Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Menetlusabi selgitus TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Volli Alt esitas 16.09.2010 hagi KÜ Sõle 9 vastu 17.06.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või otsuse tühisuse tuvastamiseks korteriomandi võõrandamise osas. Hageja on Tallinnas Sõle tn 9 asuva korteri nr 39 omanikuna kostja KÜ Sõle 9 liige. Kostja üldkoosolek toimus 17.06.2010. Hagiavalduse kohaselt arutamisel olnud majandusaasta aruandele ei olnud lisatud revisjonikomisjoni arvamust. MTÜS § 36 lg 1, 2 järgi peab üldkoosolekule kinnitamiseks esitatavale korteriühistu majandustegevuse aastakavale olema lisatud revisjonikomisjoni arvamus. KOS § 15 sätestab aastakava sisunõuded. Hagejale ei ole teada aastakava koostamist ja üldkoosolekule kinnitamiseks esitamist. Ka ei järgitud seadusest tulenevat tähtaega selle liikmetele tutvustamiseks andmiseks, s.o esitati 06.06.2010. Protokollis puuduvad andmed hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuse kohta. Hageja taotleb 17.06.2010 otsuste kehtetuks tunnistamist, kuna otsused on vastuolus seaduse ja korteriühistu põhikirjaga. Hageja täiendas 11.02.2011 avalduses oma seisukohti otsuste kehtetuks tunnistamise nõude osas ja esitas alternatiivse nõude otsuse tühisuse tuvastamiseks. Üldkoosoleku otsuse kohaselt algatati hagejale kuuluva korteriomandi suhtes võõrandamismenetlus, andmata hagejale aega võla kustutamiseks. Seega on otsus vastuolus KOS § 14 lg-ga 5. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 3 võib mittetulundusühingu liige, kes osales otsuse tegemisel, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vaid juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Üldkoosolekul otsustati, et hagejale sõna ei anta, mistõttu ei olnud võimalust hageja vastuväiteid protokollida. Hageja oli sunnitud vastuväite esitama hiljem, s.o 06.10.2010, milles palus parandada protokolli ning lisada vastuväite. Alternatiivselt taotleb hageja 17.06.2010 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist MTÜS § 241 lg 1 alusel, kuna leiab, et see on heade kommetega vastuolus. Korteriomandi võõrandamisele sundimine on äärmuslik abinõu, mille kasutamiseks tuleb tuvastada vajalike eelduste olemasolu. Kostja oleks pidanud võlgnevuse väljamõistmiseks pöörduma kohtu poole, kuna pooltel on seoses arvete kujundamisega erimeelsused. Üldkoosolekul antud otsuse vastuvõtmine on nn arveteklaarimine ja kostja kättemaks seoses tsiviilasjaga nr 2-03-314, kus kostja oli sunnitud hüvitama hagejale varalise kahju. Kostja vastuväited Kuivõrd hagejal puudub seadusest tulenev alus nõude esitamiseks, siis taotleb kostja hagi rahuldamata jätmist menetluskulude väljamõistmist hagejalt.

