Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Hageja täpsustas veelkord nõuet (lk 525) ja palus välja mõista varalise kahju 137724,92 krooni ja mittevaralise kahju mõista välja kohtu äranägemisel. Hageja jäi kohtuistungil eelmärgitud hagihinna juurde. Menetluses tõi hageja esile, et kogu korter, mitte ainult lagi, oli remonditud 19.01.2000 seisuga. Hageja kinnitas, et alates jaanuarist 2000-oktoobrini 2001 ei esitanud hageja avaldust katuse läbijooksust ja kinnitas, et ühistu võttis haldamise üle septembrist alates ja 2001.a. oktoobris avastas hageja, et katuseluuk oli avatud, millest teavitas juhatust, kuna tekkis oht, vesi hakkab läbi sadama. 2002.a. kevadel sadas palju vihma ja vesi jooksis läbi korterisse ja ühistu ei teinud midagi selleks, et takistada vee läbijooks, mida oli sunnitud tegema hageja esindaja kaudu. Tõendid: P KVH ME tõend 24.11.07 nr 48 ja tõend 04.09.96 nr 427 (lk 9, IKd) akt tööde vastuvõtu kohta 19.01.2000. Lisa 2, lk 1, korteri nr 31, 14, 41, 31 omanike nimelt koostatud akt (lk 11-12. Lisa 11), KÜ koosoleku protokoll 15.02.02 (lk 13, Lisa 4a), KÜ arve juuni 03 (lk 19), ühistu põhikiri 13 koos lisaga (lk 27-29), korteriomanikele kutse koosolekule (lk 26), Justiitsministeeriumi registrikeskuse väljavõte (33), 7 korteriomanike akt 10.05.03 (lk34-36), ühistu liikmete avaldus laenulepingu ja põhikirja saamiseks (lk 38), avaldus, nõue juhatusele (lk 39,40), OÜ ECarved (lk 4142) Sõle 9-39 korterile, G. T allkiri (lk 73), FIE v. Aldi hinnakiri 18.06.09 1012 krooni ka 26.06.02 1843 (lk 74, 75), ühistu teade (lk 107), arved hagejale (108-109), hageja avaldus majavalitsusele 22.05.95 (lk 110), väljavõte hageja avaldusest ühistule 17.12.2001 ja 07.04.03 (lk 111, 112), akt (lk 119-120), OÜ Z kalkulatsiooni (lk 117-118), hageja avaldus ühistule dokumentide saamiseks (lk 140-142), fotod (lk 196-197,199-205), tõend Aja HL Oü S. Lebedevi kohta (lk 213), akt 30.01.05 korteri nr 39 akende kohta (lk 220), akt 19.004.04 (lk 221), revisjonikomisjoni liikme O. I aruanne 2003.a. eest (lk 226) ja S. Š avaldus (lk 227)), N. Š tunnistaja ütlus (lk 234), Vallest OÜ ja ühistu vaheline leping 16.09.02 (lk 289 ja 591 järgnev leht ja esitatud ka koos apell. kaebusega), AjaHL OÜ hinnapakkumine (lk 292), hinnapakkumine akende kohta (lk 294), fotod (lk 410-418), ), Aja HL OÜ hinnapakkumine – 62939,95 krooni 10.04.04 koos tõendiga (lk 526, 528), AAOÜ hinnapakkumine 13.02.09 (lk 529 -533), GT AS hinnapakkumine 15.02.05 34579,35 krooni (lk 534-536), fotod (lk 537-540, fotod korterist 39 (lk 590-592), ühistu kiri korteriomanikele (lk 598, 667,), fotod (lk 620-622), ühistu protokoll jm dokumendid ja 2002 majandusaasta aruanne, (lk 647, 501, 650, 658 -659), leping nr 1 21.04.03, tunnistajate A. L , G. T , L. J , A. Š ütlused, hageja vande all antud seletus. Kostja vastuväited Hageja leiab esialgses hagis, et hagi on tõendamata. Hageja tegi enne ühistu loomist oma korteris elamu haldaja arvel remondi, mille kohta on esitanud ise tõendid: vastavad aktid ja EC arvetel ei ole kuupäeva ja seega tehti korteris remonti enne ühistu loomist. Hageja on esitanud kalkulatsiooni summas 2642 krooni korteri nr 35 kohta, mis ei puuduta hageja korterit. Lisaks märkis teises vastuses (lk 152), et mittevaraline kahju ei ole tõendatud ega kuulu rahuldamisele. Kahju ulatus on üle paisutatud. Kahju ei ole tekkinud läbi lahtise katuseluugi sadanud vihmavee. Ei ole veenev, et kogu korteri laed, aknad, põrandad, seinad ja WC sai kahjustada vee läbijooksu tõttu. Kostja ei ole pääsenud hageja korterisse 2001-2002. 2000.a. oktoobrist kuni 2001.a. oktoobrini ei esitanud hageja kaebust vee läbijooksu kohta, ega ole esitanud kaebust katuse läbijooksu kohta kuni elamu halduse ülendamiseni ühistule. Ühistu vahetas 2002.a novembris ühistu vana katuse uue vastu. Ühistu võttis elamu halduse üle 31.08.01 ja hageja pöördus kostja poole 2001.a. oktoobris sooviga hüvitada kahju, mis tekkis luugi kaudu ja palus remontida laed. Ühistu keeldus luuki sulgemast ja hageja tegi seda ise ja siis lõppes ka vee läbijooks. 2001.a oktoobrist – 2002.a. novembrini /vana katuse asendamine uuega/ ei ole hageja pöördunud seoses läbijooksuga ühistu poole. Kostja on nõus hüvitama esiku remondi, mis sai kannatada luugist läbijooksu tõttu 2001.a. oktoobris (lk 553).

