Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 05.03.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-16-11216
Kohtuasi
XX hagi OÜ Krivest vastu juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks ning osanike otsuste puudumise või tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Krivest määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Artur Knjazev Kostja OÜ Krivest (registrikood 11069259), lepingulised esindajad v/adv Tanel Kalaus ja adv Eli Täpp
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta määruskaebemenetluses täiendavate tõenditena vastu hageja 28.01.2021 seisukohale lisatud dokumendid (hageja kinnituskiri, väljavõte kliendilepingust ja hageja kinnitus).
2.Jätta rahuldamata hageja 28.01.2021 taotlus (täpsustatud 01.02.2021) kohtulahendi täitmise korra ja viisi kindlaksmääramiseks.
3.Tühistada Harju Maakohtu 16.06.2020 määrus osas, milles kohus mõistis kostjalt välja hageja menetluskulud suuremas summas kui 1620 eurot (s.o 90% riigilõivust), samuti osas, milles kohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud koos käibemaksuga. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 1800 euro ulatuses (riigilõiv), millest kostjal tuleb hüvitada 90%, see on 1620 eurot. Teha uus lahend ka osas, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud ilma käibemaksuta. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.
4.5.Tasaarvestamise tulemusena mõista OÜ-lt Krivest välja XX kasuks menetluskulude hüvitis 127.29 eurot.
4.6.Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l Krivest tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 127.29 eurolt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.OÜ Krivest määruskaebus rahuldada osaliselt.
6.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Hageja esitas 22.07.2016 Harju Maakohtule hagi kostja juhatuse liikmete tagasikutsumiseks ja uue juhatuse liikme määramiseks, samuti osanike otsuste puudumise või tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. 07.11.2016 esitas kostja vastuhagi kahju tekitava tegevuse keelamiseks. Harju Maakohus jättis 22.05.2017 otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21.12.2018 otsusega maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi 09.06.2016 osanike koosoleku protokolli punktides 4, 6 ja 7 sisalduvate otsuste osas rahuldamata. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega hagi selles osas rahuldas. Muus osas jäi maakohtu otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohtu otsuse järgi jäid nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud hagi menetlemise kuludest 10% kostja kanda ja 90% hageja kanda. Vastuhagi menetlemise kulud jäid kostja kanda. Riigikohus tühistas 06.11.2019 otsusega osaliselt madalama astme kohtute otsused ning tegi tühistatud osas uue otsuse. Riigikohus jättis 90% hagi menetlemise kuludest kõigis kohtuastmetes kostja kanda ja 10% hageja kanda. Vastuhagi menetlemise kulud jäid kostja kanda. Harju Maakohtu 22.05.2017 ja Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2018 otsused jõustusid osaliselt Riigikohtu otsusega 06.11.2019.
2.18.02.2020 esitas kostja menetluskulude nimekirja. 25.02.2020 esitas hageja menetluskulude nimekirja. Pooled esitasid üksteise kuludele vastuväiteid. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 16.06.2020 määrusega poolte avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise
2-16-11216 suuruse ja mõistis kostjalt hagejale välja kulude hüvitamiseks 20 717.64 eurot (sh käibemaks) koos viivisega ning hagejalt kostjale 1492.71 eurot (sh käibemaks) koos viivisega.
4.Esmalt hindas kohus hageja 25.02.2020 nimekirjas märgitud kulusid ja kostja vastuväiteid neile. Nimekirja kohaselt kandis hageja Harju Maakohtus lepingulise esindaja kulu 17 894.40 eurot (käibemaksuga) ja riigilõivu 1050 eurot, kokku 18 944.40 eurot, Tallinna Ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulu 9747 eurot (käibemaksuga) ja riigilõivu 750 eurot ning Riigikohtus lepingulise esindaja kulu 444 eurot (käibemaksuga). Kohtu hinnangul on tekkinud kulu põhjendatud ja vajalik osaliselt.