Hageja väidab, et laskis protokollida oma vastuväited otsustele. Hageja on ise hagiavalduse lisana esitanud korteriühistu 17.06.2010 üldkoosoleku protokolli, millest ei nähtu, et hageja oleks oma vastuväiteid ühegi vastuvõetud otsuse juures protokollida palunud. Hageja palus koosoleku alguses protokollida vaid enda üldsõnalise deklaratsiooni, mille kohaselt ei ole koosolek tema arvates otsustusvõimeline. Paraku ei ole hageja oma vastavat deklaratsiooni sisuliselt põhjendanud ega MTÜS § 21 lg 6 sätestatud korras protokollilise eriarvamusena vormistanud. Selline üldsõnaline avaldus ei saa olla käsitletav koosoleku otsusele esitatud vastuväitena, eriti arvestades asjaolu, et selle deklaratsiooni esitamise ajahetkeks ei olnud koosolek veel ühegi otsuse hääletamiseni jõudnud. Seega on täitmata nõude esitamise aluseks olev tingimus MTÜS § 24 lg 3 järgi. Hageja 11.02.2011 avalduse kohaselt esitas hageja vastuväite protokollile selliselt, et kostja sai selle kätte 06.10.2010. Selleks ajaks oli koosolekust möödunud 6 kuud ja 19 päeva. Meelevaldne ja tõendamata on hageja väide, et ei olnud võimalik vastuväidet protokolli kanda. Hageja sai koosolekul korduvalt sõna. Hagiavalduses nõuab hageja kõigi 17.06.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist. Kehtetuse aluse põhjenduse on ta aga esitanud vaid otsuste osas, mis puudutavad majandusaasta aruannet, majanduskava kinnitamist ja hagejale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamist. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus jättis Volli Alti hagi KÜ Sõle 9 vastu 17.06.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või otsuse tühisuse tuvastamiseks korteriomandi võõrandamise osas rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis Volli Altilt Eesti Vabariigi kasuks advokaadile määratud tasu 345,17 eurot, mis tuleb hagejal tasuda igakuiste osamaksetena kahe aasta jooksul pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Korteriühistu üldkoosolek, mille vastuvõetud otsuseid hageja vaidlustas, toimus 17.06.2010. Protokollist nähtuvalt oli tegemist korduskoosolekuga. Hageja alternatiivse nõude lahendamise aluseks on MTÜS § 241, mitte § 24.Protokollist nähtub, et hageja vastuväiteid on protokollitud ning vastuväidete osas, mille kohta hageja väidab, et ta need esitas, aga neid ei protokollitud, lähtus kohus hageja seisukohast, et tema vastuväiteid keelduti protokolli kandmast, sest protokollist nähtub, et hagejale otsustati sõna mitte anda. Sellest tulenevalt on hageja selgitus vastuväidete protokollimisest keeldumise kohta usutav. Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, mille kohaselt oli kostjal KÜS § 15 ja MTÜS § 36 lg 1 alusel kohustus enne koosolekut esitada ühistu liikmetele tutvumiseks revisjonikomisjoni aruanne. Viidatud säte ei näe ette revisjonikomisjoni aruande esitamise kohustust. Revisjonikomisjoni aruande esitamist ei näe ette ka korteriühistu põhikiri. MTÜS § 36 lg 2 ja lg 3 järgi tuleb üldkoosolekule esitada majandusaasta aruanne ning revisjonikomisjoni olemasolul tuleb aruannetele lisada revisjonikomisjoni arvamus. See aga ei tähenda, et revisjonikomisjoni aruande tutvumiseks esitamata jätmise põhjusel tuleks kehtetuks tunnistada üldkoosoleku otsused. Seaduses on nimetatud, millised dokumendid tuleb eelnevalt tutvumiseks esitada. Revisjonikomisjoni aruannet selles loetelus ei ole. Õige on hageja väide, et üldkoosoleku protokolli kohaselt ei ole 1. päevakorra punkti (2009.a aruanne. ja 2010.a.majanduseplaan) osas otsust vastu võetud. Kuna otsus neis küsimustes puudub, ei saa see rikkuda hageja huve ega olla kehtetuks tunnistatud. Korteriühistu põhikiri korteriomandi võõrandamise küsimust ei kajasta, mistõttu tuleb otsuste kehtetuse osas lähtuda seadusest (KOS § 14 lg-st 1, lg 2 p-st 2, lg-st 3, lg-st 5). Kuna

