03.märts 2011 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-44861
Tsiviilasi
VA hagi KÜ XXX vastu 17.06.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või otsuse tühisuse tuvastamiseks korteriomandi võõrandamise osas
Tsiviilasja hind
1 597,79 eurot (25 000 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VA(isikukood XXX, elukoht XXX ) Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi vanemabi Ilja Santašev (Advokaadibüroo Leonid Olovjanišnikov, Tartu mnt 51-12, 10115 Tallinn; [email protected]) Kostja: KÜ XXX (registrikood XXX,XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Denis Polman (Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, Sakala 18, 10141 Tallinn; [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Jätta VA hagi KÜ XXX vastu17.06.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või otsuse tühisuse tuvastamiseks korteriomandi võõrandamise osas rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja VA kanda. 3.Välja mõista VA Eesti Vabariigi kasuks advokaadile määratud tasu 345,17 eurot (kolmsada nelikümmend viis eur ja 17 s), mis tuleb Volli Altil tasuda igakuiste osamaksetena (iga kuu esimesel kuupäeval) kahe aasta jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja liige korteri nr 39 omanikuna. Kostja üldkoosolek toimus 17.06.2010.
2.Arutamisel olnud majandusaasta aruandele ei olnud lisatud revisjonikomisjoni arvamust. MTÜS § 36 lg 1, 2 järgi peab üldkoosolekule kinnitamiseks esitatav igal aastal koostatav korteriühistu majandustegevuse aastakavale olema lisatud revisjonikomisjoni arvamus. KOS § 15 sätestab aastakava sisunõuded. Hagejale ei ole teada aastakava koostamist ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamist. Ka ei järgitud seadusest tulenevat tähtaega selle liikmetele tutvustamiseks – esitati 06.06.2010. Protokollis puuduvad andmed hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuse kohta.
3.Seadusega kooskõlas ei ole hageja korteri võõrandamise otsustamine ja üldvee arvestuse ning vee- ja gaasimõõtjate kontrollimisse puutuvate otsuste vastuvõtmine.
4.Hageja osales üldkoosolekul ja lasi protokollida oma vastuväite otsusele.
5.17.06.2010 otsus on vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga, mistõttu hageja taotleb otsuste kehtetuks tunnistamist MTÜS § 21 lg 6, § 24 lg 1, 2 ja KOS § 151 lg 1,2, § 15 alusel.
6.11.02.2011 avalduses täiendas hageja oma seisukohtu otsuse kehtetuks tunnistamise nõude puhul ja esitas alternatiivse nõude – vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks.
7.Vastavalt MTÜS § 24 lg 1 kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Hageja leiab, et üldkoosoleku otsus on seadusega vastuolus eelkõige osas, mis puudutab hagejale kuuluva korteri võõrandamist. Korteriomandi võõrandamise kohustus on reguleeritud KOS § 14, mille järgi võivad teised korteriomanikud nõuda, et korteriomanik oma korteriomandi võõrandab. Üldkoosoleku otsuses on märgitud, et hageja korteri võõrandamise otsustas ühistu 38 pooltehäältega 46 seast, mh hageja enda poolthäälega, algatada võõrandamismenetluse ning ei anta hagejale aega võla kustutamiseks. Seega, antud otsus on vastuolus KOS § 14 lg 5, kuna antud säte alusel pidi üldkoosolek esialgu andma hagejale aega korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks (ning andma aega võla kustutamiseks, kuna see ongi ainuke põhjus hageja korteriomandi võõrandamiseks) ja ainult juhul kui kohustust rikkunud korteriomanik ehk hageja omandit ei võõranda, siis juba otsustada võõrandamismenetluse alustamist. Ülaltoodu alusel hageja leiab, et üldkoosoleku otsus antud osas on seadusega, aga nimelt KOS § 14 vastuolus ja seetõttu selles osas otsus tuleb tunnistada kehtetuks.
8.Kostja on õigesti märkinud oma 13.12.2010 vastuses, et vastavalt MTÜS § 24 lg-le 3 võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuid hageja ei saa nõustuda sellega, et käesoleval juhul on hageja koosolekul osalenud ja hääletanud, ei ole aga vastuväidet ühelegi otsusele protokollida lasknud. 27.01.2011 kohtule esitatud kirjas seletas hageja, et üldkoosoleku juhataja loobus vastuväidet protokollimast, mistõttu hageja oli sunnitud esitama oma vastuväite hiljem, milles palus parandada protokolli ning palus vastuväite protokolli juurde panna. Kostjani on vastuväide jõudnud 06.10.2010, mida kinnitab kostja seadusliku esindaja allkiri (27.01.2011 hageja poolt kohtule esitatud vastuväide). Ka otsustati üldkoosolekul, et hagejale sõna ei anta, see kinnitab hageja väidet, et polnud võimalust protokollida hageja vastuväiteid. Hageja leiab, et kõik formaalsed eeldused hagi rahuldamiseks on täidetud.
