Tsiviilasi nr 2-03-314
Kohus
2-03-314 Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ande Tänav ja Gaida Kivinurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.02.2006 Tallinnas
Tsiviilasi
J. L. hagi KÜ S.9 vastu kahju 80 073 krooni 62 senti hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Linnakohtu 04.03.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/2855094/03
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J. L. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
24.01.2005, Tallinn
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant ja tema esindaja V. A.; vastustaja esindajad V. B. ja V. I.
Tallinna Linnakohtu 04.03.2005 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
Tsiviilasja number
Apellatsioonkaebus rahuldada.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest.
Asjaolud Hagiavalduse kohaselt on hageja Tallinnas S.9 asuvas elamus korteri xxx omanik ja
korteriühistu S.9 liige. Hageja korter asub viiendal ehk viimasel korrusel. 2001. a. sügisel hakkas korterisse hoone remontimata katuse kaudu lekkima vesi ning 2001. a. detsembrist tekkisid korteris kahjustused. Korter oli 2000. a. värskelt remonditud. Kahju tekkis seetõttu, et puudus katuseluugi kaas ja piki ventilatsioonitoru jooksis vesi hageja korterisse, mis asus kohe katuseava all. Hageja esindaja teavitas korteriühistu juhatust olukorrast kirjalikult 2001. a. detsembris, kuid juhatus ei võtnud midagi ette kahju ärahoidmiseks ega korteris tekkinud kahju kõrvaldamiseks. Vee lekkimine hageja korterisse kestis kuni katuse remondi teostamiseni kostja poolt 2002.a. lõpus. Hageja hinnangul vastutab katuseluugi puudumise eest kostja, kuna katus on korteriomanike kaasomandi osa, mida korteriühistu korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 kohaselt pidi korras hoidma. Hageja palus kostjalt välja mõista varalise kahju 80 073,62 kr. vastavalt ehitusettevõtja OÜ Ziggy kalkulatsioonile korteriremondi kulude kohta. Nõudes tugines hageja VÕS §-dele 1, 101 lg 1 p 3, 127 lg 1 ja 4, 128 lg 1 ja 3, 132 g 3 ja 136 lg 1, kuna kahju tekitamine jätkus ka võlaõigusseaduse kehtivuse ajal pärast 01.07.2002. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Kostja väitel ei ole kahju tekkinud tema süül. Korteriühistu bilansi ülevõtmisel uue juhatuse poolt oli maja katus väga halvas olukorras ja see võis vett läbi lasta. Juhatus oli teadlik katuse seisukorrast, sest maja vaadati enne üleandmist põhjalikult üle. 01.02.2002 võeti vastu kostja üldkoosoleku otsus selle kohta, et võetakse laenu katuse remondiks ja 2002. a. augustis teostati katuse remont. Kostja ei vaielnud vastu, et hageja korteril võivad olla veekahjustused, kuid leidis, et need on tekkinud enne korteriühistu moodustamist või vähemalt enne elamu üleandmist praegusele juhatusele. Kahju suurust ei ole kostjal olnud võimalik kindlaks teha, sest hageja takistab juhatuse liikmetel juurdepääsu oma korterisse. Samuti vaidlustas kostja hageja esitatud remondikalkulatsiooni, kuna leidis, et lae läbijooksu tõttu ei ole vaja vahetada puidust aknaraame pakettakende vastu. Linnakohtu otsus Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 04.03.2005 otsusega osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 9 500 kr. kahju hüvitamiseks. Kohus mõistis kostjalt riigituludesse välja 475 kr. õigusabikulu ja 700 kr. riigilõivu. Hagejalt mõistis kohus TsMS § 64 lg 2 alusel riigituludesse 4 750 kr. riigilõivu proportsionaalselt hagi rahuldamata jäänud osaga, kuna hageja oli lõivust vabastatud üksnes hagiavalduse esitamisel. Hagi osalise rahuldamise aluseks olid tulenevalt VÕS § 22 lg-st 1 nii tsiviilkoodeksi kui võlaõigusseaduse kahju hüvitamise normid (TsK § 222 lg 1 ja 2, § 448 ning VÕS § 127 lg 1 ja 6, § 128 lg 3, § 1043), kuna kahju tekkis kohtu hinnangul 2001. aasta lõpust kuni 2002. aasta lõpuni. Otsuse põhjendustel puudub vaidlus selles, et hageja korterile on katusest läbijooksnud vesi tekitanud kahjustusi. Vaidlus käib poolte vahel selle üle, millal kahju tekitati, kas kostja vastutab tekitatud kahju eest ning kui suur on hagejale tekitatud kahju. Hageja esindaja V. A. seletuse kohaselt märkas tema 2001. a. novembris katuseluugi puudumist. 19.12.2001 teavitas ta sellest kostja juhatust. Kohus luges hageja esindaja seletuse tõendiks, kuna V. A. ise avastas katuseluugi puudumise, ta on hageja poeg ning elab hagejaga ühes korteris. Tunnistaja N. Š. ütluste kohaselt käis tema koos V. A.iga 2002. a. kevade lõpus pööningul ning ta nägi, et katuseluuk oli lahti, kaas puudus. Hageja esitatud fotodelt on näha korteri kahjustused, mis said tekkida ainult katusest läbijooksva vihma- ja lumevee tõttu, kuna 2(5)
