Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Hagi, selle aluseks olevad asjaolud ja põhjendid: 13.11.2005 Lääne-Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja Eesti Energia AS kostjalt N. H. kohustise täitmiseks võlgnetava summa 9847.81 krooni väljamõistmist ja kohtukulu - hagi esitamisel tasutud riigilõivu –700 krooni hüvitamist hagejale. Hagiavalduses esitatud asjaolud: Hageja ja kostja vahel on 13.09.2004 sõlmitud elektrienergia müügi- ja võrguteenuse osutamise leping nr 42005554-2 tarbimiskohaga xxxxxxx. Kostja ei ole lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud, kuna on jätnud tarbitud elektrienergia eest osaliselt tasumata. 11.04.2005 kostja poolt esitatud avalduse alusel sõlmiti poolte vahel võla tasumise kokkulepe, mille kohaselt kostja kohustus oma võla tasuma maksegraafiku alusel. Kuna kostja kokkulepet kohaselt ei täitnud, siis hageja väljastas kostjale 29.06.2005 meeldetuletuse ning võla mittetasumisel ka 27.07.2005 hoiatuse kohtumenetluse algatamise kohta. Vaatamata meeldetuletustele ei ole kostja võlga kustutama asunud. Tuginedes VÕS § 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 108 lg 1 ja 208 sätetele, taotleb hageja kostjalt võlgnevuse katteks 9847.81 krooni väljamõistmist, samuti riigilõivu summas 700 krooni hüvitamist. Hagiavaldusele on lisatud järgmised dokumentaalsed tõendid: elektrienergia müügi- ja võrguteenuse osutamise leping 42005554-2, 13.09.2004, mõõtepunkti kinnitamise akt, poolte vahel 11.04.2005 koostatud maksegraafik võla tasumiseks, samuti kostjale väljastatud arved alates 03.03.2005 kuni 15.09.2005 ning koopiad kirjalikust meeldetuletusest ja hoiatusest võla tasumiseks. Kostja vastuväited: Kostja hagile vastuväiteid ei ole esitanud, 16.01.2006 eelistungile kostja ei ilmunud, samuti ei ole hagejale ega kohtule teatanud mitteilmumise põhjust. Hageja volitatud esindaja taotleb 16.01.2006 eelistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega ning hagi rahuldamist hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses, samuti hageja kantud kohtukulude hüvitamist kostja poolt. Hageja esindaja väitel on hagis märgitud võlgnevus kostjal tasumata. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega on põhjendatud. Kohtukutse ja hagimaterjalide väljastamise ajal oli kostjat kohtu poolt hoiatatud vastavalt sel ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 2 järgi, et kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse puuduva poole kahjuks. Hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressil, s.o. xxxxxxx, kohtu poolt väljastatud hagimaterjalid ja kohtukutse on kostja isiklikult kätte saanud 07.12.2005. Kohtukutse väljastamisel on kohus hoiatanud kostjat seadusliku takistuseta eelistungile mitteilmumisel kaasneda võivatest õiguslikest tagajärgedest. Seega, kostja on teadlik 16.01.2006 toimuva eelistungi ajast ja kohast, kuid vaatamata hoiatusele ei ole kostja eelistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust kohtule teatanud. Kostja ei ole ka hagile kirjalikult vastuväiteid esitanud.

Alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 tulenevalt, kui hageja taotleb ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 sätestatu alusel võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida kohus üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et esitatud hagi on avalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, hagi tõendamiseks on lisatud ka nõude aluseks olevad dokumendid ja võlgnevuse kujunemise arvestus. Hagiavalduses on hageja osundanud kostja võlaõigusliku kohustuse osas võlaõigusseaduse sätetele: VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108, 100, 101 lg 1 ja § 208 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult müügilepingu alusel rahalise kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja kinnitusel on nõue täielikult tasumata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 410, 413 lg 1, 444 lg 1, leiab kohus, et hagi kuulub tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud asjaoludel rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluste puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, milleks TsMS § 46 alusel on antud asjas hageja makstud riigilõiv summas 700 krooni (maksekorraldus nr.12506, 27.09.2005). Tagaseljaotsusele võib kostja esitada kaja otsuse kättetoimetamisest kahe nädala (14 päeva) jooksul (TsMS § 415 lg 2). Hageja võib esitada otsusega mittenõustumisel apellatsioonkaebuse (TsMS § 420). Tagaseljaotsus jõustub, kui sellele ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta (TsMS § 456 lg 3). Hageja teatas, et tagaseljaotsusega hagi rahuldamisel hageja loobub apellatsioonkaebuse esitamisest ja vastavast hagejale kehtestatud apellatsiooni esitamise tähtaja järgimisest. Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik

I. Külavee

Kohtuotsus jõustus 17.veebruaril 2006.a Kohtunik

I.Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.