M J Ti kaebus kohtutäitur Kaire Põlts tegevusele (täiteasi nr 052/2016/1537)
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
nende Avaldaja: M J T (isikukood xxx, elukoht xxx), Avaldaja tehinguline esindaja Philippe Hint (e-post [email protected] ) Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts (e-post [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta M J Ti kaebus kohtutäitur Kaire Põlts tegevuse peale täiteasjas nr 052/2016/1537 rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud M J T kanda. Jätta M J Tilt kohtutäitur Põltsi menetluskulud välja mõistmata. Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Asjaolud
1.Harju Maakohtule on 10.10.2019.a esitatud M J T kaebus kohtutäiturite Urmas Tärno ja Kaire Põlts tegevuse/tegevusetuse peale täiteasjas nr 052/2016/1537. Menetluse käigus avaldaja täpsustas oma nõuet ja menetlusosaliste ringi. Avaldaja palub 19.11.2019 menetlusdokumendis avaldus rahuldada ja kohustada kohtutäitur Kaire Põlts`i läbi vaatama 07.05.2018.a kaebus täiteasjas 052/2016/1537 ning arvestama kohtu suunistega selles. Menetluskulud palub avaldaja panna kohtutäituri kanda.
2.Avaldaja vastu algatati täitemenetlus sissenõudja poolt ning avaldaja soovis nõuet hakata tasuma osamaksetena. Kohtutäitur (läbi justiitsministeeriumi) saatis veebruaris 2017 sissenõudjale taotluse 20.06.2013 elatiskokkulepe nr 2013/996 ja 2014/1423 maksegraafiku alusel tasumiseks. Sissenõudja vastas 04.05.2017 kohtutäiturile saabunud vastuses, et on nõus maksegraafikuga 335 eurot kuus, sissenõudja on oma nõusolekut
kinnitanud ka igas oma järgnevas kirjas. Samuti andis sissenõudja kohtutäiturile täiendava loa, et kohtutäitur võib kuumakset vähendada, kui see on võlgnikule liialt koormav. Kohtutäitur Urmas Tärno leidis, et sissenõudja ei olnud nõus maksegraafikuga. Sellest algaski kogu probleemi areng – võlgnik soovis maksegraafikut ja sissenõudja oli sellega nõus, kuid kohtutäitur hakkas otseses mõttes võlgnikku kiusama ja tegutsema pahatahtlikult – ei sõlminud maksegraafikut, jätkas täitetoimingutega ega pöördunud isegi täpsustuste saamiseks sissenõudja poole, maksegraafiku teemaline kaebus jäigi lahendamata. Kuna maksegraafikut ei sõlmitud, ei teadnud võlgnik, kuidas jätkata ja mismoodi isegi ilma maksegraafikuta sissenõudja pakutud summasid tasuda ning kas koos või ilma kohtutäituritasuta, sissenõudja andis oma vastuses kohtutäiturile piisavad volitused otsustamaks selle üle. Vaatamata sellele alustas võlgnik maksete tasumist.
3.Avaldaja esitas kohtutäituri tegevuse peale 13.06.2017 kaebuse, kohtutäituri kaebuse lahendamise otsuse esitamise tähtaeg oli 14.07.2017. Kohtutäitur Tärno otsust ei esitanud. Avaldaja esitas 26.08.2017 Harju Maakohtusse kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ilma kohtutäituri otsuseta vastavalt Riigikohtu otsuse 3-2-1-102-09 p 9 alusel. Kohtutäitur tühistas 10.10.2017 kaebuse aluseks oleva lisatasu otsuse ja koostas samaaegselt uue lisatasu välja mõistmise otsuse juba teise, jällegi põhjendamatu alusega. Kuna kohtutäitur ise tühistas tasu otsuse, Harju Maakohus lõpetas 02.11.2017 määrusega ts asja 2-17-12736 menetluse ja mõistis menetluskulud 425 eurot välja kohtutäiturilt.
4.Kohtutäitur koostas 19.12.2017 arestimisakti, mille alusel arestis iseendalt välja mõistetud menetluskulud. Arestimisakti võlgnikule ei saadetud. Võlgnik sai väljamõistetud menetluskulude arestimisest teada 06.03.2018 kohtutäitur Katrin Velleti kaudu, kellele esitati täitmiseks antud menetluskulude välja mõistmise kohtulahend. Sissenõudja KELA tagastas 2018 kevadel võlgnikule 352,75 eurot välja mõistetud menetluskulu, mille kohtutäitur kandis algselt sissenõudjale, kuid poleks vaja olnud, kuna sissenõudja oli nõus maksegraafikuga ja võlgnik tasus osamakseid kohtutäituri pangakontole. Võlgnikule täiesti arusaamatult keeldus kohtutäitur ositi täitmisest ja rakendas kõik täitmisabinõud, kuigi sissenõudja nõusolek oli olemas maksegraafiku sõlmimiseks.
5.Avaldaja esitas kohtutäitur Tärnole 16.10.2017 ja 20.10.2017 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kaebuse sisuks oli kohtutäituri keeldumine menetluse üleandmiseks pädeva piirkonna kohtutäiturile, koostada sissenõudja loal maksegraafik ja teistkordselt ebaseaduliku lisatasu välja mõistmine. Kaebuse esitamise tingisid kohtutäituri ebaseaduslikud töövõtted, ennekõike järjekordse tasu ebaseaduslik välja mõistmine ja järjekordse keeldumine maksegraafiku sõlmimisest, kui sissenõudja nõusolek oli olemas ja võlgnik tasus juba osamakseid. Kaebuse läbivaatamine toimus kohtutäituri büroos 07.11.2017.a, kohal viibis võlgniku esindaja. Võlgniku esindaja palus näha teise täitetasu otsuse kuludokumente vastavalt kohtutäiturimäärustiku § 62 lg-le 2, kohtutäitur teatas, et kuludokumendid on kadunud. Kohtutäituri tähtaeg otsuse esitamiseks oli 17.11.2017, kohtutäitur hakkas otsust pikendama viidates oma terviseprobleemidele. 01.03.2018 kohtutäitur Urmas Tärno tagandati kohtutäituri ametist. Avaldaja 16.10.2017 ja 20.10.2017 kaebustele ei vastatudki.