hageja korter asub viimasel korrusel otse katuseluugi all. V. A. seletuse, N. Š. ütluste ning 19.01.2000 OÜ Pelgulinna Kinnisvarahooldus ja V. A. poolt allkirjastatud lepingulise töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga on tõendatud, et hageja korter oli remonditud 2000. aastal ja korter oli enne vee läbijooksmist korras. Kostja on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud 28.03.2000. S.9 elamu anti korteriühistule haldamiseks ja majandamiseks Põhja-Tallinna Valitsuse vanema 18.09.2001 korraldusega. Kuna eelnevalt on kohus tuvastanud, et kahju hakkas hageja korterile tekkima 2001. a. lõpust, on kahju tekkinud ajal, mil kostja oli vastutav S.9 elamu haldamise ja majandamise eest. KÜ S.9 põhikirja p 1.3 ja KÜS § 2 lg 1 kohaselt on kostja eesmärgiks korraldada elamu korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist ja esindada korteriühistu liikmete ühiseid huve. Katus on kaasomandi esemeks, seega kuulus selle majandamine ja korrashoid kostja kohustuste hulka. Kostja kohustuse mittetäitmise ja hagejale tekitatud kahju vahel on põhjuslik seos. Kostja on ka ise möönnud, et elamu haldamise ja majandamise üleandmise-vastuvõtmise ajal 31.08.2001 oli katus väga halvas korras ning see võis vett läbi lasta. Asjaolu, et kostjal puudusid rahalised vahendid, ei vabastanud teda seaduses sätestatud kohustuse täitmisest. Hageja hindas talle tekitatud kahju suuruseks 80 073,62 kr., mis tuleneb OÜ Ziggy 10.04.2004 kalkulatsioonist ja aktist. Kohtu hinnangul on nimetatud kalkulatsioon ebatäpne, kuna hõlmab enamiku korteri remonti, mitte ainult katusest läbijooksnud vee poolt tekitatud kahjude likvideerimist. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 127 lg 6 kohaselt otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral. Käesoleval juhul on hageja vara seisund seoses kostja kohustuse täitmata jätmisega halvenenud, kuid hageja pole ise veel korteri remondiga kaasnevaid kulutusi kandnud. Seega puuduvad täpsed andmed selle kohta, kui palju hageja tulevikus korteri remondile kulutusi teeb. Kohus pidas mõistlikuks hüvitise suuruseks 9 500 kr., arvestades, et 19.01.2000 aktist nähtuvalt tasuti V. A.ile hageja korteris samasuguste kahjude likvideerimiseks 4 054 kr. On ebamõistlik nõuda kostjalt plastikakende hinna ja paigaldamise kulude, keskmisest kõrgema hinnaklassiga tapeedi ning uue põranda maksumuse hüvitamist. OÜ Ziggy kalkulatsiooni järgi teostatav remont asetaks hageja tunduvalt paremasse olukorda kui see, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks katuseluugi õigeaegselt paigaldanud ja katuse remontinud. Apellatsioonkaebus ja vastuväited kaebusele Hageja vaidlustab oma apellatsioonkaebuses Tallinna Linnakohtu 04.03.2005 otsuse hagi 70 573,62 kr. ulatuses rahuldamata jätmise ja hagejalt 4 750 kr. riigilõivu riigituludesse mõistmise osas. Hageja suurendab kaebuses nõuet ja palub vastavuses OÜ A&HL ja AS Glaskek kalkulatsioonidega VÕS § 127 lg 1 alusel kostjalt välja mõista kokku 101 040,33 krooni kahju hüvitamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus kahju suurust 3(5)
ebaõigesti hinnanud, tuginedes 1999/2000. aastal majavalitsuse poolt väljamakstud summale. Need kahjud ei ole omavahel suuruselt võrreldavad. Katuse läbijooksu tulemusena 2002. aastal said hageja korteris kannatada lagi, seinad, akna paled, puidust topeltaknad ja aknalauad ning põrand. Puitaknad on muutunud kasutamiskõlbmatuks, see on praktiliselt hävinud, mistõttu vajavad väljavahetamist kaasajal puitakendest odavamate plastikakende vastu. Kahju hüvitamise eesmärk on asetada kannatanu olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju ei oleks tekkinud. Seega on hagejal õigus nõuda hüvitist, mis kataks akende vahetamise kulud kasutamiskõlblike akende vastu ehk tagaks kahjueelse olukorra ennistamise. Hageja esitas korteri ülevaatuse aktid, mis näitasid kahju laadi ja suurust, kuid kohus jättis need tähelepanuta. VÕS § 127 lg 6 kohaldamine kohtu poolt oli asjakohatu, kuna varalise kahju suurust oli esitatud tõendite põhjal võimalik kindlaks määrata. Kohus samastas mõistlikud kulud VÕS § 128 lg 3 tähenduses ebaõigesti minimaalsete kuludega. 