudis
kostja ÄS § 1711 lg 2 ja § 1712 lg 3 alusel päevakorra täiendamist tema poolt taotletud otsuste eelnõudega, kuid hageja juhatus seda ei teinud.
12.3.Maakohus leidis, et asja lahendamisel omab tähtsust Harju Maakohtu 6. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-9277 (maakohtu määrus) ning ülejäänud kostja esile toodud asjaolud ja esitatud tõendid on jäetud hindamata. Kolleegium maakohtu sellise käsitlusega ei nõustu. Kostja tugines oma väite tõendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu 25. mai 2017. a otsuse (ringkonnakohtu otsus) p-le 17, mille kohaselt „Kuigi koosolekul hääletati küsimuse üle, mis seondus sama küsimusega, ei olnud teoreetilistki võimalust, et hageja juhatuse poolt päevakorda lülitatud otsusest oleks tekkinud alus esitada hageja juhatuse liikmete suhtes nõudeid“. Kokkuvõttes leidis ringkonnakohus, et kostja poolt soovitud küsimusi 29. aprilli 2016. a osanike koosolekul hääletusele ei pandud. TsMS § 457 lg 1 järgi jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohtu määrus ei ole samade poolte vahel ja selle esemeks on hageja kahju hüvitamise nõue oma juhatuse liikmete vastu. Ringkonnakohtu otsus on samade poolte vahel ning selle esemeks on hageja nõue kostja vastu 29. aprilli 2016. a osanike koosoleku korraldamise kulude hüvitamiseks. Kolleegiumi hinnangul on mõlemad kohtulahendid dokumentaalsed tõendid TsMS § 272 lg 2 mõttes. Sama asja korduva menetlemise keelust tulenevalt ei tohi kohus anda teistsugust hinnangut asjaoludele, mis olid jõustunud kohtulahendi tegemise aluseks, kuid see kehtib üksnes kohtulahendiga lahendatud vaidluse eseme piires. Maakohtu määruse osas märgib kolleegium, et kostja ei olnud selles asjas menetlusosaline, mistõttu asjas tehtav lahend ei ole talle jõustumise korral kohustuslik. Ringkonnakohtu otsuse puhul märgib kolleegium, et kuigi ka praeguses asjas on samad faktilised asjaolud haginõude lahendamise aluseks, saab kohus neid vabalt hinnata ega ole seotud varasemat asja lahendanud kohtu seisukohtadega (vt pikemalt TsMS § 457 lg 1 kohaldamise kohta nt Riigikohtu 23. mai 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-11216/38, p-d 9 ja 11). Kolleegiumil tuleb lisaks nendele lahenditele kui dokumentaalsetele tõenditele TsMS § 232 lg 1 järgi hinnata ka kõiki teisi tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
12.4.Kolleegiumi hinnangul on kostja tõendanud, et vaatamata sellele, et hageja juhatus kutsus kokku osanike koosoleku ja koosolek toimus 29. aprillil 2016, siis sellel koosolekul ei olnud päevakorras küsimust, mille otsustamise eesmärgil kostja osanike koosoleku kokkukutsumist ÄS § 171 lg 2 p 3 alusel nõudis. Ka praeguses asjas ei näe kolleegium alust asuda selles osas varasemast ringkonnakohtu otsusest erinevale seisukohale. Kuna kolleegium on tuvastanud, et kostjal oli õigus osanike koosolek ise kokku kutsuda, siis ei pea kolleegium vajalikuks anda hinnangut kostja teistele väidetele (kostjal ei lubatud 29. aprilli 2016. a osanike koosolekul hääletada; koosoleku päevakorra täiendamine).
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas 9. juuni 2016. a osanike koosoleku kokkukutsumisel sai või pidi kostja aru saama, et ta käitub hageja ja teiste osanike õigustatud huvide vastaselt ning hea usu põhimõtet rikkudes. Siinjuures on hageja tuginenud koosoleku kokkukutsumise korra olulisele rikkumisele. Maakohus tuvastas, et osanike koosoleku toimumise ajal tuli osanikuks pidada OÜ Krivest Group, kellele kostja ka kokkukutsumise teate saatis, kuid kellel ta koosolekul osalemist ei võimaldanud. Sellest järeldas maakohus, et kostja oli teadlik, et ta käitub osanike huve mittearvestavalt ja hea usu põhimõtte vastaselt ning tekitab hagejale kahju. Kolleegium maakohtu õigusliku käsitlusega ei nõustu ning esitab järgmised põhjendused.
