Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.11.2013

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number: 2-13-30408/28
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 21.11.2013
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2177

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-30408

Tsiviilasi

Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani kaebus Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 13.05.2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2009/2780 ja Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei abi 05.06.2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2009/2780

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtutäitur Kristel Maalmani määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja vandeadvokaat Hillar Villers Vastustajad: (puudutatud isik) Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja Vladimir Kutšmei (sissenõudja) Swedbank AS, esindaja Kerly Küünemäe (sissenõudja) Riigi Tugiteenuste Keskus (võlgnik) Meelis Suur

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 16. septembri 2013 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta

menetluskulud

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kohtutäitur Kristel Maalmani kanda. Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Täitmine

1.Kohtutäitur Kristel Maalman esitas 18. juunil 2013 kohtule kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei 13.05.2013 otsuse ja Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei abi 05.06.2013 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 084/2009/2780 ja taotles uue otsuse tegemist, millega rahuldada kaebuse esitaja poolt 10.04.2013 esitatud avaldus kinnisasja (registriosa nr XXX) suhtes toimuva sundtäitmisega ühinemiseks. Kaebuses märgitu kohaselt on kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses sissenõudja AS Swedbank avalduse alusel alustatud täitemenetlus (täiteasi nr 084/2009/2780) võlgnik Meelis Suure suhtes, mille raames pöörab kohtutäitur sissenõuet võlgnikule kuuluvale kinnisasjale, registriosa nr 2530138. Keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Swedbank AS kasuks on kohtutäituri avalduse alusel kinnistusraamatusse sisse kantud 12.09.2012. 10.04.2013 edastas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 149 tuginedes avalduse kinnisasja registriosa nr XXX suhtes toimuva sundtäitmisega ühinemiseks. Kohtutäitur palus lugeda sissenõudja Riigi Tugiteenuste Keskuse ja kohtutäitur K. Maalmani ühinenuks võlgnik M. S. kinnistu suhtes toimuva täitemenetlusega. Kohtutäitur O. Kutšmei jättis 13.05.2013 otsusega avalduse sundtäitmisega ühinemiseks rahuldamata, kuna esitatud dokumentidest ei nähtu kaebuse esitaja (kohtutäitur K. Maalman) ega sissenõudja (Riigi Tugiteenuste Keskus) soov pöörata sissenõue kinnistule. Samuti ei ole kohtutäitur sissenõudja esindaja ning kohtutäitur ei saa delegeerida teisele kohtutäiturile täitekulu sissenõudmist, ühinedes teise kohtutäituri poolt läbiviidava täitemenetlusega võlgniku kinnisasja suhtes. Kohtutäitur K. Maalman ei nõustunud kohtutäitur O. Kutšmei negatiivse otsusega M. S. kinnistu osas toimuva sundtäitmisega ühinemiseks ning esitas 22.05.2013 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mis jäeti 05.06.2013 otsusega läbi vaatamata. Kohtutäitur O. Kutšmei abi Vladimir Kutšmei poolt allkirjastatud otsuse põhjenduste kohaselt puudub kohtutäitur K. Maalmanil kaebeõigus, kuna ta ei ole O. Kutšmei menetluses olevas täiteasjas täitemenetluse osaline – ühe kohtutäituri täitekulusid ei saa sisse nõuda teine kohtutäitur.