Tõendid: elamu üleandmise vastuvõtmise akt 31.08.01 (lk 96, 98), Põhja-Tallinna Valitusese vanema korraldus (lk 97), ühistu põhikiri (registriosa väljavõte, lk 101), M. Š avaldus (114) koos lisadega (lk 116), plaanid (lk 334-391), tõend (lk 392), ekspertiisiakt (lk 454-474) ja eksperdi arvamus istungil (lk 543-546). Kohtu põhjendused Ühistu pädevus KOS § 1 lg 1 järgi on korteriomand omand ehituse reaalosas üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosas kuulub. Reguleerimata küsimustes kohaldatakse korteriomandile asjaõigusseaduse kinnisomandi sätteid. Seega kohaldatakse korteriomandile mandile eelkõige korteromandis seaduse sätteid KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset ühiselt, kui seaduses või korteriomanike kokkuleppes ei ole ette nähtud teisiti. KOS § 8 lg 1 järgi siis kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. KÜS § 1 lg 1 sätestab korteriühistuseadus korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused ja tema eesmärk on sätestatud § -s 2. KÜS § 2 lg 1 järgi on Korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, so korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmakeks kohustuseks on hoolitseda ühe omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 15.1. järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS § 15.1 lg 1 korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. kõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistu seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on nii elamu katuse ja selle konstruktsioonide või nende osade asendamine või ennistamine remont, mis on eelnimetatud seaduse tähenduses ühistu majandustegevusest tulenev ühistu kohustus. Kohtule esitaud kostja põhikirja p 1.3 järgi on ühistu kohustus korraldada elamu korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõtteliste osade ühist majandamist. Ühistu ja tema liikmetevahelist suhe on vaadeldav käsundilaadse suhte e. lepingulise suhtega, mille sisu on reguleeritud ühistu põhikirja ja seadusega. Seega on nimetatud suhtest tulenevad õigused ja kohutused kui lepingulised kohustused ning vastutus järgneb kui lepingulise kohutuse rikkumise puhul. Varalise kahju tekkimine Vaidlus puudus selles, et asuvat elamut haldab KÜ ning vaidlus puudus ka selles, et KÜ sai elamu, milles asub hageja korteriomand aga eelkõige selle korteriomandi reaalossa kuuluv korter 39, enda haldamisse vastava aktiga 31.08.01, mille kohta on esitatud ka vastav tõend (lk 96-98) ja kuna vaidlus puudus, ei pea kohus sellele ka täiendavat hinnangut andma. Hageja poolt kohtule esitatud P KVH Munitsipaalettevõtte tõendiga nr 48 24.11.97 on hageja tõendatud, et asuva maja katuse remont teostati novembris 2000 (lk 9, Lisa 1b), mille käigus vahetati 20 lehte eterniiti, remondite ventilatsioonikorstnate ümbrused, puhastati ja korrastati vihmaveerennid ja paigaldati katuseluugid. Tõendist nähtub, et hilisemal kontrollimisel ei ole katus läbi jooksnud Seega pidi seisuga 1997.a. november asuva elamu katus olema remonditud ja korras. Hageja poolt kohtule esitatud tema esindaja ja P KVH OÜ vahelise aktiga tööde vastuvõtu kohta 19.01.2000 (Lisa 2, lk 10, 1 kd) on hageja tõendanud, et vaidlusalune töö on tehtud ja vastu võetud ning tellijal oli kohustus hagejale tasumaa 4045 krooni. L. J ütluste kohaselt toimus 2002.a kevadel ja sügisel

