Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Tiit Kollom ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.03.2010, Tallinn
Tsiviilasja number
2-03-314
Tsiviilasi
J. (J.) L. hagi KÜ Sõle 9 vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.08.2009 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KÜ Sõle 9 apellatsioonkaebus J. (J.) L. vastuapellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
22.02.2010
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja J. (J.) L. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X X-XX XXXXXXX), volitatud esindaja V. A. Kostja KÜ Sõle 9 (regitsrikood 80123372, asukoht Sõle t 9-4 Tallinnas), juhatuse liige Inna Gretšanaja, lepinguline esindaja Valentina Timofejeva
Harju Maakohtu 21.08.2009 otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kummagi poole enda kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 12.06.2003 esitas J. L. (edaspidi hageja) hagi Tallinna Linnakohtusse korteriühistu (KÜ) Sõle 9 (edaspidi kostja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluse käigus hageja korduvalt täpsustas ja suurendas nõuet, paludes lõpliku nõudena välja mõista kostjalt varalise kahju 137 724.92 krooni ja mittevaralise kahju mõista välja kohtu äranägemisel. Hageja on Sõle t 9 asuva korteriomandi, mille reaalosaks on korter nr XX, omanik ja ühistu KÜ Sõle 9 liige. 1994 kukkus maja katusel oleva antenn ja lõhkus hageja korteri kohal katuseeterniidi ning vesi jooksis katuselt korterisse. Hageja korduva palve tõttu remontis katuse Pelgulinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte. Kokkuleppel Pelgulinna KVH ME-ga maksis too kinni ka hageja korteri lae remondi ning muude lisatööde kulud võttis hageja enda kanda. Lae remont sai valmis 17.12.1999, mille kohta koostati akt, kui tööd olid vastu võetud ja materjalide ja tööde kvaliteedi osas vaidlust enam polnud (akt tööde vastuvõtu kohta 19.01.2000). 2001 jaanuaris selgus, et korteri kohal olev katuseluuk oli kadunud, tekkis oht, et vesi jookseb läbi katuse hageja vastremonditud korterisse, ava ca 1m2. Hageja pöördus suuliselt ja kirjalikult ühistu juhatuse poole, et midagi ette võetaks, kuna vesi võib hakata läbi jooksma. Ühistu teatas, et puudub raha, samas hakkas ühistu puid hävitama jms tegema, ent ei teinud midagi selleks, et vesi läbi ei jookseks. Vesi hakkas läbi jooksma, korter sai selle tulemusel kahjustusi. Ühistu mõjutas teisi ühistu liikmeid selles, justkui soovinuks hageja oma korterit remontida ühistu arvel ja raha fiktiivse katuseremondi eest 10 000 krooni ning esitas diskrediteerivaid andmeid koosolekul hageja poja suhtes. Hageja korteris said vihmavee läbi kahjustada korteri lagi terves ulatuses, seina pind, mille tõttu tuleb vahetada toa tapeedid ja köögi seinaplaadid, samuti märgus laudpõrand. Kahju tekkis 15 945 krooni eest. Hagejal tekkis ka mittevaraline kahju, kuna elada tuli üle aasta korteris pähekukkuva krohviga, tunda end alandatuna, kuna ei saanud vastu võtta külalisi, elada tuli remondi oludes, juhatuse liikmed nöökisid ja alandasid hagejat. Ühistu keeldus katust osaliselt remontimast, mis oli aga vajalik ja vältimatu. Hageja pidi ise tarvitusele võtma meetmed läbijooksu likvideerimiseks korteri kohal. Ühistu keeldus andmast võtit ja hageja pidi välja kutsuma spetsialist ukse avamiseks, et pääseda pööningul lähedale kohale, kust vesi läbi jooksis ja pidi ostma uue luku.
Hageja tegi minimaalse remondi ja kulud on kokku 1834 krooni eest: väljakutsega seotud kulud 650 krooni, hereetik 60 krooni, lakk puitkonstruktsioonidele 58 krooni, hüdroisolatsioon izobumastiks 260 krooni ja isobudbrliim 146 krooni, töö maksumus 750 krooni. Mimino OÜ tegi ühistu korraldusel püstikuga seotud töid, selle käigus sai kahjustada torustik ja vesi jooksis läbi alumistele korrustele mööda šahti. Ühistu keeras vee kinni hageja korteris 2 nädalaks, mille tõttu pidi hageja vett tassima viiendale korrusele. Hageja oli sunnitud veetorustiku ise parandama, tööd ja materjalid läksid maksma 1012 krooni. Hagejal tekkis ka mittevaraline kahju 5000 krooni, sest hageja pidi elama antisanitaarses tingimustes, ei olnud kuskil pesta, vett tuli osta söögiks, joogiks. Sellised tingimused mõjusid tervisele halvasti. Mittevaraline kahju hõlmab hageja füüsilist ja hingelist valu. Kogu korter, mitte ainult lagi, oli remonditud 19.01.2000. Alates jaanuarist 2000 kuni oktoobrini 2001 ei esitanud hageja avaldust katuse läbijooksu kohta. Ühistu võttis haldamise üle septembris ja 2001 oktoobris avastas hageja, et katuseluuk oli avatud, millest teavitas juhatust, kuna tekkis oht, et vesi hakkab läbi sadama. 2002 kevadel sadas palju vihma ja vesi jooksis korterisse ja ühistu ei teinud midagi selleks, et takistada vee läbijooksu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud, on nõus hüvitama, vaid esiku remondi, mis sai kannatada katuseluugist läbijooksu tõttu 2001 oktoobris. Vastuväidete kohaselt on hagi tõendamata. Hageja tegi enne ühistu loomist oma korteris elamu haldaja arvel remondi, mille kohta on esitanud ise tõendid: vastavad aktid ja Estonian Construction arved. Hageja on esitanud kalkulatsiooni summas 2642 krooni korteri nr 35 kohta, mis ei puuduta hageja korterit. Mittevaraline kahju ei ole tõendatud ega kuulu rahuldamisele. Kahju ulatus on üle paisutatud. Kahju ei ole tekkinud läbi lahtise katuseluugi sadanud vihmavee tõttu. Ei ole veenev, et kogu korteri laed, aknad, põrandad, seinad ja WC said kahjustada vee läbijooksu tõttu. Kostja ei pääsenud hageja korterisse aastatel 2001-2002. 2000 oktoobrist kuni 2001 oktoobrini ei esitanud hageja kaebusi vee läbijooksu kohta, ega ole esitanud kaebust katuse läbijooksu kohta kuni elamu halduse ülendamiseni ühistule. Ühistu vahetas 2002 novembris vana katuse uue vastu. Ühistu võttis elamu halduse üle 31.08.2001 ja hageja pöördus kostja poole 2001 oktoobris sooviga hüvitada kahju, mis tekkis luugi kaudu läbi imbunud vee tõttu ja palus remontida laed. Ühistu keeldus luuki sulgemast ja hageja tegi seda ise ja siis lõppes ka vee läbijooks. 2001 oktoobrist – 2002 novembrini (vana katuse asendamine uuega) ei ole hageja pöördunud seoses läbijooksuga ühistu poole. Esimese astme kohtu otsus 25.06.2009 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi varalise kahju hüvitamiseks osaliselt ja mõistis KÜ-lt Sõle 9 J. L. (J. L.) kasuks varalise kahju hüvitamiseks välja kokku 128 145.57 krooni. Hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata, kohtukulud jättis poolte endi kanda.