5.Hageja on tasunud riigilõivu 1800 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse kohaselt määras maakohus tsiviilasja hinna ekslikult ning hagihinnaks maakohtus pidi olema 21 000 eurot. Lisaks kuulus hagita menetluse avalduselt tasumisele 50 eurot. Hagejal tuli Harju Maakohtu menetluses tasuda hagilt ja avalduselt riigilõivu kokku 950 eurot. Hageja tasus vastavalt ringkonnakohtu juhistele 950 eurot (maakohtus 650 + 250 + ringkonnakohtus 50). Lisaks nähtub asja materjalidest, et hageja esitas kolm hagi tagamise taotlust, mis on kohtu poolt lahendatud. Hagi tagamise taotlustelt on tasutud riigilõivu 150 eurot. Ringkonnakohtu 21.12.2018 otsuse kohaselt on apellatsioonimenetluses tsiviilasja hind kokku 14 000 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 järgi tasuda lõivu 650 eurot. Lisaks tuli hagejal tasuda lõivu juhatuse liikme määramise avalduse eest 50 eurot. Apellatsioonkaebuselt tuli tasuda kokku riigilõivu 700 eurot. Hageja tasus riigilõivu kokku 700 eurot (450 + 250). Eeltoodust tulenevalt on hageja tasutud riigilõiv maa- ja ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalik 1800 euro ulatuses (950 + 150 + 700).
6.Hagejale on õigusabi osutatud erinevate tunnihindade alusel (käibemaksuta): 130 eurot, 180 eurot, 160 eurot, 190 eurot. Eeltoodule lisandub käibemaks. Kohus leidis, et käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades on eeltoodud tasumäärad advokaadist ja vandeadvokaadist lepingulise esindaja tasuna põhjendatud. Tunnitasu 130 eurot ja 160 eurot (käibemaksuta) on Riigikohtu seisukohaga kooskõlas (vt lahend nr 3-2-1-131-16). Lisaks on Riigikohus pidanud 2017. a tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16 põhjendatuks tunnitasu 170 eurot käibemaksuta. Kuivõrd tegemist on üle kolme aasta taguse lahendiga ning tasumäärad on ajas pidevalt tõusnud, pidas kohus 2020. a põhjendatuks tunnitasu 180 eurot ja 190 eurot.
7.Hageja on kandnud õigusabikulu kokku 28 085.40 eurot, s.o maakohtus 17 894.40 eurot, ringkonnakohtus 9747 eurot ja riigikohtus 444 eurot. Kohus jõudis hageja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid lepingulise esindaja toiminguid, dokumentides esitatud väidete sisu ja neile kulunud aega hinnates järgmisele seisukohale. Hageja on märkinud 07.2016 toimingutele kulunud ajaks 56h, kuid arvestades dokumentide mahtu ja esitatud väidete sisu, pidas kohus põhjendatud ajakuluks 40h, summas 6240 (käibemaksuga; 40 x 130 = 5200; 5200 x 20% = 6240). Kohus pidas hagi tagamise avalduste osas (märgitud toimingud 03.08.2016, 08.08.2016, 16.08.2016, 22.08.2016, 23.08.2016, 24.08.2016, 25.08.2016, 26.08.2016) põhjendatuks kokku 10h, tunnitasuga 130 eurot, summas 1560 (käibemaksuga; 10 x 130 = 1300; 1300 x 20% = 1560). Kohus ei rahuldanud hageja hagi tagamise avaldusi, mistõttu ei pidanud kohus põhjendatuks jätta kogu hagi tagamise avaldustega seotud kulu kostja kanda. Samas on hagi tagamise avalduse esitamine menetlusosalise õigus, mille kasutamist ei saa hagejale ette heita. Samuti arvestades taotluste sisu, on kohtu hinnangul kulutatud aeg liiga suur. Eeltoodud põhjusel pidas kohus põhjendatuks 10h, tunnitasuga 130 eurot, kokku 1560 eurot (käibemaksuga).
