2-05-18899/1 - Ühinguõigus - Äriregistri asjad - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Vastulauses esitatud taotlus ja selle aluseks olevad asjaolud. Avaldaja palub 12.10.2005 Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale kohtunikuabi K. P. kandeotsusele esitatud vastulauses selle rahuldamisel teha uus kandeotsus, millega rahuldada OÜ Almeda Kliinik kandeavaldus A. D. juhatuse liikme kandes. 14.07.2005 on OÜ Almeda Kliinik esitanud Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale avalduse juhatuse liikme A. Ž. äriregistrist kustutamise kohta. 27.07.2005 edastas registriosakond avaldajale järelepärimise, milles palus teatada, kas juhatuse liikmed A. D. ja A. Ž. on jätkuvalt osaühingu Almeda Kliinik juhatuse liikmed ning esitada vastavad dokumendid, mis kinnitavad juhatuse liikmete ametiaja pikendamist. 29.08.2005 toimus osaühingu osanike üldkoosolek, kus A. D. valiti juhatuse liikmeks ning 30.08.2005 esitati registriosakonnale avaldus A. D. juhatuse liikmeks valimise kohta kande tegemiseks. 12.09.2005 jäeti kohtunikuabi K. P. kandeotsusega kandeavaldus rahuldamata, kuna tehtud otsus on vastuolus osaühingu põhikirja punktiga 5.2, mis sätestab, et juhatuse liikme valimise ja tagasikutsumise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Osanike koosoleku protokollist nähtub, et otsuse poolt oli antud ainult 1400 häält, kuid põhikirja p. 5.2 nõudele vastavalt oleks pidanud olema vastavaks häälte arvuks 1500. Avaldaja leiab, et kohtunikuabi on kandeavalduse rahuldamata jätmisel rikkunud Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 33 lg 5 sätteid. Kandeotsusest ei nähtu, millised OÜ Almeda Kliinik esitatud dokumendid ja millises osas ei vasta seadusele ning millisele seadusele. Samuti on kandeotsuses tehtud viide osaühingu põhikirja punktile 5.2 ebaõige ja vastuolus seadusega, kuna. ÄS § 174 lg 3 kohaselt loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Põhikirja p 5.2 on vastuolus ÄS § 174 lg 3 sätestatuga. ÄS § 139 lg 2 tulenevalt, kui põhikirja säte on vastuolus seadusega, siis kohaldatakse seaduses sätestatut. Otsus A. D. juhatuse liikmeks valimise kohta oli vastu võetud vastavuses ÄS § 174 lg 3 ja § 139 lg 2 sätestatuga ning ÄS § 33 lg 6 tulenevalt ei olnud registripidajal õigust keelduda kande tegemisest. Kohtunikuabi on rikkunud registritegevuses formaalsusprintsiipi, ta ei saa otsuse kehtivust seada kahtluse alla isegi juhul, kui see on vaidlustatud. Registripidaja ei saa lahendada omal algatusel osanikevahelist õiguslikku vaidlust põhikirja või seaduse kohaldamise osas. 21.10.2005 saatis registripidaja ÄS § 73-1 lg 2 tulenevalt vastulause läbivaatamiseks Lääne-Viru Maakohtus registriasju arutavale kohtunikule. Vastulause edastamisel leiab registripidaja, et 29.08.2005 osanike üldkoosolekul vastu võetud otsus juhatuse liikme valimise kohta ei saanud põhikirjas nõutavat 3⁄4 osanike häälteenamust ning ei saa olla aluseks kande tegemisel. OÜ Almeda Kliinik 22.06.2001 kinnitatud põhikirjas p 5.2 on osanikud ise näinud ette suurema häälteenamuse nõude, s.o. 3⁄4 osanike häältest, mis on kooskõlas ÄS § 174 lg 1 sätestatuga. Huvitatud isik – OÜ Almeda Kliinik osanik N. R. toetab esitatud vastulauset ja palub see rahuldada. Kirjalikult esitatud seisukohtades 08.11.2005 leiab ta, et registripidajal puudus alus kande tegemisest keeldumiseks, kuna osaühingu põhikirja p 5.2 säte on vastuolus ÄS § 174 lg 1 mõtte, loogika ja eesmärgiga.

