Eesistuja Valdo Lips, liikmed Mare Merimaa ja Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
8. veebruar 2006.a, Tallinn
Tsiviilasi
Hageja (reg kood 10325973) hagi Larissa Filippova (ik 47512070248) vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks ja töövaidluskomisjoni otsuse punktide 2 ja
3.1.tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ H. Hageja seaduslik esindaja S.T. Hageja lepinguline esindaja advokaat T.V.
esindajad
Kostja L.F. Kostja lepinguline esindaja M.S. Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 4. mai 2005.a otsus tsiviilasjas nr 2/1258917/04
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Hageja apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. jaanuar 2006.a, avalik kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Linnakohtu 4. mai 2005.a otsus ja saata tsiviilasi Tallinna Linnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Rahuldada apellatsioonkaebus. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 670 lg 1).
kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 685).
Hageja nõue ja selle põhjendused
1.20. oktoobril 2004. a esitas hageja hagi kostja vastu töölepingu lõpetamise seaduslikuks tunnistamiseks ja töövaidluskomisjoni otsuse p-de 2 ja 3.1. kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt määras hageja 22. juunil 2004.a kostjale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamise töökohustuste rikkumise ja usalduse kaotamise tõttu. Kostja keeldus 22. juunil 2004.a pärast hagejaga vestlemist, kus hageja tutvustas kostjale käskkirjade sisu, käskkirju allkirjastamast ning keeldus ka käskkirjade teistest eksemplaridest. Hageja koostas selle peale akti, kus on märgitud, et kostja keeldus töölepingu lõpetamise käskkirjadele alla kirjutamast. Tunnistajana viibis kohal veel töökoja meister U.A., kõik teised töötajad olid lahkunud. Töövaidluskomisjon tunnistas kostja avalduse alusel töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks ja mõistis kostja kasuks hagejalt välja hüvitise 3 kuupalgamäära ulatuses kokku 42 000 krooni.
2.Kostja tegeles korduvalt töö ajal isiklike asjade ajamisega oma kasu saamise eesmärgil ning avaldas hageja ärisaladusi hageja konkurendile. Kostja edastas e-maili ja telefoni teel valeinformatsiooni OÜ W-G.-le Hageja majanduslikust seisust ning hageja esindaja eraelu- ja tööalasest tegevusest. Seoses sellega kaotas hageja oma tarnija usalduse, millest tingituna esitas OÜ W-G. 3. juunil 2004.a hagi hageja vastu.
3.Samuti rikkus kostja töölepingu p-i 8.5, milles on keelatud ilma hageja loata töötamine hageja konkurentide juures. Kostja varjas oma juhtivat positsiooni hageja konkurendi OÜ B. juures, mis tegeleb mööbli ja puidust pool- ja valmistoodete valmistamise ja müügiga, olles lepingu sõlmimise hetkel ja lepingu kehtimise ajal OÜ B. juhatuse liige.
4.Tööleping lõpetati vastavuses seadusega töölepingu seaduse § 86 p-de 6 ja 7 alusel. Töölepingu lõpetamine vormistati käskkirjadega nr 43 ja 44, kus on täidetud kõik töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse §-s 11 sätestatud sisulised nõuded distsiplinaarkaristuse vormistamisele. Kostja seisukoht
5.Kostja ei tunnista hagi. Kostja leiab, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ning põhjused lõpetamiseks väljamõeldud ja reaalse õigusliku aluseta (paljasõnalised). Oluline on asjaolu, millal sai hageja kätte töövaidluskomisjoni otsuse. Töövaidluskomisjon on õieti leidnud, et töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik. Hageja on esitanud kaks nõuet. Nõue töövaidluskomisjoni otsuse p-de 2 ja 3.1. tühistamiseks ei ole kohased ega ka seaduslikud. Hagiavalduses toodud väited käskkirjade esitamise kohta hageja poolt kostjale ei vasta tegelikkusele. Samuti on paljasõnalised hageja väited selle kohta, et kostja ajas töö ajal isiklikke asju ja avaldas ärisaladusi hageja konkurentidele. Põhjendamatud ja üllatavad on kostja jaoks hageja väited selle kohta, et kostja töötas hageja konkurentide juures. Hageja poolt töölepingu lõpetamise põhjused kostjaga on väljamõeldised. Hageja palus jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsus
6.4. mai 2005. a otsusega jättis Tallinna Linnakohus hagi rahuldamata. Samuti märkis kohus otsuses, et täitmisele kuulub Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr 9.01-02/1861-04 tehtud otsuse punktid 2 ja 3.1. ning mõistis hagejalt kostja kasuks kohtukulude katteks välja 1 800 krooni.