korterisse läbijooks, mis tekitas veekahjustusi, enne seda oli korter remonditud. Seda, et enne 2002.a. vee läbijooksu oli hageja korter remonditud, kinnitas ka A. L oma ütlustega istungil. Kohtule esitatud fotodelt 2001. a. (lk 591 ülal vasakul, 633, 634 vasakul ülal), 2000.a (lk 623 alla paremal, 631, 632 all mõlemad) esitatud fotodelt nähtub, et korter on korras, selle pindadel ei nähtu kahjustusi. Fotolt lk 634 (ülal parema, all 2 fotot) nähtuvad materjalid ja tapeet, millega soovis hageja tõendada, et tegi ise remondi. Fotod aastatest 1994 ja 1998 ja 1999 (lk 628, lk 633 all paremal) ei oma vaidluses tähendust, kuid kõrvutades neid teistega, on tõendatud, et tegemist on sama korteriga, mis esinevad teistel fotodel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on ülalmainitud tunnistajate ütluste ja P KVH OÜ ning hageja vahelise aktiga ja 2000.a., 2001.a. fotodega korterist ja materjalidest tõendanud, et enne 2002.a. oli hagejal korter remonditud, millest lae remondi hüvitas P KVH OÜ. Nimetatuga on ümber lükatud kostja kahtlused ja väited võimalikust hagejale varasemast, so enne 31.08.2001 toimunud veeläbijooksust tekkinud kahjustustest, mille hüvitamist hageja justkui kostjalt nõuab. Ülalnimetatu on oluline eelkõige selles osas, kas hageja korteri e. talle kuuluv asi on üldse saanud kahjustusi e. kas hagejale on tekkinud kahju. Hageja tõi esile, et 2002.a. sadas palju vihma, vesi tungis korterisse, enne seda oli katuseluuk avatud, mille juhtis hageja kostja tähelepanu, ent ühistu seda ei kõrvaldanud. Kostja ei vaielnud vastu sellele, et katusel oli luuk avatud, ega sulgenud seda ja hageja oli sunnitud selle ise kinni panema (lk 553, lk 582). Tunnistaja L. J ja G. T ütluste kohaselt sadas 2002.a. kevadel ja sügisel vihma ja vesi tungis ülalt hageja korterisse. L. J ütluste kohaselt sadas vihma sisse eriti just köögi akende vahelisel alal ja ka suure toa sein sai kahjustada, tunnistaja käis ka pööningul koos hageja esindajaga ja nägi, et ventilatsioonišahti juures on pragu, kust vesi sai sisse tungida, selle vahe parandasid ära hageja pojad. Tunnistaja ütluste kohaselt pöördus hageja esindaja ka läbisadamise küsimusega telefoni teel ühistu poole. Tunnistaja N. Š ütluste kohaselt (lk 234) sadas 2002.a kevadel tugevasti vihma, mis hakkas tilkuma hageja korterisse ning hageja esindaja V. Alt kutsus välja vastava teenistuse, et pääseda pööningule, sest ühistult ta võtmeid sinna pääsemiseks ei saanud. Tunnistaja ütluste kohasel püüdis nii tunnistaja kui hageja oma esindaja kudu ühistut vastavast murest ka avaldusega teavitada, kuid ühistu ei reageerinud sellele. Ütluste kohaselt oli luuk katusel lahti, lisaks jooksis katusele vesi mööda ventilatsioonitori, samuti jooksis vesi hageja korterisse, see oli ka akendel ning tunnistaja aitas hagejat vee koristamisel, sinna kuhu vesi jooksis, asetati kausid alla. Eksperdi arvamuse (lk 451-473) ja istungil ülekuulatud arvamusest nähtub, et vesi on sadanud hageja korterisse läbi katuseluugi, aga ka läbi katuse ventilatsioonikorstna ja katusekatte vahelt, vesi oli tunginud esikusse, san sõlme, väiksemasse tuppa, teistes tubades ekspert ei käinud. Eksperdi ütluste kohaselt asus katuseluuk hageja korteri suhtes korteri kohal, esikusse on tekkinud kahjud mõlemast kohast toimunud vee läbijooksu tõttu, samas on suurem veejooks toimunud ventilatsioonitoru juurest, kust sai valguda vesi ka aknapoolsetesse osadesse. Kostja väid ja selle kohta esitatud elamu, korterite joonised ja plaanid (lk 384-391), et katuseluuk ei asunud hageja korteri kohal, on ümber lükatud eksperdi arvamusega, mille kohaselt ei vastanud märgitud joonised tegelikule olukorrale ja vastupidiselt asus luuk korteri kohal. Nimetatud eksperdi arvamusega ei ole seega leidnud kinnitust kostja väide sellest, et vesi ei saanud joosta luugi kaudu hageja korterisse. Hageja esitatud fotod elamu pööningukorrusest ja katusest (lk 