2-16-11216
8.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ja vajalik menetluskulu 23.08.2016 toimiku koostamine ja 02.09.2016 toimiku täiendamine. Kohus pidas põhjendatuks ja vajalikuks 11.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamisel 2h, summas 432 eurot (käibemaksuga; 2 x 180 = 360, 360 x 20% = 432) ja 12.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamisel 2h, summas 384 eurot (käibemaksuga; 2 x 160 = 320, 320 % 20% = 384). Arvestades toimingute sisu ja mahtu, pidas kohus põhjendatuks 19.09.2018, 20.09.2018 ja 21.09.2018 menetlustoimingutele põhjendatud ajakuluks kokku 8h, tasumääraga 160 eurot tunnis. Eeltoodud toimingute eest on põhjendatud ja vajalik 1536 eurot (käibemaksuga; 8 x 160 = 1280, 1280 x 20% = 1536). Ülejäänud menetlustoimingud on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kujul.
9.Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu 21 219.60 eurot (käibemaksuga). Lepingulise esindaja kulu jääb 6865.80 euro (käibemaksuga) ulatuses rahuldamata. Põhjendatud lepingulise esindaja kulule lisandub tasutud riigilõiv 1800 eurot. Menetluskulu on põhjendatud ja vajalik kokku 23 019.60 eurot (21 219.60 + 1800).
10.Kuivõrd Riigikohus jättis 06.11.2019 otsusega 90% hagi menetlemise kuludest kõigis kohtuastmetes kostja kanda, tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu 20 717.64 eurot (käibemaksuga; 23 019.60 x 90% = 20 717.64). Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Hageja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas asjas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus hageja taotlusel, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Kohus märkis vastuseks kostja vastuväidetele järgmist. Kostja leiab, et puudub alus hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks, kuivõrd hageja tasu maksmise kohustuse eeltingimusena kokkulepitud tulemus ei ole saabunud. Kohus jättis hageja menetluse peatamise taotluse rahuldamata. Kohtul tuleb TsMS § 177 lõike 2 kohaselt menetluskulud kindlaks määrata mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Käesolevas asjas on kohtuotsused jõustunud 06.11.2019. Puudub alus oodata hageja tasu maksmise kohustuse eeltingimusena kokkulepitud tulemuse saabumist, mistõttu tuleb kohtul hageja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses kindlaks määrata. Hageja ja advokaadibüroo sõlmitud kokkuleppe puhul tulemustasu osas on tegemist poolte omavahelise kokkuleppega, mis ei takista menetluskulude kindlaksmääramist. Hagejale on menetluse raames õigusabi osutatud ning menetlustoiminguid tehtud. Juhul, kui hageja ja advokaadibüroo kokkulepitud tulemust ei saavutata ning hagejal menetluskulude tasumise kohustust ei teki, kuid kostja tasub hageja menetluskulud, on kostjal võimalik nõuda tasutud summa tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel, kuivõrd hagejal menetluskulude hüvitamise kohustust advokaadibüroo ees ei tekkinud. Ülejäänud kostja vastuväidete osas on kohus eelnevates määruse punktides seisukohad võtnud.
12.Järgnevalt hindas kohus kostja 18.02.2020 menetluskulude nimekirjas märgitud kulusid ja hageja vastuväiteid eeltoodud kuludele. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud Harju Maakohtus menetluskulusid 6562.50 eurot (käibemaksuta), Tallinna Ringkonnakohtus menetluskulu 5662.50 eurot (käibemaksuta) ning Riigikohtus määruskaebemenetluses 1637.50 eurot (käibemaksuta) ja kassatsioonimenetluses 5841.68 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on tekkinud kulu põhjendatud ja vajalik osaliselt.
13.Kostja tasus vastuhagilt riigilõivu 350 eurot. Riigikohtu otsuse järgi jäid vastuhagi menetlemisega seotud kulud kostja enda kanda. Lisaks on kostja tasunud riigilõivu määruskaebuselt 50 eurot, mis on Riigikohtu 23.05.2018 määrusega kostjale tagastatud. Kostja
2-16-11216 tasus kassatsioonkautsjoni 100 eurot. Riigikohtu otsuse järgi tagastati kostjale kautsjon 50 eurot ning 50 eurot arvati riigituludesse. Kohus määras kindlaks riigituludesse arvatud kautsjoni 50 euro ulatuses. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
14.Kostjale on osutatud õigusabi tunnihinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Eeltoodud tasumäär on lepingulise esindaja tasuna mõistlik ja põhjendatud. Kohus ei arvestanud kostjale osutatud tunnitasu suuruseks 150 eurot, millele lisandub käibemaks, kuivõrd kostjale ei ole õigusabi sellise tunnihinnaga osutatud. Põhjendatud ei ole arvestada tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks üksnes põhjusel, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb osaliselt rahuldamata. Tunnihind 125 eurot (käibemaksuta) ei ole ebamõistlikult madal. Riigikohus on pidanud mõistlikuks lepingulise esindaja tunnihinnaks mh 120 eurot, mis on arvestatud käibemaksuga ja käibemaksuta (vt Riigikohtu lahend 01.06.2016 nr 3-2-1-39-16).