9.Alternatiivselt taotleb hageja 17.06.2010 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist MTÜS § 241 lg 1 alusel.
10.Hageja taotleb 17.06.2010 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist osas, mis puudutab korteriomandi võõrandamist, kuna leiab, et see on heade kommetega vastuolus. Korteriomandi
võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Hageja leiab, et kostja oleks pidanud võlgnevuse väljamõistmiseks pöörduma kohtu poole, kuna hagejal ja kostjal on erimeelsused ja lahkhelid, seoses arvete kujundamisega. Hageja ei tasunud kõiki esitatud arveid, sest korteriühistu juhatus ei andnud talle infot arvetel esitatud summade kujunemise ja hageja võlgnevuste kohta. Üldkoosolekul antud otsuse vastuvõtmine on nn arveteklaarimine ja kättemaks kostja poolt, mis oli tingitud asjaolust, et kostja teises tsiviilasjas nr 2-03-314 oli sunnitud hüvitama hagejale varalise kahju summas 128 145 krooni. Kostja vastuväited
11.Hageja poolt hagiavalduses esitatud faktiväited ei vasta tegelikele asjaoludele. Hageja osales 17.06.2010 toiminud ühistu liikmete üldkoosolekul ja hääletas otsuste tegemisel. Samas väidab hageja, et laskis protokollida oma vastuväited otsustele. Hageja on ise hagiavalduse lisana esitanud korteriühistu 17.06.2010 üldkoosoleku protokolli, millest ei nähtu aga, et hageja oleks oma vastuväiteid ühegi vastuvõetud otsuse juures protokollida palunud. Hageja palus koosoleku alguses protokollida vaid enda üldsõnalise deklaratsiooni, mille kohaselt ei ole koosolek tema arvates otsustusvõimeline (protokolli lk 2 4.lõik). Paraku ei ole hageja oma vastavat deklaratsiooni sisuliselt põhjendanud ega vastavalt MTÜS § 21 lg 6 sätestatud korras protokollilise eriarvamusena vormistanud. Selline üldsõnaline avaldus ei saa olla käsitletav koosoleku otsusele esitatud vastuväite protokollimisena, eriti arvestades asjaolu, et selle deklaratsiooni esitamise ajahetkeks ei olnud koosolek veel ühegi otsuse hääletamiseni jõudnud.
12.Vastavalt MTÜS § 24 lg 3 võib mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Käesoleval juhul on hageja koosolekul osalenud ja hääletanud, ei ole aga vastuväidet ühelegi otsusele protokollida lasknud. Seega on täitmata haginõude esitamise aluseks olev oluline tingimus ja hagejal puudub nõude esitamiseks õiguslik alus. Hageja 11.02.2011 avalduse kohaselt esitas hageja vastuväite protokollile selliselt, et kostja sai selle 06.10.2010. Selleks ajaks oli koosolekust möödunud 6 kuud ja 19 päeva. Meelevaldne ja tõendamata on hageja väide, et tal ei olnud võimalik vastuväidet protokolli kanda, hageja sai koosolekul korduvalt sõna.
13.Kuivõrd kostja hinnangul puudub hagejal üldse seadusest tulenev alus nõude esitamiseks, taotleb kostja hagi rahuldamata jätmist nõude aluseks oleva koosseisu puudumise tõttu ning kostja menetluskulud välja mõista hagejalt. 14.Hageja tõlgendab KOS § 14 vääralt, see ei eelda kahe otsuse vastuvõtmist. Korteriühistu otsus sundvõõrandamise kohta tähendab, et kaasomanike õigusi rikkunud isik peab ise asuma oma korteriomandit võõrandada ja kui ta seda mõistliku aja jooksul ei tee, on korteriühistul õigus esitada hagi kohtule sundvõõrandamise nõudega. Kohus hindab, kas suundvõõrandamise nõue on piisavalt põhjendatud.
15.Hagiavalduses nõuab hageja kõigi 17.06.2010 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist. Kehtetuse aluse põhjenduse on ta aga esitanud vaid otsuste osas, mis puudutavad majandusaasta aruannet, majanduskava kinnitamist ja hagejale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamist.
