Maksu- ja Tolliameti taotlus PEN suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Liisa Nikkarinen Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – PEN, volitatud esindaja v.adv Martin Pärn
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 27.01.2017 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
PEN ja AN määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta PEN ja AN määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 27.01.2017 määrus haldusasjas 3-17-165 muutmata.
2.Jätta PEN ja AN menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (MKS § 1361 lg 4; HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 25.01.2017 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel taotluse, paludes anda luba käsutamise keelumärke seadmiseks, millega keelatakse PEN-l käsutada ühisomandis oleva kinnisasja kaasomandi XXX mõttelist osa asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXX) ja PEN ühisomandisse kuuluvatele sõidukitele AMG Hummer reg.nr XXXXX ja GMC Savana 1500 reg.nr XXXXXX. Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses W OÜ (registrikood XXXXXXXX) maksuvõlgade sissenõudmine. Äriühingu juhatuse liikmeteks ning ainuosanikeks olid perioodil 29.10.2013–14.10.2014 AK ja PEN. Maksumenetluses tuvastati, et W OÜ jättis perioodil aprill kuni september 2014 TSD-del palgatulu saajad deklareerimata. W OÜ töötajatele maksis nimetatud perioodil töötasu AK oma isiklikult pangakontolt kokku summas 75 211,83 eurot.
3-17-165 Palgaväljamaksete varjamiseks kandis W OÜ ainus tehingupartner N OÜ (juhatuse liige PEN) arvete alusel tasumisele kuuluva raha kas otse AK pangakontole või toimus see läbi OÜ D kaudu, mille ainsaks töötajaks oli kontrollitaval perioodil AK. Kuivõrd W OÜ esitas kontrollimenetluse käigus perioodi aprill kuni september 2014 TSD-d ning deklareeris tasumisele kuuluvaid tööjõumakse kokku summas 39 399,17 eurot, lõpetas maksuhaldur maksumenetluse. 27.11.2014 koostati W OÜ-le kontrollakt. Maksuhalduri täitetoimingud maksuvõla sissenõudmiseks ei ole tulemusi andnud. W OÜ pangakontol ei ole maksuvõla tasumiseks piisavalt raha ning äriühingul puudub registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seisuga 25.01.2017 on W OÜ-l maksuvõlg 93 249,68 eurot, sh intress 29 803,81 eurot. MTA alustas 17.08.2016 kohtule täitmist tagavate toimingute sooritamiseks taotluse esitamisega vastutusmenetluse W OÜ endiste juhatuse liikmete AK ja PEN suhtes, paludes luba hüpoteegi seadmiseks AK-le kuuluvale kinnisasjale ning PEN ja AN ühisomandis olevale kinnisasja mõttelisele osale, lisaks keelumärgete seadmist kahele sõidukile ja ühele mootorrattale. Tallinna Halduskohus rahuldas 19.08.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-1667 MTA taotluse AK-le kuuluvale kinnisasjale hüpoteegi seadmiseks summas 67 290,64 eurot. Muus osas jättis kohus taotluse rahuldamata. PEN vastutas W OÜ juhatuse liikmena äriühingu MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et PEN rikkus oma kohustusi tahtlikult ning rikkumise tulemusel vastutab tema juhatuse liikmeks olemise ajal W OÜ-l tekkinud maksuvõla eest. Vastutusmenetluses nõuab maksuhaldur W OÜ endistelt juhatuse liikmetelt äriühingu maksuvõlga summas 55 405,35 eurot, millele lisandub intress 3576,24 eurot. PEN-le on viimati tehtud väljamakseid detsembris 2016 N OÜ-st summas 430 eurot ning samast äriühingust tasuti talle märtsis, mais ja juunis 2015 dividende kokku 6327 eurot. Muud tulud PEN-l maksuhaldurile teadaolevalt puuduvad. Maksuhalduri hinnangul ei ole isiku sissetulek piisav vastutusotsusega määratava kohustuse täitmiseks. PEN käitumine W juhatuse liikmena – TSD-de esitamata jätmine eesmärgiga varjata töötasu väljamakseid ja jätta tasumata tööjõumaksud, lisaks võlgades äriühingu võõrandamine kolmandale isikule – iseloomustab tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seetõttu on maksuhalduril tekkinud kahtlus, et tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud asjaolusid ei esine, äriühingut ei ole registrist kustutatud ning maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Tallinnas XXX asuv korter eeldatava turuväärtusega 40 000 eurot on soetatud PEN ja AN abielu ajal ning kuulub nende ühisomandi hulka. Riigikohtu 09.04.2013 otsuse järgi asjas nr 33-1-82-12 saab maksuhaldur enne rahalise nõude määramist taotleda kinnisasja käsutamise keelamist vaid maksukohustuslasel. Arvestades PEN sissetulekute väiksust ning ühisomandis oleva kinnisasja mõttelise osa väärtust, on otstarbekas lisaks seada käsutamise keelumärked PEN ja AN ühisomandis olevatele sõidukitele selliselt, et PEN-l keelatakse sõidukite käsutamine. Maksuhalduri nõudele kogusummas 58 981,59 eurot lisandub täitekulu summas 7073,44 eurot. Tagatise esitamisel peab asendustagatise väärtuseks olema seega 66 055,03 eurot.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 27.01.2017 määrusega MTA taotluse osaliselt, andes MTA-le loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmiseks puudutatud isiku nõusolekuta PEN ja AN ühisomandis olevale kinnisasja kaasomandi XXX mõttelisele osale asukohaga XXX, Tallinn, selliselt, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes PEN-l 2(5)
3-17-165 (resolutsiooni p 1). Sõidukitele keelumärke seadmist puudutavas osas jättis halduskohus MTA taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 2). MTA taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. PEN käitumise põhjal W OÜ juhatuse liikmena on alust arvata, et tulevase vastutusotsuse sundtäitmine võib muutuda keeruliseks või võimatuks. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist. Kohtupraktika järgi on maksuhalduril võimalik taotleda keelumärke seadmist kinnisasjale selliselt, et selle käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-3-1-15-12 ja 3-3-1-82-12). Maksuhalduri nõude tagamiseks on põhjendatud ja proportsionaalne anda luba keelumärke seadmiseks PEN ja AN ühisomandis olevale kinnisasja kaasomandi mõttelisele osale selliselt, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes PEN-l. Liiklusregistri järgi on taotluses märgitud sõidukite omanikeks kolmandad isikud, mitte PEN ja AN. Seetõttu tuleb sõidukitele keelumärgete seadmist puudutavas osas jätta MTA taotlus rahuldamata.
3.PEN ja AN esitasid halduskohtu määruse peale 21.03.2017 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud 10.04.2017 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4.PEN ja AN paluvad määruskaebuses tühistada halduskohtu 27.01.2017 määrus osas, milles MTA taotlus rahuldati, ning jätta menetluskulud MTA kanda. Halduskohtu määrus riivab PEN ja AN omandiõigust. Kohtupraktika kohaselt ei ole võimalik ühisvaraks olevat vara täitemenetlusele allutada, kui võlgnikuks on üks abikaasa ning puudub võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolek. Praegusel juhul puudub AN nõusolek sissenõude pööramiseks ühisvarale. AN ei saa olla kavandatava vastutusotsuse adressaadiks, kuid vaatamata sellele on ka temal takistatud oma vara käsutamine. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et ühisvara käsutamiseks on vajalik ühisomandike ühine tahe ning ühisvaraks olevat korteriomandit saab käsutada üksnes ühiselt. AN ei saa käsutada enda osa ühisomandist enne, kui abikaasade ühisvara on jagatud või kuni vaidlusalune keelumärge kustutatakse. Keelumärke seadmine pole ka põhjendatud ja vajalik, sest PEN-l ja AN-l pole soovi oma kinnisvara koormata või võõrandada. Seda kinnitab asjaolu, et PEN ja AN ei võõrandanud ega koormanud oma kinnisvara pärast seda, kui nad said teada Tallinna Halduskohtu 19.08.2016 määrusest haldusasjas nr 3-16-1667. Seega ei esine praegusel juhul põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA taotluse rahuldamisega haldusasjas nr 3-16-1667 AK suhtes on MTA nõue täies ulatuses tagatud. Nõude ületagamine pole vajalik ega lubatav.
