Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-1369/34 Edasikaebamise kord Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud suuline leping, mille kohaselt kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga aadressil Tatari 31-8A, Tallinn ning kostja kohustus tarbitud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasuma. 28. jaanuaril 2002 sõlmisid pooled elektrienergia ostumüügi ja võrguteenuste osutamise lepingu nr 17220787, mis oma olemuselt oli varem sõlmitud lepingule kirjaliku vormi andmine ja lepingutingimuste täpsustamine. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu võlgneb hagejale kasutatud elektrienergia eest 5911,90 krooni. Vastavalt lepingule kohustus kostja maksa hagejale viivist 0,15% õigeaegselt maksmata summalt päevas. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 9129,16 krooni, millest põhivõlg on 5911,90 krooni ja viivis 3217,26 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja poolt riigituludesse tasutud riigilõiv summas 700 krooni. Menetluse käik Hagiavaldus koos lisadega on kostjale 19.12.2005 isiklikult, allkirja vastu Põhja Politseiprefektuuri kaudu kätte antud ja kostjat on kohustatud kohtule kirjalikult vastama 15 päeva jooksul, alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg l järgi kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatut. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1.

2-05-1369/34 juulit 2002, kohaldatakse seni kehtinud seadust. TsK § 173 lg l kohaselt tuli kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 sätestas, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Alates 1. juulist 2002 pooltevaheliste lepingute suhtes kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kuna kostja ei ole tasunud kokkulepitud summasid tähtaegselt ja kohaselt, siis ei ole ta täitnud oma kohustusi nõuetekohasel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud ja võlgneb hagejale 9129,16 krooni. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse. TsMS § 143 p 4 ja § 162 lg 1 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade kättetoimetamise kulud summas 31,70 krooni.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.