Maksu- ja Tolliameti taotlus X., Y. ja Z. suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Karel Miisna Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X. (isikukood xxxxxxxxxxx), Y. (isikukood xxxxxxxxxxx), Z. (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised
Asja läbivaatamise vorm
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus.
2.Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu):
2.5.puudutatud isiku nõusolekuta kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist, millega keelatakse Z. (isikukood xxxxxxxxxxx) käsutada Z. ja C. ühisomandis olevat kinnistut asukohaga XXX registriosa numbriga XXX. Kinnisasja käsutamine on keelatud üksnes Z.
3-20-213
3.Asendada avaldatavas kohtulahendis X., Y., Z. ja C. nimed, isikukoodid ning käesoleva määruse resolutsiooni punktides 2.1, 2.3, 2.4 ja 2.5 märgitud kinnistute asukohad ja registriosa numbrid tähemärkidega.
4.Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. X., Y. ja Z. toimetada määrus kätte pärast teate saamist täietoimingute sooritamise kohta.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi määrus puudutab, esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 204 lg 1).
TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 4. veebruaril 2020 Tartu Halduskohtule taotluse anda maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-st 1 ja MKS § 130 lg 1 p-dest 1 ja 2 lähtudes luba: 1) seada hüpoteek summas 31 793 eurot ja 96 senti X. kuuluvale elamumaale aadressil XXX (registriosa number XXX); 2) kanda keelumärge Y. omandis olevale mootorsõidukile Audi A6 Limousine (IDkoodiga V9180925001, VIN-koodiga WAUZZZ4G1FN048317) käsutamise keelamiseks; 3) seada hüpoteek summas 4190 eurot Y. kuuluvale garaažiboksile nr 14 aadressil XXX (registriosa number XXX); 4) seada hüpoteek summas 1603 eurot ja 6 senti Y. kuuluvale 284/3468 kaasomandile elamumaast aadressil XXX (registriosa number XXX); 5) kanda käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge Z. ja C. ühisomandis olevale garaažiboksile aadressil XXX (registriosa number XXX) käsutamiste keelamiseks Z. kuuluva ühisomandi osa ulatuses. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgnevad:
1.1.Osaühing KITT-GRUPP (registrikood 10355276), mille põhitegevusalaks on äriregistri teabesüsteemi järgi saematerjali tootmine, maksuvõlg on 3. veebruari 2020. a seisuga 31 895 eurot ja 27 senti, millele lisandub intress 17 765 eurot ja 73 senti. Maksuvõlast 19 784 eurot suurune osa on MTA 11. augusti 2017. a maksuotsuse nr 12.2-3/039989-32 alusel perioodil veebruar kuni aprill 2017 määratud käibe- ja tulumaks, millele lisandub sellelt arvestatud intress summas 12 009 eurot ja 96 senti. Äriühingu juhatuse liikmeks oli perioodil 7. november 2002 kuni 9. oktoober 2017 X., 4. veebruar 1998 kuni 9. oktoober 2017 Y. ja 7. november 2002 kuni 9. oktoober 2017 Z.. MTA alustab kohtule taotluse esitamisega Osaühing KITT-GRUPP endiste juhatuse liikmete suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, millest tulenevalt võivad isikud solidaarselt äriühinguga vastutada maksusumma tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1 tähenduses. Vastutusmenetluse potentsiaalse tulemusena nõuab maksuhaldur X., Y. ja Z. välja eelnimetatud maksuotsuse alusel määratud maksusumma ja sellelt arvestatud intressi kokku summas 31 793 eurot ja 96 senti.
1.2.Äriühing ei tegutse, maksuvõlga pole võimalik sisse nõuda osaühingu KITT-GRUPP majandustegevusest tekkiva tulu arvelt ning äriühingu varast ei jätku maksuvõla tasumiseks.
