Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon
MÄÄRUS
3-2-1-138-05 Tartu, 8. detsember 2005. a Eesistuja L. Laarmaa, liikmed P. Jerofejev ja J. Luik Kohtutäitur Marek Laanemetsa kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 28. märtsi 2005. a otsuse peale. Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2005. a määrus tsiviilasjas nr 22/973/05 Kohtutäitur Marek Laanemetsa erikaebus 21. november 2005. a. Jätta erikaebus rahuldamata ja Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2005. a määrus muutmata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtutäitur Marek Laanemets esitas Tallinna Linnakohtule kaebuse kohtutäitur Kaire Põltsi
28.märtsi 2005. a otsuse peale. Kaebuse kohaselt esitas KÜ Uexkülli Maja 15. mail 2002. a tagaseljaotsuse tsiviilasjas nr 2/3/33798/02 täitmiseks Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur Marek Laanemetsale. 28. augustil 2002. a andis M. Lannemets täitetoimiku üle kohtutäitur Reet Vokkile ja alates 16. augustist 2004. a menetles täiteasja kohtutäitur Kaire Põlts.
2.Tallinna Linnakohus keeldus 12. aprilli 2005. a määrusega kaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle esitajale. Linnakohtu määruse kohaselt ei kuulu kaebus kohtu pädevusse läbivaatamiseks tsiviilkohtumenetluse korras (TsMS § 149 lg 2 p 1). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 77 lg 1 kohaselt võib kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada võlgnik või sissenõudja. Seega saavad kaebuse kohtutäituri tegevuse peale esitada üksnes võlgnik ja sissenõudja, täitemenetluse seadustikust ei tulene varem täiteasja menetlenud kohtutäituri õigus vaidlustada täiteasja menetleva kohtutäituri otsust.
3.
Kohtutäitur M. Laanemets esitas linnakohtu määruse peale erikaebuse, paludes määruse tühistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 31. mai 2005. a määrusega linnakohtu määruse muutmata. Kohtumääruse põhjenduste kohaselt saab kohtutäituri tegevuse peale edasi kaevata TMS §-s 77 sätestatud korras. TMS § 77 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tegevuse peale lahendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võlgnik või sissenõudja esitada kohtutäiturile kaebuse 10 päeva jooksul, arvates kaevatava toimingu tegemisest või selle tegemisest keeldumisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt vaadatakse kaebus kohtutäituri tegevuse peale läbi sissenõudja ja võlgniku osavõtul 10 päeva jooksul, kuid nende mitteilmumine ei takista selle läbivaatamist. Kohtutäituri otsuse peale võib kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest, esitada kaebuse maa- või linnakohtule, kus kohtutäituri büroo asub. Lõike 3 kohaselt vaatab sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi kahe nädala jooksul, arvates kaebuse esitamisest. Lõike 4 kohaselt võivad maa- või linnakohtu määruse peale kohtutäituri otsuse kohta menetlusosalised ja kohtutäitur esitada erikaebuse ringkonnakohtusse
tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Seega on seadusandja sõnaselgelt sätestanud, et kohustusliku kohtueelse menetluse korras võivad kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse esitada võlgnik ja sissenõudja. Täiteasja varem menetlenud kohtutäiturile ei ole kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise võimalust ette nähtud. Täitemenetluse eesmärgiks on kehtiva täitedokumendi alusel võlausaldaja nõude rahuldamine võlgniku vara arvel. Seega on täitemenetluses huvitatud isikuteks võlausaldaja, kelle huviks on see, et tema nõue saaks täidetud, ning võlgnik, kelle vara arvel täitmine toimub. Kohtutäitur on täitemenetluses avalikke ülesandeid täitev ametiisik, kelle ülesandeks on täiteasja menetlemine täitemenetluse formaliseerituse printsiibist lähtuvalt. Kohtutäitur on huvitatud isikuks vaidluses, kus nõutakse tema otsuse tühistamist. Käesolevas asjas ei vaidlustatud M. Laanemetsa poolt kohtutäiturina