ÜP avaldus OÜ Krausberg (likvideerimisel) likvideerija tagasikutsumiseks ja uue likvideerija määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. detsembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik ÜP määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
ÜP (isikukood
XXXXXXXXXXX),
nende Avaldaja: lepingulised esindajad vandeadvokaat Eerik Entsik ja vandeadvokaadi abi Liisi Kents Puudutatud isik I: OÜ Krausberg (registrikood 10237163, likvideerimisel) Puudutatud isik II: AI (isikukood XXXXXXXXXXX), puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Tühistada Harju Maakohtu 16. detsembri 2016 määrus ja saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Asjaolud
1.ÜP esitas 26.08.2015 Harju Maakohtule avalduse, milles palus ennistada avaldaja poolt mõjuval põhjusel möödalastud tähtaeg OÜ Krausberg likvideerimise otsustamise
taotlemiseks, otsustada OÜ Krausberg likvideerimine, algatada OÜ Krausberg likvideerimismenetlus ja määrata OÜ Krausberg likvideerijaks endine juhatuse liige ÜP.
2.Avaldaja loobus 27.07.2016 taotlusest ennistada tähtaeg likvideerimise otsustamise taotlemiseks, taotlusest otsustada puudutatud isiku I likvideerimine ja algatada likvideerimismenetlus. Täpsustatud nõude kohaselt palub avaldaja kutsuda tagasi puudutatud isiku I likvideerija AI ja määrata puudutatud isiku I uueks likvideerijaks avaldaja või mõni muu erapooletu isik. 18.10.2016 kaasas kohus tsiviilasja menetlusse puudutatud isikuna puudutatud isiku I likvideerija AI.
3.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale 33,25% puudutatud isiku I osakapitalist ja osadega esindatud häältest. Samuti on avaldaja puudutatud isiku I võlausaldaja. Avaldajal on ÄS § 206 lg 3 ja § 207 lg 2 kohaselt õigus nõuda, et kohus kutsuks tagasi puudutatud isikule I määratud likvideerija.
4.Puudutatud isiku I suurosaniku ja endise juhatuse liikme puudutatud isiku II likvideerijaks määramine ei ole põhjendatud ega seaduslik, kuna tema õigusvastase tegevuse (majandusaasta aruannete esitamata jätmine) tõttu algatati puudutatud isiku I sundlõpetamine, samuti on ta tekitanud puudutatud isikule I varalist kahju.
5.Puudutatud isiku I peamine vara on äritegevuse OÜ-le Krausberg Eesti ülekandmisega tekitatud kahju hüvitamise nõue endiste juhatuse liikmete vastu 700 0000 - 950 000 eurot, laenude tagastamise nõue puudutatud isiku II abikaasa vastu 134 323,75 eurot (lisaks võimalikud kõrvalnõuded) ja/või kahju hüvitamise nõue endiste juhatuse liikmete vastu, kui juhatuse liikmete õigusvastase tegevusetuse tõttu on nõue laenusaaja vastu aegunud. Likvideerija peamine ülesanne on seega esitada nõue puudutatud isiku II, tema abikaasa ja juhatuse liikme AK vastu, mida puudutatud isik II ei ole huvide konflikti tõttu huvitatud tegema. Puudutatud isik II ei ole sõltumatu ja erapooletu likvideerija. Puudutatud isikute seisukohad
6.Puudutatud isik I palus jätta avalduse rahuldamata või alternatiivselt määrata osaühingu likvideerijaks vandeadvokaat Magnus Brauni.
7.Avaldaja ei ole tõendanud, et osaühingul on nõudeid kolmandate isikute vastu. Samuti ei ole usaldusväärsete tõenditega tõendatud osaühingu nõue endiste juhatuse liikmete vastu ega avaldaja nõue osaühingu vastu.
8.Puudutatud isik II palus jätta avalduse rahuldamata või alternatiivselt määrata osaühingu likvideerijaks vandeadvokaat Magnus Brauni.
