VT, NSC Investment OÜ, OÜ BLT Holding hagi BLRT Grupp Aktsiaseltsi vastu dividendide väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.11.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BLRT Grupp Aktsiaseltsi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja 1 MG (ik XXXXXXXXXXX) Hageja 2 VK (ik XXXXXXXXXXX) Hageja 3 VA (ik XXXXXXXXXXX) Hageja 4 JH (ik XXXXXXXXXX) Hageja 5 AK (ik XXXXXXXXXXX) Hageja 6 LL (ik XXXXXXXXXX) Hageja 7 TIAN GROUP OÜ (rg-kood 12119091) Hageja 8 VT (ik XXXXXXXXXX) Hageja 9 NSC Investments OÜ (rg-kood 12092295) Hageja 10 Osaühing BLT Holding (rg-kood 12304283) Hagejate esindajad vandeadvokaadid Urmas Volens, Veikko Puolakainen Kostja BLRT Grupp Aktsiaselts (rg-kood 10068499) Kostjate esindajad vandeadvokaat Arne Ots, vandeadvokaadi abi Martin-Johannes Raude
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.11.2016 määrus muutmata.
2.Jätta BLRT Grupp Aktsiaseltsi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.MG, VK, VA, JH, AK, LL, TIAN GROUP OÜ, VT, NSC Investment OÜ, OÜ BLT Holding (hagejad) esitasid 14.08.2014 Harju Maakohtule hagi BLRT Grupp Aktsiaseltsi (kostja) vastu dividendide väljamõistmiseks. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.
2.Kohtuasjas peatati 09.02.2015 menetlus kuni otsuse jõustumiseni asjas nr 2-14-54042, milles vaieldi üldkoosoleku otsuse kehtivuse üle, kus otsustati dividendide väljamaksmine. Nimetatud asjas jõustus kohtulahend 23.05.2016 ja praeguses asjas uuendati menetlus 06.06.2016. Samal kuupäeval esitasid hagejad avalduse hagist loobumiseks. Maakohus võttis 29.11.2016 hagist loobumise vastu ja lõpetas praeguses tsiviilasjas menetluse. Samas määruses märkis kohus menetluskulude jaotuse ja määras kindlaks hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
3.Kostja palus kohtumenetluses osutatud õigusabi eest hagejalt välja mõista kokku 6 251 eurot ja viivise vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 4 (IV köide tl 10-14). Hagejad vaidlesid kostja menetluskuludele vastu ja leidsid, et menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud olid osaliselt ülepaisutatud. Tsiviilasja menetlus piirdus kostja poolt ainult vastuse esitamisega hagile ja asjas ei toimunud ühtegi kohtuistungit ning ei teostatud muid menetlustoiminguid, sest menetluse algstaadiumis peatas kohus menetluse. Tegu ei olnud õiguslikult keeruka hagiga ja sellele vastamisega, sest hagiavaldus lähtus eeldusest, et dividendide maksmise otsus on kehtiv. Otsuse kehtivuse üle vaidlesid pooled teises tsiviilasjas. Põhjendatud kostja esindaja ajakulu hagile vastamiseks ei saanud olla üle 10 tunni. Eelnevale lisaks oli põhjendamatu lepingulise esindaja ajakulu peatamise määrusega tutvumiseks, edastamiseks ja e-kirjade ettevalmistamiseks, sest tegu oli pigem tehnilist laadi tegevustega kui õigusabiga ning nendele tegevustele ei saanud kuluda ka nõnda palju aega. Osaliselt oli põhjendamatu ajakulu menetluse uuendamise taotluse koostamiseks ja täiel määral tuli jätta vastaspoolelt välja mõistmata ajakulu menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamiseks. Tsiviilasja vähest mahukust arvestades oli ülemäärane ka kostja esindajate keskmine tunnitasu suurus 174,55 eurot (käibemaksuta) (IV köide tl 27-28). Maakohtu määrus
4.Maakohus võttis hagist loobumise vastu ja lõpetas asjas nr 2-14-55910 menetluse. Menetluskuludest jättis kohus 35,26% MG kanda, 49,52% VK kanda, 0,14% VA kanda, 0,07% JH kanda, 0,14% AK kanda, 0,13% LL kanda, 11,92% TIAN GROUP OÜ kanda, 1,81% VT kanda, 0,65% NSC Investment OÜ kanda ja 0,36% OÜ BLT Holding kanda. Kohus määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis hagejatelt välja järgmised summad kostja menetluskulude katteks: MG-lt 998,54 eurot, VK-lt 1 402,30 eurot, VA-lt 4,09 eurot, JH-lt 2,05 eurot, AK-lt 4,09 eurot, LL-lt 3,68 eurot, TIAN GROUP OÜ-lt 337,48 eurot, VT-lt 51,13 eurot, NSC Investment OÜ-lt 18,41 eurot ja OÜ BLT Holdingult 10,23 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt mõistis kohus välja viivise seadusjärgses määras. Lisaks rahuldas kohus hagejate taotluse ja määras tagastada hagejatele pool tasutud riigilõivust, s.o 5 250 eurot. Juhindudes TsMS § 165 lg 1 teisest lausest, mõistis kohus hagejatelt kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud, arvestades iga hageja osalemise ulatust. Kostja palus hagejatelt välja mõista menetluskulud 6 251 euro ulatuses koos võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 ettenähtud viivisega alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja menetluskulud koosnesid 27.10.2014 hagivastuse tõlkekulust 70 eurot, hagivastuse lisa 6 saamise kulust 2 eurot ning lepingulise esindaja kulust 6 179 eurot. Avalduse
kohaselt oli kostja esindajad osutanud õigusabiteenust 35,4 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 174,55 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus osutatud õigusabist 30,9 tundi hagi analüüsiks ja vastuse koostamiseks. Arvestades vastuse koostamisega seotud ettevalmistavaid toiminguid, hagi vastuse sisu ja mahtu, leidis kohus, et hagi vastuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 20 tundi. Kohus ei pidanud põhjendatuks nimekirjas eraldi välja toodud ajakulu 09.05.2015 ja 25.05.2016 e-kirja ettevalmistamiseks, kuivõrd need kaasnesid põhitoiminguga ja sisaldusid põhitoimingu aja koosseisus. Menetluskulude nimekirjaga seotud kulu väljamõistmine ei olnud põhjendatud, sest selleks ei olnud vajalikud õigusalased eriteadmised (RKTKm 3-2-1-77-14 p 12, 3-2-1-4-15 p 13). Ülejäänud toimingud ja nendele kulunud aeg oli põhjendatud ning vajalik. Kokku oli kostja esindajate põhjendatud ajakulu 23 tundi. Vajalik oli ka tõlkekulu 70 eurot ja dokumendi saamise kulu 2 eurot ning tuli vastaspoolelt välja mõista. Kuivõrd vaidlus oli keskmise keerukusega, kuigi tõendite rohkuse tõttu mahukam, ei olnud mõistlik keskmine tunnitasumäär 174,55 eurot (ilma käibemaksuta). Pooled on vabad kokku leppima mistahes õigusabi tunnitasu määrades, kuid menetluskulude väljamõistmisel ei peaks ebamõistliku suurusega tunnitasu riski täiel määral kandma menetluskulusid tasuma kohustatud isik, kes ise teise poole tunnitasu määra mõjutada ei saa. Praegusel juhul oli põhjendatud tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega oli kostja põhjendatud menetluskulud kokku 2 832 eurot. Eelnevale lisandus TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõistetud viivis. Tulenevalt TsMS § 150 lg 2 p-st 2 määras kohus hagejatele tagastamisele kuuluvaks riigilõivuks 5 250 eurot, mis tuli kanda Advokaadibüroo NOVE OÜ arveldusarvele. Kostja määruskaebus
5.Kostja esitas määruskaebuse ja palus maakohtu määrus osaliselt tühistada (resolutsiooni p 3), s.o osas, milles maakohus jättis hagejatelt välja mõistmata kostja menetluskulud 3 419 euro ulatuses ja teha tühistatud osas asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus määrus, millega mõista BLRT Grupp Aktsiaseltsi kasuks välja menetluskulud 6 251 eurot vastavalt menetluskulude jaotusele. Alternatiivselt palus kostja maakohtu määrus samas osas tühistada ja mõista hagejatelt kostja kasuks täiendavalt välja 1 254,65 eurot vastavalt menetluskulude jaotusele. Maakohus eksis menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, kuid kohtu kaalutlusotsus ei saa olla meelevaldne. Eriti põhjalikult peab olema põhjendatud väljamõistetavate menetluskulude vähendamine, sest sellega riivatakse põhiseaduse (PS) §-st 25 tulenevat totaalreparatsiooni põhimõtet. Praegusel juhul oli oluline arvestada, et hagejad koostasid kostja aktsionäride üldkoosoleku kohta võltsprotokolli ja nõudsid selle alusel kostjalt 7 430 317,44 euro väljamõistmist. Sellistel asjaoludel oli ebaõiglane, et hagejad peavad hüvitama pahauskse hagi esitamisega kostjale tekitatud kahjust vähem kui poole (2 832 x 100 / 6 251 = 45%). Kohus jättis piisavalt põhjendamata, miks mõistis välja ainult 23 tunnile (mitte 35,4 tunnile) vastava ajakulu ja miks loeti põhjendatuks tunnihind 120 eurot (mitte 174,55 eurot). Hagis nõuti ligikaudu 7,5 miljoni euro väljamõistmist. Sellise suurusega hagisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Veel enam, hagi oli koos lisadega ligi 50 lehekülge ja hiljem esitatud taotlus oli koos lisadega ligi 150 lehekülge. Kostja esitas hagile põhjaliku vastuse, mille sisu põhjendatusele ja vajalikkusele ei teinud kohus mitte ühtegi etteheidet. Vastus koos lisadega oli ligi 200 lehekülge. Kohus ei selgitanud, kuidas oleks kostja pidanud töötama kogu materjali läbi ja koostama selle pinnalt vastuse 20 tunniga.
