Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

riigilõiv 7 750 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900078583;

-

õigusabikulud 10 903 (kümme tuhat üheksasada kolm) krooni 20 senti Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2800049900.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hageja nõue

on

II Kostja 1 vastus

müüdava vara andmed, ostja nimi ja isikukood, parima pakkumise hind, tasumise viis ja tähtaeg, asja üleandmise tingimused).

III Kostja 2 vastus

AS Kohtla-Järve Soojus ees, kuid ei nähtu, millisel kuupäeval ja kellaajal hageja võlgnevuse tasus. Kostja viibis enampakkumisel 13.11.2007. a ning kella 10.00-ks, mil algas enampakkumine, ei olnud hageja kohtutäiturit teavitanud asjaolust, et ta on võlgnevuse tasunud. Enampakkumine viidi läbi teadmises, et AS Kohtla-Järve Soojus nõue rahuldatakse võlgniku vara müügist.

IV Kompromissläbirääkimised

V Kohtuistung

abikaasa nõusolek vara müümiseks, (6) enampakkumine viidi läbi vallasasja enampakkumise reeglite kohaselt.

VI Kohtu põhjendused

kohtutäitur 50 000 krooni (tl 97). Täitetoimikus puuduvad andmed selle kohta, et arestimise akt oleks võlgnikule kätte toimetatud.

akti

alusel

on

30.12.2005. a on kohtutäitur esitanud kinnistusosakonnale avalduse käsutamise keelumärke seadmiseks korteriomandile Xxx TMS § 64 -22 alusel. Keelumärge kanti kinnistusraamatusse 18.01.2006. a (tl 91-92). 10.01.2006. a on kohtutäitur koostanud teate, mille kohaselt võlgnikku teavitatakse täitetoimingust – 19.01.2006. a kell 13.00 kohtutäituri büroos toimuvast vara (Xxx KohtlaJärve) arestist (tl 94). 25.01.2006. a arestis kohtutäitur võlgnikule L.A.`ele kuuluva kinnisasja asukohaga Xxx Kohtla-Järve linn, arestimise aktist nähtub, et akti koostamise juures viibisid 2 manukat, võlgnik ja sissenõudja esindaja kohal ei viibinud. Kinnisasja hinnaks määras kohtutäitur 50 000 krooni (tl 97). Täitetoimikust ei nähtu, et võlgnikule on 10.01.2006. a teade ning 25.01.2006. a kinnisasja arestimise akt kätte toimetatud. TMS § 75 lg 1 (* TMS viidetes arvestab kohus täitetoimingu tegemise ajal kehtinud TMS redaktsiooni) kohaselt asja arestimise kohta koostab kohtutäitur akti, mille vormi kehtestab justiitsminister määrusega ning lg 4 kohaselt kui võlgnik ei viibinud arestimise