7.Kohus tuvastas, et 22. juunil 2004.a lõpetas hageja poolte vahel 25. veebruaril 2004.a sõlmitud töölepingu ühepoolselt töölepingu seaduse (edaspidi nimetatud TLS) § 86 p 6 ja 7 alusel. 14. septembri 2004.a otsusega on töövaidluskomisjon leidnud, et
töölepingu lõpetamisel koostas tööandja 22. juunil 2004.a kaks erinevat käskkirja töölepingu lõpetamise kohta, neid töötajale tutvustamata. Tööraamatus on tehtud töölepingu lõpetamise aluse kohta viide käskkirjale nr 44, milline oma sisult ei vasta töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (edaspidi nimetatud TDVS) § 11 nõuetele. Sellest tulenevalt on töövaidluskomisjon leidnud, et oluliselt on rikutud töölepingu lõpetamisel protseduurireegleid ning tööleping lõpetati ebaseaduslikult. Kohus tuvastas, et oluliselt on rikutud protseduurireegleid ning tööleping lõpetati ebaseaduslikult. Seega ei kuulu hageja nõuded rahuldamisele. Kuna töövaidluskomisjon otsustus põhineb seaduslikul alusel, siis leidis kohus, et hageja nõue tühistada töövaidluskomisjoni otsus on seadusega mittekooskõlas olev nõue ja see ei kuulu rahuldamisele.
8.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg-le 1 mõistis kohus hagejalt kostja kasuks kohtukulude katteks välja 1 800 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
9.Otsusele esitas apellatsioonkaebuse hageja. Hageja leiab, et kostja rikkus töölepingu p-i 8.5, milles on keelatud ilma hageja loata töötamine hageja konkurentide juures. Kostja varjas oma juhatuse liikme staatust hageja konkurendi OÜ B. juures, mis tegeleb mööbli ja puidust pool- ja valmistoodete valmistamise ning müügiga, olles lepingu sõlmimise hetkel ja lepingu kehtimise ajal OÜ B. juhatuse liige. Hageja leiab seetõttu, et tööleping lõpetati põhjendatult tulenevalt TLS § 103 lg 2 alusel. Kohus pole oma otsuses piisavalt arvestanud kostja poolt toime pandud töölepingu rikkumise raskust.
10.Hageja leiab samuti, et ta koostas töölepingu lõpetamise kohta käskkirjad ja vormistas need nõuetele vastavalt. Kostja keeldus käskkirjale allkirja andmast. Hageja esitas kohtule taotluse tunnistaja U.A. ülekuulamiseks. Kohus jättis selle taotluse põhjendamatult rahuldamata. Tunnistaja ütlustest nähtuks, et põhjendamatu on töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamine põhjusel, et käskkirju kostjale ei tutvustatud.
11.Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus ei sätesta, et distsiplinaarkaristust ei või määrata koostatuna mitmes erinevas käskkirjas. Asjaolu, et hageja ei tundnud distsiplinaarkaristuse määramise tavasid ei ole kindlasti piisav argument leidmaks, et oluliselt on rikutud töölepingu lõpetamisel protseduurireegleid.