Otsuse põhjenduste kohaselt on korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1 järgi korteriomand omand ehituse reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 8 lg 1 järgi, kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse (KÜS) järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus KÜS-ga. KÜS § 1 lg 1 sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused ja KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu KOS-s sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, so korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühe omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 15.1 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on KÜS-i tähenduses vastavalt § 15.1 lg 1 korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks KÜS-i tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on nii elamu katuse ja selle konstruktsioonide või nende osade asendamine või ennistamine remont, mis on eelnimetatud seaduse tähenduses ühistu majandustegevusest tulenev ühistu kohustus. Kostja põhikirja p 1.3 järgi on ühistu kohustus korraldada elamu korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist. Ühistu ja tema liikmetevaheline suhe on vaadeldav käsundilaadse suhte ehk lepingulise suhtega, mille sisu on reguleeritud ühistu põhikirja ja seadusega. Seega on nimetatud suhtest tulenevad õigused ja kohutused kui lepingulised kohustused ning vastutus järgneb kui lepingulise kohustuse rikkumise puhul. Vaidlus puudus selles, et Sõle t 9 asuvat elamut haldab KÜ Sõle 9 ning KÜ Sõle 9 sai elamu, milles asub hageja korter XX, enda haldamisse vastava aktiga 31.08.2001. Hageja poolt kohtule esitatud Pelgulinna KVH Munitsipaalettevõtte tõendiga nr 48 24.11.1997 on tõendatud, et Sõle t 9 asuva maja katuse remont teostati novembris 2000, mille käigus vahetati 20 lehte eterniiti, remonditi ventilatsioonikorstnate ümbrused, puhastati ja korrastati vihmaveerennid ja paigaldati katuseluugid. Tõendist nähtub, et hilisemal kontrollimisel ei ole katus läbi jooksnud. Seega pidi seisuga 2001 november Sõle t 9 asuva elamu katus olema remonditud ja korras. Hageja poolt kohtule esitatud tema esindaja ja Pelgulinna KVH OÜ vahelise aktiga tööde vastuvõtu kohta 19.01.2000 on töö tehtud ja vastu võetud ning tellijal oli kohustus hagejale tasuda 4045 krooni. L. J. ütluste kohaselt toimus 2002 kevadel ja sügisel korterisse läbijooks, mis tekitas veekahjustusi, enne seda oli korter remonditud. Seda, et enne 2002 vee läbijooksu oli hageja korter remonditud, kinnitas ka tunnistaja A. L. oma ütlustega. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et korter on korras, selle pindadel ei nähtu kahjustusi, nähtuvad materjalid ja tapeet, millega soovis hageja tõendada, et tegi ise remondi. Fotod aastatest 1994, 1998 ja 1999 ei oma vaidluses tähendust, kuid kõrvutades neid teistega, on tõendatud, et tegemist
on sama korteriga, mis esinevad teistel fotodel. Eeltoodu alusel on hageja tunnistajate ütluste ja Pelgulinna KVH OÜ ning hageja vahelise aktiga ja aastatest 2000 ja 2001 fotodega korterist ja materjalidest tõendanud, et enne 2002 oli hagejal korter remonditud, millest lae remondi hüvitas Pelgulinna KVH OÜ. Nimetatuga on ümber lükatud kostja kahtlused ja väited võimalikust varasemast, so enne 31.08.2001 toimunud veeläbijooksust tekkinud kahjustustest, mille hüvitamist hageja justkui kostjalt nõuab. Ülalnimetatu on oluline eelkõige selles osas, kas hageja korter on üldse saanud kahjustusi, ehk kas hagejale on tekkinud kahju. Hageja tõi esile, et 2002 sadas palju vihma, vesi tungis korterisse, enne seda oli katuseluuk avatud, millele juhtis hageja ka kostja tähelepanu, ent ühistu ohtu ei kõrvaldanud. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et katusel oli luuk avatud, ühistu seda ei sulgenud ja hageja oli sunnitud selle ise kinni panema. Tunnistaja L. J. ja G. T. ütluste kohaselt sadas 2002 kevadel ja sügisel vihma ja vesi tungis ülalt hageja korterisse. L. J. ütluste kohaselt sadas vihma sisse eriti just köögi akende vahelisel alal ja ka suure toa sein sai kahjustada, tunnistaja käis ka pööningul koos hageja esindajaga ja nägi, et ventilatsioonišahti juures on pragu, kust vesi sai sisse tungida. Selle vahe parandasid ära hageja pojad. Tunnistaja ütluste kohaselt pöördus hageja esindaja läbisadamise küsimusega telefoni teel ühistu poole. Tunnistaja N. Š. ütluste kohaselt sadas 2002 kevadel tugevasti vihma, vesi hakkas tilkuma hageja korterisse ning hageja esindaja V. A. kutsus välja vastava teenistuse, et pääseda pööningule, sest ühistult ta võtmeid sinna pääsemiseks ei saanud. Tunnistaja ja hageja oma esindaja kaudu püüdsid ühistut vastavast murest ka avaldusega teavitada, kuid ühistu ei reageerinud sellele. Ütluste kohaselt oli luuk katusel lahti, lisaks jooksis