Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja nõuded Hagiavalduse ja hageja seletuse kohaselt on hageja ja Ü P sõlminud 15.06.2005 tarbijakrediidilepingu nr. 05004141/45kt, mille kohaselt andis hageja kostjale 25 866.21 krooni ulatuses krediiti. millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 200 krooni. Kostja pidi maksma intressi 29,52 % krediidisummast ühe aasta kohta. Kogu lepingu perioodi eest on võlgnik kohustatud hagejale tasuma intressi summas 17 299.95 krooni. Lepingu põhitingimuste kohaselt kohaldatakse lepingule hageja krediidilepingute üldtingimusi nr. K 1.4. Lepingu sõlmimisest informeeris hageja 15.06.2005 kirjaga ka käendajat , kostjat E R. Hageja sõlmis 21.01.2005 kostja E R käenduslepingu, millega käendaja võttis endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja Ü P vahelisest tarbijakrediidilepingust ja nende lisadest tulenevate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu p.1 kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks 35 361 krooni. Käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.03.2008.a. Kuna kostja Ü. P jättis alates 2005.a. juulikuus tasumata kõik lepingujärgsed maksed, oli hageja 25.07.2005 ning 23.08.2005 sunnitud saatma kostjatele kirjalikke meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. 22.09.2005 ütles hageja lepingu üles, nõudes ühtlasi kostjatelt 35 786 krooni tasumist, millest 25 866.21 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 3245.40 krooni intress, 5173.24 krooni leppetrahv, 51.54 krooni viivis ja 1450 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist on kostjad tasunud hagejale üksnes 1765 krooni, mida hageja on hagi esitamisel arvestanud. Hageja soovib kostjalt Ü P välja mõista 8872.35 krooni ning kostjatelt Ü P ja E R solidaarselt 35 361 krooni, riigilõivu ja kohtukuluna hageja sõidukulude väljamõistmist. Hagi on esitatud VÕS § 402, 101, 416 , 113, 94, 115, 145 alusel. Kostja vastuväited Kirjalikku vastust kostjad esitanud ei ole, istungile ilmunud ei ole. Kohtukutsed ja hagimaterjalid on isiklikult käes. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele sisulise otsusega puuduva pooleta. VÕS § 8 lg.2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg.1 p.1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg.1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu.

majandus- või kutsetegevuses

VÕS § 113 sätestab, et rahalise kohustuse täitimisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 115 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 145 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaj ees solidaarselt, sealhulgas ka lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest..

TsMS § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg.1 kohaselt kui üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus asja lahendada sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja on piisavalt põhjendanud ja tõendanud oma nõude alust. Kostjad ei ole sisuliselt hagile vastu vaielnud ja ei ole ka tõendanud, et on nende esitatud nõude täitnud õigele isikule, õigel ajal, õiges kohas. Hagi on tõendatud hageja seletustega, hagile lisatud kirjalike tõenditega: tarbijakrediidileping, käendusleping, meeldetuletused, lepingu ülesütlemise hoiatus, hageja esindaja sõidukulusid tõendavad arved ja rendilepingud. TsMS § 452 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu.. TsMS § 456 lg.2 p.1 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. TsMS § 632 lg.1 ja § 633 lg.1 kohaselt apellatsioonkaebuse võib esitada kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS kui 31.12.2005 kehtinud redaktsiooni § 61 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjednatud kohtukulud. Antud asjas on hageja põhjendatud ja vajalikeks kohtukuludeks hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 3150 krooni, mis kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele ja hageja esindaja sõidukulud, kokku summas 1726.25 krooni, mis samuti kuuluvad kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele.. Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann

Ärakiri õige Kohtunik

M.Leimann

Kohtuotsus jõustus 13.märtsil 2006.a Kohtunik

M.Leimann

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.