15.Kostja on kandnud õigusabikulu kokku 19 704.18 eurot (käibemaksuta). Kohus on kostja menetluskulude nimekirjas kajastuvaid lepingulise esindaja toiminguid, dokumentides esitatud väidete sisu ja neile kulunud aega hinnates jõudnud järgmisele seisukohale. Riigikohtu 06.11.2018 otsuse kohaselt jäid vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda, mistõttu ei ole põhjendatud menetluskulude nimekirjas märgitud vastuhagiga seotud kulu (toimingud 26.08.2016, 27.08.2016, 02.09.2016, 04.11.2016, 07.11.2016). Eeltoodud kulu moodustas 13h 27min, summas 1681.25 eurot (käibemaksuta; 13,45 x 125). Arvestades toimingute sisu ja mahtu, pidas kohus ringkonnakohtu 15.01.2018 määruse peale määruskaebuse koostamiseks põhjendatuks kokku 5h (toimingud 26.01.2018 28.01.2018, 30.01.2018) summas 625 eurot (125 x 5). Põhjendatud ja vajalik ei ole kostja 20.04.2018 ja 21.04.2018 toimingutega seotud kulu, kuivõrd Riigikohus ei küsinud hageja 02.04.2018 menetlusdokumendile seisukohta. Eeltoodud kulu moodustas 4h 24min, summas 550 eurot (4,4 x 125). Arvestades toimingute sisu ja mahtu pidas kohus menetluskulude nimekirjas märgitud 22.09–17.10.2018 menetlustoimingutega seotud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 16h, summas 2000 eurot (16 x 125). Kostja on nimekirjas märkinud 30.10.2018 kohtuistungil osalemist kaks korda, mistõttu ei ole 1,5h nimetatud istungil osalemiseks põhjendatud. Ringkonnakohtu 21.12.2018 otsuse peale kassatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulu on põhjendatud 16h ulatuses, summas 2000 eurot (16 x 125). Põhjendatud ei ole menetluskulu hageja esindaja 08.07.2019 e-kirja analüüsimiseks ja suhtlemiseks kliendiga, kuivõrd antud toimingud ei nähtu asja materjalidest. Põhjendatud on hageja kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kokku 11h, summas 1375 eurot (11 x 125). Põhjendatud ei ole menetluskulude nimekirjas 01.10.2019 kuni 07.10.2019 märgitud menetlustoimingud, kuivõrd Riigikohus ei küsinud kostjalt hageja 30.07.2019 vastusele kostja seisukohta. Eeltoodud kulu moodustas 8h 56 min, summas 1116.25 eurot (8,93 x 125). Ülejäänud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulude nimekirjas märgitud kujul.
16.Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja ajakulu 119h 1min, summas 14 877.125 eurot (käibemaksuta; 119,017 x 125). Põhjendatud lepingulise esindaja kulule lisandub riigilõiv 50 eurot. Menetluskulu on põhjendatud ja vajalik kokku 14 927.125 eurot (14 877.125 + 50).
