Tsiviilasi nr. 2-05-13817
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Inge Põlma
Otsuse teatavakstegemise
13. veebruar 2006 a. Raplas kohtukantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviilasja number
2-05-13817
Hagi ese Menetlusosalised
Kohustuse täitmise nõudes OÜ R Esindaja: vandeadvokaat P P KU Esindaja: vandeadvokaat V V ja vandeadvokaadi vanemabi K R-S
Kohtuistungi toimumise aeg
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt R KU kasuks viimase poolt kantud menetluskulude katteks 8600 (kaheksa tuhat kuussada) krooni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil
Asjaolud ja hageja nõue 18.03.1994 a sõlmisid pooled lepingu, mille kohaselt kohustus hageja kostja tellimusel ehitama xxx asuva elamu /tl 6-7/. Kostja kohustus elamu ehitamise eest hagejale tasuma 172 000 krooni, millest 400 000 krooni tuli tasuda 50 päeva jooksul lepingu sõlmimisest ja ülejäänud summa 80 päeva jooksul elamu valmimisest. Lepingu p 4.2 oli kokku lepitud, et objekti valmimise ajaks loetakse vastuvõtukomisjoni akti vormistamise kuupäev. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, mida tõendab 08.08.1995 a vormistatud elamu vastuvõtukomisjoni akt /tl 8-9/. Kostja oma lepingulist kohustust nõuetekohaselt täitnud ei ole. Hagejale on lepingu hinnast tasutud üksnes 548 000 krooni ning käesoleva ajani tasumata on 172 000 krooni. Hageja taotleb nimetatud summa väljamõistmist kostjalt, toetudes TsK § 355. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistaja ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja võtab õigeks, et poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt oli elamu ehitusmaksumuseks määratud 720 000 krooni. 1994 a algul otsustas AS J ehitada viis elamut hinnaga mitte üle 500 000 krooni. Parim pakkumine tuli hagejalt, kes lubas elamud valmis ehitada keskmise hinnaga 400 000 krooni. Esialgne leping sõlmiti 14.04.1994 a AS J ja hageja vahel /t.l.19/ kolme maja ehitamiseks kogumaksumusega 1532 krooni. Üks neist oli kostjale kuuluv elamu xxx, mille projekteerimisel palus kostja arvestada võimalusega ehitada maja lõunapoolsesse külge välibassein. 1994 a märtsikuus pakkus projekteerija, so hageja, et bassein võiks asuda maja sees, mis tõstnuks elamu hinna 480 000 kroonini. Elamu ehitamise käigus tõstis hageja korduvalt ehituse hinda, lõpuks 720 000 kroonini eelkõige basseiniga seotud tööde tõttu. Teiste majade hind jäi 420-440 000 krooni piiridesse. Kõik kolm maja pidid valmima 1994 aastal. Kaks xxx tänaval paiknevat elamut valmisid tegelikult alles 1996 a juunikuus. Kostjale kuuluv elamu pidi lepingu kohaselt valmima hiljemalt 18.juuliks 1995 a. Vastuvõtuakt allkirjastati K P palvel 08.08.1995 a, kuigi basseiniga seonduvad tööd olid suures osas teostamata. Elamu vastuvõtuga sellisel kujul nõustus kostja seetõttu, et vastasel juhul ei oleks hageja lepingu p 3.4 tulenevalt üldse elamu ehitamise eest raha saanud. 1995 a tegi kostja hagejale ettepaneku, et tasub elamu ehitamise eest 548 000 krooni ja teeb basseinitööd ise lõpuni. Kostja tasus hagejale 21.09.1995 a 400 000 krooni /tl 67/ ja 17.10.1995 a 148 000 krooni /tl 68/. Kostja poolt pakutud hind, so 548 000 krooni, koosnes elamu esialgsest maksumusest 480 000 krooni, millele lisandus 68 000 krooni valmisehitatud kommunikatsioonide eest. Kuna hageja kostja pakkumist ei vaidlustanud, oli kostja veendunud, et hinnas oli kokku lepitud. 5 aastat hiljem, so 21.06.2000 aastal sai kostja hagejalt ootamatult arve 849 600 krooni tasumiseks xxx elamu ehitustööde eest /tl 20/. 14.07.2000 a teatas kostja hagejale, et temapoolsed kohustused on täidetud /tl 21/. Oma kirjale kostja vastust ei saanud. Veel 5 aastat hiljem, so 17.05. 2005.a. tegi hageja kostjale pankrotihoiatuse, nõudes nüüd 12 606 000 krooni tasumist, millest kostja väidetav põhivõlg moodustas 720 000 krooni /tl 22/. Kostja leiab, et hagejal ei ole 1995 aastast alates nõudeid tema vastu. Kuna hageja poolte vahel sõlmitud lepingut nõuetekohaselt ei täitnud, tehti sellest tulenev tasaarvestus, mida hageja ka 10 aasta jooksul on aktsepteerinud. Kohtu seisukoht ja põhjendused
Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud leping /tl 6-7/, mille p 3.1 kohaselt kohustus hageja ehitama valmis eramu ja andma selle hiljemalt 18.07.1995 a tellijale, so kostjale üle ning lepingu p 5.1 kohaselt oli objekti maksumuseks 720 000 krooni. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on hagejale tasunud 17.oktoobriks 1995 a xxx eramu eest kokku 548 000 krooni, ning selles, et eramu 1.korruse halli projekteeritud sisebassein /tl18/ jäi hageja poolt valmis ehitamata. Kostja on seisukohal, et ta hagejale xxx eramu ehitustööde eest võlgu ei ole. Kuna hageja ei suutnud eramut lepingus näidatud tähtajaks üle anda ning lisaks sellele jäi valmis ehitamata eramu siseruumidesse projekteeritud bassein, tegi kostja 1995 a sügisel vastava tasaarvestuse ning maksis hagejale lepingus kokkulepitust vähem. Hageja tasu vähendamisele vastuväiteid ei esitanud ega lõpetanud ka basseini ehitustöid, mistõttu luges kostja kokkuleppe sõlmituks. Hageja ei kinnita ega lükka ümber eelkirjeldatud suulise kokkuleppe olemasolu, kuid on seisukohal, et basseini valmisehitamine ei kuulunud tema kohustuste hulka - „oli leping, et teen basseinisüvendi“ /tl101/. Hageja väidetel oli ta kuni hagi esitamiseni seisukohal, et kostjale kuuluva eramu ehitamise eest ei ole talle midagi makstud. Kuna mõlema makse /tl 67,68/ teostajaks oli AS J, kustutanud hageja saadud rahaga viimase võlga. Esitatud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus usaldusväärseks kostja poolt antud seletuse, mille kohaselt vähendati 1995 a sügisel, peale elamu vastuvõtuakti koostamist lepingus kokkulepitud hinda ja seda eelkõige seetõttu, et elamu 1.korruse hallis paiknevat basseni ei suutnud töövõtja valmis ehitada. Kostja väidet, et xxx paikneva elamu maksumus suurenes 720 000 kroonini eelkõige halli projekteeritud sisebasseini tõttu, kinnitab 14.04.1994 a /tl19/ sõlmitud esialgne leping, millest nähtuvalt oli ehitatavate elamute keskmiseks maksumuseks 511 000 krooni. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.1 kohaselt /tl 6/ kohustus ehitaja eramu valmis ehitama ja üle andma vastavalt dokumentatsioonile. Eramu põhikorruse plaani /tl 18/ kohaselt paikneb elamu hallis sisebassein. Antud asjas puuduvad tõendid, millised kinnitaksid hageja väidet, et sisebasseini suhtes olid pooltel lepingu sõlmimisest alates teistsugused kokkulepped, so ehitaja kohustus kaevama vaid basseinisüvendi. Seega oli tellijapoolne ettepanek hinna alandamiseks õiguslikult põhjendatud ning hagejal - arvesse võttes lepingu p.3.1 ja 3.4 - igati mõistlik see vastu võtta. Sellise kokkuleppe olemasolu kinnitab hageja hilisem käitumine ning tema raamatupidamise aruanded aastatest 1996 ja 2000 /tl 24-35/, millised kostja võlgnevust ei kajasta. Hagejale tasuti xxx elamu ehitamise eest 17.oktoobriks 1995 a kokku 548 000 krooni. Maksekorraldustele märgitud selgituste /tl 67,68/ tõttu ei saanud hagejale olla teadmata, mille eest nimetatud maksed teostati. Eeltoodu tõttu jäävad arusaamatuks hageja ootamatud nõuded kostja vastu 21.06.2000 a /tl 20/ ja 17.05. 2005 a /tl 22/, kus viimaselt nõutakse võlga summas 720 000 krooni. Õige on hageja seisukoht, et võla mittekajastamine raamatupidamisandmetes ei tõenda iseenesest selle olemasolu või puudumist. Koosmõjus teiste tõnditega kinnitab aga kostja vande all antud seletus, et hagejal ei ole tegelikult 1995 a alates kostja vastu nõuet. Tulenevalt TsMS ja TsMS rakendamise seaduse § 3 tuleb kõnesoleva asja menetluskulude jaotamisel ja kindlaksmääramisel kohaldada enne 1.01.2006 a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja 61 lg 1 p 1 sätteid.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.