täitemenetluses tehtud otsust, vaid tühistati kohtutäitur K. Põltsi otsusega osaliselt M. Laanemetsa poolt varasemas täitemenetluses tehtud toimingud. Kuna täiteasja menetlemine on ühelt kohtutäiturilt teisele üle antud, ei puuduta täiteasjas nr 032/22/1272 tehtavad otsustused M. Laanemetsa ega mõjuta M. Laanemetsa õigusi ja kohustusi. Seetõttu ei ole TMS § 77 lg 1 põhiseadusega vastuolus. TMS §-s 77 sätestatud kohtutäituri tegevuse peale edasikaebamise korras ei ole seaduse lünka ühe kohtutäituri menetlusest teise menetlusse üle antud täiteasjas tehtud kohtutäituri otsuste suhtes varasemale kohtutäiturile kaebeõiguse andmata jätmisel, vaid TMS §-s 77 sisalduv ongi seadusandja tahe. Kohtutäitur ei kanna isiklikku vastutust teise kohtutäituri tehtud otsuste eest. Kui kohtutäituri vastu esitatakse kahju hüvitamise nõue, saab ta selles menetluses esitada kõik oma vastuväited.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Erikaebuses palub M. Laanemets ringkonnakohtu määruse täies ulatuses tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Samuti palutakse tunnistada TMS § 77 lg 1 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise õigust omavate isikute ringi määratlemise osas põhiseadusevastaseks ning jätta kohaldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt kuulub kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine TMS § 77 kohaselt tsiviilkohtu pädevusse ning kohtu viide TsMS § 149 lg 2 p-le 1 on väär. Kohus ei ole leidnud, et kaebus tuleks läbi vaadata halduskohtus. Kohtutäitur on huvitatud isikuks iga vaidluse korral, mis puudutab tema poolt varem tehtud täitetoimingute õiguspärasust, kuivõrd see puudutab kohtutäituri õigusi ja kohustusi. Täitetoimingute tühistamise korral võib osutuda võimalikuks nõuete esitamine kohtutäituri vastu. Samuti võib see olla kohtutäituri tasu vähendamise põhjuseks. Kohtutäituri kaebeõigus peab olema käesoleval juhul tagatud. Kui kohtud leiavad, et see ei ole TMS §-st 77 johtuvalt võimalik, tuleb see säte põhiseadusega vastuolu tõttu kohaldamata jätta. Menetluslikult otstarbekas ei ole ringkonnakohtu põhjendus, et erikaebuse esitajal on võimalik kõik vastuväited esitada kahju hüvitamise nõude menetlemisel, kui see esitatakse. Täitemenetluse
õiguspärasust puudutavad vaidlused peavad olema lahendatud enne võimalikke kahju hüvitamise vaidlusi, kuna hüvitamise kohustus sõltub täitemenetluse õiguspärasusest.
6.Vastuses erikaebusele leiab kohtutäitur K. Põlts, et isiku kaebeõiguse piiramine ringkonnakohtu määruse kohaselt ei pruugi olla õiguspärane. Vastuses erikaebusele leiab huvitatud isik Brian Reginald McMahon, et määrus on põhjendatud ning seaduslik. Ülejäänud huvitatud isikud ei ole vastust erikaebusele esitanud.
7.Riigikohtu istungile osalejaid ei ilmunud.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.
9.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et TMS § 77 kohaselt võivad kohustusliku kohtueelse menetluse korras kohtutäituri tegevuse peale kohtutäiturile kaebuse esitada võlgnik ja sissenõudja. Täiteasja varem menetlenud kohtutäiturile ei ole kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise võimalust ette nähtud. Täitemenetluse kui täitedokumentide täitmise menetluse on seadusandja ette näinud ja kujundanud nii sissenõudja kui ka võlgniku huvides. Täitemenetluse seadustikus kehtestatud reeglid peavad tagama sissenõudjale täitedokumendis väljendatud õiguste tõhusa kaitse, kuid teiselt poolt andma vajalikku kaitset ning õiguskaitsevahendeid ka võlgniku käsutusse. Täitemenetluse korraldajaks on kohtutäitur, kes kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt on avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik. Täitemenetluse eesmärgid sissenõudja ja võlgniku huvide kaitsmisel ei oleks kolleegiumi arvates täidetud, kui seda hakkaksid eelkõige menetlusaja pikenemise kaudu mõjutama täitemenetluse korraldajate omavahelised vaidlused.