juures, toimetatakse talle arestimisakt kätte. Sel juhul loetakse vara arestituks akti kättetoimetamisest alates. TMS § 142 lg 1 kohaselt kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. TMS § 145 lg 1 sätestab, et pärast kinnisasja arestimisakti koostamist saadab kohtutäitur viivitamata kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur ei ole kinnisvara arestimise akti hagejale kätte toimetanud. Kuigi kohtutäitur on avaldanud 16.10.2007. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate (tl 63) hagejale kuulunud korteriomandi arestimise kohta, ei nähtu nimetatud teatest, millal loetakse arestimisakt hagejale kättetoimetatuks. Seetõttu leiab kohus, et vara arestimise kohta teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes ei ole piisav, et lugeda arestimisakt hagejale kätteantuks. Kuna asjas pole tõendamist leidnud, et arestimisakt oleks võlgnikule (hagejale) enne 13.11.2007. a enampakkumise toimumist kättetoimetatud, siis ei saa lugeda vara arestituks. Vara arestimise akti võlgnikule kättetoimetamise peamisi eesmärke on võimaldada võlgnikul esitada kaebust täitetoimingu peale ning teavitada kohtutäiturit kolmandate isikute õigusest varale (vastuväide kinnisasja kuulumisest abikaasade ühisvarasse, TMS § 75 lg 5; abikaasa võimalus esitada arestist vabastamise hagi, TMS § 222). TMS § 217 lg1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti ning lg 6 kohaselt kui menetlusosaline ei esita lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Kohus ei nõustu kostja 1 seisukohaga, et arestimine muutus kehtivaks kinnistusraamatusse keelumärke seadmisega TMS § 148 alusel. Keelumärke registrisse kandmine enne täitmisteate kättetoimetamist või enne arestimist on sätestatud TMS § 145 lg 4 (sundtäitmise eesmärgi saavutamise ohustamise juhul). TMS § 148 lg 1 kohaselt arestimine loetakse kehtivaks ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud, või ajast kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Nimetatud sätet tuleb mõista nii, et arestimine muutub kehtivaks keelumärke kandmise ajast, kui keelumärge seatakse ajaliselt varem, kui akt kätte toimetatakse. Kohus leiab, et kohtutäituri poolt TMS § 75 lg 4 nõuete täitmata jätmine kahjustas hageja kui täitemenetluses osaleva võlgniku õigusi sedavõrd, et see on käsitletav TMS § 55 p 4 ja 223 lg 1 alusel tühise arestimisena.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur pidanuks saama hageja abikaasalt nõusoleku korteriomandi müügiks ning kelle kohustus on selgitada välja omandi kuuluvus. Kohus ei nõustu kostjatega, et TMS ei näe ette võlgniku kinnisvarale sissenõude pööramisel abikaasa nõusoleku saamist ning et kohtutäitur saaks tugineda TMS § 13 lg 1 sätestatud eeldusele, kuna kinnistusraamatusse on omanikuna kantud ainult üks abikaasa (võlgnik). TMS § 13 lg 1 kohaselt, abikaasa vara suhtes toimuva täitemenetluse sissenõudja kasuks eeldatakse, et võlgnikust abikaasa valduses olev või abikaasade kaasvalduses olev vallasasi on võlgnikust abikaasa omandis. Kohtutäitur võib nimetatud asja arestida ja müüa. Eeltoodust tuleneb, et eeldus kehtib vaid võlgnikust abikaasa valduses oleva vallasvara kohta, sedagi TMS § 13 lg 1 viimases lauses (lahus elavad abikaasad) ja lg 2 (olemuselt isiklikuks kasutuseks sobiv asi) sätestatud erisustega. Perekonnaseaduse (PkS) § 18-1 ja TMS § 14 lg 1 ja lg 2 kohaselt tuleb ühisvara jagada enne sellele sissenõude pööramist või sissenõude pööramisel abikaasade ühisvarale peab olema võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek või mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kuigi asjaõigusseaduse § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, on võimalik, et PkS § 14 lg 1 alusel on abikaasade varalised suhted erinevad sellest, mis kajastub kinnistusraamatus. Kui erinevalt kinnistusraamatu kandest on vara, millele sissenõue pöörati, abikaasade ühisvara, tuleb ühisvara jagada hoolimata sellest, et kinnistusraamatusse on kantud vaid üks abikaasadest. Kohtuotsuse punktis 21.2 viitas kohus TMS § 75 lg 5, mis sätestab, et kui võlgnik või sissenõudja, kes viibisid vara arestimise juures, ei teinud avaldusi ega märkusi arestitava vara kohta, ei ole neil õigust kaevata akti ebaõige koostamise peale ega hiljem akti ebaõigsusele tugineda (nimetatud sättele vastas varasema TMS § 64-10 lg 5). Asja materjalidest nähtub, et korteriomand Xxx on abikaasade ühisvara (tl 149-151) ning abikaasade osad ühisvaras ei ole kindlaks määratud. Asja materjalidest ei nähtu, et hageja abikaasa oleks andnud nõusolekut korteriomandi müümiseks enampakkumisel, samuti ei nähtu, et sissenõudja oleks esitanud kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks (TMS § 14 lg 2). Õige on kohtutäituri väide selle kohta, et võlgnik peab kohtutäiturile andma oma vara kohta teavet, mida kohtutäitur seoses täitemenetlusega vajab (TMS § 59 lg 1). Samas on ka kohtutäitur kohustatud koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Nimetatud nõue on sätestatud TMS §-s

Asja materjalidest nähtub, et sissenõudja on avalduse täitemenetluse algatamiseks esitanud 24.11.2005. a, avaldusele on märgitud „nõue täita eelkõige võlgnikule kuuluva vara müügist võla katteks“ (tl 66). Nõude suurus on 19 438,44 krooni. AS Kohtla-Järve Soojus tõendist (tl 6) nähtub, kuidas on kohtuotsust täitemenetluses täidetud: 18.06.2003. a on laekunud 660 krooni (endine kohtutäitur M.Moldau), 12.08.2003. a, 23.09.2003. a ja 25.11.2003. a a` 367 krooni (kokku 1 101 krooni, M.Moldau); 25.11.2003. a 367 krooni (K.Maalman), 04.12.2003. a 367 krooni (K.Maalman), 15.12.2003. a 367 krooni (K.Maalman), 07.09.2007. a 606 krooni (K.Maalman), 04.10.2007. a 606 krooni (K.Maalman), 06.11.2007. a 606 krooni (K.Maalman). Hagiavalduse kohaselt peeti hageja pensionist kinni 50% pensionist kinnipidamise 17.04.2007. a akti alusel (vt tl 117). Kohus nõustub kostjatega selles, et TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Võlgnikule kuuluva kinnisasja müük enampakkumise teel on sätestatud TMS 8-ndas peatükis, seega võlgniku vara müük täitemenetluses on seadusega lubatud abinõu. Täitemenetluses tuleb arvestada sissenõudja huvidega ning täitemenetlus peab olema tõhus (samas ei tohi täitemenetlus rikkuda võlgniku õiguseid). Kohus ei nõustu kostja 1 väitega, et võlgniku sissetulekust peeti igakuuliselt võla katteks kinni 606 krooni, see sissenõudjat ei rahuldanud ja ta soovis nõude rahuldamist võlgniku vara arvelt. Asja materjalidest ei nähtu et sellist soovi oleks sissenõudja täitemenetluse ajal avaldanud (peale võlgniku pensionist igakuiste maksete laekumisel võla katteks, vt ka tl 137-138). Kuigi täitemenetluses puudub proportsionaalsuse mõiste, tuleb ka täitemenetluses arvestada sellega, et täitemenetluses võlgniku eluruumi müük on viimane vahend, kui täitemenetluses pole võimalik nõuet rahuldada võlgniku sissetulekust või vallasvarast. Nimetatud seisukoht põhineb TMS §-l 84 lg 3, mis sätestab võlgniku enampakkumisest teavitamise täitekutsega. Enampakkumisest teatamise peamine eesmärk on anda võlgnikule viimane võimalus võlg enne enampakkumist tasuda või osaleda enampakkumisel ning vältida nõnda asja välja minekut võlgniku omandist. Asja materjalidest nähtub, et võlgnikule ei olnud enampakkumise kuulutuse sisust vähemalt 10 päeva enne enampakkumist teatatud (TMS § 84 lg 3, tl 105-106). Täitetoimikust ei nähtu, et enampakkumisest oleks teavitatud ka sissenõudjat (TMS § 84 lg 3, 87 lg 1). 09.11.2007. a on kohtutäituri poolt võlgnikule saadetud teade, et võlgnik tagaks enampakkumisel müüdava varaga tutvumise ajaks ligipääsu müüdavasse korterisse 12.11.2007. a (üks päev enne enampakkumist) ning et enampakkumine toimub 13.11.2007. a (tl 108). Teatel on märge kättesaamise kohta, kuupäev 12.11.2007. a (üks päev enne enampakkumist) ning võlgniku allkiri (tl 108). Hagiavaldusest, hageja selgitustest ning täitetoimikust (tl 86 p) tuleneb, et hageja käis kohtutäituri büroos 17.10.2007. a ja viimast korda enne enampakkumist 09.11.2007. a.