1.3.Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X., Y. ja Z. on osaühingu KITTGRUPP juhatuse liikmetena rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks nende suhtes vastutusotsuse koostamisele. Isikud omasid otsest mõju äriühingu majandustegevuse ning raamatupidamise korraldamisel. Z. esitas äriühingu nimel maksudeklaratsioone, Y. tegeles toorme hankimisega ja lankide peal käimisega ning X. tegeles tootmise, materjali müügi ja
3-20-213 rahaasjadega. MTA 11. augusti 2017. a maksuotsusega nr 12.2-3/039989-32 tuvastati, et perioodil, mil X., Y. ja Z. olid osaühingu KITT-GRUPP juhatuse liikmed, tegi äriühing võltsarvete alusel tehinguid. Pärast MTA 6. oktoobri 2017. a vaideotsuse nr 6-1/3864-3 tegemist taandusid isikud juhatuse liikme kohalt ning uus juhatuse liige on arvatav variisik, kellel on 50 kehtivat seost äriühingutega, millel on enamjaolt kustutamishoiatus, maksuvõlg ja maksudeklaratsioonid esitamata. Variisik vormistatakse äriühingu juhtorganisse eelneva äriühingu juhatuse liikme vastutuse välistamise eesmärgil. Eeltoodu viitab sellele, et isikud olid teadlikud enda rikkumistest ja nende eesmärk oli äriühingu võõrandamise käigus vastutusest vabaneda.
1.4.Maksumaksjate registri andmetel on X. tehtud 2019. a väljamakseid keskmiselt 987 eurot ja 58 senti kuus, Y. 518 eurot kuus ja Z. 2019. a väljamakseid ei tehtud. 2018. a tehti Z. väljamakseid keskmiselt 215 eurot ja 10 senti kuus. Kuivõrd isikute sissetulek on olnud ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Isikute tegevus osaühingu KITT-GRUPP maksuvõla kujunemise ajal ning asjaolu, et nad pole taganud ettevõtte poolt maksude tasumist, iseloomustab nende suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et nad võivad sarnaselt suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võõrandada oma vara. Seetõttu võib kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
1.5.Äriühing osaühing KITT-GRUPP omab maksuvõlga, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Käesolevas asjas algab maksukohustuse aegumistähtaeg märtsist 2017, kuna vanim deklareeritud maksukohustus pärineb veebruarist 2017. Seega, isegi kui kohaldada MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaega 3 aastat, aegub maksusumma määramine märtsis 2020.
1.6.Kuivõrd iga isiku suhtes toimub vastutusmenetlus eraldi ning ei saa välistada, et vastutusmenetluse kestel ilmevad asjaolud, mis ühe või teise juhatuse liikme vastutusest vabastaks, peab maksuhaldur otstarbekaks käsitleda täitetoimingu valikul iga isikut maksuvõla kontekstis eraldi. Lisaks on potentsiaalne vastutus solidaarne. Maksuhaldur analüüsis isikute varalist olukorda ning peab vajalikuks esitada käesoleva määruse p-s 1 kirjeldatud taotluse. MTA selgitab, et X. kinnisasi registriosa numbriga XXX on ainus omand, mille väärtus ületab potentsiaalset maksuvõlga, lisaks on ainuomandi koormamine otstarbekas ja kolmanda isiku õiguseid vähemkahjustavam kui ühisomandi osa. Samuti on oluliselt kergem realiseerida kinnisasja kui sõidukit.
1.7.MTA lõpetab täitetoimingud, kui isikud esitavad tagatise, mis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulud. Asendustagatise väärtuseks X. puhul on 36 013 eurot ja 96 senti, Y. puhul 35 045 eurot ja 36 senti ning Z. puhul 34 076 eurot ja 81 senti.
KOHTU SEISUKOHT
2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. HKMS § 264 lg 4 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikutelt, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.
3.MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle
3-20-213 sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. MKS § 1361 lg 1 ja MKS § 130 lg 1 alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loa taotlemise üheks eelduseks on, et alustatud oleks maksumenetlus. MTA alustab X., Y. ja Z. suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse kohtule esitatud taotlusega, mis on Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2013. a määruse asjas nr 3-3-1-7-13 p-st 12 tulenevalt lubatud. Seega on olemas maksumenetlus, milles raames saab MTA taotleda luba täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.
