lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-166-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 09.02.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-166-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
09.02.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1005
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-166-05 Määruse kuupäev Tartu, 9. veebruar 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik Kohtuasi S.K hagi kohtutäitur E.V, OÜ B, AS-i E ja A.K vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks ning A.K vastuhagi S.K vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2005. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-2/1337/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E.V erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 16. jaanuar 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Jätta E.V erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2005. a määrus tsiviilasjas nr 22/1337/05 muutmata.
2.Arvata kautsjon riigituludesse.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.22. detsembril 2003. a esitas S.K hagi kohtutäitur E.P (alates 31. augustist 2004. a V) vastu
17.septembril 2001. a toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ning omandiõiguse tunnustamiseks. 12. mail 2004. a esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, milles palus kaasata protsessi kostjana A.K. 4. juuni 2004. a määrusega kaasas Tallinna Linnakohus sissenõudja OÜ P õigusjärglase OÜ B kostjana menetlusse. 19. juulil 2004. a esitas A. K vastuhagi S K vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. 24. jaanuari 2005. a määrusega kaasas linnakohus protsessi kolmanda isikuna arvamuse andmiseks Tallinna linna. 20. mai 2005. a eelistungil esitas kohtutäitur E. V kohtule vastuhagi S. K, OÜ B ja AS-i E vastu 77 261 krooni 31 sendi väljamõistmiseks ja taotluse AS-i E protsessi kaasamiseks kostjana. Kohtutäitur palus kohustada nimetatud isikuid tagastama kohtutäiturile 17. septembri 2001. a enampakkumiselt saadud raha. Kui enampakkumine tühistatakse, siis peavad kostjad raha tagastama. Seega oleks otstarbekas põhihagi ja vastuhagi menetleda koos, kuna see võimaldab asja õigemat ja kiiremat läbivaatamist. Täitemenetlust saaks algatada kohe, ilma et peaks algatama uusi tsiviilasju kostjatelt raha tagasinõudmiseks.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.2. juuni 2005. a määrusega keeldus Tallinna Linnakohus kohtutäitur E. V vastuhagi vastuvõtmisest vastuhagina, kuna vastuhagiavaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 153 sätestatud vastuhagi tingimustele. TsMS § 153 punkti 3 järgi võtab kohus vastuhagi menetlusse, kui vastuhagi ja põhihagi on vastastikuses seoses ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja kiiremat ja õigemat läbivaatamist. Praegusel juhul on küll olemas põhihagi ja vastuhagi vahel vastastikune seos, kuid nende ühine läbivaatamine asja kiiremat ja õigemat läbivaatamist ei võimalda. Ei saa ka eeldada, et S. K, OÜ B ja AS E ei täida vabatahtlikult võimalikust põhihagi rahuldavast kohtulahendist ja seadustest tulenevaid kohustusi.
3.E. V esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse. Linnakohus on ebaõigesti leidnud, et vastuhagi ja hagi ühine läbivaatamine ei võimalda asja kiiremat ja õigemat läbivaatamist. Põhihagi võimalik

rahuldamine enampakkumise tühistamisega ei lahenda tsiviilvaidlust tervikuna, kuna lahendamata jäävad enampakkumisest tulenevad rahalised nõuded, mille rahuldamiseks peab apellant vastuhagi vastuvõtmata jätmise korral esitama hagid eraldi menetluses. Tunnustushagi esitamise eesmärgiks ei ole enamasti õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, vaid tehingu järgi saadu tagastamine. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

4.Tallinna Ringkonnakohus jättis erikaebuse rahuldamata. Vastuhagi menetlusse võtmise alused sätestab TsMS § 153, mille kohaselt võtab kohus vastuhagi menetlusse, kui vastuhagi on suunatud põhihagi tasaarvestamisele (p 1), kui vastuhagi välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise (p 2) ning vastuhagi ja põhihagi vahel on vastastikkune seos ja nende ühine läbivaatamine võimaldab asja õiget ja kiiremat läbivaatamist (p 3). E. V vastuhagi puhul ei ole täidetud mitte ükski vastuhagi vastuvõtmise tingimus. OÜ B ja AS E on menetluses kostjad. Seega puudub seadusest tulenev alus nende vastu vastuhagi esitamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