17.Kuivõrd Riigikohus jättis 06.11.2019 otsusega 10% hagi menetlemise kuludest kõigis kohtuastmetes hageja kanda, tuleb hagejal hüvitada kostjale menetluskulu 1492.71 eurot (käibemaksuta; 14 927.125 x 10% = 1492.71). Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Kostja kinnitab, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas asjas. TsMS § 177 lõikest 4 tulenevalt märgib kohus kostja taotlusel, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb
2-16-11216 hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
18.Kohus märkis hageja vastuväidete kohta järgmist. Hageja hinnangul ei ole vastuhagiga seotud menetluskulude arvestamine põhjendatud. Kohus märkis, et ei määra kindlaks vastuhagiga seotud kulusid. Kohus ei pidanud põhjendamatuks kostja korduva tagatise taotluse koostamisega seotud kulu. Taotluse esitamine on menetlusosalise õigus ning ei ole põhjendatud jätta menetluskulu kindlaks määrata põhjusel, et taotlus jäi rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise eelduseks ei ole taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine, vaid selle põhjendatus ja vajalikkus. Eeltoodud seisukoht kehtib ka teiste taotluste kohta, millega seotud kulu ei ole hageja hinnangul põhjendatud, kuivõrd taotlus on jäänud rahuldamata. Lisaks märkis kohus vastuväitele kuludokumentide osas, et kohus ei kohustanud menetlusosalisi esitama kuludokumente ning kohtleb menetlusosalisi selles osas võrdselt. Kostja ei ole taotlenud menetluskulu hüvitamist kahe esindaja osalemise eest ringkonnakohtu istungil. Teiste hageja 10.10.2019 vastuväidete kohta on kohus eelnevalt seisukohta võtnud. Määruskaebus
19.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus rahuldas hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hagejale välja menetluskulud 20 717.64 eurot koos viivisega, ning jättis kostja menetluskulud osaliselt kindlaks määramata. Kostja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt rahuldamata ja määrata hageja menetluskuludena kindlaks mitte rohkem kui 1800 eurot ning määrata kostja menetluskuludena kindlaks 19 704.18 eurot.
20.Maakohus leidis ekslikult, et olukorras, kus hagejal ei ole menetluskulusid ega nende kandmise kohustust tekkinud, on võimalik kulud siiski kindlaks määrata. Õigusabikulude vastaspoole kanda jätmiseks tuleb kohtul tuvastada, et poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus. Hageja on ise esile toonud, et tal tekib kohustus kanda käesolevas asjas lepingulise esindaja kulusid siis, kui saabub tema advokaadibürooga kokkulepitud tulemuse saavutamine ning selline tulemus võib saabuda hetkel Harju Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-18-18916 tehtava lõpplahendi jõustumisel, millega mõistetakse hageja kasuks välja rahaline hüvitis. Kostja viitab lahendile nr 3-2-1-173-15 (punkt 13), leides, et Riigikohtu seisukohtadega vastuolus on maakohtu viited justkui oleks võimalik jõustunud lahendiga väljamõistetud menetluskulusid hiljem alusetu rikastumise sätete alusel tagasi nõuda. Lisaks ei ole see kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Vastavat seisukohta on hageja ja Advokaadibüroo COBALT vahelise tulemustasu kokkuleppe osas ka Tallinna Ringkonnakohus 25.05.2017 tsiviilasjas nr 2-16-11250 tehtud jõustunud otsuses kinnitanud.
21.Lisaks, kuna tulemustasu kokkuleppe tingimus ei ole seotud käesoleva tsiviilasjaga, ei saa selle kokkuleppe alusel tasumisele kuuluvaid summasid pidada käesoleva tsiviilasjaga seotud menetluskuludeks. Vastavat seisukohta on Pärnu Maakohus 22.04.2020 määruse punktis 2 kinnitanud.
22.Hageja menetluskulude nimekirjad ei vasta TsMS § 176 lõikes 5 sätestatud nõuetele, kuna hageja ei kinnitanud, et kõik menetluskulude nimekirjas esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Seaduses nõutud kinnituse asemel on hageja kinnitanud vaid, et kõik menetluskulud on seotud kohtumenetlusega käesolevas asjas.
2-16-11216
23.Hageja selgitused viitavad, et tegelik tasukohustus ei ole selle tekkimisel seotud advokaadibüroo tunnihinna või kulutatud ajaga. Ka seetõttu ei saa hageja menetluskulude nimekirjas esitatud kulusid pidada hageja menetluskuludeks ega ole võimalik hageja nimekirja alusel kindlaks määrata.
24.Lisaks ei pruugi hagejal ka tsiviilasjas nr 2-18-18916 menetluskulude tasumise kohustust tekkida, kuna tasukokkulepe on sõlmitud edasilükkava tingimusega, st ei ole teada, kas tasukohustus tekib või mitte või millises ulatuses.
