Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-16-8894 Faktiline ühingujuht, kellel ei ole käsundussuhet, peab arvestama asjaajamise käigus soodustatud isiku huvidega. Xxxx, kui äriühingu, huvides ei ole selliste kulude talumine, mis ei ole seotud ettevõtlusega ning mille tulemusena jääb puudu rahalistest vahenditest, millega tasuda isikutele, kelle kauba müügist sõltub Xxxxi olemasolu. Hageja leiab, et olukorras, kus Xxxxi arvelt tasuti kostjale ja teistele isikutele raha ulatuses, mis välistas lõpptulemusena äriühingu suutlikkuse tasuda kauba tarnijatele on kostja käitunud äärmiselt hooletult. Pankrotihalduri valduses oleva teabe alusel on tuvastatav, et: (a) (b)

(c) (d)

(e)

investeeringuid Xxxxi, millelt Xxxx maksis intresse, ei ole tehtud, sularaha väljavõtmist äriühingu arvelt Eestis, kus kõiki makseid saab teha ka pangaülekandega, saab pidada eelduslikult (kuni vastupidise tõendamiseni) vara vähendamiseks vastusoorituseta, eramu ostmine kostja abikaasa omandisse Hollandis ei anna mingit vastusooritust, kuna Xxxx asub Eestis ning mingit sissetulekut sellele kulutusele ei vasta, reisikulud ja selgitusteta maksed isiklikule arvele, mis moodustavad ca 10% kogu müügist ei saa olla väärt vastusooritust, kuna kostja enda kinnituse kohaselt maksuametis on juurdehindlus kaubale 10-15%, mis tähendab, et kogu Xxxx kasum olekski olnud eelduslikult planeeritud reisikuludele, mis ei ole usutav ning makse auto eest, mida pole omandatud, on ilmselt vastusoorituseta.

Hageja märgib nn reisikulude kohta täiendavalt, et pangaväljavõtetest nähtub, et lennukipileteid ja mitmeid reisimisega seotud kulutusi maksti eraldi, sh pangakaartidega. Seega saab kuni vastupidise tõendamiseni eeldada, et tegu on alusetute (kahju tekitanud) väljamaksetega. Kuna kõik eelloetletud maksed olid tehtud olematu vastusoorituse eest, siis on kostja nende tegemisega tekitanud Xxxxile kahju maksete ulatuses. Kahju ei oleks tekkinud, kui kostja oleks jätnud maksed tegemata- kostja juhitud Xxxxil oleks olnud raha, millega maksta võlausaldajatele selliselt, et oleks välditud ka maksejõuetuse teke. Kohtu põhjendused Kohtu tuvastatud asjaolud: • • • • • •

•

•

04.04.2014 asutatud XXXXOÜ (Xxxx) tegevusvaldkonnaks oli loomasööda ost-müük (tl 31). 29.04.2014 kostja teeb ettepaneku ärisuhete alustamiseks (Lisa 3, tl 18). 29.05.2014 taotleb kostja Eesti elamisluba (Lisa 4, tl 21). 19.06.2014 saab kostja ligipääsu Xxxx pangakontodele ja maksekaartidele Swedpangas (Lisa 22, tl 163); Nordea panga pangakonto käsutusõigus oli ainult kostjal (Lisa 23, tl 165); Alates 19.06 2014 tasutakse Xxxxkokku 53 500 eurot, järgmiste maksetega eurodes: 19/06/14-39000, 13/01/15-2800, 09/02/14-2800, 09/05/15- 4000, 18/05/15-2400 ja 02/06/152400 (lisa 8 ja 10, tl 35-141). Alates 20.06.2014 tasutakse Xxxxkokku 43 000 eurot, järgmiste maksetega (eurodes): 11/07/14- 2700, 06/08/14- 2700, 21/08/14- 7000, 23/09/14- 14750, 27/10/14- 2750, 27/11/145500, 16/01/15- 2650, 09/04/15- 1500, 18/05/15- 3450 (Lisa 8 ja 10, tl 35-141). Maksete selgitusteks on märgitud „profit“ või „profit against investment“ (tõlkes: tulu investeeringult); xxxx ja xxxx ei ole Xxxxi investeerinud (lisad 8 ja 10, tl 35-141); 3 (7)