5.E. V esitas Tallinna Ringkonnakohtu 9. septembri 2005. a määruse peale erikaebuse, milles palub linnakohtu ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja teha uue määruse. Tuginedes TsMS § 151 lg-le 1, on ringkonnakohus jätnud õigesti jõusse vastuhagide vastuvõtmisest keeldumise OÜ B ja AS-i E vastu, kohaldanud seda aga vääralt S. Ki suhtes. S. K on asjas hageja. Ringkonnakohus ei ole arvestanud TsMS § 75, mis lubab hagi esitada ühiselt mitme kostja vastu, kuid iga hageja või kostja esineb protsessis teise poole suhtes iseseisvalt. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg-t 6 koosmõjus TsMS § 302 lg-ga 9 ning jätnud vastamata kassaatori väidetele S. K vastu esitatud vastuhagi vastuvõtmiseks eelduste olemasolu kohta.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

6.Tsiviilkolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks.
7.Kohtutäitur E. V on enampakkumise kehtetuks tunnistamise nõude menetluses esitanud enda nimel vastuhagi enampakkumise võimaliku tühistamise korral enampakkumisest saadud raha tagastamiseks. Kolleegium on seisukohal, et sellise vastuhagi esitamiseks puudub kohtutäituril õigustatud huvi. Kui kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks, siis vastavalt alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva täitemenetluse seadustiku (TMS) § 98 lg-le 4, kui omandaja on tasunud enampakkumise hinna ning sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjustel omandit ei tekkinud, võib omandaja esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Nõudeõigus kuulus enampakkumise kehtetuks tunnistamise järel ka enne 1. jaanuari 2006. a asja uuele omanikule (vt Riigikohtu 17. mai 2005. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-49-05 (RT III 2005, 18, 191)), seega A. K, mitte kohtutäitur E. V.
8.Kohtutäituri vahendusel täidetakse võlgniku kohustust sissenõudjale. Tallinna Linnakohtu menetluses olevas S.K hagis kohtutäitur E.V, OÜ B, AS-i E ja A.K vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks ja omandiõiguse tunnustamiseks ning A.K vastuhagis S.K vastu omandiõiguse tunnustamiseks ja asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest tehtav kohtulahend kehtib hageja ja kostjate vahelises suhtes.

Riigikohus on oma 24. detsembri 2002. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-02 (RT III 2003, 2, 25) leidnud, et riik on andnud sissenõudja käsutusse võimaluse nõuda tasumata võlg sisse täitevorgani, st (kohtu)täituri kaudu. Täitur korraldab avaliku menetluse - täitemenetluse - ja annab sellest saadud raha sissenõudjale üle. Kui kohus teeb otsuse enampakkumise kehtetuks tunnistamise kohta, ei tulene sellest, et kohtuotsuse, seega enampakkumise kehtetuks tunnistamisest tulenevad nõuded, peaks täitma kohtutäitur E. V.

9.Kolleegium peab vajalikuks märkida, et ekslik on erikaebuse väide, mille kohaselt tunnustushagi esitamise eesmärgiks ei ole üldjuhul õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine, vaid tehingu järgi saadu tagastamine. Nimetatud hagi esitatakse eelkõige õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, hagi üheks kaugemaks eesmärgiks võib olla ka tehingu järgi saadu tagastamine (vt Riigikohtu 2. novembri 2005. a tsiviilkolleegiumi otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-05 ( RT III 2005, 38, 371), 1. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-05 (RT III 2005, 22, 224), 26. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-39-05 (RT III 2005, 15, 155); 3. märtsi 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-04 (RT III 2004, 8, 90)). Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Jaak Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.