9.Osaühingu osanike otsusega on algatatud osaühingu likvideerimismenetlus ja likvideerijaks määratud puudutatud isik II. Lõpetamiskanne äriregistris jõustus 25.05.2016. Avaldaja osanike otsuse vastuvõtmise poolt ega vastu ei hääletanud. Puudutatud isik II on osaühingu enamusosanik ega nõustu enda tagasikutsumisega. Avaldaja selgitused likvideerija tagasikutsumise põhjuste kohta on meelevaldsed. Avaldaja ei tõendanud, et osaühingul on kolmandate isikute vastu nõudeid, veel vähem puudutatud isiku II või tema abikaasa vastu. Likvideerija tagasikutsumiseks puudub mõjuv põhjus. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
10.Maakohus võttis vastu loobumise ja lõpetas tsiviilasja menetluse osas, millises avaldaja palus ennistada möödalastud tähtaeg likvideerimise otsustamise taotlemiseks, otsustada puudutatud isiku I likvideerimine ja algatada likvideerimismenetlus. Avaldaja taotluse
puudutatud isiku I likvideerija tagasikutsumiseks ja uue likvideerija määramiseks, jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus avaldaja kanda ja mõistis temalt puudutatud isiku I kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2436,20 eurot ja viivise alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
11.Puudutatud isik II juhatuse liikmena edastas 03.05.2016 puudutatud isiku I osanikele hääletamiseks osanike otsuse eelnõu, millega tehti ettepank osaühing likvideerida ja määrata likvideerijaks puudutatud isik II. Teade edastati e-kirja teel ka avaldajale. Avaldaja teatele ei reageerinud ja 18.05.2016 võeti otsus vastu.
12.Avaldaja ei põhistanud mõjuva põhjuse olemasolu, mis annaks kohtule aluse äriühingu likvideerija tagasikutsumiseks. Avaldaja väited varalise kahju ja eelduslike äriühingu nõuete olemasolu kohta kolmandate isikute vastu on paljasõnalised ja tõendamata. Likvideerijal lasuvad ÄS § 209 tulenevad likvideerija õigused ja kohustused, mille rikkumise korral on avaldajal õigus esitada likvideerija vastu iseseisev nõue.
13.Kuna avaldus likvideerija tagasikutsumiseks jääb rahuldamata, on menetluskulud põhjendatud jätta avaldaja kanda, kuna menetluskulude jätmine äriühingu kanda oleks teda liialt koormav (TsMS §172 lg 6). Määruskaebus
14.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis avalduse likvideerija tagasikutsumiseks ja uue likvideerija määramiseks rahuldamata ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldatakse või saata asi tagasi maakohtu uueks läbivaatamiseks teises koosseisus, samuti osas millega kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2436,20 eurot. Menetluskulud, sh vajalikud kohtuvälised kulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda.
15.Maakohus leidis põhjendamatult, et avaldaja ei põhistanud likvideerija tagasikutsumiseks mõjuva põhjuse olemasolu. Avaldaja põhistas, et osaühingu suurosanik ja endine juhatuse liige ei saa olla likvideerija ning esineb selgelt mõjuv põhjus likvideerija tagasikutsumiseks ja uue likvideerija määramiseks. Likvideerija peamiseks tegevuseks on likvideeritava äriühingu võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine. Likvideerija tegevus ei tohi olla vastuolus likvideerimise olemusega. Kuna praegune likvideerija ei kavatse ilmselgelt likvideerimismenetluses nõudeid iseenda, enda abikaasa ja teise endise juhatuse liikme vastu esitada, on selline likvideerija tegevus (tegevusetus) selgelt vastuolus likvideerimise olemusega.
16.Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, nagu oleksid avaldaja väited varalise kahju ja äriühingu nõuete olemasolu kohta paljasõnalised ja tõendamata. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks esitatud tõendeid üldse hinnanud. Avaldaja tõendas puudutatud isiku II poolt kahju tekitamist riiklikult tunnustatud eksperdi 24.09.2013 hinnanguga. Laenude tagastamise nõuet puudutatud isiku II abikaasa vastu tõendas avaldaja osaühingu 2008. ja 2010.a majandusaasta aruannetega. Osaühingu suhtes pahatahtlikku ja kahjustavat tegevust tõendab ka see, et endised juhatuse liikmed ei võimaldanud aastaid avaldajal osaühingu dokumentidega tutvuda, mistõttu pöördus avaldaja teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumiseks 2012.a kohtu poole (tsiviilasi nr 2-12-45907). Kuigi kohus rahuldas avalduse, ei ole avaldajale siiani võimaldatud majandustegevust puudutava dokumentatsiooniga tutvuda.