2-16-8894 • • • • • • • • • • • •

•

19.06.2014 võttis kostja pangast välja 20 000 eurot sularaha (Lisa 8, tl 36). 29.12.2014 võtab kostja Xxxx arvelt välja 20 000 eurot sularaha (Lisa 10, tl 100). 06.08.2014 teeb kostja makse 48 500 euro ulatuses Xxxxmaja ostu eest Hollandis (Lisa 8, tl 42, Lisa 21, tl 162). 10.08.2014 makse summas 54 500 euro ulatuses Xxxxmaja ostu eest Hollandis (Lisa 8, tl 45, Lisa 21, tl 162). 12.08.2014 antakse kostjale ligipääs e-maksuametile, kuid Xxxxei ole kunagi olnud ligipääsu e-maksuametile (Lisa 6, tl 29). Alates 29.08.2014 kannab kostja Xxxx pangaarvetelt oma isiklikule arvele kokku 112 495 eurot märkega „reisikulud“ või „ülekanne“ (Lisa 11, tl 142-144). Äriregistri andmetel saab kostjast Xxxx juhatuse liige 17.09.2014 (Lisa 1, tl 9). 26.11.2014 kannab kostja Xxxx arvelt üle Xxxx OÜ-le, kus kostja on juhataja, 62 000 eurot sõiduki eest (Lisa 10, tl 76 ), Sõidukit ei ole Xxxx OÜ ega Xxxx kunagi omandanud (Lisa 25, tl 169); Sarnase väärtusega (Lisa 13, tl 146) sõiduk registreeriti kostja nimele Eesti Maanteeameti poolt 12.03.2015 (Lisa 12, tl 145). 28.10.2014 kirjutab kostja kauba Hollandi tarnija esindajale selgituse, miks on Xxxx teistest edasimüüjatest parem ja miks tema saab pakkuda kõrgemat hinda (Lisa 17). Lisaks Xxxxi osanikuks ja juhatuse liikmeks olemisele omandas kostja veel Eesti äriühinguid (osaluse) ja sai nende juhatuse liikmeks järgmiselt: XxxxOÜ (12.08.2014), Xxxx OÜ (12.08.2014)- Lisad 14, 18-20. Äriühing XxxxOÜ asutati 04.02.2015 Xxxx huvides tegutsenud Xxxxpoolt vahetult enne Belgia kohtuotsust Xxxxi vastu. Kostja abikaasa ei ole aga seotud ühegi teise Eesti äriühinguga peale Xxxx (Lisa 15). Xxxx pankrotimenetluses esitati ja kaitsti nõudeid kokku 385 731.33 euro eest (Lisa 24). Vara XxxxOÜ-l pankroti väljakuulutamisel ei ole olnud ning menetluse käigus pole lisandudnud (Lisa 27).

Äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 184 lg 1 esimene lause sätestab, et juhatuse liikmed valitakse ja kutsutakse tagasi osanike poolt. Tõendeid kogumis hinnates kohus järeldab, et enne äriregistris juhatuse liikme kande tegemist 17.09.2014, oli Xxxx faktiline juht kostja. Sellele viitavad eelkõige kostja ainuisikulised läbirääkimised tulevaste võlausaldajatega (tarnijatega) juba vähemalt alates 29.04.2014 ja Xxxx vara käsutamine (pangaülekannete tegemine) alates 19.06.2014. Seega esindas ja juhtis kostja Xxxxi juba enne 17.09.2014 ilma vastava osanike otsuseta (käsundita) äriühingu faktilise juhina. Kuna kostja juhtis Xxxxi enne 17.09.2014 ilma käsundita, siis perioodile 29.04.2014 kuni 17.09.2014 kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) käsundita asjaajamise sätted. Sarnasele järeldusele on tulnud ka Riigikohtu tsiviilkolleegium asjas 3-2-1-181-15 p 38: „Juhul kui isik tegutseb faktilise ühingujuhina, olemata selleks lepingu järgi kohustatud, võib tema tegevus olla kvalifitseeritav käsundita asjaajamisena VÕS § 1018 mõttes.“ Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas 3-2-1-181-15 p 38 selgitanud: „Kolleegiumi arvates saab faktilise ühingujuhi hoolsusstandardi (VÕS § 1022 lg 1) sisustamisel lähtuda ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsusstandardist, mille järgi peab juhatuse liige käituma kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Tema vastutusest vabastamise võimalikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada ÄS § 187 lg 2 teises lauses sätestatud ärilise kaalutluse reegliga (vt selle kohta Riigikohtu 24. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 17). Sellise hoolsusstandardi kohaldamine on aga põhjendatud vaid juhul, kui faktiline ühingujuht juhtis asjaajamisel äriühingut nagu juhatuse liige.“ Seega olenemata, kas kostja tegutses faktilise 4 (7)