25.Kohus on hageja lepingulise esindaja kulud ka sisuliselt põhjendamatult suures ulatuses kindlaks määranud, sh kulusid, mis ei ole menetluskuluna kindlaksmääratavad. Nimekirjas on kajastatud 23.08.2016 ja 02.09.2016 toimiku koostamise kulu, milline tegevus ei nõua õigusteadmise olemasolu ning vastavaid kulusid ei saa pidada põhjendatud ja vajalikeks. Seetõttu tuleks hageja menetluskulud 1h osas kindlaks määramata jätta. Samuti tuleks kindlaks määramata jätta korduvate hagi tagamise taotluste esitamisega seonduv ajakulu. Kulunimekirja kohaselt on hageja kulutanud 03.08.2016, 08.08.2016, 16.08.2016, 22.08.2016, 23.08.2016, 24.08.2016, 25.08.2016, 26.08.2016, 26.08.2016 kokku 23,75h. Hageja esitatud hagi tagamise avaldused jäid kõik lõppastmes rahuldamata ning seetõttu tuleks vastavat kulu pidada põhjendamatuks. Kohus vähendas küll osaliselt hagi tagamisega seotud kulu, kuid kostja hinnangul on asjakohatute kulude tema kanda jätmine tervikuna põhjendamatu. Lisaks on kindlaksmääratud õigusteenuse osutamise ajaline maht paisutatud. Nimekirjast nähtub, nagu oleks hageja kandnud käesoleva asjaga seoses kulu 28 085.40 eurot ning talle on osutatud õigusabi 157,3h vältel, mille puhul on tegemist ilmselgelt põhjendamatult suurte kuludega. Põhjendamatult kõrge on ka taotletav tunnitasu (130-190 eurot+km). Riigikohus on pidanud põhjendatuks kuni 153 eurot käibemaksuta.
26.Kohus on ekslikult määranud kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavad kulud käibemaksu sisaldavalt, kuigi kostja taotles menetluskulude hüvitamist käibemaksuta.
27.Lisaks on kohus valesti hinnanud kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning ekslikult kostja kulud taotletust väiksemas ulatuses kindlaks määranud. Mh on kohus jätnud täielikult arvestamata kostja poolt menetluskulude nimekirja punktis 2.2 esitatud selgitused. Nimelt on Advokaadibüroo TRINITI tavapärane tunnitasu kohtumenetluses esindamise eest 150 eurot+km. Riigikohus on pidanud põhjendatuks tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Seega käesolevas asjas kujunes tunnitasu kokkuleppel kliendiga menetluse suure mahu tõttu tavapärasest oluliselt väiksemaks (ja väiksemaks, kui on peetud mõistlikuks Riigikohtu praktika kohaselt). Kostja palus kohtul vastava asjaoluga arvestada ning juhul, kui kohus peaks lugema, et osa tööajast ei ole põhjendatud, arvestama vähendatud töötunnid tunnitasuga 150 eurot+km, kuna on selge, et kostja ja Advokaadibüroo TRINITI kokkuleppe kohaselt on vastav lepingulise esindaja tasu poolte kokkuleppega hõlmatud. Kohtul on TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt kohustus hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tervikuna (st mitte hinnata eraldi, kas tunnitasu on põhjendatud ja kas tunnid on põhjendatud). Seetõttu on põhjendamatu, et olukorras, kus menetlusosalisele on osutatud teenust turutingimustest soodsamatel tingimustel, ei hüvitata tema menetluskulusid siiski tervikuna sõltumata sellest, et kogumis jääb menetluskulude suurus vajalikku ja põhjendatud ulatusse ning sellisesse suurusesse, mis vastab kliendi ja lepingulise esindaja kokkuleppele. Hageja seisukoht
28.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
2-16-11216 Menetluse edasine käik
29.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
30.28.01.2021 esitas hageja vastuseks ringkonnakohtu 21.01.2021 nõudele täiendavad tõendid ja taotluse (täpsustatud 01.02.2021) lahendi täitmise korra kindlaksmääramiseks. Kostja vaidles taotlustele vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab maakohtu määruse osas, milles kohus määras hageja menetluskuludena kindlaks rohkem kui 1800 eurot, samuti osas, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata. Seega osas, milles hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata, samuti osas, milles kostja avaldus rahuldati, on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).