4.Tartu Maakohus jättis 16. septembri 2013 määrusega Jõhvi kohtutäitur K. Maalmani kaebuse Tartu kohtutäitur O. Kutšmei 13.05.2013 otsuse peale ja Tartu kohtutäitur O. Kutšmei abi 05.06.2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2009/2780 läbi vaatamata. Maakohus jättis menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt kuivõrd hagita menetluse regulatsioon ei sisalda avalduse läbivaatamata jätmise aluseid ega korda, juhindus kohus tsiviilkohtumenetluse hagi läbivaatamata jätmise regulatsioonist. Tulenevalt TsMS § 423 lg 2 p-st 1 võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kohtutäiturile kaebuse täitemenetluse osaline. Täitemenetluse osalised on vastavalt TMS § 5 lg-le 1 sissenõudja, võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Maakohus leidis, et kohtutäitur ei saa olla täitemenetluse osaline, sh muu isik, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, sest kohtutäituri näol on tegemist menetluse korraldajaga. Seisukohta, et kohtutäitur ei saa teise kohtutäituri tegevuse (otsuste) peale kaebusi esitada, on väljendanud ka Riigikohus lahendi nr 3-2-1-138-05 punktis 9, mille kohaselt võivad kohtutäituri tegevuse peale esitada kaebuse võlgnik ja sissenõudja. Riigikohus on märkinud, et „täitemenetluse eesmärgid sissenõudja ja võlgniku huvide kaitsmisel ei oleks kolleegiumi arvates täidetud, kui seda hakkaksid eelkõige menetlusaja pikenemise kaudu mõjutama täitemenetluse korraldajate omavahelised vaidlused“. Tulenevalt TMS § 149 lg-test 1 ja 2 saab sissenõude pööramisel kinnisasjale sundtäitmisega ühineda sissenõudja (mitte kohtutäitur) ning kohtutäitur ei ole sissenõudja esindajaks. Seega ka kaebuse aluseks olev vaidlus täitemenetlusega nr 084/20109/2780 ühinemise üle ei puuduta kohtutäituri õigusi. Kohus oli seisukohal, et asjaolu, et TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta täitedokumendiks, ei võimalda kohtutäituril teise kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas sundtäitmisega ühineda, kuna vastavalt TMS § 38 lg-le 2 nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Seega ei ole kaebuse esitaja õiguste rikkumine kaebuses toodud faktilistel asjaoludel võimalik ning kaebus tuleb TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata. TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus ekslikult leidnud, et KTS § 2 lg-tes 1 ja 3 sätestatu välistab kaebaja kaebeõiguse, kuna kaebaja on täitemenetluse korraldaja ning seetõttu ei saa olla täitemenetluse osaline. Kuna kaebajal on nõue (kohtutäituri tasu) võlgniku vastu, siis puudutab täiteasi ka kaebaja õigusi, tal on rahalise nõude sissenõudmist võimaldav täitedokument ning kaebaja on TMS § 5 lg 1 kohaselt täitemenetluse osaliseks; 2) on maakohus ekslikult asunud seisukohale, et kohtutäitur ei saa teise kohtutäituri tegevuse peale kaebusi esitada. Võrreldes maakohtu poolt viidatud Riigikohtu lahendi tegemise ajaga on TMS-ga kaebeõigust omavate isikute ringi seadusandja poolt laiendatud, mistõttu ei ole osundatud Riigikohtu seisukoht antud asjas kohaldatav. Kehtiva TMS § 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega on kaebeõigust omavate isikute ring laienenud ning kaebaja saab erandjuhtudel (kui teise kohtutäituri tegevus (otsus) puudutab kaebaja õigusi) esitada kaebuse teise kohtutäituri tegevuse (otsuse) peale; 3) on ebaõige maakohtu seisukoht, et kuna TMS § 38 lg 2 kohaselt nõuab täitekulud võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes otsuse tegi, siis ei saa täitekulude otsuse teinud kohtutäitur ühineda teise kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas sundtäitmisega. TMS § 38 lg 2 ei välista, et erijuhtudel ei võiks kohtutäiturist sissenõudja nõuda sissenõutavaks muutunud tasunõuet sisse nõuda muul seaduses sätestatud viisil. Nimetatud sättest ei nähtu ka, et täitekulud tuleb sisse nõuda ainult selle täitemenetluse raames, milles tehti täitekulude otsus. Üheks võimalikuks toiminguks ongi TMS § 149 kohaselt kinnisasjale sissenõude pööramise menetlusega ühinemine. Vastasel juhul piirataks põhjendamatult ühe sissenõudja (kohtutäitur) õigusi võrreldes teiste sissenõudjatega. Nimetatud seisukohta toetab ka TMS § 149 lg 1, mille kohaselt ühe kinnisasja suhtes kahte arestimisakti ei koostata. Maakohus on TMS § 149 lg-s 1 sätestatut kitsalt tõlgendanud, sest TMS § 149 lg-s 1 sätestatust ei nähtu, kes peab esitama kinnistu arestinud täiturile avalduse sundtäitmisega ühinemiseks. Nimetatud sätte rakendamise eeldusteks on kinnistu arest täitemenetluses ja teise sissenõudja olemasolu. Antud juhul on võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused nii täituri kui ka kaebuse esitaja poolt ning kinnistu on arestitud täituri poolt. Samuti on võlgniku suhtes sissenõudjateks kehtivate täitedokumentide alusel lisaks Swedbank AS-ile nii Riigi Tugiteenuste Keskus kui ka kaebuse esitaja. TMS kohaselt ei pea kaebuse esitaja mingeid täiendavaid avaldusi (v.a avaldus kinnistu suhtes toimuva sundtäitmisega ühinemise kohta) täitemenetluse raames enam esitama. Antud juhul on kõik eeldused TMS § 149 lg 1 kohaselt sundtäitmisega ühinemiseks olemas ning kohtutäitur O. Kutšmei oleks pidanud kaebajal lubama ühineda täiteasjas toimuva täitemenetlusega; 4) on maakohus jätnud täielikult tähelepanuta, et 05.06.2013 otsus on absoluutselt vastuoluline ja ebaselge ning selle on koostanud ja allkirjastanud isik (kohtutäituri abi), kellel puudub selleks õigus, mistõttu nimetatud otsus on tühine.

