Tsiviilasi nr.2-05-20440
(kostja õigeksvõtul põhinev) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.jaanuar 2006.a.; Valga Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-20440
Tsiviilasi
esindajad
X AS hagi J.Z. vastu halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmise nõudes Hageja : X AS Hageja esindaja : Ene Pihu Kostja : J.Z.
Kohtuistungi toimumise aeg
24.jaanuar 2006.a.
Menetlusosalised ja nende
Juhindudes KomS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76 ja §101 lg.1 p.4 ning TsMS §162, §440, §442, §445 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi J.Z. vastu täies ulatuses. Välja mõista J.Z.’ilt kommunaalmaksete ja hoolduskulude võlgnevus perioodi 01.02.2003.a. kuni 31.12.2005.a. eest summas seitse tuhat kuussada üksteist (7 611) krooni 30 senti ning kohtukuludena riigilõiv summas viissada kuuskümmend (560) krooni, X AS kasuks. Kohustada J.Z. tasuma temalt kohtuotsusega väljamõistetud summa, kaheksa tuhat ükssada seitsekümmend üks (8 171) krooni 30 senti, X AS-ile alljärgnevalt :
alates 10. veebruarist 2006.a. (kaasa arvatud) ja edaspidiselt iga järgneva kuu 10.kuupäevaks – üks tuhat viissada (1 500) krooni, kuni kohtuotsusega väljamõistetud summa täieliku tasumiseni. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte kauem, kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest (24.01.2006.a.). Selgitused Poolel on õigus maakohtule tehtava kirjaliku avaldusega loobuda apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Sellisel juhul välistub poole õigus apellatsioonkaebuse esitamiseks. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral võidakse kaebus lahendada apellatsioonikohtus kirjalikus menetluses, kui apellant kaebuses ei taotle selle lahendamist istungil.
Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolud Kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil : Valga linn. Vastavalt hageja õiguseellase AS Y ja kostja vahel 15.12.1999.a. sõlmitud hoolduslepingule, osutas hageja kostjale kuuluva korteri osas hooldus- ja kommunaalteenuseid (küte, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu jms.) /tl.3/. Hageja nõue Hageja esindaja kinnitab, et kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud lepingu punktis 3.5. sätestatud maksekohustusi juba pikema aja vältel, tasudes makseid ebaregulaarselt ja osaliselt. Esindaja täpsustab, et pärast hagi esitamist on kostja võlgnevust osaliselt tasunud, mistõttu nõude suurus ja –liik ei kattu hagiavalduses tooduga, sest kostja poolt tasutu on esmalt arvestatud viivise katteks, mistõttu hageja viivisenõuet esitada ei soovi. Hageja esindaja kinnitab, et kostja võlgnevus hooldus- ja kommunaalmaksete osas perioodi 01.02.2003.a. kuni 31.12.2005.a. eest on 7 611.30 krooni, millise summa palub hageja esindaja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja esindaja välja mõista kostjalt kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 560 krooni. Seisukohana kostja taotlusele võlgnevuse ositimakse võimaluse andmiseks märgib esindaja, et aktsepteerib kostja taotlust juhul, kui osamakse suuruseks on vähemalt 1 500 krooni kuus ja kostja tasub ka jooksva kuu arved. Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja võtab hagi õigeks täies ulatuses, andes sellekohase allkirja kohtuistungi protokolli. Kostja väidab, et võlgnevuse tekkimise põhjustas tema perioodilisest töötuksolekust tingitud materiaalsete võimaluste piiratus. Samas avaldab kostja, et käesolevaks ajaks on ta leidnud endale alalise ja piisava sissetulekuga töökoha ning on suuteline tasuma võlgnevuse osade kaupa, kolme-nelja kuu vältel, mistõttu palub vastav võimalus ja -kord fikseerida kohtuotsusega.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud, piisavalt tõendatud ja hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §441 lg.1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinev otsus olla põhjendatud lihtsustatud vormis. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks pikemalt motiveerida hageja rahalise nõude suuruse arvutamise korda, vaid viitab otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus Kohustuse tekkealuseks oleva tehingu sõlmimise ajal kehtinud “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 53/94-889) §58 lg.1 ja praegu kehtiva TsÜS (RT 35/02216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja – kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et hageja ja kostja vahel 15.12.1999.a. sõlmitud hoolduslepingu kohaselt võttis hageja hallata kostjale kuuluva eluruumi ning vastava osa nimetatud eluruumi juurde kuuluvast elamu- ja selle territooriumi mõttelisest osast /tl.3/. Hageja teostas kostjale kuuluva eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu- ja territooriumi mõttelise osa hooldust ning tagas antud korteri kommunaalteenustega varustatuse. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustus, millist täiendavalt reguleerivad allnimetatud materiaalõigusnormid. Õigusjärglus TsÜS §6 (varemkehtinud TsÜS §59 lg.1) sätestab, et tsiviilõigused ja –kohustused võivad minna üle ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Asja materjalidega on tõendatud, et Z õigusjärglaseks on AS Y, mis on ümber kujundatud OÜ-ks Y (registrikanne 16.05.2003.a.) ning viimatimainitud äriühing on ühinenud X AS-iga /tl.8,9/. Seega on hageja õigustatud esitama nõudeid, mis tulenevad tema õiguseellase nimel sõlmitud tehingutest ja teostatud õigustoimingutest. Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ... . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hoolduslepingu /tl.3/ punkt 3.5. sätestab korteriomaniku kohustuse tasuda elamu hooldajale iga kuu maksed vastavalt elamuhooldajalt saadud makseteatistele. Asja materjalide /tl.7,20/, hageja esindaja seletustega ja kostja poolt vastava fakti õigeksvõtuga on tõendatud, et kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees perioodi 01.02.2003.a. kuni 31.12.2005.a. eest on 7 611.30 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe.
Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustusi “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336). VÕS §76 lg.1 sätestab, et kohustused tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Hoolduslepingu punkt 3.5. sätestab korteriomaniku (kostja) kohustuse tasuda haldajale (hageja) maksed igakuuliselt. Asja materjalidega /tl.7,20/ ja poolte seletustega on tõendatud, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi nõuetekohaselt (jättes hagejale tasumata arved lepingujärgselt osutatud hooldustööde ja kommunaalteenuste eest) ning seisuga 31.12.2005.a. võlgneb kostja hagejale hooldustasu ja tarbitud kommunaalteenuste eest 7 611.30 krooni. Seega on kostja kohustist rikkunud. VÕS §101 lg.1 p.4 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahjude hüvitamist ja viivist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hooldustasu ja tarbitud kommunaalteenuste eest võlguolev summa 7 611.30 krooni. Kohtukulud TsMS §162 sätestatu kohaselt tuleb kostjalt välja mõista kõik hageja kohtukulud. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 560 krooni /tl.11/, millise kohtukulude nõude esitab hageja esindaja ka kohtuistungil. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kohtukuludena välja mõista riigilõiv summas 560 krooni. Kuna hageja esindaja ei esitanud kohtule kohtukulude nimekirja ega taotlenud asja läbivaatamise kulude väljamõistmist teiselt poolelt, jäävad poolte poolt kantud muud võimalikud kohtukulud nende endi kanda. Otsuse täitmise kord ja tähtajad Samas peab kohus antud juhul võimalikuks ja vajalikuks kohaldada TsMS §445 sätestatut. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS §445 sätestatu õigusliku regulatsiooni üheks eesmärgiks on kohustatud isiku edasise õiguspärase käitumise eeldusel anda isikule võimalus täita kohustist vabatahtlikult ning kindlustada seeläbi kahju õiglase ja kohase hüvitamise ning kohtuotsuse reaalse täitmise printsiibi järgimine. Kostja on näidanud üles valmisolekut võlgnevuse tasumiseks kui ka kohustuste edaspidiseks nõuetekohaseks täitmiseks ning hageja esindaja on aktsepteerinud kostja sellekohast taotlust. Seega peab kohus otstarbekaks ja õiglaseks anda antud juhul kostjale võimalus temalt kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumiseks hagejale osade kaupa, kehtestades igakuise osamakse suuruseks 1 500 krooni.
A.Kaldma kohtunik 24.01.2006.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.