Muud › Muud hagiasjad

2-05-15609 sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 350 (kolmsada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358. Asjaolud Eesti Energia Aktisaselts on esitanud Harju Maakohtule hagi E.H. vastu võlgnevuse 11 512.70 krooni nõudes. Hagiavaldus koos lisadega on kostja miniale 13.09.2005 kostjale edasiandmiseks kätte antud. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 28 lg 7 kohaselt loeti kohtukutse kätteantuks ka siis, kui see oli allkirja vastu kätte antud adressaadiga koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele. Kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 05.10.2005. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja vastanud ei ole. Teda on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul kuni õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Elektrituruseaduse (EITS) § 68 lg 1 p 3 kohaselt on elektrienergia ja võrguteenuste kasutamine omavoliline kui mõõteseadme plomm või taatlusmärgis või mõõteseadmele juurdepääsu või selle toimimise mõjutamist takistav või toimimist jäädvustav seade kõrvaldatakse või rikutakse. EITS § 68 lg 2 kohaselt hüvitab turuosaline võrguettevõtjale ja müüjale omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja omavoliliselt kasutatud võrguteenuste maksumuse ning elektrienergia ja võrguteenuste omavolilise kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud mõistlikud kulutused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda selle täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on varustanud kostjat elektrienergiaga aadressil xxx ja kostja on elektrienergiat tarbinud. Poolte vahel kirjalikku lepingut sõlmitud ei olnud. Hageja luges kostjaga lepingu sõlmituks, kuna kostja konkludentselt asus hagejaga lepingulistesse suhetesse. Kostja tahet astuda hagejaga lepingulistesse suhetesse väljendab asjaolu, et kostja, maksetingimusi teades, alustas elektrienergia tarbimist. 16.12.2003 sõlmisid hageja ja kostja elektrienergia müügilepingu nr 2626850116-1 kirjalikult. Eelnevalt kontrollisid hageja töötajad kostja käsutuses oleva eramu elektrienergia mõõtesüsteemi. Kontrollimisel selgus, et peakaitse on plommimata, elektriliste koormuste olemasolu elektriarvesti seisis (ei mõõtnud tarbitavat elektrivoolu), elektriarvestil puudusid

2-05-15609 plommid, sh. taatlusplommid ja elektriarvesti oli rikutud. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 16.06.2003 määrusega nr 107 kinnitatud „Omavoliliselt kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning omavoliliselt kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“ alusel koostas hageja arvestused omavoliliselt kasutatud elektrienergia ja võrguteenuste mahu ning maksumuse kohta. Hageja esitas kostjale 03.05.2004 omavoliliselt kasutatud elektrienergia eest arve summas 11 512.70 krooni. Kostja ei ole esitatud arve eest tasunud. Hageja on püüdnud jõuda kostjaga kokkuleppele edastades kostjale arveid ja pretensioone elektrienergia tarbimise eest. Kostja ei ole hageja pretensioonidele reageerinud. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-is sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS-i § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel tuleb kohtukuludena kostjalt välja mõista 1 050 krooni riigilõiv hageja kasuks ning 20.70 krooni postikulud riigituludesse.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.