32.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja menetluskulude kindlaksmääramisel suuremas summas kui 1800 eurot (riigilõiv) rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu tuleb määrus vastavas osas tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud 1800 eurot ületavas osas kindlaks määramata. Samuti on määruskaebus põhjendatud osas, milles kohus mõistis hagejalt välja kostja menetluskulud koos käibemaksuga. Määrus tuleb vastavas osas tühistada ja jätta ära viide sellele, et kostjale hüvitatavad kulud sisaldavad käibemaksu. Osas, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jäi osaliselt rahuldamata, on maakohtu määrus põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Määruskaebus kuulub seega rahuldamisele osaliselt.
33.TsMS § 667 lõike 3 teise lause ja § 176 lõike 6 alusel võtab kolleegium tsiviilasja materjalide juurde vastu uute tõenditena kohtu ettepanekul hageja poolt 28.01.2021 esitatud väljavõtte 04.02.2016 kliendilepingust koos hageja 16.02.2017 kinnituskirja ja 28.01.2021 kinnitusega.
34.Ringkonnakohus käsitleb esmalt määruskaebust hageja lepingulise esindaja kulude osas. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus määras põhjendamatult kindlaks ja mõistis kostjalt välja hageja lepingulise esindaja kulud. Õige on kostja seisukoht, et lepingulise esindaja kulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik seda kulu vastaspoolelt välja mõista (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-73-15, punkt 13). Praegusel juhul on tegu nimelt sellise olukorraga, kus hagejal vastavat kohustust ei ole tekkinud ega ole ka alust asuda seisukohale, et selline kohustus tulevikus pigem kindlalt tekiks. Hageja on menetluses avaldanud, et tema ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kokkuleppest tulenevalt on tal edasilükkava tingimusega kohustus tasuda büroole õigusabi eest tasu. Tingimuseks on hagejale kuuluva osaga kostjas seotud väärtuse saamine, sh näiteks kahju hüvitamine. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud nn tulemustasu kokkulepe ei takista kohtul praegusel hetkel menetluskulude kindlaksmääramist. Ringkonnakohtu nõudmisel esitatud 04.02.2016 kliendilepingu muutmise kokkuleppest (punktid (C) ja (D)) nähtub, et hageja kohustus tasuda advokaadibüroole tulemustasu on seatud sõltuvusse hagejale kostjas kuuluva osalusega seoses mistahes tulu saamisest. Hageja toob 28.01.2021 menetlusdokumendis esile, et käesolev tsiviilasi on vaid üks osa vaidluse kogumist, milles
2-16-11216 büroo osutab hagejale õigusteenust. Seega võib tulemus saabuda näiteks ka teise kohtuasja tulemusel. Lisaks märgib hageja, et hetkel on menetluses tema kahju hüvitamise nõue tsiviilasjas nr 2-18-18916, mille käigus võib hagejale tekitatud kahju saada hüvitatud ja mis on kliendilepingu järgi üheks võimalikuks viisiks saavutada kokkulepitud tulemus.
35.Kolleegium märgib, et TsMS-i kohaselt saab vastaspoolelt välja mõista üksnes need kulud, mis on menetlusosalisel tekkinud, st üksnes need kulud, mida pool, kelle kasuks menetluskulude jaotis määrati, ise kandma peab. Eelnevalt viidatud hageja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud tulemustasu kokkuleppe sisu tõlgendades saab asuda seisukohale, et hagejal ei ole praegusel hetkel menetluskulude kandmise kohustust tekkinud ning ei ole ka teada, kas hagejal üleüldse kunagi käesoleva tsiviilasjaga seotud esindajakulu kandmise kohustus tekib. Viidatud kokkuleppes ei ole kulude hüvitamise kohustust seotud konkreetselt ühegi tsiviilasjaga. Eeltoodust tulenevalt on arvestatav võimalus, et vastavat kohustust hagejal ei tekigi. Seega ei saa praegusel hetkel järeldada, et hagejal oleks kulude kandmise kohustus tekkinud või see pigem kindlasti tulevikus mingil ajahetkel tekib. Kohtul tuleb menetluskulude summaarse välja mõistmise küsimus lahendada käesolevas lahendis praeguse ajahetke seisuga. Sellest tulenevalt ei saa kostjalt hageja kasuks hageja lepingulise esindaja kulusid välja mõista.