Asja materjalidest nähtub, et hageja (hageja abikaasa) tasus võlgnevuse jäägi otse võlausaldajale – AS-le Kohtla-Järve Soojus enampakkumise toimumise päeval – 13. novembril 2007. a (tl 6), võla jääk summas 17 620,50 krooni tasuti kell 10.16 (tl 162). TMS § 97 lg 1 kohaselt enampakkumine lõpetatakse, kui võlgnik või kolmas isik, kellel on õigus sissenõudja nõue rahuldada, maksab pärast enampakkumise algust, kuid enne viimase pakkumise parimaks tunnistamist kohtutäiturile raha, mis on vajalik sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katmiseks. Hageja seisukoha järgi vara enampakkumise ajaks ei olnud hagejal enam võlgnevust sissenõudja ees, kuna tasus sissenõudjale – AS-le Kohtla-Järve Soojus võlgnevuse (võla jäägi) 17 620,50 krooni enampakkumise toimumise päeva hommikul. Kostjad on seisukohal, et hageja väide, et vara enampakkumise ajaks ei olnud hagejal enam võlgnevust, pole asja materjalidega tõendatud. Vastavalt võlgnikule saadetud 29.11.2005. a täitekutsele, täitetoimingust teatamisele, kuulus nõue tasumisele kohtutäituri arveldusarvele koos kohtutäituri tasuga. Võlgnik ei ole teatanud kohtutäiturile võla tasumisest otse sissenõudjale, millega rikkus teabe andmise kohustust. Enampakkumise päeval 13.11.2007. a kella 10.00-ks, mil algas enampakkumine, ei olnud hageja kohtutäiturit teavitanud asjaolust, et ta on võlgnevuse tasunud. Enampakkumine viidi läbi teadmises, et AS Kohtla-Järve Soojus nõue rahuldatakse võlgniku vara müügist. Asja materjalidest nähtub, et enampakkumine algas 13.11.2007. a kell 10.05 (tl 114), enampakkumise lõppaja suhtes andis kostja 2 erinevaid selgitusi (tl 139 – kell 11.40; tl 169 – enampakkumise kestus 10-15 minutit). Kohus märgib, et TMS § 90 lg 2 sätestab enampakkumise minimaalse kestuse - 20 minutit. Kohus nõustub kostjaga 1 selles, et enampakkumise lõpetamiseks tuleb nõue rahuldada kohtutäiturile enne viimase enampakkumise parimaks tunnistamist (TMS § 97 lg 1). Samas ei ole tõendatud, et kohtutäitur võlgnikule TMS tulenevaid (sh § 97) õigusi oleks selgitanud. Kostja 1 viitab sellele, et tõendatud pole, et võlgnikule viimase õigusi ei selgitatud ning sellele, et kohtutäituri suhtlemine võlgnikuga ei oma mitte mingisugust tähendust. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtutäituri kohustus on täitemenetluse osalistele nende õiguste ja kohustuste selgitamine (TMS § 8), seda nii täitemenetluse teadetes, täitetoimingu tegemisel (vt TMS § 10, § 24, § 55 p 4, § 148 lg 1, § 217) kui ka täitemenetluse osaliste pöördumisel kohtutäituri poole. Täitemenetlus peab vastama õigusriigis kehtivatele põhimõtetele - andma ühelt poolt vajalikku kaitset võlgnikele ja teiselt poolt sissenõudja käsutusse tõhus süsteem, mille abil nõudeid maksma panna. Kuna õiguste mitteselgitamise väite puhul on tegemist negatiivse asjaoluga, ei saa sellise asjaolu tõendamise koormist panna hagejale (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-7-03 p 10; arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-7-03 ). Asja materjalide hulgas puudub veenev tõend isegi selle kohta, et hagejale on 29.11.2005. a täitekutse (tl 89) kätte toimetatud. Toimiku leheküljel 90 oleval kulleri väljastusteatel olev kuupäev ja allkiri on isegi visuaalselt vaadates niivõrd erinev hageja käe- ja allkirjadest (vt tl 110, 113), mistõttu hageja väide, et ta pole täitekutset saanud ning allkirja andnud (tl 90), usutav.