korteriomandi võõrandamine on KOS § 14 kohaselt võimalik, ei ole vaidlustatud otsus kehtetu vastuolu tõttu seaduse või põhikirjaga, sest põhikiri korteriomandi võõrandamist ei reguleeri. Üldkoosoleku otsus ei ole tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Heade kommetega vastuolus ei saa olla otsus, mille vastuvõtmise õigus on seadusega ette nähtud. Hageja on hagiavalduses taotlenud kõigi otsuste kehtetuks tunnistamist. Õige on kostja väide, et kehtetuse aluse põhjenduse on hageja esitanud vaid otsuste osas, mis puudutavad majandusaasta aruannet, majanduskava kinnitamist ja hagejale kuuluva korteriomandi sundvõõrandamist. Päevakorra p-d 2, 3, 4 ja 6 ei kuulu kehtetuks tunnistamisele, kuna puudub vastuolu seaduse või põhikirjaga. Puudub alus korteriühistu 17.06.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks vastuolu tõttu seaduse ja põhikirjaga või hageja korteriomandi sundvõõrandamise otsuse tühisuse tuvastamiseks vastuolu tõttu heade kommetega. Riigi õigusabi andmise otsustamisel on kohus määranud hagejale riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja kulud igakuiste osamaksetena. Juhindudes RÕS § 25 lg 1 ja lg 2 tuleb hagejalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista advokaadile määratud tasu 345,17 eurot, mis tuleb hagejal tasuda igakuiste osamaksetena kahe aasta jooksul. Kohus on 02.11.2010 määrusega rahuldanud hageja taotluse riigi menetlusabi saamiseks osaliselt. Kohtumäärus on jõustunud. Seoses hagi rahuldamata jätmisega peab hageja jätkama 02.11.2010 kohtumääruse täitmist.

Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada. Maakohus rakendas valesti õigusnormide MTÜS § 36 ja KÜS § 15 kooslust. Kui juhatus üldkoosoleku kokkukutsumisel pole täitnud kohustust, lisada aasta aruandele revisjonikomisjoni arvamuse, siis juhatus rikkus nõudmist, mis tuleneb MTÜS §-ist 36 ja KÜ põhikirja p-ist 5.5. Seega on üldkoosoleku otsused tühised. Korteri võõrandamiseks KOS § 14 alusel osundas kostja hageja võlale. Tegelikult nimetatud alust ei eksisteeri ja hageja jäeti ilma võimalusest esitada üldkoosolekule vastavaid selgitusi. Juhatus esitas hagejale põhjendamatuid arveid. Hiljem keeldus neid üldse esitamast ja lükkas tagasi kõik hageja soovid tutvuda dokumentatsiooniga ja saada usaldusväärseid igakuiseid makseteatisi. Tsiviilasjas 2-07-58001 ei ole juhatus suutnud tõendatud Volli Aldi võla olemasolu korteriühistu ees. KÜ Sõle 9 juhatuse liikmete suhtes on politsei poolt algatatud kriminaalasi pettuse, võltsimise ja kohtule valede dokumentide ja andmete esitamise osas. Juhatus püüab üldkoosoleku otsusega vabaneda juhatuse pettusele vastuseisvast Volli Aldist. Kohus tugines otsuse tegemisel valedele asjaoludele. Hageja esitas kohtu poolt määratud advokaadile Andrei Santaševile hagi põhjendamiseks dokumendid. Nagu hiljem selgus, advokaat neid kohtule ei esitanud, mille tulemusel tegi kohus vale otsuse. Advokaat tegutses protsessis hageja seaduslike huvide vastaselt ning pole informeerinud hagejat enda tegevustest. Eelnevale tuginedes soovib hageja esitada ringkonnakohtule lisatõendeid ning palub ära kuulata tunnistajana G T. Tunnistaja võib tõendada asjaolusid, mis on seotud 17.06.2010 üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimisega ning seda, et juhatus ei täitnud hageja