410-418) otseselt midagi enamata ei tõenda, kuid toetavad eksperdi arvamust. Eeltoodud tõendeid hinnates leiab kohus, et 2002. kevadel ja sügisel sadas hageja korterisse vesi sisse katuse kaudu ning ekspertiisiaktiga ei ole kostja ümber lükanud hageja väiteid sellest, et veekahjustused ei ole tekkinud muust. Kohtu arvates on tõendatud ülalmainitud tõenditega, et katusel oli ventilatsioonitoru juures vahe, millest sai vesi sisse tungida hageja korterisse aga ka luugist. Ka kostja esitatud fotod (lk 196-197) elamu katusest ei kinnita kostja vastuväiteid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et eelmainutud tõenditega on tõendatud, et hageja korter sai 2002.a. kevadel ja sügisel vihmaveest tingitud kahjustusi ja et vesi tungis hageja korterisse ülalt katuse kaudu. Nimetatud kaalutustel leiab kohus, et hagejal on varakahjustuse näol tekkinud kahju 2002 a. nii kevadel kui sügisel katuselt läbisadanud vihmavee tõttu. Hageja esitatud fotod elamust (lk 620-621) väljapoolt näitavad küll maja üldist seisundit, kuid ei seostu hagejale kahju tekkimisega, mistõttu ei pea kohus neid täiendavalt analüüsima.

Kohustuse rikkumine, põhjuslik seos Kuivõrd kostjal on tulenevalt ülalmärgitud seadusest ja põhikirja p 1.3 tulenevalt kohustus korteriomandi mõttelise osa hooldada, remontida, ja kuna kahju on tekkinud 2002.a. kevadel, sügisel, siis kuuluvad vaidluses kohaldamisele VÕS Raks § 12 lg 1 ja 2 järgi nii tsiviilkoodeksi kui võlaõigusseaduse sätted, mis reguleerivad lepingulise kohustuse rikkumist ja vastutust selle eest. Seega saab kostja vastutus järgneda oma eesmärgipärase ülesande ja kohustuse täitmata jätmise korral tingimusel, et kahju tekkimine on otseses seoses kostjapoolse kohustuse rikkumisega. TsK § 222 lg 1 järgi siis kui võlgnik ei täida kohustust või ei täida seda mittenõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahju ning §227 järgi vastutab ta süü olemasolu puhul. VÕS § 101 lg 1 p 3, lg 2, viimase lause alusel ja 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist, va siis kui ta kohustuse rikkumise eest ei vastuta. Lepingulise kohustuse korral vabaneb võlgnik kohustuse rikkumise korral vastutusest, kui rikkumine on vabandatav VÕS § 103 lg 1 järgi ja eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav ja lg 2 järgi on rikkumine vabandatav, kui rikkumine leidis aset vääramatu jõu tõttu. VÕS § 104 järgi omab süü lepingulise kohustuse rikkumise korral tähendust siis, kui see on seaduses, lepingus vastavalt ette nähtud. Kostja ei olegi vaielnud tegelikult vastu sellele, et 2002.a. kevadel ja sügisel sadas vihmavesi hageja korterisse ja et ühistu ei sulgenud vaatamata hageja ja tema esindaja poja V. Alti palveist elamu katusel avatud luuki. Vaidlust ei ole ka selles, et 2000-2001 (vt kostja viimane vastus ja hageja selgitus sellele) nimetatud perioodil kahju hüvitamist ei nõutud, kuid kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et 2001.a. oktoobris teavitas hageja poeg V. Alt ühistut, et katusel on luuk avatud ja et vihm võib sadada uuesti korterisse sisse. Kohtule on esitatud hageja avalduse väljavõte, kus ta teatab ka 17.12.2001 juhatust avatud luugist (lk 111). Seega pidi olema hageja teadlik kahju tekitavast ohust ja selle võimalikust saabumisest. Hageja poolt kohtule esitatud OÜ V ja ühistu vaheline leping sõlmiti 16.09.02 ja tööde lõpetamise aeg oli 2003.a. Seega asus kostja katust remontima siis, kui hageja korter oli juba kahju saanud, sest vee läbijooks toimus 2002.a. kevadel ja jätkus sügisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud põhikirja p 1.3 ja KÜS § 2 lg 1 tulenevaid kohustusi kohustust: st ta on jätnud need täitmata, st ei ole piisava hoolega võtnud midagi ette vaatamata hageja avaldustele, et vältida ohu realiseerumist ja kahju tekkimist hagejale 2002.a.vihmavee läbijooksu tõttu. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et kahju tekkimine, mis leidis aset 2002.a sügisel, tekkis VÕS § 103 järgi vääramatu jõu tõttu e. kostjapoolne kohustuse rikkumine oleks vabandatav või et ta pole 2002.a. kevadel kahju juhtumi ajal TsK § 222 lg 1 alusel kohustuse rikkumises süüdi. Seda, et kohustuse rikkumise tagajärjel sai võimalikuks läbi korratu katuse vesi hageja korterisse tungida ja seda kahjustada, kinnitab, et kohustuse rikkumisel on põhjuslik seos kahju tekkimisega. Vastuseks kostja väidetele, et tema vastutab vaid selle kahju eest, mis tekkis läbi katuseluugi sadanud vee tõttu kuna hageja on tuginenud sellele, märgib kohus järgmist. Kohtu arvates ei ole vaidluses määrav mitte see, kas vesi tungis sisse just avatud luugi kaudu või mitte, vaid asjaolu, et see tungis hageja korterisse sisse katusel esineva luugi ja ka katuse ja ventilatsioonikorstna vahelise ava kaudu e. mõttelises osas esineva puuduse tõttu. Asjaolu, et hageja on viidanud hagis vaid avatud luugile, ei tähenda, et kostja võiks vastutada vaid s läbitulnud veekahjutuste eest, sest hageja on tuginenud terviklikult sellele, et katus sadas läbi ja mõistliku inimesena oskas ta viidata otseselt nähtavale veale katusel nö avatud luugile. Asjaolu, et vesi tungis sisse lisaks ka ventilatsioonikorstna ja katusekatte vahelt, leidis kinnitust tunnistaja ütlustega ega ole ümber lükatud kostja taotluse alusel eksperdi arvamusega. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on vastutav hagejale tekkinud kahju eest. Varalise kahju ulatus

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. TsK § 222 lg 2 alusel on kahjuks kreeditori poolt tehtud kulutused, tema vara kaotsiminek, rikkumine. VÕS 127 lg 1, 128 lg 1, 2, 3 § 132 lg 3 alusel hõlmab varaline kahju otseseid kulutusi ja asja parandamiseks tehtavaid mõistlikke kulusid ning TsK § 222 lg 2 alusel hõlmab seega kahju ulatus eelkõige kahjueelse olukorra ennistamist e mõistlikke taastusremondikulusid. Hageja jäi hagihinna juurde ja palus välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 137724,92 krooni. Nimetatud summa koosneb korteri taastusremondi maksumusest 103145,57 ja akende vahetuse ja akende maksumusest 34579,35 krooni (103145,57+34579,35). Kostja leidis, et tema on nõus hüvitama vaid esikukahju, mis sai tekkida luugist sissevoolanud vee tagajärjel. Kuna kohus leidis, et kahjustus hageja korterisse on tekkinud läbi katuse sadanud vee ja seda nii luugi kui ka ventilatsioonikorstna ja katuse vahest, mille eest on kostja vastutav, siis ei piirdu kostja vastutus üksnes esiku kahjustuse hüvitamisega. Kohtule esitatud fotodest nähtub, et hageja korteris on saanud kahjustada aknad, seinad, millelt koorub krohv ja tapeet on rikutud, kahjustatud on radiaatori ümbris, seintel materjal kobrutab (lk 201, lk 202 all, lk 203 ülal, lk 204, lk 205, lk 590 all vasakul, lk 590 ülal paremal, all paremal, lk 591 paremal ülal ja all, lk 623 üleval, lk 625 – 627, lk 629, lk 623 üleval, lk 632 üleval, lk 622). Tunnistaja N. Š ja L. J ütluste kohaselt jooksis vesi köögi akende vahelisel alal, suure toa sein sai kahjustada, vesi jooksis hageja korteri akendele. Hageja on esitanud kohtule ka OÜ Z , OÜ AjaHL esindajate ning J. L, V. A G. T , A. K ja N. Š poolt ühiselt koostatud akti (lk 119, 220, 221), mille kohaselt on korteris 39 kahjustatud lagi, seinad, põrand: krohv on kukkunud, esinevad mustad laigud, seinad on