katusele vesi mööda ventilatsioonitoru, samuti jooksis vesi hageja korterisse, see oli ka akendel ning tunnistaja aitas hagejat vee koristamisel. Sinna, kuhu vesi jooksis, asetati kausid alla. Eksperdi arvamusest nähtub, et vesi on sadanud hageja korterisse läbi katuseluugi, aga ka läbi katuse ventilatsioonikorstna ja katusekatte vahelt, vesi oli tunginud esikusse, sansõlme, väiksemasse tuppa, teistes tubades ekspert ei käinud. Eksperdi ütluste kohaselt asus katuseluuk hageja korteri suhtes korteri kohal, esikusse on tekkinud kahjud mõlemast kohast toimunud vee läbijooksu tõttu, samas on suurem veejooks toimunud ventilatsioonitoru juurest, kust sai valguda vesi ka aknapoolsetesse osadesse. Kostja väited ja selle kohta esitatud elamu ja korterite joonised ning plaanid, et katuseluuk ei asunud hageja korteri kohal, on ümber lükatud eksperdi arvamusega, mille kohaselt ei vastanud märgitud joonised tegelikule olukorrale ja vastupidiselt asus luuk korteri kohal. Nimetatud eksperdi arvamusega ei ole seega leidnud kinnitust kostja väide selle kohta, et vesi ei saanud joosta luugi kaudu hageja korterisse. Hageja esitatud fotod elamu pööningukorrusest ja katusest otseselt midagi enamat ei tõenda, kuid toetavad eksperdi arvamust. Seega, hinnates eeltoodud tõendeid, sadas 2002 kevadel ja sügisel hageja korterisse vesi sisse katuse kaudu ning ekspertiisiaktiga ei ole kostja ümber lükanud hageja väiteid sellest, et veekahjustused ei ole tekkinud muust. Tõendatud on, et katusel oli ventilatsioonitoru juures vahe, millest sai vesi sisse tungida hageja korterisse, samuti lahtisest luugist. Ka kostja esitatud fotod elamu katusest ei kinnita vastuväiteid. Hageja esitatud fotod elamust väljapoolt näitavad küll maja üldist seisundit, kuid ei seostu hagejale kahju tekkimisega, mistõttu ei pea kohus neid täiendavalt analüüsima. Kuivõrd kostjal on tulenevalt ülalmärgitud seadusest ja põhikirja p 1.3 kohustus korteriomandi mõttelise osa hooldamiseks, remontimiseks ja kuna kahju on tekkinud 2002 kevadel ja sügisel, siis kuuluvad vaidluses kohaldamisele võlaõigusseaduse jne rakendamise seaduse (VÕSRakS) § 12 lg 1 ja 2 järgi nii tsiviilkoodeksi (TsK) kui võlaõigusseaduse (VÕS) sätted, mis reguleerivad lepingulise kohustuse rikkumist ja
vastutust selle eest. Seega saab kostja vastutus järgneda oma eesmärgipärase ülesande ja kohustuse täitmata jätmise korral tingimusel, et kahju tekkimine on otseses seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. TsK § 222 lg 1 järgi, kui võlgnik ei täida kohustust või ei täida seda mittenõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju ning § 227 järgi vastutab ta süü olemasolu puhul. VÕS § 101 lg 1 p 3, lg 2, viimase lause alusel ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist, va siis, kui ta kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Lepingulise kohustuse korral vabaneb võlgnik kohustuse rikkumise korral vastutusest, kui rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi ja eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav, lg 2 järgi on rikkumine vabandatav, kui rikkumine leidis aset vääramatu jõu tõttu. VÕS § 104 järgi omab süü lepingulise kohustuse rikkumise korral tähendust siis, kui see on seaduses, lepingus vastavalt ette nähtud. Kostja ei olegi vaielnud tegelikult vastu sellele, et 2002 kevadel ja sügisel sadas vihmavesi hageja korterisse ja et ühistu ei sulgenud vaatamata hageja ja tema esindaja poja V. A.i palveist elamu katusel avatud luuki. Vaidlust ei ole ka selles, et 2000-2001 kahju hüvitamist ei nõutud, kuid kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et 2001 oktoobris teavitas hageja poeg ühistut, et katusel on luuk avatud ja et vihm võib sadada uuesti korterisse sisse. Hageja teavitas 17.12.2001 avaldusega juhatust avatud luugist. Seega pidi olema kostja teadlik kahju tekitavast ohust ja selle võimalikust saabumisest. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ Vellest ja ühistu vaheline leping sõlmiti 16.09.2002 ja tööde lõpetamise aeg oli 2003. Seega asus kostja katust remontima siis, kui hageja korter oli juba kahju saanud, sest vee läbijooks toimus 2002 kevadel ja jätkus sügisel. Eeltoodu alusel on kostja rikkunud põhikirja p 1.3 ja KÜS § 2 lg.st 1 tulenevaid kohustust, st ta on jätnud kohustused täitmata, ei ole piisava hoolega võtnud midagi ette, vaatamata hageja avaldustele, et vältida ohu realiseerumist ja kahju tekkimist hagejale vihmavee läbijooksu tõttu. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kahju tekkimine, mis leidis aset 2002 sügisel, tekkis VÕS § 103 järgi vääramatu jõu tõttu, et kostjapoolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav või et ta pole 2002 kevadel kahju juhtumi ajal TsK § 222 lg 1 alusel kohustuse rikkumises süüdi. Seda, et kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks läbi korratu katuse vesi hageja korterisse tungida ja seda kahjustada, kinnitab, et kohustuse rikkumisel on põhjuslik seos kahju tekkimisega. Kostja väitis, et tema vastutab vaid selle kahju eest, mis tekkis läbi katuseluugi sadanud vee tõttu, kuna hageja on tuginenud just sellele. Kohtu arvates ei ole vaidluses määrav mitte see, kas vesi tungis sisse just avatud luugi kaudu või mitte, vaid asjaolu, et see tungis hageja korterisse sisse katusel esineva luugi ja ka katuse ja ventilatsioonikorstna vahelise ava kaudu ehk mõttelises osas esineva puuduse tõttu. Asjaolu, et hageja on viidanud hagis vaid avatud luugile, ei tähenda, et kostja võiks vastutada vaid sellest läbitulnud veekahjutuste eest, sest hageja on tuginenud sellele, et katus sadas läbi ja mõistliku inimesena oskas ta viidata otseselt nähtavale veale katusel, st avatud luugile. Asjaolu, et vesi tungis sisse lisaks ka ventilatsioonikorstna ja katusekatte vahelt, leidis kinnitust tunnistaja ütlustega ega ole ümber lükatud eksperdi arvamusega. Eeltoodu alusel on kostja vastutav hagejale tekkinud kahju eest. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TsK § 222 lg 2 alusel on kahjuks kreeditori poolt tehtud kulutused, tema vara kaotsiminek, rikkumine. VÕS § 127 lg 1, § 128
lg 1, 2, 3 § 132 lg 3 alusel hõlmab varaline kahju otseseid kulutusi ja asja parandamiseks tehtavaid mõistlikke kulusid ning TsK § 222 lg 2 alusel hõlmab seega kahju ulatus eelkõige kahjueelse olukorra ennistamist ehk mõistlikke taastusremondikulusid. Hageja palus välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 137 724.92 krooni. Nimetatud summa koosneb korteri taastusremondi maksumusest 103 145.57 ja akende vahetusest ja nende maksumusest 34 579.35 krooni. Kostja leidis, et tema on nõus hüvitama vaid esikukahju, mis sai tekkida luugist sissevoolanud vee tagajärjel. Kuna kahjustus hageja korterisse on tekkinud läbi katuse sadanud vee ja seda nii luugi kui ka ventilatsioonikorstna ja katuse vahest, mille eest on kostja vastutav, siis ei piirdu kostja vastutus üksnes esiku kahjustuse hüvitamisega. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et hageja korteris on saanud kahjustada aknad, seinad, millelt koorub krohv ja tapeet on rikutud, kahjustatud on radiaatori ümbris, seintel materjal kobrutab. Tunnistaja N. Š. ja L. J. ütluste kohaselt jooksis vesi köögi akende vahelisel alal, suure toa sein sai kahjustada, vesi jooksis hageja korteri akendele. Hageja on esitanud kohtule ka OÜ Ziggy, OÜ AjaHL esindajate ning J.L., V.Aldi, G. T., A. K. ja N. Š. poolt ühiselt koostatud akti, mille kohaselt on korteris XX kahjustatud lagi, seinad, põrand, krohv on kukkunud, esinevad mustad laigud, seinad on märgunud, tapeedid ja värvid on lahti, aknaavade ja ukseavade sisepinnad on paisunud. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates, on hageja tõendanud, et kahju ulatus hõlmab tema korteri seinu, aknaid, lage ning kohtul puudub alus kahelda selles, et vesi on kahjustanud ka põrandat. AntsuAbi OÜ 13.02.2009 hinnapakkumise kohaselt on hageja korteri taastusremondi maksumus 103 145.57 krooni. Nimetatu hõlmab puhastustöid, parandustöid ja materjale ning sealjuures abitöid (transpordikulud). Õige on hageja väide, et aja jooksul on ka turuhinnad tõusnud ning seega kahju hüvitamise seisukohalt on oluline kahju hüvitamise aeg. Eeltoodu alusel leiab kohus, et varakahju ulatus on 103 145.57 krooni, mis kajastab taastusremondi maksumust käesolevale ajale kõige lähedasemat seisu ja seega ei arvesta kohus hageja poolt varasemalt koostatud hinnapakkumistega. Hageja palus hüvitada ka akende maksumuse, mille kohta on esitanud Glaskek Tallinn AS hinnapakkumise 15.02.2005 summas 34 579.35 krooni. Esitatud pakkumise kohaselt on hageja soovinud vahetada aknad puitakende vastu. Üldteadaolevalt on puitaknad kallimad ning Glaskek Tallinn AS-i tooted ka kallimad. Ehkki hageja korter oli enne 2002 vihmasajust tekkinud läbijooksu korras, sh olid korras ka aknad, ei pea kahju hüvitama enamalt, kui oli endine olukord. Korras akende taastamiseks ei pea olema tingimata kõige kallimad aknad. AS Ziggy hinnapakkumisest nähtub, et plastikakende vahetus ja hind võiks olla AruTech Group OÜ arvamuse kohaselt ca 23 010 krooni. Seega on mõistlikuks kuluks käesoleval ajal akende kahjustuse hüvitamisel 25 000 krooni. Kuna hageja jäi selle juurde, et hagihind hõlmab korteri ja akende taastusremonti, siis ei vaja analüüsi ega hinnangut hageja ja kostja väited selle kohta, kui palju oli hageja sunnitud tegema kulutusi selleks, et pääseda pööningule vaatama, kust vesi tuli, aga ka parandama püstikutoru ja kandma kulusid väidetava ühistupoolse ja OÜ Mimino teostatud püstikutoru parandamise käigus tekitatud kahjude likvideerimiseks, kuna nende kulutuste hüvitamist hageja tegelikult pärast nõude suuruse täpsustamist ei palunud, need ei ole ka hagihinna sees. Eeltoodu alusel on hageja varalise kahju nõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hagejale hüvitis 128 145.57 krooni. Hageja taotles kostjalt välja mõista mittevaralise kahju kohtu äranägemisel. Hagejal tekkis mittevaraline kahju, kuna tal tuli elada üle aasta korteris pähekukkuva krohviga, tunda end