Hageja põhjendas võla tasumist AS-le Kohtla-Järve Soojus enampakkumise päeva hommikul sellega, et kohtutäitur polnud talle selgitanud, millisele arvele võlgnik peab võla tasuma, et enampakkumist ei toimuks või see lõpetatakse, kohtutäitur ei soovinud üldse võlgnikuga suhelda ning teda aeti kohtutäituri büroost ära (vt tl 135, 137, 169, 273-274). Hageja põhjendas võla maksmist võlausaldajale sellega, et ta ei teadnud, et peab võla tasuma täituri arvele, vastasel juhul ta oleks seda teinud, võla tasus ta võlausaldajale, kuna lootis, et võlausaldaja teavitab kohtutäiturit ning korteriomandit ei müüda, Kohtla-Järve Soojusest nii hagejale ka soovitati (vt tl 136). Kohus leiab, et hageja tahe oli vältida enampakkumisel eluaseme müüki ning oma õigustest piisava teadmise korral oli hagejal võimalus võlasumma ka kohtutäituri ametialasele arvele maksta.

TMS § 137 sätestab, et kinnisasjale sissenõude pööramisel kohaldatakse vastavaid vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui TMS 8-st ptk. ei tulene teisiti. Kohus nõustub kostjatega selles, et hagiavalduse p 6 on põhjendamatu. Enampakkumise aktis on täpselt märgitud, millistele sätetele tuginedes kohtutäitur enampakkumise läbi viis ning kohus selles osas TMS sätete rikkumist ei tuvastanud. Enampakkumise aktist tulenevalt ostis kinnisasja parima pakkumise teinud osavõtja (tl 112, 114, TMS § 91), ostuhind on tasutud (tl 217, TMS § 93), enampakkumisel viibisid manukad (tl 112, TMS § 88 lg 5), enampakkumise akt vastab TMS § 96 nõuetele.

Kostja 2 leiab, et hageja pole nõuet hagis tema vastu esitanud. Kohus märgib kostjale, et enampakkumise õiguslikud tagajärjed on sätestatud TMS §-s 98, mille kohaselt omand enampakkumisel müüdud asjale tekib asja üleandmisega enampakkumise akti alusel (lg 1), omandit ei teki, kui arestimine on tühine või kui on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks; see kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest (lg 2). Eelnev tähendab seda, et enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse. TMS § 98 lg 4 sätestab, et kui omandaja on tasunud enampakkumise hinna ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud põhjustel omandit ei tekkinud, võib ta esitada sissenõudja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. See ei välista õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudeid (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-166-05; arvutivõrgus kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/?id=11&indeks=0,2,9614,9652,9657&tekst=RK/3-2-1-166-05 ).

VII Menetluskulude jaotus

Seega mõistab kohus menetluskulude jaotuse kohaselt kostjalt kohtutäitur K.M.`ilt riigituludesse (Rahandusministeeriumi konto nr 10220034800017 SEB Pangas või konto nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2800049900) riigi õigusabikulud 10 903 krooni 20 senti.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.