Eelnevale lisaks ei põhjendanud kohus, miks peaks keskmise keerukusega ja rohkete tõenditega mahukas asjas vähendama lepingulise esindaja tunnitasu 31% võrra. Seda eriti olukorras, kus kohus on ajakulu juba niikuinii vähendanud. Riigikohus on pidanud varasemas praktikas põhjendatud tunnitasuks nii 153 eurot (RKTKm 3-2-1-115-14 p 14) kui 193,20 eurot (RKHKo 3-3-1-82-14, p 28). Hiljutises praktikas on Riigikohus pidanud tsiviilasjades õigusteenuse eest makstavaks keskmist mitteületavaks tunnitasuks 165 eurot (RKTKo 3-2-1-131-16). Isegi kui lähtuda kohtu vähendatud ajakulust (35,4 tunnilt 23 tunnile), oli praegusel juhul tunnitasu põhjendamata vähendamise hind kostja jaoks 1 254,65 eurot (23 x 174,55 - 23 x 120). Edasine menetluse käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustas kostja maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis hagejatelt kostja kasuks välja mõistmata menetluskulud, mis ületasid 2 832 eurot. Maakohtu määrust ei vaidlustatud osas, milles kohus võttis vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse, määras kindlaks menetluskulude jaotuse, mõistis hagejatelt välja kostja menetluskulude katteks 2 832 eurot, kohustas hagejaid tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lõikes ettenähtud ulatuses kuni kohustuse täitmiseni ja määras tagastamisele kuuluva riigilõivu. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust vaidlustatud osas. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 3-2-1-115-14 p 11; RKTKm 32-1-43-10 p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks rohkem aega või kohtu hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu oli mõnevõrra väiksem kostja poolt hinnatust. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindajate töö mahtu ning jõudnud tehtud toimingute ajakulu osas järeldustele diskretsiooni valesti kohaldamata ja piire ületamata. Kohtu siseveendumuse kujunemine on loogiline ja jälgitav. Õige on kostja viide menetluskulude kontekstis PS §-le 25, mis sätestab, et igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Kuid siinkohal tuleb tähele panna, et menetluskulu hüvitamine toimub kohtumenetluses menetluskulu väljamõistmise teel menetlusseadustikus määratletud tingimustel ja korras.
Põhjusel, et menetluskulu, iseäranis õigusabikulu väljamõistmine on oluliselt kaugenenud totaalreparatsioonist, piiravad vastavad normid hüvitispõhiõigust, olles samas vajalikud kaitsmaks teisi menetlusosalisi liiga kõrgete majanduslike riskide eest kohtumenetluses. Vastuseks määruskaebuse väitele, et suuremat ajakulu hagi vastuse koostamisele põhjendab nõude suurus (7,5 miljonit eurot), mistõttu ei saanud hagisse suhtuda kergekäeliselt, märgib ringkonnakohus järgmist. Asjaolu, kui suur on hagihind, ei mõjuta üldjuhul kohtu hinnangut põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kohta. Kohus arvestab, et advokaat kohtleb ülesande täitmisel kõiki isikuid võrdselt. Tema osutatud õigusteenus on asjatundlik ja põhineb tehiolude, tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel, sõltumata hagihinnast või muudest kõrvalistest asjaoludest. Viimaks selgitab ringkonnakohus, et kohus võtab seisukoha lepingulise esindaja põhjendatud ja vajaliku tunnitasu osas lähtudes igast kohtuasjast eraldi. Tõepoolest on kohtupraktikas tunnustatud ka oluliselt kõrgemaid õigusabi osutaja tunnitasusid ja neid vastaspoolelt välja mõistetud ning summad on ulatunud ka tunnitasuni, millega kostja esindajad teenust osutasid, kuid seda olukorras, kus asi on keskmisest keerulisem või mahukam. Maakohus on piisavalt põhjendanud oma seisukohta, miks on praegusel juhul kohane õigusabi osutaja tunnitasu just 120 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka nimetatud osas diskretsioonipiire ületanud. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.