13.1.Maakohus on viidanud ÄS §-le 1721 ning märkinud, et kuna Y ja Q heakskiit puudub, siis on osanike koosolekul tehtud otsused tühised. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohtu otsuse
põhjendustes toodud seisukohad on vastuolulised – ühest küljest leiab maakohus, et osanikuks oli OÜ Krivest Group ning teisest küljest, et osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, olid Y ja Q. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine automaatselt seda, et kostja on TsÜS § 32 alusel oma ühinguõiguslikku üldist seadusest tulenevat kohustust rikkunud. Selleks, et osanik vastutaks, tuleb lisaks osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele hinnata, kas osanik toimis koosoleku kokkukutsumisel heas usus ning arvestas õiguste teostamisel osaühingu ja teiste osanike õigustatud huve.
13.2.Esmalt on poolte vahel vaidlus selles, kes olid 9. juuni 2016. a osanike koosoleku kokkukutsumise ajal hageja osanikud. Äriregistri andmetel oli hageja osanik alates 29. märtsist 2016 OÜ Krivest Group (kd I, tl 15). Samuti puudub vaidlus, et hageja juhatuse poolt peetava nimekirja kohaselt olid hageja osanikeks OÜ Krivest Group ja kostja (kd I, tl 44). Vaatamata sellele nõustub kolleegium kostja seisukohaga, et osanike koosoleku kokkukutsumise ajal tuli osanikena käsitleda Y ja Q. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kuna 9. juunil 2016 puudus lahend, mille alusel oleks võinud jätta OÜ Krivest Group osanike koosolekust eemale või lähtuda mingist muust osanike nimekirjast, siis rikkus kostja sellega heas usus tegutsemise kohustust. Kolleegiumi hinnangul oli kostjal õigus lähtuda sellest, et OÜ Krivest Group ei saanud hageja osanikuks. Tsiviilasjas nr 2-16-11216 on Riigikohus 6. novembril 2019 samade poolte vahel teinud otsuse, kus on leitud, et Y ja Q osade mitterahalise sissemaksena OÜ-le Krivest Group üleandmise käsutustehingud olid heade kommete vastased, kuna Y ja Q soovisid vältida hääleõiguse piirangut ja pikemas perspektiivis oli osade OÜ-le Krivest Group üleandmise eesmärk tõrjuda kostja kui vähemusosanik ühingust välja. Selline eesmärk on taunitav ja ebamoraalne, mistõttu on osade võõrandamise tehingud vastuolus heade kommetega ja TsÜS § 86 lg 1 järgi tühised. TsÜS § 84 lg 1 järgi ei loo tühine tehing õiguslikke tagajärgi, see on kehtetu algusest peale. Eraldi tehingu tühisuse tuvastamiseks hagi ei ole vaja esitada.
13.3.Lisaks märgib kolleegium, et osanike nimekirja näol on tegemist registrikaardiväliste andmetega, s.t tegemist ei ole registrikannetega. Sellistel andmetel ei ole õiguslikku tähendust ja neile andmetele ei laiene registrikande avalik usaldatavus ÄS § 34 mõttes. Kui osaühingule on teatatud osaniku vahetumisest ja see on ka nõuetekohaselt tõendatud, peab osaühing sellest lähtuma, sõltumata kande muutmisest osanike nimekirjas. Kostja tugines osade võõrandamise tehingute tühisusele oma vastuväidetes 29. aprillil 2016 (vt nt kd III, tl 141 pöördel–143 pöördel). Samuti tugines kostja tehingute tühisusele 9. juuni 2016. a osanike koosolekul (kd I, tl 32). Seega oli hageja juhatusele kostja seisukoht teada. Kohtupraktikas on leitud, et osaühingu juhatus ei või tugineda koosoleku kokkukutsumisel sellele, et ta võis edastada kutse osanikuna osanike nimekirja kantud isikule sinna kantud aadressil. Sel juhul ei ole tähendust ka sellel, kui isiku tegelikuks osanikuks olek selgub alles nt hilisemas kohtuvaidluses. See tähendab ühtlasi, et tegeliku osaniku suhtes on rikutud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, mistõttu on sellisel koosolekul vastu võetud otsused tühised nii ÄS § 1721, ÄS § 1771 lg 1 kui ka TsÜS § 38 lg 2 järgi (vt Riigikohtu 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 26). Kolleegiumi hinnangul ignoreeris hageja juhatus põhjendamatult kostja väiteid, et OÜ Krivest Group ei ole hageja osanikuks saanud, rikkudes sealjuures ise õiguste teostamisel heas usus toimimise kohustust.