17.Maakohus tugines ebaõigesti likvideerija tagasikutsumise ja uue likvideerija määramise üle otsustamisel sellele, et piisavalt ei ole tõendatud varalise kahju ja eelduslike äriühingu nõuete olemasolu. Võimalike nõuete olemasolu või puudumist ei tuvastata mitte likvideerija määramise, vaid likvideerimismenetluses. Samas kui likvideerija isiku määramisel esineb asjaolusid, mis viitavad likvideeritava äriühingu võimalikele nõuetele likvideerija enda või temaga seotud isikute vastu, on ebamõistlik jätta isik likvideerija kohalt tagasi kutsumata. Vastus määruskaebusele
18.Puudutatud isikud vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Alternatiivselt paluvad puudutatud isikud määrata osaühingu likvideerijaks vandeadvokaat Magnus Brauni. Menetluskulud paluvad puudutatud isikud jätta avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
19.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
20.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
21.Õige on määruskaebuse etteheide, et maakohus tugines ebaõigesti likvideerija tagasikutsumise ja uue likvideerija määramise üle otsustamisel äriühingu nõuete tõendamatusele, kuna selles menetluses ei lahendata sisulisi vaidlusi likvideerimist puudutavate nõuete üle.
22.Äriseadustiku (ÄS) § 207 lg 2 teise lause kohaselt tuleb osanike nimetatud likvideerija tagasikutsumiseks ja uue likvideerija määramiseks esile tuua mõjuv põhjus. Avalduse kohaselt ei ole määratud likvideerija sobiv isik likvideerimismenetlust läbi viima, kuna ta ei kavatse ilmselt huvide konflikti tõttu esitada likvideerijana nõudeid iseenda, oma abikaasa ja juhatuse teise liikme vastu. Likvideerijale esitatud nõuded sätestab mh TsMS § 603 lg 1, mille kohaselt võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma.
23.Avaldajal tuli mõjuva põhjuse olemasolu tuvastamiseks seega teha usutavaks, s.o põhistada TsMS § 235 tähenduses, et osanike otsusega määratud likvideerija ei sobi likvideerijaks, kuna ta ei ole isik, kes korraldaks likvideerimist vajalikul tasemel huvide konflikti tõttu. Maakohus leidis, et avaldaja väited on põhistamata, paljasõnalised ja tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on selles osas oluliselt põhjendamata.
24.TsMS § 466 lg 2 p 8 kohaselt tuleb kohtumääruses märkida mh põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Avaldaja esialgsele avaldusele oli lisatud 13 lisa, mh OÜ Finantsakadeemia 24.09.2013 hinnang varalise kahju suurusele (kd I tl 22), mis avaldaja hinnangul tõendab, et puudutatud isik II tekitas osaühingule ja avaldajale kahju ning osaühingu 2008. ja 2010.a majandusaasta aruanded (kd I 56-72 ja tl 37-52), mis avaldaja hinnangul tõendavad osaühingu nõuet puudutatud isiku II abikaasa vastu või puudutatud isiku II enda ja teise juhatuse liikme vastu. Avaldaja tugineb nendele tõenditele ka oma
määruskaebuses. Maakohtu määrusest ei nähtu, miks ei saa nende alusel pidada avaldaja väiteid põhistatuks ja usutavaks.
25.Eeltoodu tõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hinnata, kas esile toodud asjaoludel on usutav, et puudutatud isikul I võib olla nõudeid puudutatud isiku II, tema abikaasa ja juhatuse liikme AK vastu. Kui kohus leiab, et võimalik on avaldaja poolt esile toodud huvide konflikt, mis võib mõjutada likvideerimise korraldamist vajalikul tasemel, siis on see mõjuv põhjus likvideerija tagasikutsumiseks ja uue likvideerija määramiseks.
26.Ringkonnakohus leiab, et uue likvideerija määramisel tuleb arvesse võtta ka likvideerimismenetluse eesmärk, milleks on osaühingu tegevuse lõpetamine, vara müük, võlausaldajate nõuete rahuldamine ja allesjääva vara osanike vahel jaotamine. Kui kohtu ette toodud asjaoludel on selge, et äriühingu osanikevahelised suhted on ületamatult konfliktsed, võib ühe konflikti osapoole likvideerijaks olemine takistada likvideerimismenetluse eesmärgi efektiivset realiseerumist mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul võib olla otstarbekas määrata likvideerijaks kolmas, neutraalne isik, milleks on kõik asjaosalised käesoleval juhul ka nõusoleku andnud. Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus sellega arvestada.
27.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohus asja uuel läbivaatamisel. Reet Allikvere