16.Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist ja menetluskulude väljamõistmist hagejalt kostja kasuks. Kohtuotsuse põhjendused
17.Kohus määras poolte nõusolekul 14.02.2011 kohtumäärusega asja lahendamiseks kirjaliku menetluse.
18.Kohus, tutvunud esitatud avalduste, vastuväidete ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta
rahuldamata.
19.Hageja esitas kohtule hagi, milles vaidlustab kostja üldkoosoleku otsused vastuolu tõttu seadusega ja heade kommetega ning taotleb kõigi korteriühistu 17.06.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist või hageja korteriomandi võõrandamise otsuse tühisuse tuvastamist.
20.Korteriühistu üldkoosolek, millel vastuvõetud otsused hageja vaidlustas, toimus 17.06.2010. Protokollist (tlk 48-51) nähtuvalt oli tegemist korduskoosolekuga. Koosoleku päevakorras olid järgmised küsimused: 1) 2009 aruanne ja 2010 majandusplaan; 2) keldriakende vahetus; 3) torude soojustus; 4) trepikodade topeltuste vahetus; 5) korterite nr 39 ja 48 võõrandamine majandusmaksete suure võla tõttu; 6) üldvesi (üldvee jaotamine), vee- ja gaasimõõtja andmete kontroll krt 39.
21.MTÜS § 24 lg 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse ning MTÜS § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
22.Kuna hageja alternatiivse nõude lahendamise aluseks on MTÜS § 241, mitte § 24, ei kohaldu § 24 lg 3 otsusele vastuväite protokollimise kohta. § 241 lg 4 selle sätte kohaldamist ette ei näe. Protokollist nähtub, et hageja vastuväiteid on protokollitud ning vastuväidete osas, mille kohta hageja väidab, et ta need esitas, aga neid ei protokollitud, lähtub kohus hageja seisukohast, et tema vastuväiteid keelduti protokolli kandmast, kuna protokollist nähtub, et hagejale otsustati sõna mitte anda. Sellest tulenevalt on hageja selgitus vastuväidete protokollimisest keeldumise kohta usutav.
23.Hageja seisukoha kohaselt oli kostjal KÜS § 15 ja MTÜS § 36 lg 1 alusel kohustus enne koosolekut esitada ühistu liikmetele tutvumiseks ka revisjonikomisjoni aruanne. Kohus ei nõustu hagejaga. KÜS § 15 lg 1 näeb ette, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Sama paragrahvi 2.lõige sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga ning 3.lõike kohaselt võib korteriühistu põhikirjas ette näha, et majandusaasta aruandele lisatakse audiitori otsus. Viidatud säte ei näe ette revisjonikomisjoni aruande esitamise kohustust. Revisjonikomisjoni aruande esitamist ei näe ette ka korteriühistu põhikiri (tlk 44.47). MTÜS § 36 lg 2 ja lg 3 järgi tuleb üldkoosolekule esitada majandusaasta aruanne ning revisjonikomisjoni olemasolul tuleb aruannetele lisada revisjonikomisjoni arvamus. See aga ei tähenda, et revisjonikomisjoni aruande tutvumiseks esitamata jätmise põhjusel tuleks kehtetuks tunnistada üldkoosoleku otsused. Seaduses on nimetatud, millised dokumendid tuleb eelnevalt tutvumiseks esitada, revisjonikomisjoni aruannet selles loetelus ei ole.
24.Õige on hageja väide, et üldkoosoleku protokolli kohaselt ei ole 1.päevakorra punkti (aruanne 2009 ja majanduseplaan 2010) kohta otsust vastu võetud. Kuna otsus neis küsimustes puudub, ei saa see rikkuda hageja õigust ning otsust, mida olemas ei ole ei ole võimalik ka kehtetuks tunnistada.
25.Hageja korteriomandi võõrandamise otsus võeti vaidlusalusel üldkoosolekul vastu
koosolekust osalejate enamuse häältega. Asjaolu, et protokolli kohaselt hääletas otsuse poolt ka hageja ise, ei mõjuta asja lahendamise tulemust, mistõttu kohus nimetatut ei analüüsi. Vastuvõetud otsus ei ole kehtetu, kuna ei ole vastuolus ei seaduse ega põhikirjaga. Esmalt märgib kohus, et korteriühistu põhikiri korteriomandi võõrandamise küsimust ei kajasta, mistõttu tuleb lähtuda seadusest.