märgunud, tapeedid, värvid on lahti, aknaavade ja ukseavade sisepinnad on paisunud. Eeltoodud tõendeid hinnates kogumis hinnates, et hageja on tõendanud, et kahju ulatus hõlmab tema korteri seinu, aknaid, lage ning kohtul puudub alus kahelda selles, et vesi on kahjustanud ka põrandat. Kohtule esitatud 13.02.2009 AA OÜ hinnapakkumise kohaselt on hageja korteri taastusremont 103145,57 krooni (lk 526-529). Nimetatu hõlmab puhastustöid, parandustöid ja materjale ning sealjuures abitöid (näit transpordikulud). Õige on hageja väide, et aja jooksul on ka turuhinnad tõusnud ning seega kahju hüvitamise seisukohalt on oluline kahju hüvitamise aeg. Eeltoodu alusel leiab kohus, et varakahju ulatus on 103145,57 krooni, mis kajastab taastusremondi maksumust käesolevale ajale kõige lähedasemat seisu ja seega ei arvesta kohus hageja poolt varasemalt AjaHL OÜ poolt 2004.a. ja OÜ Z poolt koostatud tolleaegsete hinnapakkumistega. Hageja palus hüvitada ka akende maksumuse, mille kohta on hageja esitanud GTAS hinnapakkumise (lk 534-536) 15.02.05 summas 34579,35 krooni. Esitatud pakkumise kohaselt on hageja soovinud vahetada aknad puitakende vastu. Üldteadaolevalt on puitaknad kallimad ning G tooted ka kallimad. Eeltoodu alusel leiab kohus, et ehkki hageja korter oli enne 2002.a. vihmasajust tekkinud läbijooksu korras, sj olid korras ka aknad, ei pea kahju hüvitama enamat kui endine olukord. Endise olukorra e. korras akende taastamiseks ei pea olema tingimata kõige kallimad aknad. AS Z hinnapakkumisest (lk 117-118) nähtub, et plastikakende vahetus ja hind võiks olla ATG OÜ arvamuse kohaselt ca 23010 krooni. Nimetatud kaalutlustel leiab kohus, et mõistlikuks kuluks käesoleval ajal on akende kahjustuse hüvitamiseks 25000 krooni. Kuna hageja jäi selle juurde, et hagihind hõlmab korteri ja akende taastusremonti, siis ei vaja analüüsi ega hinnangut hageja ja kostja väited selle kohta, kui palju oli hageja sunnitud tegema kulutusi selleks, et pääseda pööningule vaatama, kust vesi tuli, aga ka parandama püstikutoru ja kandma kulusid väidetava ühistupoolse ja OÜ M teostatud püstikutoru parandamise käigus tekitatud kahjude likvideerimiseks, kuna nende kulutuste hüvitamist hageja tegelikult pärast nõude suuruse täpsustamist ei palunud, nimelt ei ole need ka hagihinna sees (lk 525, 542). Eeltoodu tõttu ei anna kohus hinnangut OÜ EC arvetele (lk 41-42), G. T allkirjale (lk 73), V. A kui FIE hinnakirjale 18.06.02 (lk 74-75). Hageja esitatud Justiitsministeeriumi registriosakonna tõendi OÜ M kohta, tõendi OÜ A ja HL koostanud hinnapakkumise isiku kohta jätab kohus tähelepanuta, kuna märgitud

tõendid ei tõenda vaidluse aluseks olevaid asjaolusid ning keegi ei ole seadnud kahtluse alla märgitud isikute olemasolu. Eeltoodu alusel on hageja varalise kahju nõue osaliselt põhjendatud ja tõendatud ja kostjalt tuleb välja mõista hagejale hüvitist 128145,57 krooni. Mittevaraline kahju Hageja taotleb kostjalt välja mõista mittevaraline kahju kohtu äranägemisel. Hageja leiab, et viimasel tekkis mittevaraline kahju, kuna hagejal tuli elada üle aasta korteris pähekukkuva krohviga, tunda end alandatuna, kuna ei saanud vastu võtta külalisi, elada tuli tulevase remondi oludes, juhatuse liikmed nöökisid ja alandasid hagejat. Samuti tekkis hagejal mittevaraline kahju seetõttu, et hageja pidi elama antisanitaarsetes tingimustes. Hageja on märkinud, et mittevaraline kahju tekkis perioodil 2002. aasta kevadest kuni 2002. aasta sügiseni. Seega kuulub kohaldamisele tsiviilkoodeks (TsK) koos võlaõigusseadusega (VÕS). TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline, lg 5 kohaselt mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 1 kohaselt lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja ja kostja vahel on lepinguline suhe ning selle üle puudub pooltel ka vaidlus. Korteriühistu põhikirjast ning korteriühistu seadusest ei tulene, et KÜ pidi aru saama, et viimase poolt kohustuse rikkumine võib põhjustada hagejale mittevaralist kahju, seadusest ei tulene ega põhikirjast ei tulene, et mõttelise osa hooldamiskohuste täitmata jätmisel peaks ühistu hüvitama võimaliku mittevaralise kahju ja seda eelkõige siis kui kahjustada on saanud korteriomandi reaalosa e. asi. Seega leiab kohus, et hageja nõude aluseks olevad eeldused on täitmata, s.o kostja ei saa ette näha, et hagejale võib tekkida mittevaraline kahju, mille hüvitamist viimane võiks korteriühistult nõuda ja nimetatu ei tulene ei põhikirjast ega seadusest. Eeltoodu tõttu puudub vajadus anda hinnang G. T ütlustele hageja tervise kohta ning hageja enda vande all antud seletustele ja A. Š ütlustele elamistingimuste kohta hageja korteris ja s tingitud ebamugavuste kohta. Samuti leiab hageja, et KÜ juhatuse liikmed nöökisid ja alandasid hagejat. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, millisel perioodil on KÜ juhatuse liikmed teda nöökinud ja alandanud, kuid võib eeldada, et see on sama periood, mil tekkis väidetav mittevaraline kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kuni 30.06.2002.a kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 23 lg 1 kohaselt on isikul õigus nõuda kohtu korras au teotamise lõpetamist, tema au teotavate andmete ümberlükkamist, kui au teotaja ei tõenda nende vastavaust tegelikkusele, samuti au teotamisega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist. TsÜS § 26 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võib isik nõuda ka §-des 23-25 nimetamata isiklike õiguste rikkumise lõpetamist, samuti sellega tekitatud moraalse ja varalise kahju hüvitamist.

Süül põhineva deliktilise vastutuse aeluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis: 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus; 3) süü. Selleks, et tuvastada, kas KÜ juhatuse liikmed on hagejale tekitanud mittevaralise kahju, s.o alandanud ja nöökinud viimast, on vajalik kontrollida, kas täidetud on delikti üldkoosseis. Kui objektiivne teokoosseis on täitmata, ei kontrolli kohus järgmisi delikti üldkoosseisu elemente. Objektiivse teokoosseisu esmaseks eelduseks on teisele isikule kahju tekkimine. Seega tuleb kontrollida, kas kostja poolne väidetav tegu on kaasa toonud kahjuliku tagajärje. Selleks tuleb tuvastada põhjuslik seos kostja teo ja hagejal tekkinud kahjuliku tagajärje vahel. Kohus leiab, et antud juhul on objektiivne teokoosseis täitmata, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, milles väljendus kostja juhatuse liikmete poolne nöökimine ja alandamine ning kas see ka reaalselt toimunud on. Kohtule esitatud ühistu majandusaasta aruandest 2002.a ja juhatuse aruandest (millele hageja tugines mittevaralise kahju nõudes, lk 650-659, lk 682) ei nähtu, et hageja kohta oleks midagi sellist märgitud, mis oleks tema väärikust alandav või nöökiv või sisaldaks hageja kohta diskrediteerivaid andmeid. Asjaolu, et aruandes on märgitud, et korteri 39 eest on J. Ll võlg, ei ole alandav, kuna selles vaidlus puudus, et hageja mingil hetkel seoses kahjujuhmiga teatud ulatuses raha enam korteri eest ei tasunud. Ühestki tunnistaja ütlusest ei nähtu, et hagejat nöögitaks või alandataks ühistu juhatuse poolt. Ka M. Š kutse korteriomanikele ei kinnita märgitud väiteid. Asjaolu, et hageja on koos teiste isikutega pöördunud juhatuse poole ja koostanud