6.Justiitsministri 05.03.2018 käskkirja anti alusel Urmas Tärno täitemenetluse toimikud üle kohtutäitur Kaire Põlts`le. Võlgniku esindaja suhtles ülevõtnud kohtutäituribürooga probleemist, paluti esitada uus kaebus. Võlgnik esitas uue kaebuse 07.05.2018.a. Kohtutäitur pikendas kaebusele vastamise tähtaega, kuid lõpuks ei vastanud ikkagi kaebusele.
7.28.06.2018 teatas kohtutäituri abi T K, et sissenõudja soovib menetlust lõpetada. Võlgnik esitas sellepeale päringu, et mis saab rahalistest nõuetest. Rohkem vastuseid kohtutäiturilt
ei tulnud. Lõpuks ka sellele kaebusele ei vastatudki. Menetlus jäi endiselt aktiivseks ja on seda siiani.
8.Sissenõudja teatas 17.05.2018 võlgnikule, et täitemenetlus Eestis on lõpetatud ja võlgnik peab hakkama maksma otse KELA arvele Soomes. Võlgniku 16.10.2017.a, 20.10.2017.a ja 07.05.2018 kaebuste osas pole senini kohtutäitur kaebuse lahendamise otsust koostanud ega esitanud. Kohtutäituri seisukoht
9.Kohtutäitur viitab algatuseks, et avaldaja kaebuste lahendamine on veninud seetõttu sedavõrd pikaks, kuna endine kohtutäitur jättis teadmata põhjustel mõistliku tähtaja möödudes kaebused lahendamata olukorras, kus nimetatud kaebustes vaidlustatud asjaolusid teadis vaid endine kohtutäitur Urmas Tärno ning kes ka vaidlustatud toimingud, mis põhjustasid algselt ka nimetatud kaebuste esitamise tingisid, läbi viis. Menetluslikult on avaldaja kaebuste lahendamise viibimise tekitanud kindlasti ka asjaolu, et avaldaja pöördus kohtusse kaebuste lahendamiseks alles 10.10.2019 ning muutes veel oma kaebust 19.11.2019. Olukorra on muutnud menetluslikult veelgi keerukamaks ka avaldaja nõuete paljusus, mis puudutab nii täitemenetluslikke nõudeid, kui ka varalisi nõudeid hetkel täitetoimikut menetleva kohtutäituri vastu. Kui võlgnik oleks esitanud kohtusse kaebuse endise kohtutäituri Urmas Tärno tegevusele juba 2018 aastal alguses, mil oli juba selge, et endine kohtutäitur Urmas Tärno kaebusi lahendada ei kavatse, oleks saanud nõuda selgitused kõikidele võlgniku kaebustes tõstatatud küsimustele.
10.Avaldaja 16.10.2017 kaebuse osas märgib kohtutäitur, et täitemenetluses on võimalik täitmist ajatada (maksegraafikut sõlmida) kehtiva õiguse järgi TMS § 45 sätestatud alusel, mille kohaselt, kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Mille tõttu endine kohtutäitur Urmas Tärno nimetatut võlgnikule ei selgitanud, on kohtutäiturile Kaire Põlts teadmata. Samas oli võlgnikul õigusteadmistega esindaja, kes sai võlgnikule eeltoodud asjaolu selgitada, vältimaks võlgnikule põhjendamatut ajakulu kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel. Seega pidi võlgnik pöörduma täitemenetluse ajatamiseks põhistatud avaldusega Harju Maakohtu poole, mitte kaebusega kohtutäituri poole. Lisaks on võlgnikul alati võimalik teha võlanõuete katteks kohtutäiturile makseid omal initsiatiivil kohtutäituri ametialasele kontole (kohtutäiturite ametialane konto on avalikult lihtsasti kättesaadav Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite kodulehelt kohtutäituri kontaktandmete kaudu). Seega ei ole maksegraafiku koostamisele tuginemine kohtutäituri tegevuse vaidlustamisel üldse asjakohane, sellise nõude esitamiseks kohtutäiturile puudub seaduslik alus, arvestades eelpool toodut.
11.Kohtutäiturile on teadmata, miks endine kohtutäitur Urmas Tärno käitus avaldaja kaebuse punktides 1.3. toodud viisil, sh on arusaamatu, et kui võlgnik sai 06.03.2018 teada kaebuste punktis 1.3.7 toodud asjaolust, siis miks ta ei vaidlustanud väljamõistetud kulusid TMS § 217 lg 1 toodud tähtajal, misläbi on ta kaotanud vastava täitetoimingu vaidlustamise õiguse, tulenevalt TMS § 217 lg 6 sätestatust. Toodut aluseks võttes tugineb võlgnik oma kaebuses asjaolule, millele tuginemise õiguse ta on kaotanud alates 17.03.2018, TMS § 217 lg 1 ja lg 6 sätestatu järgi.
12.Kohtutäiturile on teadmata, miks kaebuse esitaja üldse venitas endise kohtutäituri Urmas Tärno tegevuse vaidlustamisel (16.10.2017 ja 20.10.2017 kaebuste lahendamiseks), pöördudes kohtusse alles 10.10.2019/19.11.2019 ehk sisuliselt pärast ca kahe aasta möödumist kaebuse kohtutäiturile esitamisest, kuigi kaebusest nähtavalt oli teadlik, et
endine kohtutäitur Urmas Tärno ei lahenda tema tegevuse peale esitatud kaebusi mõistliku tähtaja jooksul. Võlgnik on ise lisanud kaebusele tõendid, millest nähtuvalt pikendas kohtutäitur korduvalt (esmalt 17.11.2017. seejärel 29.11.2017, siis veel 15.01.2018 tähtajatult) tema 16.10.2017 otsuse lahendamise tähtaega, millest võlgnik pidi juba aru saama, et endisel kohtutäituril Urmas Tärno ei olegi kavatsust võlgniku kaebuste lahendamiseks.
13.Endine kohtutäitur Urmas Tärno on seejuures oma 10.07.2017 otsuses võlgniku kaebusele käsitlenud täitemenetluse õiguspärase alustamisega seonduvalt selgitanud võlgnikule, miks täitemenetlus algatati just nimelt Tallinnas, mitte mujal kohtutäiturite tööpiirkonnas Eesti Vabariigis. Seega puudub iseenesest sisuline vajadus esitada kohtutäiturile veel uuesti 16.10.2017 kaebust nõudega täitetoimiku üleandmiseks teisele kohtutäiturile võlgniku vara asukoha järgi (xxx). Täitetoimiku üleandmiseks täitemenetluse jätkamiseks teisele kohtutäitutile oli seejuures vajalik sissenõudja taotlus, mida täitetoimikus ei nähtu. Seega on võlgniku vastav taotlus, arvestades ka TMS § 4 sätestatut, menetluslikult alusetu.