2-16-8894 äriühingu juhina ajades ühingu asju käsundita või juhatuse liikmena käsundi alusel, tuleb äriühingule võimaliku kahju hüvitamise nõude hindamisel lähtuda ÄS § 187 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme hoolsusstandardist. ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-197-13 selgitanud, et hoolsuskohustust saab lugeda rikutuks, kui samas ametis olev mõistlik inimene ilmutaks sarnastel tingimustel teistsugust hoolsust. ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised (vt RKTKo 3-2-1-197-13 p 14): · juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); · osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); · rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); · juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kohus leiab, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi nii faktilise juhina kui hiljem seadusliku esindajana. Kohus on menetluses tuvastanud järgmist: • Alates 19.06 2014 tasutakse Xxxxkokku 53 500 eurot, järgmiste maksetega eurodes: 19/06/14-39000, 13/01/15-2800, 09/02/14-2800, 09/05/15- 4000, 18/05/15-2400 ja 02/06/152400 (lisa 8 ja 10, tl 35-141). • Alates 20.06.2014 tasutakse Xxxxkokku 43 000 eurot, järgmiste maksetega (eurodes): 11/07/14- 2700, 06/08/14- 2700, 21/08/14- 7000, 23/09/14- 14750, 27/10/14- 2750, 27/11/145500, 16/01/15- 2650, 09/04/15- 1500, 18/05/15- 3450 (Lisa 8 ja 10, tl 35-141). Maksete selgitusteks on märgitud „profit“ või „profit against investment“ (tõlkes: tulu investeeringult); • xxxx ja xxxx ei ole Xxxxi investeerinud (lisad 8 ja 10, tl 35-141); • 19.06.2014 võttis kostja pangast välja 20 000 eurot sularaha (Lisa 8, tl 36). • 29.12.2014 võtab kostja Xxxx arvelt välja 20 000 eurot sularaha (Lisa 10, tl 100). • 06.08.2014 teeb kostja makse 48 500 euro ulatuses Xxxxmaja ostu eest Hollandis (Lisa 8, tl 42, Lisa 21, tl 162). • 10.08.2014 makse summas 54 500 euro ulatuses Xxxxmaja ostu eest Hollandis (Lisa 8, tl 45, Lisa 21, tl 162). • 12.08.2014 antakse kostjale ligipääs e-maksuametile, kuid Xxxxei ole kunagi olnud ligipääsu e-maksuametile (Lisa 6, tl 29). • Alates 29.08.2014 kannab kostja Xxxx pangaarvetelt oma isiklikule arvele kokku 112 495 eurot märkega „reisikulud“ või „ülekanne“ (Lisa 11, tl 142-144). • Äriregistri andmetel saab kostjast Xxxx juhatuse liige 17.09.2014 (Lisa 1, tl 9). • 26.11.2014 kannab kostja Xxxx arvelt üle Xxxx OÜ-le, kus kostja on juhataja, 62 000 eurot sõiduki eest (Lisa 10, tl 76 ), • Sõidukit ei ole Xxxx OÜ ega Xxxx kunagi omandanud (Lisa 25, tl 169); 5 (7)

2-16-8894 •

Sarnase väärtusega (Lisa 13, tl 146) sõiduk registreeriti kostja nimele Eesti Maanteeameti poolt 12.03.2015 (Lisa 12, tl 145).

Kohus loeb tõendatuks, et investeeringuid Xxxxi, millelt Xxxx maksis intresse, ei ole tehtud. Kostja ei ole menetluses tõendanud, miks oli vaja välja võtta sularaha ja mida ta sellega tegi. Kohus nõustub hagejaga, et sularaha väljavõtmist äriühingu arvelt Eestis, kus kõiki makseid saab teha ka pangaülekandega, saab pidada eelduslikult (kuni vastupidise tõendamiseni) vara vähendamiseks vastusoorituseta. Kostja on teinud ülekandeid elamu ostmiseks Hollandis, eramu ostmine kostja abikaasa omandisse Hollandis ei anna mingit vastusooritust, kuna Xxxx asub Eestis ning mingit sissetulekut sellele kulutusele ei vasta. Hageja on välja toonud ja tõendanud, et kostja tasus suuri summasid enda reisikulu eest. Kostja ei ole menetluses selgitanud ega tõendanud, et reisid oleksid olnud ettevõtte huvides, seega järeldab kohus, et kostja korraldas, et hageja maksis tema isiklike kulutuste eest. Hageja on tõendanud, et kostja tasus 62 000 eurot sõiduki eest, mida kasutas hiljem isiklikult. Seega on tõendatud, et kostja on ettevõttest kõrvaldanud või laskunud tasuda isiklikke arveid kokku summas 413 995 eurot. Selline tegevus on jäme ÄS § 187 lg 1 hoolsuskohustuse rikkumine ning selles ulatuses on kostja põhjustanud ettevõttele kahju. Kostja tegevuse ja kahju tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kostja ei ole tõendanud, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ÄS § 187 lg 2 tähenduses. Eelnevast tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 1022 lg-ga 4 ja ÄS § 187 lg-ga 2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses Kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid 8200 eurot ilma käibemaksuta järgnevalt: riigilõiv 3400 eurot, õigusabikulu 4800 eurot 40 töötunni eest, tunnihinnaga 120 eurot perioodil 03.02.2016 kuni 06.06.2016. Esindajal kulus hagi aluseks olevate andmete kogumiseks erinevatest allikatest, s.h registritest ja ametiasutustest 16 tundi, hagi aluseks olevate andmete analüüsiks kogumise käigus 16 tundi ja hagi koostamisele 8 tundi. Kohus leiab et hageja põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 8200 eurot ja need kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.

6 (7)

2-16-8894 /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.