26.KOS § 14 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Sama paragrahvi 2.lõikes on sätestatud juhud, mil võib võõrandamisnõude esitada. Korteriühistu üldkoosolekul arutati hageja korteriomandi võõrandamise küsimust KOS § 14 lg 2 p-s 2 märgitud põhjusel (vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitamine üle kolme kuu). § 14 lg 3 kohaselt on korteriomandi võõrandamise nõude üle otsustamine korteriomanike otsustada. § 14 lg 5 näeb ette, et kui kohustust rikkunud korteriomanik omandit ei võõranda, otsustab võõrandamise kohus. Seega otsustab korteriomandi võõrandamise üle lõplikult kohus. Kuna korteriomandi võõrandamine on KOS § 14 kohaselt võimalik, ei ole vaidlustatud otsus kehtetu vastuolu tõttu seaduse või põhikirjaga, kuna põhikiri korteriomandi võõrandamist ei reguleeri, ega tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Heade kommetega vastuolus ei saa olla otsus, mille vastuvõtmise õigus on seadusega ette nähtud.
27.Ka ülejäänud otsused (päevakorra p-d 2, 3, 4, 6) ei kuulu kehtetuks tunnistamisele, kuna puudub vastuolu seaduse või põhikirjaga. Hageja on hagiavalduses taotlenud kõigi otsuste kehtetuks tunnistamist. Õige on kostja väide, et kehtetuse aluse põhjenduse on hageja esitanud vaid otsuste osas, mis puudutavad majandusaasta aruannet, majanduskava kinnitamist ja hagejale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamist. Kuna hageja seisukoha kohaselt on vastuvõetud otsused kehtetud vastuolu tõttu seaduse ja põhikirjaga, lahendab kohus küsimuse ülejäänud otsuste (keldriakende vahetus, torude soojustus, trepikodade topeltuste vahetus, üldvesi (üldvee jaotamine), vee- ja gaasimõõtja andmete kontroll krt 39) kehtetuse kohta samast põhjusest – vastuolu seaduse ja põhikirjaga - lähtudes.
28.Kostja põhikirja p 5.2 järgi on liikmete üldkoosoleku pädevus sätestatud MTÜS-s. Põhikirja p 6 järgi võib üldkoosolek otsustada ühistu liikmete poolt majandamise kulude eest tasumise aluste ja korra üle. MTÜS § 19 sätestab mittetulundusühingu üldkoosoleku pädevuse. § 19 lg 1 järgi kuulub üldkoosoleku pädevusse põhikirja muutmine; juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine; volinike valimine ja tagasikutsumine; juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi (§ 31) liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine; majandusaasta aruande kinnitamine; mittetulundusühingu lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine; muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmete valimine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti; muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse. Ülalmärgitud küsimuste otsustamine kuulub kostja üldkoosoleku pädevusse MTÜS § 19 lg 1 p 7 - muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse - alusel.
29.Ülalmärgitud põhjendustel tuleb hagi jätta rahuldamata. Puudub alus korteriühistu 17.06.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks vastuolu tõttu seaduse ja põhikirjaga või hageja korteriomandi sundvõõrandamise otsuse tühisuse tuvastamiseks vastuolu tõttu heade kommetega.
30.Tulenevalt TsMS § 131 lg 1 on hagihind 1 597,79 eurot (25 000 krooni).
31.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
32.Riigi õigusabi andmise otsustamisel määras kohus hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja kulud igakuiste osamaksetena (iga kuu esimesel kuupäeval) kahe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Juhindudes RÕS § 25 lg 1 ja lg 2 tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista advokaadile määratud tasu 345,17 eurot, mis tuleb hagejal tasuda igakuiste osamaksetena (iga kuu esimesel kuupäeval) kahe aasta jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kõigil viitenumber 2800049777. RÕS § 26 lg 3 kohaselt võib Justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus isikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude väljamõistmise määruse täitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole otsust täitnud lahendis märgitud tähtajaks või tähtaja puudumisel 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest arvates.
33.02.11.2010 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse riigi menetlusabi saamiseks osaliselt ning otsustas, et hageja peab tasuma tasumisele kuuluva riigilõivu 5 000 krooni suuruses igakuise osamaksetena 208,33 krooni (13,31) eurot kahe aasta jooksul iga kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks. Kohtumäärus on jõustunud. Seoses hagi rahuldamata jätmisega peab hageja jätkama 02.11.2010 kohtumääruse täitmist.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.