alandatuna, kuna ei saanud vastu võtta külalisi, elada tuli tulevase remondi oludes, juhatuse liikmed nöökisid ja alandasid hagejat. Samuti tekkis hagejal mittevaraline kahju seetõttu, et hageja pidi elama antisanitaarsetes tingimustes. Mittevaraline kahju tekkis perioodil 2002 kevadest kuni sügiseni. Seega kuulub kohaldamisele TsK koos VÕS-ga. TsK § 222 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe ning selle üle puudub ka vaidlus. Korteriühistu põhikirjast ning seadusest ei tulene, et KÜ Sõle 9 pidi aru saama, et viimase poolt kohustuse rikkumine võib põhjustada hagejale mittevaralist kahju, seadusest ega põhikirjast ei tulene, et mõttelise osa hooldamiskohuste täitmata jätmisel peaks ühistu hüvitama võimaliku mittevaralise kahju ja seda eelkõige siis, kui kahjustada on saanud korteriomandi reaalosa. Seega on täitmata hageja nõude aluseks olevad eeldused, so kostja ei saa ette näha, et hagejale võib tekkida mittevaraline kahju, mille hüvitamist viimane võiks korteriühistult nõuda. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnang G. T. ütlustele hageja tervise kohta ning hageja enda vande all antud seletustele ja A. Š. ütlustele elamistingimuste kohta hageja korteris ja sellest tingitud ebamugavuste kohta. Hageja ei ole märkinud, millisel perioodil on KÜ juhatuse liikmed on teda nöökinud ja alandanud, kuid võib eeldada, et see on sama periood, mil tekkis väidetav mittevaraline kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 23 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavaust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. TsÜS § 26 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib isik nõuda ka §-des 23-25 nimetamata isiklike õiguste rikkumise lõpetamist, samuti sellega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis: objektiivne teokoosseis; õigusvastasus; süü. Selleks, et tuvastada, kas KÜ juhatuse liikmed on hagejale tekitanud mittevaralise kahju, so alandanud ja nöökinud viimast, on vajalik kontrollida, kas täidetud on delikti üldkoosseis.
Antud juhul on objektiivne teokoosseis täitmata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, milles väljendus kostja juhatuse liikmete poolne nöökimine ja alandamine ning kas see ka reaalselt toimunud on. Kohtule esitatud ühistu 2002. majandusaasta aruandest ja juhatuse aruandest ei nähtu, et hageja kohta oleks midagi sellist märgitud, mis oleks tema väärikust alandav või nöökiv või sisaldaks hageja kohta diskrediteerivaid andmeid. Asjaolu, et aruandes on märgitud, et korteri XX eest on J.L.l võlg, ei ole alandav, kuna selles vaidlus puudus, et hageja mingil hetkel seoses kahjujuhtumiga teatud ulatuses raha enam korteri eest ei tasunud. Ühestki tunnistaja ütlusest ei nähtu, et hagejat nöögitaks või alandataks ühistu juhatuse poolt. Ka M. Š. kutse korteriomanikele ei kinnita märgitud väiteid. Asjaolu, et hageja on koos teiste isikutega pöördunud juhatuse poole ja koostanud akti selle kohta, et juhatus ei anna piisava ajavaruga tutvumiseks materjale, aga ka tema enda avaldus juhatusele, pöördumine juhatuse poole dokumentide saamiseks või nõue koosoleku läbiviimiseks, ei tähenda hageja nöökimist ega tema alandamist ühitu poolt. Asjaolu, et ühistul võib olla tekkinud arusaamatusi hageja esindajaga, ei ole aga hinnatav hageja au teotamisena ja hageja enda nöökimisena ja seega tema õiguste rikkumisena. Kuna märgitud väited on tõendamata, siis puudub kohtul vajadus kontrollida põhjuslikku seost, mis omab tähtsust objektiivse teokooseisu kohaldamisel. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, tuleb hageja nõue kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus KÜ Sõle 9 palub tühistada Harju Maakohtu otsuse osaliselt, see on kahju hüvitise suuruses 112 200.57 krooni, väljamõistmise osas ning palub jätta uue otsusega hagi selles osas rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on hageja nõus hüvitama kostjal kahju suuruses 15 945 krooni, see on selles suuruses, nagu hageja hindas oma seisuga juunis 2003. 