10.Samuti on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kohtutäitur ei kanna vastutust teise kohtutäituri tehtud otsuste eest ning kui asja eelnevalt menetlenud kohtutäituri vastu esitatakse kahju hüvitamise nõue, saab ta selles menetluses esitada kõik oma vastuväited. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et kahju hüvitamise menetluses tuleb kahju õigusvastase tekitamise koosseisu kohaldamiseks vajalikud eeldused tuvastada sõltumata kohtutäituri otsuses võetud seisukohtadest eelmise kohtutäituri otsuste seaduslikkuse kohta. Asja eelnevalt menetlenud kohtutäituri otsuse tühistamisele teise kohtutäituri poolt ei ole seadustes antud mingeid õiguslikke tagajärgi, mis kehtiksid täitedokumenti eelnevalt menetlenud kohtutäituri kohta. Tähendust omab otsuse tühistamine üksnes täitedokumendi ülevõtnud kohtutäituri jätkatava täitemenetluse jaoks - tühistavat otsust saavad võlgnik ja sissenõudja vaidlustada TMS §-s 77 sätestatud korras. Kuivõrd kohtutäituril on võimalik esitada kõik oma seisukohad võimalikus edaspidises kahju hüvitamise menetluses, ei ole põhjendatud erikaebuse esitaja väide, et TMS § 77 lg 1 on kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise õigust omavate isikute ringi määratlemise osas vastuolus põhiseadusega.
11.Kolleegium peab õiguse ühetaolise kohaldamise huvides vajalikuks märkida, et KTS § 162 lg-s 1 sätestatud tagajärg (ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud
ametikohustuse süülise täitmata jätmise ja mittetäitmise eest ka pärast ametist vabastamist) kehtib ka juhul, mil täitedokument antakse ühelt kohtutäiturilt teisele kohtutäiturile üle mitte ametist vabastamise tõttu, vaid muudel seadustes ettenähtud alustel. Täitedokumendi ühelt kohtutäiturilt teisele üleandmise põhijuhtumid lisaks KTS §-s 161 sätestatud ametist vabastamisele on kehtivate seaduste kohaselt veel võlgniku lahkumine teise kohtutäituri tööpiirkonda (TMS § 27 lg 2), kohtutäituri taandamine (TMS § 38), täitedokumendi üleandmine sissenõudja poolt teisele kohtutäiturile (TMS § 37). Ainuüksi täitedokumendi üleandmine ei saa vabastada kohtutäiturit vastutusest, kui ta on täitedokumenti täites rikkunud täitemenetluse seadustikus ettenähtud menetlusreegleid.
12.Kolleegium leiab, et kohtud võisid kaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel ja kaebuse tagastamisel tugineda TsMS § 149 lg 2 p-le 1. Selle sätte põhieesmärk on kassaatori viidatud juhtumi reguleerimine, mil avaldus või kaebus tagastatakse esitajale seetõttu, et avaldus või kaebus tuleb läbi vaadata halduskohtus. Seda sätet tuleb kohaldada ka juhtumil, mil isikul ei ole TsMS §-de 4 ja 5 kohaselt õigust kohtusse pöörduda. Näiteks on kohtusse pöördunud teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks isik, kellele ei ole selleks seadusega õigust antud (TsMS § 5 lg 1 p 2). Sellistel juhtudel on avalduse või kaebuse tagastamise alus TsMS § 149 lg 2 p 1. L. Laarmaa, P. Jerofejev, J. Luik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.