13.4.Kuna kostja leidis õigesti, et hageja osanikeks olid Y ja Q, siis toimis ta õiguste teostamisel heas usus, kui saatis osanike koosoleku kokkukutsumise teated lisaks OÜ-le Krivest Group ka Y-le ja Q-le (kd I, tl 17–20). Koosoleku toimumise teade on kättesaamist vajav tahteavaldus TsÜS § 69 lg 1 esimese lause mõttes. Asjas puudub vaidlus, et nimetatud e-kiri teatega oli saadetud mh Y-le ja Q-le (vt hageja 8. juuli 2021. a menetlusdokumendi p 3.1.5; kd III, tl 122 pöördel). Arvestades kostja väiteid, mis ta hageja juhatusele seoses osade
mitterahalise sissemaksena OÜ-le Krivest Group üleandmise käsutustehingute tühisusega seoses esitas, pidid Y ja Q olema teadlikud, olles samal ajal ka hageja juhatuse liikmed, et kostja käsitas neid 27. mai 2016. a e-kirjaga teadet edastades hageja osanikena. Kolleegium ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kuna kokkukutsumise teade saadeti ka OÜ-le Krivest Group, siis tekkis tal õiguspärane ootus, et ta saab 9. juuni 2016. a osanike koosolekul osaleda ja hääletada. Riigikohtu eespool viidatud otsuse tsiviilasjas nr 2-16-11216/75 p 22 alusel asub kolleegium seisukohale, et kui OÜ Krivest Group ei olnud hageja osanikuks saanud, siis ei saanud tema häältega ühtegi otsust vastu võtta, sest otsuste tegemisel ei saanud osaleda isik, kes tegelikult ei olnud hageja osanik. Kolleegium nõustub kostja käsitlusega, et hea usu põhimõttest lähtudes pidi kostja saatma kokkukutsumise teate nii osanike nimekirja kantud OÜle Krivest Group kui ka teadaolevatele tegelikele osanikele. Selline teade oli ka nimetatud isikutele ÄS §-s 172 sätestatud nõudeid järgides saadetud – kokkukutsumise teade sisaldas kõiki seadusega nõutud andmeid.
14.Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist, mis koosneb tsiviilasjas nr 2-16-9277 hageja enda lepingulise esindaja kuludest ning tema kanda jäetud vastaspoolel osalenud isikute lepingulise esindaja kuludest. Maakohus jättis nimetatud tsiviilasjas hagi läbi vaatamata esindusõiguse puudumise tõttu, jättes ka menetluskulud hageja kanda. Kolleegium leiab, et kostjale ei saanud hagi esitamist ette heita ning hagi esitamisega ei rikkunud kostja oma osaniku kohustusi. Kostja oli vähemusosanik ning tal tekkis põhjendatud kahtlus, et hageja juhatuse liikmed on tekitanud hagejale kahju. Põhjendatud on kostja seisukoht, et osanike koosolekut kokku kutsudes soovis ta otsustada õigusvaidluse pidamise küsimuse ning ta tegutses ÄS-is osanike pädevusse antud piirides, kaitstes nii enda kui ka hageja huve. Kostja on 17. mai 2018. a menetlusdokumendi p-s 2.7 esile toonud asjaolud ja esitanud tõendid, et näidata, millest tema arvamus juhatuse liikmete vastu nõude esitamise vajaduse kohta tulenes (kd I, tl 39–48). Tsiviilasjas nr 2-16-9277 esitatud hagi jäeti läbi vaatamata, sest vastaspoolel osalenud isikute lepinguline esindaja viitas hageja nimel hagi esitanud lepinguliste esindajate esindusõiguse puudumisele. Kostja maakohtu määrust ei vaidlustanud, selgitades maakohtu 10. novembri 2021. a istungil, et ta sai aru, et raha tagasi nõudmine hagejale on raske ning tal on otstarbekam esitada nõue enda nimel (kd IV, tl 19; ajamärk 00:42:22; vt kostja hagiavaldus, kd I, tl 139–162). Kolleegium on seisukohal, et sellisel viisil õiguste teostamisel ei ole kostja kahjustanud hageja huve.
15.Kolleegiumi hinnangul puudub vajadus ülejäänud kahju hüvitamise nõude eelduste tuvastamiseks, sest kolleegiumi hinnangul puudub nõude esmane eeldus – kohustuse rikkumine (VÕS § 100). Hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
16.Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.
17.Menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 162 lg-st 1, jättes kõikide kohtuastmete menetluskulud hageja kanda.
18.Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas (vt Riigikohtu 12. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916/87, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Seetõttu puudub vajadus hinnata poolte väiteid, kas kostjal on menetluses tekkinud hüvitatavaid kulusid.
19.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud
korras. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.