14.Vastuseks 20.10.2017 kaebusele teatab kohtutäiur Kaire Põlts, et täitetoimikus ei sisaldu dokumente ega põhjendusi, miks kasutas endine kohtutäitur Urmas Tärno võlgniku kinnisasjaga tutvuma sõites tema poolt valitud transpordiliiki (isikliku sõiduautoga sõitmine xxx ja tagasi), kuid märgib, et kohtutäituri poolt 10.10.2017 koostatud Täitekulu väljamõistmise otsus, summas 112,56 eurot (koos käibemaksuga) sisaldab Kohtutäiturimäärustiku § 63 lg 3 sisalduvat kulumäära, mille kohaselt sõiduki kasutamise korral on õigus nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 0,25 eurot kilomeeter. Nimetatud summale lisandub käibemaks. Kohtutäituri nimetatud täitekulu otsuses sisaldub läbitud kilometraaž ja kalkulatsioon, mille kaudu täitekulu summani jõuti. Seega on viidatud täitekulu väljamõistmise otsus formaalselt õiguspärane ning ei ole midagi erakordset, kui kohtutäitur nimetatud transpordiliiki kasutas. Kohtutäituril Kaire Põlts puuduvad täpsemad andmed/teave võlgniku 20.10.2017 kaebuses toodud nõude väljaselgitamiseks, eelduslikult käidi võlgniku korteriomandit pildistamas, et seda vajadusel müüma hakata. Sõiduauto kasutamine võimaldab kohtutäituril ka tema tööaega paremini planeerida ja kasutada, arvestades kohtutäituri tavapäraselt toimingutemahukat tööpäeva.
15.Sama 20.10.2017 kaebuse p 2.2 osas saab kohtutäitur Kaire Põlts täpsustada, et täitetoimikus olid koostatud 29.09.2017 seisuga järgmised täitekulu otsused: 1) 30.06.2016 koostatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, summas 712,86 eurot (sh kohtutäituti põhitasu 693,70 eurot ja menetluse algatamise tasu 252 eurot koos käibemaksuga); 20.10.2016 koostatud täitekulu väljamõistmise otsus, summas 0,55 eurot (koos käibemaksuga, kirja saatmine koos kulutarvetega: ümbrik); 3) 29.05.2017 koostatud kohtutäituri lisatasu väljamõistmise otsus, summas 151,20 eurot (nimetatud otsus tühistati Urmas Tärno poolt 10.10.2017); 3) 10.10.2017 koostatud täitekulu väljamõistmise otsus, summas 112,56 eurot (koos käibemaksuga);
16.Täitetoimikust nähtuvalt on endine kohtutäitur Urmas Tärno nõudnud võlgnikult sisse kokku 2132,50 eurot, millest on sissenõudjale välja makstud omakorda 1768,55 eurot ning täitekulude katteks kinni peetud 363,95 eurot. Täitetoimikus ei ole kohtutäiturile Kaire Põlts üle antud ühtegi täitekulude katteks laekunud summat. Täitekuludeks arvestatud summas on TMS § 43 lg 1 alusel endisele kohtutäiturile Urmas Tärno välja makstud. Seega pole võimalik kohtutäituril Kaire Põlts teha täitetoimikust võlgnikule täitekulude arvelt mingisuguseid väljamakseid, kui selleks ka hüpoteetiliselt alust oleks (viimane laekumine täitetoimikusse oli 26.01.2018 summas 335 eurot, millest sissenõudjale maksti 06.02.2018 välja 277,34 eurot ning täitekulude katteks endisele kohtutäiturile Urmas Tärno 06.02.2018 summas 57,66 eurot).
17.Võlgniku 07.05.2018 kaebusega seonduvalt, avaldab kohtutäitur järgmist. Kohtutäiturile teadaolevalt, nagu võlgnik ka ise oma nimetatud kaebuses märgib, sai ta juba sissenõudjalt tagasi 352,75 eurot, järelikult puudub vajadus sissenõudjale täiendavalt taotluste esitamiseks nimetatud summa võlgnikule tagastamiseks.
18.Kohtutäituri tasu võimalikuks tagastamiseks täiteasjas 025/2016/1537 ei ole endise kohtutäituri Urmas Tärno poolt kohtutäiturile Kaire Põlts rahalisi vahendeid üle antud, järelikult ei ole nimetatud nõude rahuldamine objektiivselt võimalik, lisaks ei ole kohtutäitur Kaire Põlts tegevuse tulemusena nimetatud summat (mille tagastamist nõutakse) võlgnikult sisse nõutud. Väärib märkimist, et kohtutäiturile Kaire Põlts ei ole võlgnikult üldse midagi laekunud. Toodut aluseks võttes ei ole 07.05.2018 kaebuse nõue kohtutäiturile Kaire Põlts mingite rahasummade tagastamiseks õigustatud. Kuivõrd kohtutäiturilt Kaire Põlts pole võlgniku kasuks võlga välja mõistetud (Harju Maakohtu 02.11.2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-12736 mõisteti võlgniku kasuks endiselt kohtutäiturilt Urmas Tärno välja 425 eurot), siis peab võlgnik ise otsustama, kuidas ta võlanõuet seda täitma kohustatud isikult (endine kohtutäitur Urmas Tärno) sisse nõuab.
19.Kohtutäitur Kaire Põlts hinnangul puudub võlgnikul igasugune õigustus esitada kohtutäitur Kaire Põlts vastu varalisi nõudeid seoses endise kohtutäituri Urmas Tärno tegevusega, eriti veel hagita asjas, kohtutäituri tegevusele esitatud kaebusega. Samuti nõudeid kohtutäitur Kaire Põlts kindlustusandja vastu endise kohtutäituri tegevusega seonduvalt.