akti selle kohta, et juhatus ei anna piisava ajavaruga tutvumiseks materjale aga ka tema enda avaldus juhatusele, aga ka pöördumine juhatuse poole dokumentide saamiseks või nõue koosoleku läbiviimiseks (akt lk 626, 04.03.04, avaldus lk 635, avaldus lk 38, 39, lk 40), ei tähenda hageja nöökimist ega tema alandamist ühitu poolt. Asjaolu, et ühistul võib olla tekkinud arusaamatusi hageja esindajaga ei ole aga hinnatav hageja au teotamisena, ja hageja enda nöökimisena ja seega tema õiguste rikkumisena (akt lk 11, 34, ühistu koosoleku protokoll lk 13, akt lk 224). Kuna märgitud väited on tõendamata, siis puudub kohtul vajadus kontrollida põhjuslikku seost, mis omab tähtsust objektiivse teokooseisu kohaldamisel. Kuivõrd objektiivne teokoosseis on täitmata, et kontrolli kohus teisi delikti üldkooseisu elemente. Arvestades eeltoodut ning asja materjale, leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata ülaltoodud põhjenduste kohaselt. Hageja poolt esitatud ühistu arve hagejale, aga ka P KVH arve hagejale (lk 19, lk 108,109 ei oma vaidluses tähendust, kuna kostja ei ole rahalist nõuet hageja vastu esitanud). Samuti ei oma vaidluses tähendust hageja avaldus P KVH dispetšerteenistusele 1995.a, kuna puudutab kahjueelset perioodi ega seostu korteriühistuga, mistõttu jätab kohus neile sisulise hinnangu andmata. Ühistu poolt kohtule esitatud revisjonikomisjoni liikme arvamus (lk 114) koos protokolliga nr 1 ühistu juhatuses esinevale olukorrale ja raha kasutamise kohta ei oma samuti käesoleva vaidluses tähendust, kuna omab tähendust nende omavahelistes suhtes ja suhetes ühistuga, mitte aga hagejale kahju tekitamisega. Kohtukulud, hagi hind Kuivõrd hagi on esitatud enne 01.01.2006, siis tuleb kooskõlas TsMS RakS § 3 kohaldada kohtukulude jaotamisele poolte vahel varemkehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku, mille § 60 lg 1 järgi võib kohus hagi osalise rahuldamise korral jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Eeltoodu alusel jätab kohus poolte poolt kantud kohtukulud kummagi poole enda kanda. TsMS § 61 lg 2 alusel õigusabikulud, millest pool oli vabastatud, nõuab kohus sisse teiselt poolelt riigituludesse. Hageja oli õigusabikulude tasumisest vabastatud, õigusabikulud olid 620 krooni (P. Simmi poolt osutatud) ja 2175 krooni (M. M poolt osutatu), kokku seega 2795 krooni. Hagi hind on kokku 137724,92 (varaline kahju) + 25000 krooni (mittevaraline kahju) kokku 162724, 92 krooni. Hagi kuulus rahuldamisele 78,7%. Eeltoodu tõttu tuleb kostjalt õigusabikulude katteks riigituludesse nõuda rahuldatud osalt õigusabikulude katteks 1713,90 krooni, ülejäänud osas jääb õigusabikulu riigi kanda, kuna kohus ei ole määranud varasemalt, et õigusabikulud tuleks hagejal

hüvitada ning kohtul puudub alus ka käesoleval ajal määrata teisiti, sest hageja majanduslik olukord ei ole muutunud. TsMS § 64 alusel tuleb hagi rahuldatud osalt sisse nõuda riigilõiv, kuna hageja oli lõivu tasumisest hagi esitamisel ja edaspidiselt menetluses nõude suurendamisel vabastatud. Hagihinnalt 128145,57 krooni tuleb kostjalt riigituludesse sisse nõuda lõivu 15000 krooni. Kuna hageja oli lõivu tasumisest vabastatud ning kohtul ei ole andmeid, et hageja majanduslik olukord oleks paranenud, jääb ülejäänud osas, mis hagi jäi rahuldamata, lõiv riigi kanda. Kostjal tuleb riigilõiv ja õigusabikulud tasuda 15 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest ning viivitamise korral maksab viivitanud pool riigile viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses iga viivitatud päevalt kuni võla tasumiseni.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.