Osaühingu põhikirja p 5.2 näeb ette 3⁄4 häälteenamusega otsuste vastu võtmist, olenemata sellest, kas need hääled on esindatud koosolekul või mitte. ÄS § 174 lg 1 näeb ette, et otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poole osanike koosolekul esindatud häältest. Osaühingu Almeda Kliinik kahel osanikul on vastavalt osade suurusele kokku hääli 2000, nendest N.R. 1400 häält ja M.Ž.– 600 häält, s.t. et põhikirja p 5.2 sätestatu eeldab koosolekul otsuste vastuvõtmiseks mõlema osaniku osalemist. 29.08.2005 koosoleku protokollist nähtub, et A. D. juhatuse liikmeks valituks lugemisel lähtuti erinormist - ÄS §-ist 174 lg 3, kuna tema poolt anti enamus häältest. Osanik M. Z. ei esitanud oma juhatuse liikme kandidaati ning püüab vaid põhikirja p 5.2 tuginedes takistada osaühingu tegevuse jätkamist. Huvitatud isik – osanik M. Ž. palub oma kirjalikus vastuses 07.11.2005 jätta vastulause rahuldamata: kandeotsus on õiguspärane ning registripidaja ei ole kandeavalduse läbivaatamisel ja esitatud dokumentide kontrollimisel rikkunud ÄS § 33 lg 6 sätestatut. ÄS § 139 lg 2 järgi võib põhikirjaga ette näha lisaks sama paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Seadusega vastuolus ei ole põhikirja säte, mis näeb ette seaduses toodust kõrgema häälteenamuse nõude otsuste vastuvõtmiseks. Õiguspärane on jätta kanne tegemata, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta äriühingu põhikirja nõetele, mis on seadusega kooskõlas. 13.01.2006 kohtuistungil kuulas kohus ära nii vastulause esitaja OÜ Äriviis esindaja A. D. kui ka huvitatud isikute ja nende volitatud esindajate seisukohad. Kohus kaasas huvitatud isikuna asja läbivaatamisel protsessi A. Ž., kes vastavalt kehtivatele registriandmetele on juhatuse liikmeks alates 12.01.1998. Vastulause esitaja esindajana jäi A. D. vastulause rahuldamise nõude juurde, selgitades, et vastulause rahuldamisel peab kohus otsustama ka vastava kande tegemise A. D. juhatuse liikmeks valimise kohta ning A. Ž. liikmest tagasi kutsumise kohta. Kande tegemise aluseks oleks OÜ Almeda Kliinik kandeavaldus 29.08.2005 koos selle lisadega, samuti OÜ Almeda Kliinik poolt 14.07.2005 registripidajale esitatud avaldus A. Ž. juhatuse liikmest kustutamise kohta. Oma seisukohtade juurde jäi ka huvitatud isiku N. R. volitatud esindaja, leides, et registripidaja ei olnud õigustatud arvestama põhikirjas p 5.2 märgitud häälteenamuse nõuet ning pidi juhinduma üksnes ÄS § 174 lg 3 sätestatust. Huvitatud isik A. Ž. palus vastulause jätta rahuldamata, kuna 29.08.2005 vastu võetud osanike otsus ei ole kooskõlas osaühingu kehtiva põhikirja p 5.2 sätestatuga. Nimetatud asjaolule juhtis ta tähelepanu 29.08.2005 toimunud koosolekul, kus ta osales osaniku M. Ž. volitatud esindajana. Äriühingu asutamisel oli üks juhatuse liige, kuid alates 1998.aastast oli juhatuse liikmeid kaks. 2001.aastal oli osanike vahel kokkulepe, et mõlema juhatuse liikme volitused pikenevad. Huvitatud isik Marina Žoga palub vastulause jätta rahuldamata. Ta peab võimalikuks vastulause sisuliselt lahendada, vaatamata 29.08.2005 koosoleku otsuse vaidlustamisele Narva Linnakohtus. Kohtumääruse põhjendid: Kohus leiab, et vastulause ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt ÄS § 22 lg 4 toimub registripidajale esitatud dokumentide menetlemine ja kandeotsuse tegemine tsiviilkohtumenetluse kohta käivas seaduses sätestatud korras kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. ÄS § 174 lg 1 tulenevalt on osanike otsus vastu võetud, kui selle poolt antakse üle poolte osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. OÜ Almeda Kliinik osanike poolt 22.06.2001 kinnitatud ja käesoleva ajani kehtiva põhikirja p.5.2 kohaselt on osaühingu põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 3⁄4 osanike häältest. Vastavalt OÜ Almeda Kliinik 29.08.2005 toimunud osanike koosoleku protokollile osalesid koosolekul oma esindajate kaudu mõlemad osaühingu osanikud, s.o. N.R., kellel oli 1400 häält, ja M.