20.Kohtutäitur Kaire Põlts on samas seisukohal, et iseenesest oli endisel kohtutäitutil Urmas Tärno õigus pöörata sissenõue võlgnikule kolmandate isikute poolt väljamaksmisele kuuluvatele nõuetele, mistõttu endise kohtutäituri Urmas Tärno poolt 19.12.2017 Rahalise nõude arestimise akt on koostatud seaduses sätestatud alusel. TMS § 111 võimaldab sissenõude pööramist nõudele, mille kohaselt, sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse TMS ei välista seega nimetatud nõudele sissenõude pööramist, mistõttu puudub igasugune vajadus kohaldada nõude arestimisele muu seaduse (TsMS) sätteid. Arusaamatu on kaebuses toodud arutlus TMS § 111 vastuolu kohta PS-ga, kohtutäitur lähtub kehtiva seaduse õiguspärasusest, lisaks ei tuvasta kohtutäitur mõne TMS normi mittepõhiseaduspärasust selleks pädevuse puudumise tõttu.
21.Kui võlgnik sai kohtutäituri otsuse kätte, siis sai ta seda vaidlustada, kuid arusaamatu on ülaltoodud kaebuse faktiväide, et võlgnik sai 19.12.2017 arestimise akti kätte 28.09.2018, sest kaebus ise kannab kuupäeva 07.05.2018, järelikult ei olnud 07.05.2019 seisuga võimalik etteulatuvalt midagi sellist väita.
22.Kohtutäitur selgitab, et täitemenetlus ei ole lõpetatud, kuna sissenõudja on üksnes soovinud täitetoimingute lõpetamist sissenõudja võlanõude täitmiseks Eesti Vabariigis kooskõlas võlgnikuga kokkuleppele. Kujunenud olukorras tuleb täiendavalt lahendada menetluslik küsimus, kelle kanda jäävad täitekulud olukorras, kus tegelik täitmine kestab edasi (võlgnik tasub makseid otse sissenõudjale). Täitekulude jääk on hetkel tasumata. Kohtutäitur vaidleb avaldaja menetluskulude nõudele vastu täies mahus. Kohtu seisukoht ja põhjendused
23.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus
kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
24.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohtaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
25.TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas kohtutäiturile 07.05.2018 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. Kohtutäitur ei edastanud avaldajale seadusest tuleneva aja jooksul kaebuse läbivaatamise aega ega vaadanud ka kaebust läbi. Kohus on seisukohal, et kuna kohtutäitur ei teinud otsust tähtaegselt pärast kaebuse esitamist, siis on avaldaja avaldus esitatud õiguspäraselt ning õigele maakohtule.
26.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning avalduses esitatud seisukohtadest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
27.Kohus nõudis asja õigeks lahendamiseks kohtutäitur Põltsilt välja täiteasja nr 052/2016/1537 täitetoimiku. Asja materjalidest nähtub, et täiteasi nr 052/2016/1537 on alustatud 30.08.2016 Soome Vabariigi Vantaa sotsiaalameti 20.06.2013 elatiskokkuleppe nr 2013/996 ja 2014/1423 alusel (I kd, tl 111 pöördel - 130). Sundtäitmist läbiviivaks kohtutäituriks oli kohtutäitur Urmas Tärno. Täitemenetlusega on 05.10.2016 avalduse ja 31.10.2016 kohtutäitur Tärno otsuse alusel ühinenud ka kohtutäitur Arvi Pink, kes sundtäitis Pärnu maakohtu 17.01.2014 kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-13-57089 (täiteasi nr 024/2014/263, I kd tl 144 pöördel, 145, 154). 01.02.2017 on kohtutäitur Tärno arestinud võlgniku töötasu (I kd tl 166 pöördel-167, tl 170 pöördel - 171). Kohtutäitur Tärno arestis 14.02.2017 võlgnikule kuuluva kinnisasja asukohaga Pärnu mnt 26-6, Mõisaküla linn, Viljandi maakond (I kd tl 175 pöördel-177 pöördel). Kinnisasja arestimise juures viibis ka võlgniku lepinguline esindaja Philippe Hint (I kd tl 149-150, I kd tl 177 pöördel). Täitetoimikust ei nähtu, et võlgnik oleks töötasu ning kinnisasja arestimise peale kohtutäiturile kaebusi esitanud.
28.09.05.2017 dokumendiga teavitas kohtutäitur Tärno võlgnikku järgmise täitetoimingu tegemisest - 19.05.2017 kell 20.15 pidi toimuma võlgnikule kuuluva arestitud kinnisasja asukohaga xxx pildistamine (I kd tl 193 pöördel - 194). Kohtutäitur Tärno koostas 29.05.2017 kohtutäituri lisatasu otsuse, millega otsustas võlgnikult välja mõista kohtutäituri lisatasu koos käibemaksuga summas 151,2 eurot (I kd tl 198 pöördel-199). Võlgnik esitas 12.06.2017 kohtutäituri 29.05.2017 lisatasu otsuse peale kaebuse, milles palus esitada tõendid, et täitetoimingu kestis 5 h ja 30 min, samas kaebuse vaidlustas võlgnik ka täitemenetluse alustamise, kuivõrd asus seisukohale, et Soome Vabariigi elatiskokkulepped ei ole täitedokumendid TMS § 2 mõttes. 13.06.2017 e-kirjas avaldas võlgniku esindaja rahulolematust sellega, et täiteasja menetleb Harju piirkonna mitte Tartu
piirkonna kohtutäitur. Kohtutäitur Tärno vaatas võlgniku 12.06.2017 kaebuse läbi 04.07.2017 (protokollis ekslikult 12.06.2017) ja tegi kaebuse suhtes otsuse 10.07.2017 (II kd tl 13-14), millega rahuldas kaebuse osas, millega võlgnik palus selgitada, miks kulus täitetoiminguks 5 tundi ja 30 min. Kohtutäitur Tärno selgitas, et ajakulu on seotud arestid vara asukohaga ja kaugusega Tallinnast. Kaebuse p 2 jättis kohtutäitur Tärno läbi vaatamata, kuna kaebus ei ole esitatud TMS 217 toodud tähtaja jooksul.
29.Võlgniku lepinguline esindaja esitas 04.09.2017 kohtutäitur Tärnole taotluse võimaldada tasuda nõuet maksegraafiku alusel vastavalt sissenõudja nõusolekule ja palus anda täitemenetlus üle pädevale kohtutäiturile. Võlgnik tugines sealjuures Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-145-03, p 14 (II kd tl 18 pöördel). 10.10.2017 tühistas kohtutäitur Tärno oma 29.05.2017 lisatasu otsuse summas 151,20 eurot (II kd tl 20). Samas tegi kohtutäitur Tärno 10.10.2017 uue täitekulu väljamõistmise otsuse, millega otsustas võlgnikult välja mõista täitekulu (so 19.05.2017 sõidukulu 375,2 km *0,25 eurot) kokku koos käibemaksuga 112,56 eurot.
30.Võlgnik esitas Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Tärno tegevuse peale, kuivõrd võlgniku hinnangul ei olnud täitur lahendanud tema 13.06.2017 kaebust (tsiviilasi nr 2-1712736). Harju Maakohus võttis 18.09.2017 määrusega võlgniku kaebuse lisatasu otsuse vaidlustamiseks menetlusse. Kuivõrd kohtutäitur Tärno tühistas vaidlustatud otsuse 10.10.2017, palus võlgnik menetluse tsiviilasjas lõpetada. Harju Maakohus lõpetas 02.11.2017 määrusega menetluse tsiviilasjas 2-17-12736 ja mõistis kohtutäitur Tärnolt võlgniku kasuks välja menetluskulud summas 425 eurot (II kd tl 37 pöördel-39).
31.Võlgnik esitas 17.10.2017 kohtutäitur Tärnole kaebuse (kaebus kannab 16.10.2017 kuupäeva, kohtutäiturile edastamise kuupäev on 17.10.2017, II kd tl 27). Kohtutäitur Tärnole täiteasjas nr 052/2016/1537 17.10.2017 esitatud kaebuses heitis võlgnik ette peamiselt seda, et täitemenetluse läbiviija ei ole pädeva piirkonna kohtutäitur ning kohtutäitur on alusetult keeldunud täitemenetlust üleandmast pädeva piirkonna kohtutäiturile ning seda, et kohtutäitur ei koosta sissenõudja poolt lubatud maksegraafikut (I kd, tl 18-20, II kd tl 27 pöördel - 29). Kuigi täitetoimikust ei nähtu kohtutäiturile 20.10.2017 esitatud kaebust, määras kohtutäitur 17.10.2017 kaebuse ja 23.10.2017 kaebuse läbivaatamiseks aja 31.10.2017 (II kd tl 31). Seega saab kohus teha järelduse, et 20.10.2017 kaebus on kohtutäiturile edastatud ja 23.10.2017 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojast saabunud 23.10.2017 e-kirja väljatrükk on täitetoimikusse sattunud ekslikult ja seal peaks olema võlgniku 23.10.2017 saabunud 20.10.2017 kuupäeva kandev kaebus (I kd tl 21-22). Kohtutäitur Tärnole täiteasjas nr 052/2016/1537 20.10.2017 esitatud kaebuses vaidlustab võlgnik 10.10.2017 otsust, millega mõisteti võlgnikult välja täitekulu summas 112,56 eurot (I kd, tl 21-22).
32.17.11.2017 e-kirjaga pikendas kohtutäitur Tärno otsuse tähtaega seoses kohtutäituri haigestumisega 10 päeva võrra.
33.19.12.2017 arestis kohtutäitur Tärno võlgniku rahalise nõude, mille oli kohtutäitur Tärno kohustatud tasuma Harju Maakohtu 02.11.2017 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-17-12736 võlgnikule (II kd tl 40-41). Täitetoimikust ei nähtu, et kohtutäitur Tärno oleks võlgnikule 19.12.2017 arestimise akti edastanud. Täitetoimiku kohaselt on 19.12.2017 arestimise akti edastanud võlgnikule kohtutäitur Põltsi büroo 26.04.2018. (II kd tl 48, pöördel). Võlgniku esindaja kinnitas 19.12.2017 akti kättesaamist 07.05.2018. Sama e-kirjaga edastas võlgnik kohtutäitur Põltsile ka 07.05.2018 kaebuse (I kd tl 25-28, II kd tl 63-66).
34.Kohtutäitur Põlts teatas 09.05.2018 võlgnikule kaebuse läbi vaatamisest 17.05.2018 kell 14:00. 21.05.2018 e-kirjaga informeeris kohtutäitur Põltsi abi, et nad ei tee võlgniku suhtes aktiivseid menetlustoiminguid, kuivõrd soovivad oodata ära sissenõudja seisukoha
ajatamise osas. Kui sissenõudja nõustub graafikuga, vormistatakse graafik ja nõude täitmine jätkub graafiku kohaselt (II kd tl 75).
35.Kohtutäitur Põlts teavitas 29.05.2018 kirjaga võlgnikku kaebuse lahendamise edasilükkamisest kuni 04.06.2018 (II kd 93 pöördel - 95). 08.06.2018 e-kirjaga pöördus kohtutäitur Põlts Justiitsministeeriumi kui KELA esindaja poole Eestis, täpsustamaks kas sissenõudja soovib täitetoimiku üleandmist mõnele võlgniku elukohajärgsele kohtutäiturile (II kd tl 103). 28.06.2018 on kohtutäitur Põlts teavitanud võlgnikku, et sissenõudja on avaldanud soovi Eesti Vabariigis täitemenetlus lõpetada, ning sellega seoses esitas täitur võlgnikule küsimuse, kas võlgnik soovib jätkuvalt kaebuste läbivaatamist või loobub menetlusökonoomilistel küsimustel kaebusest (II kd tl 106, pöördel). 05.07.2018 on võlgnik kohtutäitur Põltsile avaldanud, et ei nõustu 07.05.2018 kaebuse menetlemise lõpetamisega. Võlgnik leidis, et kohtutäituri tasu summas 72,25 eurot tuleb tagastada võlgniku kontole, samuti jäi õhku küsimus, kes tasub kohtutäituri tasu sissenõudmata osa eest. (II kd tl 119). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
36.Kohtutäitur Põltsile 07.05.2018 esitatud kaebuses palus avaldaja kohtutäituril lahendada eelmise kohtutäituri tegevuse peale 16.10.2017 ja 20.10.2017 esitatud kaebused, edastada justiitsministeeriumi nõunikule vastus ja tagastada võlgnikule kohtutäituri tasu summas 72,25 eurot, vaidlustas 19.12.2017.a arestimistoimingu, palus aresti tühistamist ja alusetult arestitud 425 euro tagastamist (I kd, tl 25-28 ).
37.Kohus selgitas 13.09.2021 kirjaga võlgnikule, et 07.05.2018 kohtutäitur Põltsile esitatud kaebuses väljendatud nõue edastada justiitsministeeriumi nõunikule vastus, mille kohaselt tuleb Urmas Tärno poolt 27.12.2017 KELA arvele kantud 352,75 eurot tagastada võlgniku kontole ja tagastada võlgnikule kohtutäituri tasu summas 72,25 eurot, ei ole sellised kaebused, mida saaks lahendada kaebusega kohtutäituri tegevuse peale. Samuti on võlgnik ise 19.11.2019 menetlusdokumendis esile toonud, et sissenõudja tagastas võlgnikule 352,75 eurot. Võlgnik selgitas 04.10.2021 menetlusdokumendis, et Justiitsministeeriumi nõunikule vastuse edastamine ei ole kaebuse osa, samuti ei ole enam aktuaalne 352,75 euro tagastamine, kuivõrd sissenõudja on võlgnikule viidatud summa tagastanud. Seega on 07.05.2018 kaebuse nõudeks kohtutäituril läbi vaadata kohtutäitur Tärnole 16.10. ja 20.10.2017 esitatud kaebused ja tagastada kohtutäitur Tärno poolt kinni peetud kohtutäituri tasu summas 72,25 eurot. Kohtutäitur Tärnole 17.10.2017 esitatud kaebus (I kd tl 18-20, II kd tl 27).
38.Kohtutäitur Tärnole täiteasjas nr 052/2016/1537 17.10.2017 esitatud kaebuses heitis võlgnik ette peamiselt seda, et täitemenetluse läbiviija ei ole pädeva piirkonna kohtutäitur ning kohtutäitur on alusetult keeldunud täitemenetlust üleandmast pädeva piirkonna kohtutäiturile ning seda, et kohtutäitur ei koosta sissenõudja poolt lubatud maksegraafikut (I kd, tl 18-20, II kd tl 27 pöördel - 29).
39.Kohus leiab, et Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur Tärno on täitemenetluse iseenesest õigesti alustanud lähtudes rahvastikuregistri andmetest. Sissenõudja on võlgniku elukohana näidanud xxx. Täiteasja materjalidest nähtub, et võlgniku elukoht oli 01.02.2017 seisuga Harju maakond, xxx (I kd tl 164 pöördel). Kohtutäituri poolt kontrollitud andmete kohaselt oli ka 10.07.2017 rahvastikuregistri järgi võlgniku elukohaks Tallinn ja viimaseks võlgniku poolt teatatud informatiivseks elukohaks just xxx. Kohtutäitur on sellele väitele ka 10.07.2017 otsuses muuhulgas ka vastanud. Kohtule arusaadavalt selles osas Harju Maakohtule kaebust ei esitanud, seega ei saa võlgnik enam selles osas, et KELA nõuet täidab vale piirkonna kohtutäitur kaebust uuesti esitada.
40.Vaatamata sellele kohus selgitab võlgnikule täiendavalt, et võlgniku poolt viidatud Riigikohtu seisukoht lahendis nr 3-2-1-145-03, p 14 käesoleval juhul ei kohaldu. Võlgnik on jätnud tähelepanuta, et viidatud Riigikohtu lahend on tehtud eelmise täitemenetluse seadustiku redaktsiooni kehtivuse ajal. Nimelt sätestati Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-14503 tegemise ajal kehtinud TMS1993 § 27 lg-s 2, et kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõuet pöörata, koostab kohtutäitur selle kohta akti ja saadab täitedokumendi sissenõudja avalduse alusel võlgniku uue elukoha järgsele kohtutäiturile. Seega olid täiturid tõepoolest tollel ajal kohustatud menetlusi õigele tööpiirkonna kohtutäiturile üle andma.
41.Kuid alates 01.01.2006 kehtiva täitemenetluse seadustiku kohaselt see reegel enam ei kehti. Nimelt TMS2006 § 4 lg 1-3 kohaselt sissenõude pöörab võlgniku varale kohtutäitur, kelle valdkonna eest vastutava ministri määrusega määratud tööpiirkonnas on võlgniku elu- või asukoht või kelle tööpiirkonnas asub võlgniku vara, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Kui võlgniku elu- või asukohas ei ole vara, millele pöörata sissenõue, võib kohtutäitur jätkata alustatud menetlust väljaspool oma tööpiirkonda. Kui võlgnik lahkub teise kohtutäituri tööpiirkonda ja tema endisesse elukohta ei jää vara, millele saaks sissenõude pöörata, võib menetlust alustanud kohtutäitur viia menetluse lõpuni. Nagu kohus eelpool viitas, alustas kohtutäitur Tärno võlgniku suhtes menetluse kooskõlas seadusega ning hiljem ei olnud ta kohustatud täitemenetlust teise tööpiirkonna täiturile üle andma. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et kohtutäiturimäärustiku § 30 lg 1 järgi sai kohtutäitur täitemenetluse jätkamiseks vajalikud dokumendid edastada vaid sissenõudja poolt nimetatud kohtutäiturile. Kohtule teadaolevalt ja täitetoimikust nähtuvalt sellist võlgniku elukohajärgset täiturit sissenõudja nimetanud ei olnud. Kohtutäitur Tärno ei saanud täitemenetlust üle anda vastavalt enda valitud täiturile, vaid sissenõudja oleks pidanud nimetama, kellele nõude sundtäitmine üle anda. Seega ei ole võlgniku etteheide kohtutäitur Tärnole asjakohane. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetlust alustas kohtutäitur Tärno 30.08.2016. Samas nõudis võlgnik täiteasja üleandmist alles suuliselt 13.06.2017 kaebuse läbi vaatamisel 04.07.2017 ja hiljem 04.09.2017 esitatud taotlusega so pärast seda, kui kohtutäitur Tärno oli juba läbi viinud 19.05.2017 täitetoimingu – võlgnikule kuuluva kinnisasja pildistamise.