suhtes põhikirjast tulenevat kohustust esitada igakuiseid põhjendatud makseteatisi. Hageja soovib tõestada KÜ Sõle 9 põhikirjast tuleneva korra tahtlikku rikkumist ja seda, et juhatuse eesmärgiks oli kallutada üldkoosolekut põhjendamatu otsuse langetamisele hageja korteri võõrandamiseks. KÜ Sõle 9 revisjonikomisjoni esimehe avaldusega kohtule, soovib hageja tõestada, et KÜ Sõle 9 juhatus omastas ebaseaduslikult KÜ Sõle 9 raha ja et hageja seisis aktiivselt juhatuse pettuse vastu, millega seletub ka juhatuse soov vabaneda hagejast kui ebamugavast korteriühistu liikmest. KÜ Sõle 9 juhatuse esimehe avaldus kohtule tõestab, et juhatuse esimehe tunnistuse alusel endine juhatus sai enda käsutusse

pangalaenu nende poolt võltsitud dokumentide alusel, mis omakorda tõestab juhatuse pettust. Sotsiaalkindlustuse osakonna ülema kirjaga tõestab hageja, et juhatus ei täitnud hageja suhtes enda põhikirjast tulenevaid kohustusi igakuiste makseteatiste osas. Apellatsiooniga esitab hageja ka vastuväiteid maakohtu õigusabi- ja menetlusabi määrustele ning leides, et maakohus on jätnud hageja õigusabita soovimatusest asjaolusid igakülgselt hinnata ja soovist hagejat „finantsiliselt" karistada, võttes hagejalt võimaluse osta ravimeid. Sellega viis kohus hageja tervisliku seisundi olulise halvenemiseni. Määratud kaitsja ei ole seisnud hageja huvide eest. Hagejalt väljamõistetud õigusabi- ja menetluskulud ei ole põhjendatud. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, olles tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub seaduslik alus, kuid otsuse põhjendavat osa tuleb muuta ringkonnakohtu otsuses olevatel põhjendustel. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et maakohus on otsuse tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme, sealjuures ka tõendite hindamise osas. Maakohus on otsust põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning on tõendeid hinnanud TsMS § 232 lg 1 järgi. Hagejale osutati riigipoolset õigusabi advokaat Ilja Santaševi poolt ning kolleegium ei tuvastanud, et esindaja jättis hageja õigused ja huvid kaitseta. 17.06.2010 üldkoosoleku protokollist ilmneb, et 2009.a. aruanne ja 2010.a. majandusplaan olid üheks päevakorra punktiks, kuid otsust neis küsimustes vastu ei võetud (t.lk.48-51). Seega ei ole võimalik kehtetuks tunnistada ega tühisust tuvastada otsuste osas, mida ei ole olemas. Seega on maakohus põhjendatult jätnud eelnimetatud nõuded rahuldamata. Maakohus põhjendas, miks ei ole võimalik tunnistada kehtetuks kõiki KÜ Sõle 9 17.06.2010 üldkoosolekul vastu võetud otsuseid. Kolleegium nõustub maakohtuga. Kolleegium nõustub apellandiga, et maakohtu seisukoht on ekslik revisjonikomisjoni arvamuse tähenduse osas. Kohus asus seisukohale, et seaduses on nimetatud, millised dokumendid tuleb eelnevalt tutvumiseks esitada, revisjonikomisjoni aruannet selles loetelus ei ole. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 36 lg 2 kohaselt juhatus esitab aruande üldkoosolekule. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruandele lisama vandeaudiitori aruande või revisjonikomisjoni arvamuse. KÜ Sõle 9 põhikirja p 5.5 kohaselt ühistu kontrollorganiks on liikmete üldkoosoleku poolt valitav kaheaastase volituste ajaga kolmeliikmeline revisjonikomisjon. Seega MTÜS § 36 lg 2 kohaselt on revisjonikomisjoni arvamus kohustuslik dokument majandusaasta aruande esitamisel. Seega omab see arvamus tähendust ka KÜ Sõle 9 liikmete jaoks. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 lg 2 kohaselt annab korteriühistu juhatus igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Eeltoodust tuleneb, et majandusaasta aruande lisa on ka revisjonikomisjoni arvamus, millega on õigus korteriühistu liikmetel tutvuda. Kolleegiumi hinnangul majandusaasta aruande kinnitamise korral ilma revisjonikomisjoni arvamust esitamata ning võimaluse andmiseta sellega tutvumiseks, võib see kaasa tuua üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise MTÜS § 24 lg 1 järgi. Kuivõrd vaidlusalusel

17.06.2010 üldkoosolekul otsust majandusaasta aruande osas ei võetud, siis on maakohtu otsus lõppjärelduses õige, kuid põhjendavat osa tuleb muuta eeltoodud põhjendustel. Vaidlustatud KÜ Sõle 9 17.06.2010 üldkoosolek võttis häälteenamusega vastu otsuse algatada võõrandamismenetlus hagejale kuuluva korteriomandi osas. Maakohus tuvastas, et korteriühistu arutas hageja võlgnevust. Apellatsioonikohtu istungil kostja esindaja väitis, et hageja ei ole üldse kommunaalteenuste eest tasunud. Toimikus olevatest materjalidest ei ilmne, et hageja oleks ka sellele kostja vastuväitele vastu vaielnud või esitanud tõendeid, millest ilmneks, millises osas on ta kommunaalteenuseid üldse maksnud. Hageja väidete kohaselt ei olevat ta arveid saanud ning kostja on ise talle võlgu märkimisväärse summa. Samuti ei ole ühtegi jõustunud kohtuotsust tehtud, millest nähtuks tema võla suurus. Kolleegium nõustub kostja vastuväitega, et KOS § 14 ei eelda, et korteriomandi sundvõõrandamiseks saab korteriühistu vastu võtta otsuse üksnes jõustunud kohtuotsuse olemasolu korral, millega on võla suurus tuvastatud. KOS § 14 lg 1 kohaselt kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Nimetatud paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt saab võõrandamisnõude esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu. Kinnistusraamatu registri väljavõtte kohaselt oli vaidlusaluse korteriomandi omanikuks eelnevalt Yulia (Julia) Lepilina ning käesoleval ajal 5.09.2006 asjaõiguslepingu alusel Volli Alt. Kommunaalteenuste eest ei ole kostja tasunud, saades korteriomandi omanikuks, aastaid, mis ületab KOS § 14 lg 2 p-s 2 sätestatud võlgnevuse perioodi. Seda asjaolu, ei ole apellant ka vaidlustanud. Asjaolu, et hagejal on nõue kostja vastu, mille tõttu tal kostja ees võlga ei ole, ei ole tõendatud. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et iseenesest võõrandamismenetluse algatamise otsus ei anna korteriühistule alust hagejale kuuluvat korteriomandit ise võõrandada. KOS § 14 lg 5 kohaselt tuleb kohustust rikkunud korteriomaniku korteriomandi võõrandamiseks pöörduda vastava nõudega kohtusse ning selles menetluses saab esitada vastuväiteid ja neid tõendada. Kuivõrd maakohus on esitatud nõuet KÜ Sõle 9 17.06.2010 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks hagejale kuuluva korteriomandi võõrandamismenetluse algatamise osas põhjendanud TsMS § 442 lg 8 nõuete kohaselt ning kolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda otsuses olevaid põhjendusi. Apellatsioonkaebuses toodud väited ei võimalda teha teistsugust otsust, kui tegi maakohus, seda ka KÜ Sõle 9 17.06.2010 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudes. Apellatsioonkaebusele lisas hageja dokumentaalseid tõendeid ning taotles tunnistaja ülekuulamist, millise taotluse jättis kolleegium rahuldamata, kuivõrd hageja ei toonud esile sellised asjaolusid, mis võimaldaksid TsMS § 652 lg 3 alusel vastu võtta uusi tõendeid. Ringkonnakohtule esitatud Põhja-Tallinna Valitsuse Sotisaalhoolekanne osakonna 17.02.2010 tõendist ilmneb, et poolte suhted on konfliktsed ning ka eelnimetatud ameti esindajal ei õnnestud kostja esindajaga kokku saada, ei anna alust lugeda üldkoosoleku otsus tühiseks. Ajal, mil kolleegium läks nõu pidama, on apellant saatnud ringkonnakohtule hulgaliselt taotlusi, sealhulgas menetlusosaliste esindajate kõrvaldamiseks protsessist. Kolleegium leiab, et taotlused tuleb jätta tähelepanuta. Kolleegium ei saa kõrvalda menetlusest menetlusosaliste esindajad ajal, mil apellatsioonkaebus on läbi vaadatud ning kohus on läinud