17.02.2005 istungi protokollis ei ole fikseeritud hageja esindaja V. A. avaldust, et kahju tekitas kostja juhatus tahtlikult õigusvastase teoga 2002. a. märtsis-aprillis, kui kostja palgatud töövõtjad OÜ-st Vallest AN lõhkusid ventilatsioonikorstna ümbrise ja tekitasid katuse läbijooksu. Samuti on protokollimata V. A. väide, et kostja juhatus tekitas kahju hageja hirmutamiseks ja karistamiseks kriitika eest juhatuse vastu. Kohtuistungil väitis V. A., et 2001. a. sügisel ja 2002. a. varakevadel puudus katuseluugi kaas, kuid ebatäpselt on protokollitud, et V. A. rääkis katuse läbijooksmisest. Kostja juhatuse tegevuses kahju tekitamisel on KarS § 203 ja § 290 koosseis. Hageja hinnangul rikkus esimese astme kohus ka protsessiõiguse norme. Hageja maksejõuetu isikuna ei saanud riigi kulul kvaliteetset õigusabi ja kohtukulud jaotati ebaõigesti. Riigi kulul määratud advokaat P. S. ei selgitanud hagejale, et riigilõivust vabastamine üksnes hagiavalduse esitamisel ei tähenda riigilõivust täielikku vabastamist ja hagejal võivad tulevikus tekkida kohtukulud. Riigilõivust vabastamise määruse peale edasikaebamise tähtaeg oli möödunud, kui advokaat hagejaga ühendust võttis. Määruse motiividest ei selgunud samuti riigilõivust vabastamise tingimuslikkus ja hageja oli kohtu poolt eksitusse viidud. Hageja palub enda kui täielikult maksejõuetu isiku riigilõivust täielikult vabastada. Hageja leiab, et ta on RLvS § 16 lg 1 p 4 järgi riigilõivust vabastatud, kuna kostja tekitas talle kahju haldusõigusrikkumisega. Hageja väidab, et linnakohus eelistas mitmel puhul kostja esindaja V. I. paljasõnalisi ja ebaõigeid väiteid hageja taotletud tõenditele, mida kohus keeldus vastu võtmast või ei nõudnud välja. Kostja esindaja vaidles praktiliselt kõigi hageja taotletud tõendite asja juurde võtmisele vastu ning kohus nõustus temaga selles. Samuti ei esitanud riigi arvel määratud advokaat M. M. kõiki tõendeid, mida hageja tal esitada palus. Hageja esindaja V. A. kõrvaldati protsessist 29.09.2004 kohtu ebaseadusliku protokollilise määrusega, mille peale kohus ei võimaldanud edasi kaevata. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellant ja tema esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja esindajadrahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et linnakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata samale kohtule uueks läbivaatamiseks.
4(5)
Linnakohus on tuvastanud, et hageja korteri kahjustused tekkisid katuse kaudu vee läbijooksu tõttu ajal, mil elamu oli ühistule üle antud, ja leidnud, et kostja on hagejale tekkinud kahju eest vastutav, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Kahju täpse suuruse kindlakstegemise võimatust on kohus põhjendanud asjaoluga, et hageja ei ole veel korteris remonti teostanud, ning et hageja esitatud remondikalkulatsioon on ebatäpne; ebamõistlik on taotlus välja mõista plastikakende paigaldamise kulu, keskmisest kõrgema hinnaklassiga tapeedi ning uue põranda maksumust. Kolleegium leiab, et kohtu järeldus tekitatud kahju suuruse kindlakstegemise võimatusest ja seetõttu hüvitise suuruse määramine VÕS § 127 lg.6 alusel on ebaõige. Korteri kahjustuste ulatus ja vajamineva remondi maksumus on võimalik ja tuleb kindlaks määrata esitatud tõendite alusel, s.o. see on tõendite hindamise küsimus. Kohus on tuvastanud, et hageja korteri väärtus on vähenenud, mistõttu on alusetu viidata tulevikus tekkivale vara väärtuse vähenemisele. Tõendite hindamisel kahjustuste ulatuse kohta (kas aknad vajavad väljavahetamist, põrand remonti) on ebapiisav ja mitteasjakohane viidata ebamõistlikkusele; kohtuotsusest ei selgu kohtu seisukohata ega hinnangut tõenditele selles, kas kahjustused viisid vajadusele aknad välja vahetada ja põrand remontida või mitte. Nendel põhjustel tuleb linnakohtu otsus tühistada. Kolleegium leiab, et tal ei ole võimalik teha uut otsust, vaid asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, sest pooltele tuleb tagada võimalus edasi kaevata tõendite hindamise peale, linnakohus on aga jätnud tõendid olulisel määral hindamata. Kohtukulude jagamise küsimus tuleb lahendada asja uuesti läbivaataval kohtul.
Tiit Kollom
Ande Tänav
Gaida Kivinurm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.