4.MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud korraldama esindatava maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Kui äriühingu seaduslik esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, siis vastutab ta MKS § 40 lg 1 kohaselt maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Kohus peab tõenäoliseks, et menetluse tulemuseks on X., Y. ja Z. MKS § 96 lg-s 1 sätestatud vastutusotsuse koostamine.
5.MTA 11. augusti 2017. a maksuotsusest nr 12.2-3/039989-32 tulenevalt on osaühingul KITT-GRUPP käibemaksu- ja tulumaksuvõlg perioodi veebruar kuni aprill 2017 eest. Maksuhaldur leidis, et osaühing KITT-GRUPP kajastas veebruaris 2017 sisendkäibemaksu arvestuses alusetult RebaneCo OÜ väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, kuna RebaneCo OÜ ei müünud osaühingule KITT-GRUPP tegelikkuses kasesaematerjali ega raieõigust. Osaühing KITT-GRUPP tegi RebaneCo OÜ-le ettevõtlusega mitteseotuid makseid, millelt tuli deklareerida ja tasuda tulumaks. X., Y. ja Z. olid veebruar kuni aprill 2017 osaühingu KITT-GRUPP juhatuse liikmetena äriühingu seaduslikud esindajad. MTA kinnitusel esitas Z. äriühingu nimel maksudeklaratsioone. Samuti nähtub Y. ja X. 18. aprilli 2017. a suuliste seletuste protokollidest, et Y. käis lankidel, ostis materjali, otsis infot toorme kohta jms. X. tegeles tootmise, materjali müügi ja rahaasjadega, mh arvete tasumisega. Seega on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et isikute tegevuse ja osaühingu KITT-GRUPP maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kõik isikud omasid olulist rolli äriühingu majandustegevuse juhtimises ning võisid olla osalised võltsarvete esitamises ning ei taganud nõuetekohaselt maksukohustuste täitmist. MTA taotluses toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine X., Y. ja Z. suhtes oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Kuna põhjendatud kahtluse alusel täitmist tagava toimingu sooritamise loaandmise otsustamine on prognoosotsus, ei kontrolli kohus üksikasjalikult, kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Täitmist tagavate toimingute sooritamise taotlus esitatakse enne otsuse tegemist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta otsuse tegemisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude lõpliku tõendatuse ja nende õigusliku kvalifikatsiooni andmise suhtes ning seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Seda kontrollitakse järgnevas vastutusmenetluses. Lisaks tuleb arvestada, et kohus ei pea lõplikult tuvastama maksukohustuse eest potentsiaalselt vastutavate isikute tahtlust või rasket hooletust. Isiku tahtlus või raske hooletus MKS §-s 8 nimetatud kohustuste täitmata jätmisel tuleb tuvastada vastutusotsuses (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 5. mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-4-14, p 9.3).
6.Täitetoimingu lubamiseks peab esinema maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et maksukohustuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi 30. aprilli 2013. a määruse asjas nr 3-3-1-4-13 p 23 kohaselt peab maksuhaldur oma taotlust piisavalt ja usutavalt põhjendama ning vajadusel oma väiteid asjakohaste tõenditega kinnitama. Kohtu hinnangul on MTA veenvalt põhjendanud, miks võib vastutusotsuse sundtäitmine tulevikus muutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. X., Y. ja Z. 2019. a sissetulekud on olnud ebapiisavad vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks ning isikute käitumine osaühingu KITT-GRUPP maksuvõla kujunemise ajal iseloomustab
3-20-213 isikute suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline, et isikud asuvad vältima ka vastutusotsusega määratava kohustuse täitmist ning et nad võivad kohustuse täitmiseks võõrandada oma vara. MTA põhjendatud kahtlust kinnitab ka asjaolu, et isikud on 9. oktoobril 2017 juhatuse liikme kohalt taandunud ning et uus juhatuse liige võib olla variisik, kes vormistati osaühingu KITT-GRUPP juhatuse liikmeks X., Y. ja Z. vastutusest vabanemiseks.