Ž., kellel oli 600 häält. Koosolekul otsustati 1400 poolthäälega arvata juhatuse liikmete arvuks üks juhatuse liige ning sama häältearvuga otsustati valida juhatuse liikmeks A. D. Teist osanikku M. ˇZ. esindanud A. Ž. on esitanud eriarvamuse, märkides, et otsust ei saa lugeda vastu võetuks, kuna selle poolt ei ole antud vähemalt 3⁄4 häältest vastavalt põhikirja p.5.2 sätestatule. Vastulause esitaja väited juhatuse liikme valimisel kohaldamisele kuuluvast üksnes ÄS § 174 lg 3 sätestatud põhimõttest, s.o. enamus hääli saanud kandidatuuri valituks osutumisest, ei ole antud juhul kohaldatavad. Vastulauset toetanud osaniku N. R. seisukohad ÄS § 174 lg 3 ja lõike 1 sätestatust kui erija üldnormi vahekorrast ning sellest tulenevalt juhatuse liikme valituks osutumisel üksnes erinormi ehk ÄS § 174 lg 3 kohaldamisest, ei ole kooskõlas õigusnormi tõlgendamise üldpõhimõtetega. Osaühingu osanike otsuste seaduslikkuse küsimuse lahendamisel tuleb eelkõige lähtuda ÄS § 174 lg 1 kehtestatud üldisest põhimõttest ning ka võimalusest põhikirjas ette näha suurem häälteenamuse nõue. ÄS § 174 lg 3 sätestab juhatuse liikmete valituks osutumise juhul, kui kandidaate on rohkem kui üks. OÜ Almeda Kliinik osanike üldkoosolekul 29.08.2005 oli esitatud juhatuse liikmeks ainult üks kandidaat ning seega ei olnud tema valituks osutumiseks rakendatav ÄS § 174 lg 3 sätestatu. Vastulause esitajate väitel ei olnud registripidajal õigust ÄS § 33 lg 6 tulenevalt keelduda kande tegemisest, kuna kõik seaduses nõutud dokumendid on kande tegemiseks esitatud. Kohus on seisukohal, et vastulause esitajate väide üldkoosoleku otsuste seadusele ja põhikirjale vastavuse kontrollimisest üksnes hagimenetluses, on ekslik. ÄS § 53 sätestas, et vaadanud avalduse läbi, teeb selleks pädev isik kandeotsuse, millega rahuldab avalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata. ÄS § 33 lg 6 registripidajale sätestatud nõuet dokumentide vastavuses seaduse nõuetele ei saa tõlgendada üksnes kui koosoleku otsuse teksti olemasolu kontrollimist, vaid ka vastuvõetud otsuse vastavust seadusele ja põhikirjale. Antud juhul oli koosoleku protokollis teise osaniku esindaja poolt juhitud otseselt tähelepanu otsuse põhikirja nõuetele mittevastavusele Registripidaja oli seega õigustatud keelduma talle kande tegemiseks esitatud dokumentide alusel kande tegemisest nende ÄS § 174 lg 1 ja äriühingu põhikirjale mittevastavuse tõttu.

Vastulause läbivaatamisel peab ka kohtunik järgima ÄS § 33 lg 6 sätestatud põhimõtet ning kontrollima esitatud dokumentide seaduslikkust. Esitatud protokollist nähtub, et koosolekul olid esindatud mõlemad osanikud, mistõttu vastulause esitaja poolt esitatud seisukoht, et põhikirja p. 5.2 on vastuolus ÄS § 174 sätestatud põhimõttele üksnes koosolekul osalenud osanike häälteenamuse arvestamisest, ei ole antud juhul asjakohane. Seejuures on OÜ Almeda Kliinik poolt esitatud seaduse nõuetele vastav kandeavaldus üksnes juhatuse liikme A. D. sissekandmiseks, puudub nõuetele vastav notariaalne kandeavaldus teise juhatuse liikme A. Ž. juhatuse liikmest väljaarvamiseks. Vastulause esitaja tuginemine 14.07.2005 esitatud kandeavaldusele A. Ž. juhatuse liikmest tagasikutsumisest, on põhjendamatu, kuna see oli esitatud selleks mittepädeva isiku (audiitori) poolt ning puudusid vastavad avalduse esitamise aluseks olevad dokumendid. Nimetatud asjaoluddele juhtis registripidaja avaldaja tähelepanu oma kirjalikus järelepärimises 27.07.2005. Seega, isegi juhul, kui vastulause oleks põhjendatud ja kuuluks rahuldamisele A. D. juhatuse liikmeks valiimise kande osas, siis ei oleks võimalik registris teha kustutuskannet teise juhatuse liikme osas. ÄS § 33 lg 5 tulenevalt, kuna OÜ Almeda Kliinik osanike üldkoosoleku otsus juhatuse liikme valimisest ei olnud kooskõlas sama äriühingu põhikirja p.5.2 nõuetega, siis ei ole kandeavalduse tegemiseks seadusega ja osasühingu põhikirjaga kooskõlas olevaid vajalikke dokumente esitatud, mistõttu ei ole võimalik ka vastulauset rahuldada ega esitatud kandeavalduses taotletud kannet teha. Vastavalt alates 01.01.2006 kehtima hakanud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 10 kuuluvad registriasjad lahendamisele hagita menetluses. TsMS § 478 lg 1 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus. TsMS § 479 lg 2 tulenevalt määruse, millele saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus menetlusosalisele kätte, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse esitamise tähtaeg TsMS § 661 lg 2 alusel on hagita menetlust lõpetava määruse peale 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohtunik