Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagiavalduses esitatud asjaolud: Kostja V. M. ostis notariaalse ostu-müügilepingu alusel 15.03.2005 kolmetoalise korteri, asukohaga xxxxxxx. Tema korter moodustab 616/33006 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks 5-korruselisest 60 korteriga elamust ning reaalosana korteri nr xxx, üldpinnaga 61,6 m2. Alates 2005.aasta märtsist ei ole kostja V. M. tasunud hagejale - KÜ-le Võidu 86 tema poolt esitatud arvete alusel halduskulusid ega ka kommunaalteenuste eest, mistõttu on tekkinud võlgnevus. 07.07.2005 väljastati kostjale pretensioon võlgnevuse 6545.83 krooni tasumiseks. 10.08.2005 on poolte vahel sõlmitud maksegraafik kostja poolt võla tasumiseks. Vaatamata korduvatele suulistele meeldetuletustele ei ole kostja võlga kustutama asunud. Hagejal on raskusi suurte sooja-arvete ja muude majanduslepingute alusel sissenõutavate summade tasumisega, samuti muude jooksvate kulutuste eest maksmisega, mistõttu, tuginedes VÕS § 76 ja 108 sätetele, pöördus hageja kohtusse taotlusega kostjalt võlgnevuse katteks 6545.83 krooni väljamõistmiseks. Hagi tõendamiseks on hageja lisanud järgmised dokumentaalsed tõendid: väljavõtte kinnistusraamatu registriosast nr.15939 (uus registrinumber 1593931) xxxxx asuva korteriomandi kuulumisest kostjale alates 15.03.2005, samuti kliendikonto väljavõtte alates 24.01.2005 kuni 30.09.2005 võlgnevuse kujunemisest, registriosakonna keskandmebaasi väljatrüki KÜ Võidu 86 registreerimisest alates 09.03.1999, korteriühistu põhikirja, poolte vahel 10.08.2005 koostatud maksegraafiku võla tasumiseks, samuti kostjale väljastatud kirjaliku hoiatuse võla tasumiseks. Kostja vastuväited: Kostja hagile vastuväiteid ei ole esitanud. Hagimaterjalid ja kohtukutse eelistungile ilmumiseks on kostja isiklikult 23.11.2005 vastu võtnud, kuid 11.01.2006 eelistungile ei ole ilmunud, samuti ei ole ta hagejale ega kohtule teatanud mitteilmumise põhjust. Hageja esindaja taotleb 11.01.2006 eelistungil asja lahendamist tagaseljaotsusega ning hagi rahuldamist hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses, samuti hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu hüvitamist. Hageja esindaja kinnitab, et kostja võlgnevust tasuma ei ole asunud. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus leiab, et taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega on põhjendatud. Kohtukutse ja hagimaterjalide väljastamise ajal oli kostjat kohtu poolt hoiatatud vastavalt sel ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 2 järgi, et kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse puuduva poole kahjuks. Hagiavalduses märgitud kostja elukoha aadressil - xxxxxx - väljastatud hagimaterjalid ja kohtukutse on vastavalt kohtule tagastatud allkirjalehel märgitule kostja isiklikult kätte saanud 23.11.2005. Seega on kostja teadlik 11.01.2006 toimuva eelistungi ajast ja kohast, kuid vaatamata hoiatusele ei ole ta eelistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust teatanud. Kostja ei ole ka hagile kirjalikult vastuväiteid esitanud.

Alates 01.01.2006 kehtiva TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse. TsMS § 413 lg 1 tulenevalt, kui hageja taotleb ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida kohus üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et esitatud hagi on avalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud; hagi tõendamiseks on lisatud ka nõude aluseks olevad dokumendid ja võlgnevuse kujunemise arvestus. Hagiavalduses on hageja osundanud kostja võlaõigusliku kohustuse osas VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle kohustuse täitmist. Lisaks nimetatule peab kohus vajalikuks märkida, et korteriühistu ja ühistu liikmete suhteid reguleerib korteriühistuseadus (KÜS § 13 ja 15-1 lg 1). Hageja kinnitusel on nõue täielikult tasumata. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 410, 413 lg 1, 444 lg 1, leiab kohus, et hagi kuulub tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud asjaoludel täielikult rahuldamisele. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01.01.2006 alustatud menetluste puhul menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, milleks TsMS § 46 alusel on antud asjas hageja makstud riigilõiv summas 560 krooni (maksekorraldus nr.70, 09.11.2005). Tagaseljaotsusele võib esitada kostja kaja otsuse kättetoimetamisest kahe nädala jooksul (TsMS § 415 lg 2). Hageja võib esitada otsusega mittenõustumisel apellatsioonkaebuse (TsMS § 420). Tagaseljaotsus jõustub, kui sellele ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta (TsMS § 456 lg 3). Kohtunik

/allkiri/

Ärakiri õige Kohtunik

I. Külavee

Kohtuotsus jõustus 13.veebruaril 2006.a. Kohtunik

I. Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.