otsust tegema. 25.10.2011 esitas apellant vastuväite kohtu tegevusele, mille kohaselt kolleegium keeldus tegemast osaotsust ning ei võtnud vastu uusi tõendeid, ei arvestanud, et riigi poolt määratud advokaat mingit õigusabi talle faktiliselt ei osutanud. Kolleegium jätab esitatud vastuväite rahuldamata. TsMS § 333 lg 1 järgi tuleb vastuväide kohtu tegevusele esitada kohtuistungil. Kui menetlusosalised ei nõustu kohtuotsusega ning vaidlustavad selle kassatsiooni korras, siis saab selles kaebuses märkida ka väidetavaid menetlusõiguse normide rikkumisi. Kohtuistungi protokolli parandamise taotlus Apellant on esitanud taotlusi 12.10.2011 kohtuistungi protokolli väidetavate võltsimiste kohta. Kolleegium ei tuvastanud kohtuistungi protokollist ebatäpsust, mis on aluseks kohtuistungi protokolli parandamiseks TsMS § 53 lg 4 järgi. TsMS § 50 lg 1 järgi menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. 17.06.2011 kohtuistungil on arutatud apellandi taotlust, milles ta teatas, et ei ole riigipoolse esindajaga rahul ja soovib teist esindajat, kes olevat haige ning ei saanud kohtusse tulla. Selle isiku vastavuse kohta TsMS § 218 lg 1 p 2 nõuetele ei osanud apellant vastata. Seega on ebaõige see apellandi väide, et ta ei taotlenud kohtuistungi edasilükkamist. Nii sai apellandi taotluse sisust kohus aru ning selgitas ka apellandile, miks kohtuistungit edasi lükata ei saa. Esitatud taotluse kohaselt ta oleks telefoni teel soovinud konsulteerida, kuid sellisel viisil kohtuistungi läbiviimist seadus ette näha. Taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks kajastub protokollis. Apellandi väidetel kohus kohustas apellanti tegutsema ainult vaikiva advokaadi kaudu Kohtuistungi protokollist nähtub, et apellandile anti sõna ning ka riigi poolt määratud esindaja toetas apellandi taotlusi ja apellatsioonkaebust. Arvestades eeltoodut puudub alus kohtuistungi protokolli parandamiseks. Menetluskulu jaotus Kolleegium leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks hagejalt välja mõistetud riigipoolse õigusabi eest 345,17 eurot puudub alus. Maakohus põhjendas, et riigipoolse õigusabi andmisel rahuldas kohus hageja taotluse selliselt viisil, et õigusabi kulud tuli hüvitada täielikult igakuiste kuumaksete kahe aasta jooksul pärast õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramist. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 4 tuli hagi rahuldamata jätmisel menetluskulu välja mõista riigituludesse, mida ongi maakohus teinud. Apellatsioonimenetluses on apellant vabastatud riigilõivu maksmisest ning talle on jätkuvalt antud riigi poolt õigusabi. Ringkonnakohtule esitatud Põhja-Tallinna-linnaosa 15.02.2011 otsuse kohaselt on apellandil raske puue ning ta vajab lisakulusid kõrvalabile. Tulenevalt TsMS § 190 lgst 7 peab kolleegium võimalikuks vabastada apellant menetluskulu kandmisest apellatsioonimenetluses nii riigilõivu kui ka riigi poolt osutatud õigusabi osas. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda.

Mare Merimaa

Ande Tänav

Ulvi Loonurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.