7.Kohtu hinnangul ei esine ühtegi MKS § 96 lg-s 6 sätestatud alust, mil vastutusotsust ei tehta, ning Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määruse nr 3-3-1-15-12 p-st 50 tulenevalt saab kohus käesoleval juhul täitmist tagavat toimingut sanktsioneerida, kuna maksusumma määramise MKS §-st 98 tulenev aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 98 lg 1 sätestab, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat ning maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Varaseim deklareeritud tasumata maksukohustus pärineb veebruarist 2017 ning vastutusotsuse kolme- ja viieaastane aegumistähtaeg ei ole käesoleva määruse tegemise hetkeks saabunud (MKS § 96 lg 5). Lisaks tuleb arvestada, et äriühing vaidlustas maksuotsuse vaidega ning vaie jäeti MTA 6. oktoobri 2017. a vaideotsusega nr 6-1/3864-3 rahuldamata. Seega peatus maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemise aegumistähtaeg MKS § 96 lg 5 ja § 99 lg 1 p 2 alusel vaidemenetluse ajaks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2014. a määrus asjas nr 33-1-24-14, p-d 11.1.2-11.1.3).
8.MTA taotlusest tulenevalt on maksuhaldur teinud osaühingult KITT-GRUPP maksuvõla sissenõudmise eesmärgil võimalikud toimingud, kuid need on osutunud edutuks. Maksuhaldur on AS-le SEB Pank edastanud 13. oktoobril 2017 korralduse äriühingu arvelduskonto arestimiseks, kuid arvelduskonto jääk oli 0 eurot. 16. veebruaril 2018 edastati ka kohtutäiturile täitmisavaldus. MTA selgituste kohaselt toimus viimati äriühingu poolt maksuvõla tasumine
4.septembril 2017 summas 5 eurot ja 96 senti. Äriühingul puudub vara, äriühing deklareeris viimati käivet jaanuaris 2018 ning kustutati alates 25. oktoobrist 2017 käibemaksukohustuslaste registrist. Kuigi osaühingul KITT-GRUPP on veel õigusvõime ning äriühingut ei ole äriregistrist kustutatud, ei ole äriühing tegutsev ning puudub võimalus nõuda maksuvõlga sisse ka majandustegevusest tekkiva tulu arvelt.
9.MKS § 1361 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse halduskohtule esitatavas taotluses üks või mitu sama seaduse § 130 lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus (TMS) sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Käesolevas asjas leiab maksuhaldur, et põhjendatud on MKS § 130 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud täitetoimingute sooritamine. MKS § 130 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel on maksuhalduril õigus taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta ning taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt.
10.Maksuhaldur on analüüsinud X., Y. ja Z. varalist olukorda ja on kohtu hinnangul põhjendatult esitanud käesoleva määruse p-s 1 kirjeldatud taotluse. X. kinnistu aadressil XXX registriosa numbriga XXX on ainus vara, mille väärtus ületab võimalikku määratavat maksukohustust ning põhjendatud on sellele hüpoteegi seadmine summas 31 793 eurot ja 96 senti. Samuti on tegemist isiku ainuomandiga, mille hüpoteegiga koormamine ei mõjuta vastupidiselt ühisomandile teiste isikute õigusi. Kaebajale kuulub ka mootorsõidukeid, kuid MTA selgituste kohaselt on neid keerulisem realiseerida kui kinnisasju. Samuti ei tagaks vallasasjade realiseerimine võimalikku määratavat maksukohustust.
11.Y. vara arvestades on põhjendatud kanda keelumärge Maanteeameti liiklusregistrisse mootorsõidukile Audi A6 Limousine, kuna selle turuväärtus on võrreldes isiku muu varaga
3-20-213 suurim, s.o umbes 26 000 eurot. Samuti on põhjendatud lisaks seada hüpoteek kaebaja kinnisasjadele ulatuses, mis tagaks ülejäänud võimaliku määratava maksukohustuse. Kohus peab lubatavaks ka isikule kuuluvale kaasomandi osale hüpoteegi seadmist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. novembri 2019. a määrus nr 3-19-276).
12.Kuivõrd Z. puudub muu vara peale tema ja C. ühisomandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXX, on isiku ühisomandi osale väärtuses 2095 eurot keelumärke seadmine põhjendatud. Kuigi keelumärke seadmisel võib olla mõju C. õigusele ühisomandit kasutada, on see piirang ajutine ning avalikku huvi, mis seisneb maksude laekumise tagamises, arvestades mõistlik. Sissenõuet ei saa pöörata ühisomandile, vaid ainult Z. osale selles, mille kindlaksmääramiseks tuleb sissenõudjal vajadusel esitada ühisvara jagamise hagi (TMS § 14 lg 2, perekonnaseaduse § 33 lg 3) ning ühisvara jagamisel ei ole võlgnikuks mitteolevale abikaasale jäävale osale võimalik sissenõuet pöörata ja tema omandiõigus säilitatakse täielikult. Riigikohus on pidanud võimalikuks esitada maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse tagamiseks selline taotlus, mille kohaselt seatakse keelumärge kinnisasjale nii, et kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 7. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-62-16, p-d 17-18 ja 22. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-2-1-162-16, p-d 11-12; Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrus asjas nr 3-3-115-12, p 46 ja 9. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-3-1-82-12, p 49; Riigikohtu halduskolleegiumi
12.jaanuari 2018. a määrus asjas nr 3-17-1141, p 13; Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2017. a määrus asjas nr 3-17-165, p-d 7-8).
13.Kuna iga isiku suhtes võimalik määratav maksukohustus on 31 793,79 eurot, on MTA vastavalt Riigikohtu üldkogu 27. novembri 2012. a määrusele nr 3-3-1-15-12 vältinud ületagamist. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 10. detsembri 2015. a määruse nr 3-2-1-140-15 p-s 10 leidnud, et kohus võib olukorras, kus hageja on esitanud hagi erinevate solidaarvõlgnike vastu ühiselt, tagada hagi iga kostja vastu kogu nõude ulatuses. Riigikohtu halduskolleegium on 5. aprilli 2019. a määruse asjas nr 3-17-2005 p-s 17 märkinud, et ei ole põhjust asuda maksuhalduri täitmist tagavate toimingute sooritamise taotluse lahendamisel teistsugusele seisukohale. Solidaarkohustus kaotaks osaliselt mõtte, kui seda saaks tagada vaid ühe solidaarvõlgniku suhtes. X., Y. ja Z. olid äriühingu juhatuse liikmed ajal, mil maksukohustus tekkis ning tegemist on solidaarvõlgnikega (MKS § 40 lg-d 1 ja 3).
14.Kohus selgitab, et kui täitetoimingu sooritamise tingimused on ära langenud või kui taotluses nimetatud isikud on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul vastavalt MKS § 1361 lg-le 3. MTA kinnitab, et lõpetab isikute suhtes täitetoimingud, kui nad esitavad maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt tagatise, mis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmiskulusid, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Eeltoodut arvestades on MTA põhjendatult märkinud, et asendustagatise väärtuseks X. puhul on 36 013 eurot ja 96 senti, Y. puhul 35 045 eurot ja 6 senti ning Z. puhul 34 076 eurot ja 81 senti.
15.Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele, on vajalikul määral põhistatud ning kuulub rahuldamisele. Käesolev määrus jõustub selle kättetoimetamisel taotlejale (HKMS § 265 lg 3).
16.HKMS § 175 lg 3 alusel asendada avaldatavas kohtulahendis X., Y., Z. ja C. nimed, isikukoodid ning käesoleva määruse resolutsiooni punktides 2.1, 2.3, 2.4 ja 2.5 märgitud kinnistute asukohad ja registriosa numbrid tähemärkidega.
3-20-213 (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.