Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Lääne-Viru Maakohtu 28.08.2002.a. kohtuotsusega sundlõpetati OÜ Revbas ja likvideerijaks määrati Martin Krupp. Võlgniku juhatuse liikmed on Vladimir Filimonov ja Jevgeni Antonov. Sundlõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et äriühing ei esitatud registripidajale majandusaasta aruandeid 1999 ja 2000. aasta kohta. Nõude äriühingu vastu esitas Narva Maksuamet. Likvideerija on korduvalt saatnud teabenõudeid võlgniku ja võlgniku juhatuse liikmete asukohta, kuid teadaolevalt asuvad mõlemad välismaal. Raamatupidamisedokumente likvideerijale üle antud ei ole. Võlgnik omab arvelduskontot nr 221011338252, mille saldo 17.09.2002.a. seisuga on -82,60 krooni. Registrite andmeil võlgnikul vara puudub. Võlgniku kohustustest on teada võlgnevus Eesti Vabariigile (Maksuamet) summas 344 617 krooni. Likvideerija esitas võlgniku pankrotiavalduse juhindudes TsÜS § 44 ja ÄS § 210. Likvideerija leiab, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku tegevus on lõppenud ja tulu oodata ei ole, käesoleval ajal on vaid kohustused kasvavate intresside ja viiviste näol. Kohus algatas pankrotimenetluse 14.11.2005.a. ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnik registreeriti äriregistris 22.07.1998.a. Osaühing sundlõpetati 28.08.2002.a. kuna registripidajale ei esitatud 1999 ja 2000 aasta majandusaasta aruandeid. Osaühingu likvideerijaks määrati kohtu poolt Martin Krupp. Likvideerijal ei õnnestunud võlgniku juhatuse liikmetega ühendust saada, mille tõttu on likvideerijale üle andmata ka võlgniku raamatupidamisdokumendid. Rahvastiku registri andmetel on võlgniku juhatuse liige V. Filimonov välismaal. Ida Politseiprefektuuri andmetel alustati V. Filimonov’i kohta 17.01.2002.a. tagaotsimistoimik, kui isiku suhtes, kes hoiab kõrvale uurimisest ning V. Filimoonov’i asukoht on siiani

politseile teadmata. Likvideerijale teadaolevatel andmetel töötab juhatuse liige J. Antonov Euroopas, kus täpsemalt ei oska likvideerija ega J. Antonov’i endine elukaaslane öelda. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest ei ole ajutisel halduril võimalik anda täpsemat hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjustele ning haldur peab oma aruandes tuginema vaid registrites, pankades ja muul viisil teada olevatele andmetele. Võlgnik omab arvelduskontot nr 221011338252 Hansapangas, mille saldo 24.11.2005.a. seisuga on -82,60 krooni (negatiivne). Viimase viie aasta jooksul ei ole nimetatud arvelduskontodel toiminguid tehtud. Nordea Liisinguga, Hansa Liisinguga, Ühisliisinguga, ALG Liisinguga ega Sampo Liising AS-iga ei ole võlgnik liisinglepinguid sõlminud. Kinnistusregistri andmebaasis võlgniku nimele kinnisvara registreeritud ei ole. Ehitisregistri andmebaasis võlgniku nimele omandeid registreeritud ei ole. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole ja ei ole olnud. Ajutine haldur ei ole võlgnikul varasid tuvastanud. Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse andmetel on võlgnikul võlgnevus seisuga 28.11.2005.a. kokku summas 412 890 krooni, millest 206 373 krooni on põhivõlgnevus ja 206 517 krooni on intressid. Võlgnevus koosneb tulu- ja käibemaksu võlgnevusest. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul rohkem kohustusi ei ole. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt summas 412 890 krooni. Kuna ajutisel pankrotihalduril ei ole õnnestunud ühendust saada võlgniku juhatuse liikmetega ning raamatupidamise dokumente ei ole ajutisele haldurile siiani esitatud, siis puudub ajutisel halduril võimalus hinnata maksejõuetuse tekkimise põhjuseid ja pankrotikuriteo olemasolu. Arvestades, et võlgniku pangakontol ei ole viimase viie aasta jooksul toimunud ühtegi tehingut, võib järeldada, et võlgniku tegevus on lõppenud. Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub teadaolev vara, kuid kohustusi on vähemalt summas 412 890 krooni. Ajutise pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt vara ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Vastavalt PankrS § 1 lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust.

Kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, on haldur seisukohal, et pankrotimenetlus tuleks lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu (PankrS § 29 lg 1). Kohtuistungil jäi haldur oma aruandes esitatud seisukohtade juurde. Haldur leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Raamatupidamisdokumente säilinud ei ole. Võlgniku esindaja likvideerija Martin Krupp nõustus ajutise pankrotihalduri seisukohtadega. Kohus, kuulanud ära ajutise pankrotihalduri ja likvideerija seisukohad ja uurinud kirjalikke tõendeid, leidis, et on põhjendatud pankrotimenetluse lõpetamine pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Võlgnikul käesoleva aja seisuga vara puudub, kohustusi on kokku vähemalt summas 412 890 krooni. Kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga asjas tuvastatud ei ole. Väljaandes Ametlikud Teadaanded tuleb avaldada vastava sisuga teade, panna ajutisele pankrotihaldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimine ja kustutamine äriregistrist, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Kuivõrd nii likvideerija kui halduri käsutuses ei ole ühtegi võlgniku raamatupidamise dokumenti ega muud dokumenti, mis kuuluks TsÜS § 46 kohaselt hoidmisele, jätab kohus dokumentide hoidja määramata. Juhindudes Eesti Pankrotihaldurite Koja seisukohast ja väljakujunenud kohtupraktikast mille kohaselt ajutise pankrotihalduri tasu ei või olla väiksem kui 600 krooni tund, palub haldur kohtul välja mõista ajutise pankrotihalduri Oliver Ennoki tasu 14 töötunni eest 8 400 krooni ja vajalike kulutuste (sidekulud, kontoritarbed, koopiad, ruumide kasutamine, päringud) katteks 1 160 krooni, kokku 9 560 krooni. Pankrotiseaduse § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leidis, et ajutise pankrotihalduri tasuks tuleb, arvestades halduri ülesannete mahtu ja asja kuurukust, määrata 6 000 krooni ja vajalike kulutuste katteks 1 160 krooni ning nimetatud summad välja mõista riigituludest Oliver Ennoki kasuks. PankrS §-st 11 tuleneb, et üldjuhul tasutakse ajutisele haldurile pankrotivara arvelt või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud vastavate summade arvelt. Kui pankrotimenetlus algatatakse mitte võlausaldaja vaid võlgniku avalduse alusel, siis ei näe pankrotiseadus ette võimalust kohustada võlgnikku või võlgniku seaduslikku esindajat tegema kohtu deposiiti ettemaksu pankrotimenetluse kulude katteks Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ning vara ajutise halduri tasu väljamaksmiseks. Seega puuduvad hetkel võimalused tasuda ajutisele haldurile tema poolt kohtu määramisel tehtud töö eest pankrotivara arvelt. Pankrotiseadus ei võimalda kohtul ajutise halduri tasustamiseks võlgnikul vahendite puudumisel jätta ajutine pankrotihaldur määramata. PankrS § 17 lg 1 kohaselt on kohus kohustatud pankrotimenetluse algatamisel nimetama ka ajutise pankrotihalduri. PankrS § 23

lg 1 annab ajutisele haldurile õiguse saada tasu. Põhiseaduse § 12 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. Kohus leiab, et juhul kui isik täidab kohustusi kohtu määramisel ja seadusega on ette nähtud ka nende ülesannete täitmise eest tasu, siis peab kohus ka tagama, et isik, kes on kohtu määramisel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ka õiglase tasu tegelikkuses kätte saaks. Vastasel juhul oleks tegemist isiku õiguste sellise piiramisega, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega. Kohus leiab, et ajutise halduri tegevusega seotud kulud tuleb lugeda kohtukuludeks. PankrS § 22 lg 2 sätestab ajutise halduri kohustused, milleks on võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamine ja hinnangu andmine võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Seega on võimalik ajutist haldurit käsitleda eksperdina, kelle arvamus on kohtule oluline võlgniku maksevõimele hinnangu andmisel. Nii ekspert kui ka ajutine haldur tegutsevad kohtu määruse alusel. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. TSMS § 52 kohaselt on asja läbivaatamiskuludeks ka eksperditasu. TsMS § 55 lg 1 kohaselt maksab eksperdile pärast tema kohustuste täitmist tasu välja kohus sõltumata, kas pooled on kulud ette tasunud või kas need on pooltelt sisse nõutud. Järgides võrdse kohtlemise põhimõtet ja tagamaks PankrS § -s 23 sätestatud ajutise halduri tasu saamise õiguse realiseerimist, peab analoogselt eksperdiga ajutisele haldurile tasu välja maksma kohus, sõltumata sellest, kas seda tasu on võimalik võlgnikult sisse nõuda. Seega tuleb ajutise halduri tasu summas 6 000 krooni (ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu) ja hüvitus kulutuste katteks summas 1 160 krooni välja mõista riigilt ja välja maksta Narva Linnakohtu kaudu.

Anu Tammeniit kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.