36.Hageja esitas 28.01.2021 taotluse (täpsustatud 01.02.2021) TsMS § 445 lõike 1 mõistes lahendi täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks, paludes kohustada kostjat tasuma hageja kasuks väljamõistetud lepingulise esindaja kulud tingimusel, et advokaadibüroo on esitanud hagejale arve, mille tasumisele kuuluv summa on väljamõistetud lepingulise esindaja kuludega vähemalt võrdne või suurem ning arvel on märgitud, et see on seotud hagejale osutatud õigusteenusega tsiviilasjas nr 2-16-11216. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võimalik hageja lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine ka taotletud viisil lahendi täitmise korra määramise teel. Arvestades, et esindajakulude hüvitamise kohustus ei ole seotud ühegi konkreetse tsiviilasja lahendamise tulemusega, ei ole vastava kohustuse tekkimine ettenähtav. Lisaks nõustub kolleegium kostjaga, et hageja taotletud viisil lahendi täitmise korra reguleerimine, st kohustuse sidumine advokaadibüroo esitatud arvega, võimaldab hiljem mistahes tasukokkuleppe alusel käesolevale tsiviilasjale viitava arve väljastada.
37.Eeltoodust tulenevalt jäävad hageja taotletud lepingulise esindaja kulud kindlaks määramata. Hagejale kuulub hüvitamisele üksnes riigilõiv 1800 eurot, millest kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista, arvestades menetluskulude jaotust, 90%, s.o 1620 eurot.
38.Järgnevalt käsitleb kolleegium määruskaebust osas, mis puudutab kostja menetluskulusid. Ringkonnakohus nõustub kaebusega osas, et maakohus on ekslikult määruse resolutsioonis mõistnud hagejalt kostja menetluskulud välja koos käibemaksuga. Määruse põhjendustes on kohus märkinud, et kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist ning et hüvitatav summa 1492.71 eurot ei sisalda käibemaksu. Resolutsioonis on aga kohus ekslikult märkinud, et viidatud summa sisaldab käibemaksu. Seega tuleb selles osas määruse resolutsiooni vastavalt muuta.
39.Osas, milles maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suuruse, on vaidlustatud määrus õige ja põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.
2-16-11216 Ringkonnakohus saaks maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus oleks ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustustele piiratuks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui esindaja tunnitasu osas), arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Määruskaebuses on esitatud vastuväited üksnes tunnitasu puudutavas osas, millistele vastuseks märgib kolleegium järgmist. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu puudutavaid väiteid on maakohus määruses käsitlenud ja on neile vastanud. Asjaolust, et kohus ei nõustunud kostja väidetega, ei saa järeldada, et kohus oleks nendega arvestamata jätnud nagu määruskaebuses leitakse. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et kohtul on TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt kohustus hinnata menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust tervikuna (st mitte eraldi seda, kas tunnitasu on põhjendatud ja kas tundide arv on põhjendatud). Riigikohus on korduvalt leidnud, et menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb kohtul teha kaalutlusotsustus nii esindamisele kulunud aja kui ühe tööühiku hinna põhjendatuse ja vajalikkuse osas (vt nt lahend nr 3-2-1-39-16, punkt 13). Eelnevast võib järeldada, et kohtul tuleb eraldi hinnata nii tunnitasu kui õigusabitoimingute ajakulu ning maakohus on praegusel juhul selliselt ka toiminud.
40.Eelnevalt tuvastas kolleegium, et pooltel on menetluskulude hüvitamisel vastastikused rahalised kohustused. TsMS § 445 lõike 1 teise lause alusel tasaarvestab kohus vastastikused kohustused määruse resolutsioonis.
41.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
42.TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Indrek Soots/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.