06.11.1997 vahetati hageja korteri kohal katusel 20 eterniitplaati. Alates 1997 novembrist kuni maja üleandmiseni korteriühistule ei pöördunud hageja vee läbijooksu probleemidega Pelgulinna KVH ME poole ja kuni 2001 oktoobrini ei laekunud korteriühistule hageja poolt ühtegi kaebust. Kuna eterniitplaadid olid paigaldatud spetsialistide poolt, oli välistatud veeläbijooks hageja korterisse. Uus eterniit oli katusel kuni 2002 septembrini, mil ühistu katuse täielikult remontis. Vee läbijooksu põhjusena 2002 oktoobris nimetas hageja hagiavalduses ventilatsioonitoru puudumist, mingist läbijooksust 2002 kevadel hageja ei rääkinud. Hagiavalduse esitas hageja alles aasta pärast sellise tõsise läbijooksu toimumist. Hageja soovis kahju hüvitamist rikutud lagede osas. Kohus ei ole kostja seisukohta analüüsinud ja jõudis valele järeldusele, et kahju tekkis katuse läbijooksust 2002 kevadel seoses katuse defektiga, kuna vee läbijooks hageja korterisse toimus 2001 oktoobris avatud luugi kaudu. Kui eeldada, et hageja korter sai kannatada katuse defekti tõttu, siis nimetatud defekti kõrvaldas hageja poeg. Viimane kirjeldas hagiavalduses, kui lihtsalt ja odavalt oli läbijooks korterisse XX võimalik kõrvaldada. Kokku läks töö maksma 1834 krooni. Hageja kirjelduse järgi teostas ta minimaalse remondi, katuse defekt oli sealjuures väheoluline. Hageja tunnistajad püüdsid tõendada, et vesi sattus korterisse katusetoru ja eterniidi vahelise augu kaudu. Sealjuures ronisid kõik tunnistajad, pensionärid, katusele, et veenduda katuses augu olemasolus 2002 kevadel. Kuid nimetatud auk oli V. A.i poolt korda tehtud 2001 sügisel. Tema poolt remondi tegemise või materjalide ostmise kohta ei ole esitatud ühtegi tšekki või muid andmeid. Tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed ja on hageja poolt kohtule esitatud dokumentidega vastuolus. Hageja ei lubanud kostja esindajaid
korterisse kahju suurust hindama. Hageja võttis kostjalt võimaluse määratleda tekkinud kahju ja seda õigeaegselt kõrvaldada. Hageja on ise tekitanud kahju sellises mahus, millises nõuab hüvitust kostjalt. Seisuga 28.07.2003 hindas hageja temale tekitatud kahju suuruseks 15 945 krooni. Juba aasta pärast hinnati kahju kolm korda suuremaks ja 2009 hinnati kahju 9 korda suuremas summas, kui 2003 aasta keskel. Selles mängib olulist rolli asjaolu, et korter seisis 8 aasta jooksul remontimata, korteri olukord on halvenenud ja selles puudub kostja süü. Puudub seos hageja poolt 2009 esitatud materiaalse kahju ja aastal 2001 kostja süülise tegevuse vahel. Mõistlik kahju, mida kostja oli nõus hüvitama, on summa, mille hageja esitas kohtule 2003 aastal, so 15 945 krooni. Maakohus rikkus VÕS § 128 sätteid. Otsusega välja mõistetud kahju summa on ebamõistlikult suur. Praktiliselt nõuab hageja kogu tema korteri remondiks vajalikku summat kostjalt. Seega soovib hageja viia korteri paremasse olukorda, kui see oli enne läbijooksu toimumist. Kahju tekitamine 112 200 krooni ulatuses on tõendamata. Puuduvad tõendid selle kohta, milline korteriosa sai läbijooksu tõttu kannatada, puuduvad kirjeldused, kui suurel pinnal olid rikutud laed jm selles korteris, kuhu kostja esindajaid ei ole lubatud. Hageja on teinud ka olulise aritmeetilise vea, mis suurendas hageja poolt nõutud remondi maksumust. Vastuapellatsioonkaebus J. (J.) L. palub tühistada Harju Maakohtu osaliselt ning palub uue otsusega rahuldada hagi ka osas, milles maakohus jättis selle rahuldamata. Maakohus jättis ebaõigesti osaliselt rahuldamata hüvitise akende taastamiseks. Hagejal olid enne kahju tekitamist head puitaknad topeltklaasidega (vaakumiga klaaside vahel), need avanesid vabalt, vabalt ja tihedalt sulgesid, olid head aknaalused ja küljed. Praegu ei tooda keegi rohkem samasuguseid nagu olid kahjustatud puitaknaid ja hageja esitas kohtule eelarve kahjustatud akendele ülalnimetatud kriteeriumite poolest lähedastele akendele. Eesmärgiks on saada tagasi sarnased aknad, seega ei tule lähtuda akende hinnast. Kohus jättis ebaõigesti kostjalt välja mõistmata hageja kulud katuse remondile hageja korteri kohal. Vastavalt KOS-le ja VÕS-le iga korteriomanik, sealhulgas ka hageja, oma vara päästmiseks, seda enam juhatuse tegevusetusel, võib ise organiseerida remonti ja saada selle eest hüvitise ülejäänud korteriomanikelt. Hageja oli sunnitud teostama katuse remondi, sest juhatus keeldus seda tegemast. Seetõttu on kostja hageja arvel põhjendamatult rikastunud. Kohus ebaõigesti ei nõudnud kostjalt sisse hageja kulu remonditöödele kahju parandamiseks kvalifitseerimata tegevustest veetorude püstikute vahetamisel, mis olid korraldatud juhatuse poolt, sealhulgas ka hageja reaalse omandi piirides. Maakohus hindas hageja mittevaralist kahju valesti. Kohus piiras nõude mittevaralise kahju osas 1 aastaga (ainult läbivoolamiste periood). Tegelikult moraalsed kannatused olid tingitud mitte vahetult läbivoolamistest, aga ka läbivoolamiste tagajärgedest - elamine vigases korteris kuni 2007 aastani. Kohus jättis tähelepanuta tunnistajate ütlustega kinnitatud hageja füüsiliste kannatuste faktid, vajaduse pika aja jooksul kanda vett viiendale korrusele ja mitmeaastane elamine vigases korteris.
