Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Jaanus Soodla (hageja) esitas 20. detsembril 2016 Tartu Maakohtule hagi Korteriühistu Anne 75 (kostja) vastu, paludes tuvastada kostja 12.05.2016 kordusüldkoosolekul päevakorrapunkti nr 7 juures vastuvõetud otsuse tühisus või alternatiivselt asjaolu, et hagejal on õigus parkida Anne 75 elamu juures hageja kasutuses olevat riikliku registreerimismärgiga XXXXXX sõidukit ning jätta menetluskulud kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kohtule 14. veebruaril 2017 avalduses hagi õigeks võtnud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1, § 174 lg 1 ja 2 alusel jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 168 lg 6 alusel võib hagi õigeksvõtmise korral jätta kõik menetluskulud hageja kanda vaid siis, kui kostja võtab hagi koheselt õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul ei ole kumbki nimetatud tingimustest täidetud. Kostja esitas 18.01.2017 taotluse aegumise kohaldamiseks, vaieldes seega hagiavaldusele vastu. Järelikult ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks hageja hagi koheselt õigeks võtnud. Teiseks on antud juhul kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuigi kostja on hagejale varasemalt väljastanud parkimiskaardi, on hageja saanud neli leppetrahvinõuet seonduvalt hageja poolt sõiduki parkimisega Anne 75 elamu juures. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu hinnangul alus TsMS § 168 lg 6 alusel poolte menetluskulude hageja kanda jätmiseks.

Riigikohtu praktika kohaselt on TsMS § 162 lg 4 erinorm, mille kohaldamiseks peab menetluskulude välja mõistmine menetlusosaliselt, kelle kahjuks otsus tehti, olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-142-10, p 10; nr 3-21-63-11, p 14). Kohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul kohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks kostjalt hageja kasuks menetluskulude välja mõistmine äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja on esitanud oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on hageja menetluskulud tsiviilasjas nr 2-16-19046 2 894 eurot (koos käibemaksuga), sh õigusabikulu 2 538 eurot, riigilõivud 350 eurot ja 6 eurot äriregistri väljavõtete kulu. Õigusabi maht on 12,7 tundi tunnihinnaga 150 eurot tund. Kuivõrd hageja ei ole käibemaksukohustuslane, siis palub hageja, et kostjalt mõistetaks hageja kasuks menetluskulu välja käibemaksuga summas. Hageja kinnitab, et kõik käesolevas avalduses nimetatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasjaga. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Toimiku põhjal on tsiviilasjas nr 2-16-19046 hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot (tl 1) ja hagi tagamise avalduselt riigilõiv 50 eurot (tl 2). Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu 350 eurot olnud vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 143 p 2 järgi on asja läbivaatamise kulu muuhulgas dokumentaalse tõendi saamise kulu. Kohus leiab, et äriregistri väljavõtte saamiseks tehtud kulu 6 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et avalduses esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindajate tunnitasu 150 eurot ilma käibemaksuta on kõrgem kui Riigikohtu praktikas vajalikuks ja põhjendatuks peetud tunnitasu määr, samas ei ole see kohtu hinnangul ülemääraselt kõrge. Arvestades asja keerukust, samuti kostja hagiavalduse mahtu, ei ole kogu õigusabile kulutatud aeg põhjendatud. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku 6 tundi. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivud 350 eurot, muu kulu 6 eurot ja õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses 1 080 eurot (6 x 150 x 20%), kokku 1 436 eurot. Kohus märgib, et vastavalt TsMS §174 lg-le 9 ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele see, kui tema eest kandis need muu isik. Seetõttu ei oma asjaolu, et arved seonduvalt hageja esindamisega käesolevas tsiviilasjas on väljastatud Ebeta ASile, tähtsust menetluskulude kindlaksmääramise taotluse lahendamisel. Hageja taotlusel ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.