12.Apellant palub tühistada Tallinna Linnakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2/125-8917/04 ja tunnistada pooltevahelise töölepingu lõpetamine seaduslikuks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtukulud. Vastustaja seisukoht
13.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks ning lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 alusel töötaja algatusel alates 14. septembrist 2004.a, mõista hagejalt välja töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest kuue kuu keskmise palga väljamaksmine summas 84 000 krooni, mõista hagejalt välja viivised palga maksmisega viivitamise eest summas 583.86 krooni, mõista hagejalt välja keskmine palk lõpparvega viivitamise eest summas 14 000 krooni, välja mõista hagejalt välja vähemsaadud lõpparve summas 2 641 krooni. Samuti palub vastustaja apellandilt välja mõista vastustaja poolt kantud õigusabikulud 5 000 krooni.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
14.Kolleegium leiab, et Tallinna Linnakohtu vaidlustatud otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 657 lg 1 p-i 3 alusel tühistada ja tsiviilasi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Linnakohus on tsiviilasja menetlemisel rikkunud oluliselt protsessiõigusnorme (kuni 1. jaanuarini 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 p-i 1 ja 2 ning § 171 lg-t 1) ja neid rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
15.Kohus on jätnud välja selgitamata hageja nõuded. Hagiavaldusega palub hageja muu hulgas tühistada töövaidluskomisjoni töövaidlusasjas nr 9.01-02/1861-04 tehtud otsuse punktid 2 ja 3.1. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg-le 2 ei esitata töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel kohtusse kaebust komisjoni otsusele. Nimetatud sätte kohaselt on kohtusse pöördumise vormiks hagiavaldus. Hagiavalduses peab olema märgitud hageja selge nõue. Kolleegiumi arvates ei ole nõue töövaidluskomisjoni otsuse tühistamiseks selge nõue tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes. Seega tuleb tsiviilasja uuel arutamisel esimesena välja selgitada hageja nõuded.
16.Pooltel on vaidlus kõigepealt selle üle, kas eksisteerivad töölepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud. Hageja väidab esiteks, et kostja on põhjustanud äripartneri usaldamatuse hageja vastu. Kostja selle hageja väitega ei nõustu. Selle vaidlusaluse asjaolu kohta ei ole hageja esitanud kohtule ühtegi tõendit. Vastavalt kuni 1. jaanuarini 2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 p-ile 2 pidi kohus eelmenetluses välja selgitama, millised tõendid on hagejal selle asjaolu tõendamiseks esitada. Toimiku materjalidest ei nähtu, et linnakohus seda teinud oleks. Asja uuel arutamisel tuleb esimese astme kohtul välja selgitada, milliste tõenditega on hageja arvates tuvastatud, et kostja on põhjustanud äripartneri usaldamatuse hageja vastu.
17.Teiseks väidab hageja, et kostja on rikkunud töökohustusi, töötades töölepingu kehtivuse ajal hageja konkurendi juures. Hageja väidab, et kostja on hageja konkurendi OÜ B. juhatuse liige. See asjaolu on tuvastatud OÜ B. registrikaardi väljavõttega (tl 24). Kolleegiumi arvates ei ole aga ainuüksi selle asjaolu tuvastamise tulemusel võimalik väita, et kostja on töötanud hageja konkurendi juures, mis annab aluse töölepingu lõpetamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb välja selgitada, kas OÜ B. ka faktiliselt konkureerib hagejaga. Selleks tuleb muu hulgas välja selgitada, kas OÜ B. tegutseb aktiivselt samal kaupade- või teenuste turul, kus hageja. Vastavad poolte väited ja tõendid tuleb kohtul välja selgitada kehtiva TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel.
18.Kuna kostja väidab, et hageja on töölepingu lõpetamisel rikkunud protseduurireegleid, siis tuleb ka selles osas TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 alusel välja selgitada poolte väited ja tõendid. Kostja on vaidlustanud vastuses hagile individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 24 lg-s 3 nimetatud tähtaja järgimise. Kohus ei ole aga välja selgitanud, millal sai hageja töövaidluskomisjoni otsuse kätte. Alles päras selle tegemist on võimalik vastata küsimusele, kas hagiavaldus on kohtusse esitatud tähtaegselt või mitte.
M. Merimaa
M. Seppik
V. Lips
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.