Kohus ei nõudnud kostjalt sisse hageja kasuks hüvitust hageja moraalsete ja füüsiliste kannatuste eest. Hageja pidi elama kahjustatud korteris, ilma mugavuseta. Laest pidevalt pudenes krohvi toidu sisse, näo peale magamise ajal, põrandale ja mööblile ja sellega oli seotud vajadus füüsiliste pingutuste tegemiseks eaka naise poolt pidevaks koristamiseks korteris. Hageja oli masenduses, sest tema pidi iga päev nägema veel alles hiljuti remonditud korteris vee läbivooluga tekitatud kahjustusi. 80-aastane naine pidi tassima kahe nädala jooksul 10-liitrilistes kanistrites vett Statoilist, MacDonald ́sist (ja sellega seotud alandused vajadusest iga päev kaubelda vett töötajatelt välja nende tualetist, sest kostjaga vaenulikult meelestatud naabrid keeldusid temale vee andmist isegi raha eest), tema ka pidi ostma kauplusest 5-liitrilised kanistrid joogivett ja tassima neid viiendale korrusele hügieeniks, pesu pesemiseks, nõude pesemiseks ja toidu valmistamiseks. Hageja kannatas füüsiliselt seoses depressiooniga ja sellega seotud püsivate südameatakkidega, püsivate respiraatorihaigusega ja väsitava köhaga pidevatest külmetustest, sest ta pidi elama korteris, kus temperatuur on suhteliselt madalam, mis on lubatud elu- ja magamishoonetes, tõmbetuulega, mis toimusid läbivoolamistest deformeeritud aknaraamide tõttu, millist isegi talvel ei saa kinni panna, musta hallitusega, mis levis korteri niiskusest, sealhulgas ka hageja magamistoas. Kostja on rikkunud hageja põhiseaduslikke õigusi, tekitanud kahju hageja heale nimele, kompromiteerides hagejat valeütlustega naabrite ees. Tagajärjeks naabrite vaenulik suhtumine hagejasse, talumatu moraalse õhkkonna loomine hageja ümber ja tema sotsiaalkeskkonnas. Maakohus ei kasutanud oma diskretsioonilist õigust sel määral, millist lubab teha tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 136 lg 2. Hageja pakkus kostjale kompromissi. Kostja keeldus kompromissist. Kohus rahuldas hagi hageja poolt pakutud kompromissile lähedases ulatuses. Sellisel juhul tulnuks panna kõik menetluskulud selle poole kanda, kes keeldus pakutud kompromissist, lähtudes TsMS § 163 lg-st 2. Apellatsioonkaebusele vaidleb J. L. vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte esindajate seletused ja tutvunud apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebusega ning tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et kaebuste seisukohad ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Samuti võtab kolleegium kaebuste läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuivõrd puuduvad kahtlused nende tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta. Kolleegium ei tuvastanud ka menetlus- ja materiaalõigusenormide rikkumisi. Järgnevalt vastab kolleegium kaebuste põhjendustele. Esmalt märgib kolleegium, et apellatsioonkaebus on oma sisult vastuoluline. Nimelt vaidlustab kostja maakohtu otsust väljamõistetud kahjuhüvitise suuruse osas osaliselt ja on nõus tasuma hagejale 15 945 krooni. Seega on kostja tegelikult nõus maakohtu otsusega osas, millega on tuvastatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise koosseisulised elemendid: hagejal kahju tekkimine, kostja poolt oma lepingulise (käsundilaadse) kohustuse rikkumine, põhjuslik seos kostja rikkumise ja hagejal tekkinud kahju vahel, kostja süü kahju tekitamisel. Kui kostja leiaks, et kasvõi üks neist vajalikest elementidest ei
ole tõendamist leidnud, puuduks tal kohustus hagejale kahju hüvitada ja seda sõltumata kahju suurusest. Seega sisuliselt vaidleb kostja vastu vaid kahju suurusele. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hinnata kogutud tõendeid teisiti, kui on seda teinud maakohus. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid kogumis igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Tõendiks tsiviilkohtumenetluses ei ole hagiavaldus ja selles esitatud hageja väited. Tõenditeks, mida kohus kogub, uurib ja hindab, saavad olla vastavalt TsMS § 229 lg-le 2 tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ja eksperdiarvamus. Maakohus analüüsis tõenditena tunnistajate L. J., N. Š. ja G. T. ütlusi ning jõudis järeldusele, et läbijooksu toimumise ajana leidis tõendamist 2002 kevad ja sügis. Kostja on kaebuses esitanud väite, et tegelikult toimus läbijooks hageja korterisse avatud luugi kaudu 2001.aasta oktoobris. Samas ei ole kostja viidanud ühelegi enda poolt maakohtule selle väite tõendamiseks esitatud tõendile, mida maakohus oleks jätnud hindamata ja seeläbi jõudnud ebaõige järelduseni. Eksperdiarvamuse kohaselt on hageja eluruum saanud kahjustada pikaajalise läbijooksu tulemusena. Seega isegi juhul, kui tõepoolest ka oktoobris 2001 hageja korterisse läbi katuse avatud luugi vesi tungis, kinnitab nimetatud asjaolu veelkordselt kostja vastutuse aluste olemasolu. Oktoobris 2001 väidetava läbijooksu toimumine ei välista, et ka perioodil kevadest sügiseni 2002 toimusid korduvad läbijooksud. Samuti on apellant seisukohal, et tunnistajate ütlused ei ole usaldusväärsed, sest on vastuolus hageja enda poolt 2003.aasta juunis kohtule esitatud dokumentidega. Apellant ei ole täpsustanud, milliste dokumentidega ja milles seisneb vastuolu konkreetselt. Juunis 2003 esitas hageja kohtule hagiavalduse koos 17 lisaga. Järgmine apellatsioonkaebuse väide seisneb selles, et kedagi kostja juhatuse liikmetest ei ole alates 2002.aastast lubatud hageja korterisse ja seetõttu ei ole olnud võimalik kahju suurust määrata. Kaebusest ei selgu, milline tähtsus apellandi arvates nimetatud asjaolul asja õige lahendamise seisukohalt on. Kohtumenetluses oli kostjal võimalik esitada hageja väidete, muu hulgas ka kahju suuruse, ümberlükkamiseks erinevaid tõendeid ja kui puudusid endistest juhatuse liikmetest tunnistajad, kes oleksid saanud anda ütlusi hageja eluruumi seisundi kohta, oleks olnud võimalik kasutada näiteks teiste sama maja elanike ütlusi. Ka oli kostjal võimalik esitada küsimusi kõigile kohtu poolt ülekuulatud tunnistajatele ja/või esitada eksperdile vastavasisulised küsimused (kostja küsimused eksperdile t lk 397). Apellant on seisukohal, et maakohus ei võtnud kahju suuruse kindlakstegemisel arvesse asjaolu, et hageja ise aitas oma tegevusega kaasa kahju tekkimisele ja viitab VÕS §-dele 139 ja 140. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellandi esindaja, et käsitleb hageja soodustava tegevusena pikkade aastate jooksul eluruumi remontimata jätmist ja seetõttu sai hallitus levida. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et vastuväite kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 alusel esitas kostja esmakordselt peale sisulise arutamise lõppu kohtukõnes (t lk 728). Tulenevalt TsMS § 394 lg 1 p-st 3 ja § 392 lg 1 p-st 3 (eelmises redaktsioonis vastavalt § 164 lg 1 p 1 ja § 167 lg 1 p 2) pidi kostja kõik oma vastuväited ja neid tõendavad tõendid esitama ära eelmenetluses. Menetletav tsiviilasi on menetluses juba juunist 2003, ka eelmenetlusi on asjas läbi viidud korduvalt, samuti esitas kostja korduvalt kohtule erinevaid menetlusdokumente. Seega oli kostjal piisavalt aega kõigi oma seisukohtade esitamiseks selliselt, et kaitstud oleksid olnud ka vastaspoole õigus kostja väidetele vastu vaielda ja võimalikke tõendeid ümber lükata. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning pärast eelmenetluse lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui mõjuval
põhjusel ei olnud seda võimalik varem teha. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus kostja hilinenult esitatud vastuväite õigesti tähelepanuta. Kahju hüvitamisel sõltub rahalise kohustuse maht raha tegelikust väärtusest ja kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kohustist ei oleks rikutud, kusjuures kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. Veekahjustuste tagajärjel eluruumi taastamiseks vajalike kulutuste suuruse tõendamiseks esitas hageja hinnapakkumisi ja viimase neist 13.02.2009. Õige on maakohtu seisukoht, et kahjuhüvitise suuruse arvestamisel tuleb võtta aluseks võimalikult lähedane aeg hüvitamisele. Kostja ei esitanud hageja kalkulatsiooni ümberlükkamiseks tõendeid (näiteks omapoolset kalkulatsiooni), mida kohus oleks saanud hinnata. Ka on kohus vähendanud vahetatavate akende maksumust, arvestades, et plastaknad maksavad vähem kui puitaknad. Vastuseks vastuapellandile selgitab kolleegium järgmist. Maakohus võttis otsuses seisukoha varalise kahju osas, milline koosneb eluruumi taastamise ja akende vahetamise kuludest. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja esindaja, et arvesse tuleb võtta neid kulusid, millede juurde hageja jäi asja korduval läbivaatamisel (seega peale Tallinna Ringkonnakohtu otsust 07.02.2006). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et asja uuel arutamisel ei käsitlenud hageja hagetava kahju kooseisus enam eraldi fragmenti lae all, kulutusi katuseluugi remondile ja kulutusi kahju parandamisele veetorude püstikute vahetamisel. Hageja õigus on määrata hagetava kahju koosseis ja hageja õigus on oma nõuet ka vähendada. Maakohtus vähendatud nõuet ei saa hageja uuesti esitada apellatsioonimenetluses. Seega tuleb need asjaolud ja väited vastuapellatsioonkaebuses (p-d 2-4) jätta tähelepanuta. Mittevaralise kahju nõude rahuldamata jätmisel põhjendas maakohus kooskõlas TsMS § 436 lg-ga 1 oma otsust piisavalt ja asjakohaselt, ringkonnakohus nõustub maakohtuga ega pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata. Vastuapellant on jätnud tähelepanuta maakohtu asjakohase järelduse, et poolte (korteriühistu ja selle liige) vahel on lepinguline õigussuhe ning et VÕS § 134 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest nõuda mittevaralise kahju hüvitamist vaid juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele või sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralist kahju. Maakohus on põhjendanud, miks käesolevas asjas ühele nimetatud alusele tugineda ei saa. Vastuapellandi avaldused 06.11.2009 ja 22.02.2010 väljuvad käesoleva tsiviilasja raamidest ja tuleb jätta läbi vaatamata. Tulenevalt TsMS § 631 lg-st 1 võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus. Tulenevalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 4 lg-st 3 saab kohus algatada õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse, mitte aga kostja tegevuse põhiseaduse vastaseks tunnistamise menetluse. Ka ei ilmnenud käesolevas tsiviilasjas asjaolud, millised annaksid kohtule aluse teatada prokuratuurile kostja esindajate või kostja kuriteo tunnustega teost. Kuna mõlemad kaebused jäävad rahuldamata, jäävad mõlema poole apellatsioonimenetluse kulud kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i redaktsiooni § 60 lg 1 alusel tema enda kanda.
Vastuapellandi taotlus rakendada menetluskulude kindlaksmääramisel TsMS § 163 lg 2 on vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRakS) §-ga 3, mille kohaselt tuleb kuni 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni (see on siis kuni 01.01.2006) kehtinud TsMS-s sätestatut. Vastuapellant on oma taotluses toetunud alates 01.01.2006 kehtiva TsMS-i redaktsiooni § 163 lg-le 2. Sarnast alust menetluskulude jaotamisele kuni 01.01.2006 kehtinud redaktsioon ei sisaldanud.
Ande Tänav
Tiit Kollom
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.