5.MTA palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Haldusasjas nr 3-16-1667 taotles MTA kohtuliku hüpoteegi seadmist PEN ja AN ühisomandis olevale kinnisasja mõttelisele osale. Praeguses asjas on MTA taotlenud käsutamise keelumärke seadmist selliselt, et kinnisasja mõttelise osa käsutamine keelatakse üksnes PEN-l. Riigikohus
3(5)
3-17-165 leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-162-12, et keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes ei ole teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne piirang.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Tallinna Halduskohtu 27.01.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Määruskaebuses ei ole esile toodud menetlusnormi rikkumisi, mis võiks anda alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ning ei pea HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
7.Määruskaebuses rõhutatakse, et kinnisasja omanikuna on kinnistusraamatusse kantud AN, kuid pole vastu vaieldud maksuhalduri määratlusele selle vara kuulumise kohta abikaasade ühisvarasse. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajatega, et hoolimata sellest, et korteri käsutamine on keelatud üksnes PEN-l, piirab käsutamise keelumärge tegelikult ka AN õigusi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on selgitanud, et kuna ühisomandi korral ei ole selle osad kindlaks määratud, saavad abikaasad ühisomandisse kuuluvat kinnisasja valitseda ja käsutada vaid tervikuna ühise tahte väljendamise kaudu (perekonnaseaduse (PKS) § 28 lg 1 ja § 29 lg 1), st selle käsutamiseks on vaja mõlema abikaasa nõusolekut. Seetõttu takistab ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle käsutamise õigust. Samas ei pidanud Riigikohus keelumärke seadmist ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalseks piiranguks. Kuigi keelumärkel võib olla mõju võlgnikuks mitteoleva abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, on see piirang ajutine ning võlausaldaja õigustatud huve arvestades mõistlik. Võlausaldajal ei ole võimalik sissenõuet pöörata ühisomandile, vaid ainult võlgniku osale selles ning võlgniku lahusvarale. Võlgniku osa kindlaksmääramiseks tuleb sissenõudjal vajaduse korral esitada ühisvara jagamise hagi (täitemenetluse seadustiku § 14 lg 2, PKS § 33 lg 3). Ühisvara jagamisel ei ole võlgnikuks mitteolevale abikaasale jäävale osale võimalik sissenõuet pöörata ja tema omandiõigus säilitatakse täielikult (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-16, p-d 17–18 ja 22.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-16, p-d 11–12). Määruskaebuse esitajad märgivad õigesti, et sissenõude täitmisele pööramiseks on vaja AN nõusolekut, kuid praeguses asjas pole abikaasade ühisvaraks olevat kinnisasja allutatud täitemenetlusele. Seda, kuidas toimub eeldatava maksuvõla sundtäitmine, ei lahendata täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise menetluses, vaid täitemenetluses.
8.Riigikohus on pidanud võimalikuks esitada maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks selline taotlus, mille kohaselt seatakse keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus haldusasjas nr 3-3-1-15-12, p 46 ja 09.04.2013 otsus haldusasjas nr 3-3-1-82-12, p 49). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seega välistada vastavaks täitmistoiminguks loa andmist üksnes asjaolu, et sellega piiratakse ka maksukohustuslaseks mitteoleva abikaasa omandiõigust. Keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes ei piira kummagi abikaasa õigust kinnisasja vallata ja kasutada; vajadusel on võimalik maksuhalduriga kokku leppida kinnistu käsutamise tingimustes. Kui määruskaebuse esitajad ei soovi oma kinnisvara koormata ega võõrandada, nagu nad väidavad, siis ei saa keelumärge nende senist elukorraldust oluliselt mõjutada.