42.Võlgnik heitis 17.10.2017 kaebuses kohtutäitur Tärnole ette ka seda, et kohtutäitur ei koostanud täiteasjas maksegraafikut. Kohus selgitab, et täitemenetluse seadustik võimaldab sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe sõlmimist (TMS § 24 lg 3 p7, § 177 1 lg 1 p 2, § 1773 lg 1 p 3, § 1774 lg 2 p 2, 1775 lg 1 p 2). Seega on maksegraafiku sõlmimine sissenõudjaga täitemenetluses põhimõtteliselt võimalik juhul, kui sissenõudja ja võlgnik on maksegraafikus kokkuleppele jõudnud. Asja materjalidest nähtuvalt palus võlgnik läbi kohtutäituri sissenõudjalt võimalust tasuda täiteasjas olevat nõuet maksegraafiku alusel minimaalselt 200 eurot kuus (I kd tl 179, pöördel). Kohtutäitur edastas võlgniku palve läbi Justiitsministeeriumi sissenõudjale. KELA selgitas 04.05.2017 läbi Justiitsministeeriumi, et kui võlgniku majanduslik olukord on püsivalt muutunud, nii et ta ei suuda kokkulepitud summat 311 eurot kuus kahe lapse kohta pluss natuke rohkem tekkinud võlgnevuse katteks tasuda, tuleb tal pöörduda Soome vastava ametniku poole arutamaks elatisraha suurese muutmist. KELA töötaja avaldas, et miinimumsumma, millega nad saaksid nõustuda on 355 eurot kuus. Samas jäeti kohtutäituri otsustada, kas ka väiksem kuumakse võiks olla aktsepteeritav (I kd tl 189 pöördel). Kohtu hinnangul ei ole eelpool esile toodud asjaolude pinnalt kohtutäiturile ette heidetav, et ta ei aktsepteerinud võlgniku poolt välja pakutud maksegraafikut summas 200 eurot, kuna sissenõudja on selgelt väljendanud, et talle oleks vastuvõetav summa 355 eurot kuus. Kui võlgnik leidis, et kohtutäitur on rikkunud oma otsustuspädevust maksegraafiku sõlmimata jätmisel, oleks
pidanud võlgnik pöörduma kohtu poole vastavalt TMS § 45 - kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Seda õiguskaitsevahendit võlgnik millegipärast ei kasutanud. Seega asub kohus seisukohale, et võlgniku poolt 17.10.2017 kaebuses kohtutäitur Tärnole etteheidetav tegevus oli kohtutäituri poolt õiguspärane. Kohtutäitur Tärnole 20.10.2017 esitatud kaebus (I kd, tl 21-22, 44).
43.Kohtutäitur Tärnole täiteasjas nr 052/2016/1537 20.10.2017 esitatud kaebuses vaidlustab võlgnik 10.10.2017 otsust, millega mõisteti võlgnikult välja täitekulu summas 112,56 eurot (I kd, tl 21-22, 44). Otsuse kohaselt on täitekuluks on 19.05.2017 sõidukulu 375,2 km * 0,25 eurot, kokku 112,56 eurot. TMS § 37 lg 1 p 5 järgi on muuhulgas täitetoimingutega seotud sõidu- ja majutuskulud. TMS § 38 lg 1 järgi täitekulud kannab võlgnik. Justiitsminister on kohtutäiturimäärustiku § 63 lg-s 1 määranud, et kohtutäituril on õigus nõuda sõidu- ja majutuskulude hüvitamist seoses täitetoimingute tegemisega väljaspool kohtutäituri büroo asukohta. Kohtu hinnangul põhineb täitekulu otsus seadusega sätestatud alusel kohtutäituri sõiduki kasutamisele.
44.Vaidlust ei ole selles, et kohtutäitur Tärno käis 19.05.2017 Tallinnast xxx võlgniku kinnisasja pildistamas. Järelikult on täitekulud reaalselt kantud. Kinnisasja pildistamine on igal juhul täitemenetluseks vajalik tegevus, seega oli reaalselt tehtud toiming põhjendatud ning vajalik. Kohus juhib ka tähelepanu, et kohtutäitur ei pea väljaspool büroo asukohta tehtavale täitetoimingule liikuma ühistranspordiga, vaid kohtutäiturite tööaja otstarbekaks kasutamiseks võimaldab seadusandja täituritel isikliku sõiduki kasutamist. Seega isikliku sõiduki kasutamises ei ole midagi ebatavalist ega keelatut. Kuigi kohtutäitur peab vältima võlgnikku koormavaid liigseid kulutusi ja lähtuma säästlikkuse põhimõttest, ei ole kohtutäitur isiklikku sõidukit eelistades käesoleval juhul seda põhimõtet rikkunud. Ei ole muuhulgas välistatud, et ühistranspordiga võlgniku kinnisasja pildistamisele toimingule liikudes oleks võinud täitekuluna lisanduda hoopis täituri majutuskulud.
45.Kohtu hinnangul ei pea kohtutäitur erinevalt teiste kulude tõendamisest sõidukulude suuruse tõendamiseks lisama täitetoimikusse bensiinitšekke vms, kuivõrd ei ole eluliselt võimalik üheselt tuvastada palju just konkreetsele toimingule täituril kulus kütust ja millises ulatuses kulus täituri isiklik sõiduk. Selleks ongi kohtutäiturimäärustiku § 63 lg 3 sätestatud, et sõiduki kasutamise korral on õigus nõuda sõidukulusid arvestusega kuni 0,25 eurot kilomeeter. Kohtutäitur on välja toonud, et kinnisasja kaugus Tallinnast on 187,72 km (II kd tl 5), kulu tuleb arvestada liikumiseks täitetoimingu tegemise kohta ja tagasi büroo asukohta. Kohtu arvutuste kohaselt on kohtutäituri arvutuskäik korrektne. Seega on kohtutäitur Tärno 10.10.2017 täitekulu väljamõistmise otsus kooskõlas seadusega ja võlgniku kaebus selles osas põhjendamatu. Kohtutäitur Põltsile 07.05.2018 esitatud kaebus (I kd tl 25)
46.Kohus tuvastas eelpool (p 37.), et 07.05.2018 kaebuse nõudeks kohtutäituril läbi vaadata kohtutäitur Tärnole 16.10. ja 20.10.2017 esitatud kaebused ja tagastada kohtutäitur Tärno poolt kinni peetud kohtutäituri tasu summas 72,25 eurot. Kohus on eelpool andnud hinnangu ka vaidlustatud kohtutäitur Tärno otsustele.