9.MKS § 1361 lg 1 kohaselt peab täitmist tagavate toimingute sooritamiseks esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajatega, et praegusel 4(5)
3-17-165 juhul on see eeldus täitmata. Halduskohus ei pea loa andmiseks tuvastama maksukohustuslase tegevust, mis takistab hilisema sundtäitmise tulemuslikkust (see ei ole etteulatuvalt üldjuhul ka võimalik), vaid esile peab tooma asjaolud, mis viitavad sellise võimaluse tõenäosusele. Kuna põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (vt Riigikohtu määrused asjades nr 3-3-1-15-12 (p 50 alap c) ja nr 3-3-1-16-12 (p 10.4)). Kõnealune kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud mingeid konkreetseid toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus haldusasjas nr 3-14-51698).
10.26.01.2017 taotlusest ja 27.11.2014 kontrollaktist nähtub PEN tegevus W OÜ juhatuse liikmena koostöös AK-ga töötajate palgaväljamaksete varjamiseks ning tööjõumaksude tasumisest hoidumiseks. Kontrollimenetluse ajal võõrandas PEN võlgades W OÜ AV-le, kes on seotud 137 äriühinguga ning kes ei esitanud maksuhaldurile kontrollimiseks W OÜ raamatupidamisdokumente. Kui isik on varasemalt tegutsenud eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et soovimatus vastavat maksukohustust täita säilib ka tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse (vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-16-12, p 10.4). Eelnevat arvestades tuleb nõustuda maksuhalduri ja halduskohtuga, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda maksukohustuslase tegevuse tõttu oluliselt raskemaks või võimatuks. Asjaolu, et PEN ja AN ei ole pärast haldusasjas nr 316-1667 tehtud kohtumäärusest teadasaamist kinnisasja koormanud või võõrandanud, ei välista PEN suhtes täitetoimingu sooritamiseks loa andmist. MTA taotluse lahendamisel tuleb kohtul hinnata, kui tõenäoline on, et pärast maksusumma määramist võib isik asuda selle täitmisest kõrvale hoiduma ja muu hulgas oma vara võõrandama. PEN varasemat käitumist arvestades ei saa sugugi välistada, et pärast vastutusotsuse koostamist üritab ta maksusumma tasumise vältimiseks koos AN-ga nende ühisvaraks olevat kinnisasja võõrandada.
11.Ehkki 19.08.2016 määrusega haldusasjas nr 3-16-1667 juba rahuldati MTA taotlus kohtuliku hüpoteegi seadmiseks AK-le kuuluvale kinnisasjale summas 67 290,64, ei saa PENle käsutamise keelumärke seadmist pidada ületagamiseks. Iga juhatuse liikme vastutuse ulatus selgub alles vastutusmenetluses. Kui tuvastatakse, et kõik juhatuse liikmed vastutavad maksuvõla eest, vastutavad nad (kogu maksuvõla ulatuses) solidaarselt (MKS § 41 lg 2). Solidaarne vastutus maksukohustuse eest tähendab, et maksuhaldur saab valida vastutavate isikute hulgast, kelle suhtes ta nõude täitmisele pöörab – kohustuse täitmist võib nõuda täielikult või osaliselt kõigilt vastutavatelt isikutelt (võlaõigusseaduse § 65). Seega võib maksuhaldur nõuda maksusumma tasumist nii AK-lt kui ka PEN-lt. Kui maksuhaldur peaks AK vara arvelt nõude rahuldatud saama, on PEN-l õigus nõuda keelumärke kustutamist (MKS § 1361 lg 3).
12.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitajate menetluskulud jätta nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1). MTA ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud.
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pikamäe
(allkirjastatud digitaalselt) Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.