47.Avaldaja selgitas 07.05.2018 kaebuses, et Harju Maakohus tegi 02.11.2017 määruse tsiviilasjas nr 2-17-12736, millega lõpetas menetluse antud asjas ning mõistis võlgniku menetluskulud välja kohtutäiturilt. Kohtutäitur tegi 19.12.2017 arestimise akti, mille alusel arestis iseendalt välja mõistetud menetluskulu ja kandis sellest 352,75 eurot 27.12.2017 sissenõudjale ning eraldas sealt eelnevalt ka endale kohtutäituri tasu summas
72,25 eurot. Võlgnikule antud akti ei edastatud, samuti ei vastanud kohtutäitur võlgniku korduvatele päringutele seoses antud nõudega. Võlgnik sai akti kätte kohtutäitur Tärno toimikud üle võtnud kohtutäitur Põltsilt 27.04.2018 s.o üle nelja kuu hiljem akti koostamisest ja summa kandmisest sissenõudjale, rikkudes järjekordselt võlgniku õigust esitada kaebus selgitamaks välja, kas arestimise akt on õiguslikult põhjendatud.
48.Kohus nõustub võlgnikuga selles, et täitetoimikust ei nähtu, et kohtutäitur Tärno oleks võlgnikule 19.12.2017 arestimise akti kätte toimetanud. Kohus nõustub, et selles osas on kohtutäitur Tärno võlgniku õigusi rikkunud. Kuid nii 10.10.2019 kui 19.11.2019 menetlusdokumendis selgitas võlgnik, et sai menetluskulude arestimisest teada 06.03.2018 (I kd, tl 1 ja 53 pöördel, p 1.3.7). Kohus juhib tähelepanu, et TMS § 217 lg 1 kohaselt kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega, kui lähtuda võlgniku enda poolt välja toodust, oleks võlgnik pidanud kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustama arestimise hiljemalt 17.03.2018.a, samas nähtub, et võlgnik on selle vaidlustanud alles 07.05.2018. Seega kaebus on selles osas esitatud hilinemisega ja läbi vaatamisele ei kuulu. Kohtutäituri otsuse vaidlustamise tähtaja algus ei sõltu sellest, kellelt võlgnik arestimise akti kätte sai. Seega kohus kaebusele hinnangut ei anna.
49.Kohus on seisukohal, et kui võlgnik on seisukohal, et kohtutäitur Tärno on saanud võlgnikult alusetult täituri tasu, tuleb tal esitada kohtusse hagi endise kohtutäitur Tärno vastu alusetult tasutud summa tagasisaamiseks. Kohtutäitur Põlts ei vastuta endise kohtutäitur Tärno eksimuste eest. Kohtutäitur Põlts on kohtule selgitanud, et kohtutäitur Tärno ei ole kohtutäitur Põltsile täiteasja 025/2016/1537 raames mingeid rahalisi vahendeid üle andnud kuivõrd täitekuludeks arvestatud summad on kohtutäitur Tärnole välja makstud TMS § 43 lg 1 alusel. Täitetoimikust nähtuvalt on kohtutäitur Tärno nõudnud võlgnikult sisse kokku 2132,50 eurot, millest on sissenõudjale välja makstud 1768,55 eurot ning täitekulude katteks kinni peetud 363,95 eurot. TMS § 43 lg 1 (06.02.2018 redaktsioon) järgi võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha kannab kohtutäitur sissenõudjale üle kümne tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates. Kui kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekub rohkem raha, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks, tagastab kohtutäitur enam laekunud raha võlgnikule viie tööpäeva jooksul raha laekumisest arvates.
50.Riigikohus on selgitanud, et „on ringkonnakohus õigesti leidnud, et kohtutäitur ei kanna vastutust teise kohtutäituri tehtud otsuste eest ning kui asja eelnevalt menetlenud kohtutäituri vastu esitatakse kahju hüvitamise nõue, saab ta selles menetluses esitada kõik oma vastuväited. Kolleegium peab vajalikuks lisada, et kahju hüvitamise menetluses tuleb kahju õigusvastase tekitamise koosseisu kohaldamiseks vajalikud eeldused tuvastada sõltumata kohtutäituri otsuses võetud seisukohtadest eelmise kohtutäituri otsuste seaduslikkuse kohta.“RKTKm nr 3-2-1-138-05, 10).
51.10.10.2019 menetlusdokumendis palus avaldaja kohustada viivitamata lõpetama täitemenetlus 052/2016/1537 koos kõigi täitetoimingutega. TMS § 48 kohaselt lõpetab täitemenetluse kohtutäitur. Kohus osundab, et selgitas avaldajale 29.10.2019 määruses, et kuigi avaldaja palub 10.10.2019.a Harju Maakohtule esitatud avalduses kohustada muuhulgas kohtutäitur Kaire Põlts`i viivitamatult lõpetama täitemenetluse nr 052/2016/1537 koos kõigi täitetoimingute s.h arestide lõpetamisega/eemaldamisega, ei nähtu kohtule esitatud esialgsetest kaebustest, et sellise nõude oleks avaldaja kohtutäiturile oma varasemates kaebustes esitanud, siis kohus ei saa seda nõuet menetlusse võtta,
kuivõrd sellekohane kaebus tuleb esmalt esitada kohtutäiturile. Kohus selgitas, et käesoleva asja saab kaebusena läbi vaadata üksnes avaldaja esialgsetest kaebusetest lähtuvalt, s.t kohus peab lähtuma konkreetselt nimetatud kaebuses esitatud nõuetest. 04.10.2021 menetlusdokumendis tegi avaldaja taaskord etteheiteid kohtutäiturile menetluse mittelõpetamise osas. Kohus selgitab veelkord, et lähtub seisukoha võtmisel vaid kohtutäiturile varasemalt esitatud kaebustest ja täitemenetluse lõpetamise suhtes seisukohta ei võta.
52.Eeltoodust tulenevalt tuleb M J Ti kaebus kohtutäitur Kaire Põlts tegevuse peale jätta (täiteasi nr 052/2016/1537) rahuldamata.
53.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. Kuivõrd asja materjalidest nähtuvalt ei ole puudutatud isikul käesoleval juhul tekkinud väljamõistetavaid menetluskulusid, kohus neid avaldajalt välja ei mõista.