osalise positsiooni vaid siis, kui tegemist on sundtäitmist takistava nõudega, mis annab õiguse saada osa võlgniku vara müügist saadavast rahast (eeskätt pandiga tagatud nõue), või kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigusest või õigust tagavast kandest tuleneva nõudega. Täitemenetluse osaliste ringi ebamõistlik laiendamine oleks vastuolus täitemenetluse eesmärgiga. Kohtutäitur K. Maalmani menetletud täitemenetlusega täiteasjas nr 095/2010/2145 seotud kohtutäitur K. Maalmani täitekulude nõue ei ole kohtutäitur O. Kutšmei poolt täiteasjas nr 084/2009/2780 läbiviidava sundtäitmise takistavaks nõudeks ega tulene kinnistusraamatusse keelumärke sissekandmise ajaks kantud õigusest või õigust tagavast kandest. Seega ei ole kohtutäitur K. Maalman menetlusosaliseks täiteasjas nr 084/2009/2780 toimuvas täitemenetluses; 2) on ka kehtivas õiguses asjakohane Riigikohtu seisukoht, mille kohaselt täitemenetluse eesmärgid sissenõudja ja võlgniku huvide kaitsmisel ei oleks täidetud, kui seda hakkaksid eelkõige menetlusaja pikenemise kaudu mõjutama täitemenetluse korraldajate omavahelised vaidlused. Asjaolu, et kohtutäitur K. Maalmanil on väidetavalt olemas (asjas puuduvad tõendid, et kohtutäitur K. Maalmani nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes) nõue M. S. vastu, mille rahuldamist ta sooviks kohtutäitur O. Kutšmei poolt arestitud vara arvelt, ei tee kohtutäitur K. Maalmanit menetlusosaliseks kohtutäitur O. Kutšmei poolt täiteasjas nr 084/2009/2780 läbiviidavas täitemenetluses ega anna talle TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebeõigust; 3) on ekslik määruskaebuse esitaja TMS § 38 lg 2 tõlgendus ja sellest tehtud järeldused. Pädevus täitekulude otsuse alusel võlgnikult täitekulude sissenõudmiseks on üksnes sel kohtutäituril, kes tegi täitekulude otsuse. Sellest tulenevalt puudub kohtutäitur K. Maalmanil õigus nõuda kohtutäitur K. Maalmani menetletud täitemenetlusega täiteasjas nr 095/2010/2145 seotud täitekulude sissenõudmist mõnelt teiselt kohtutäiturilt. TMS § 149 lg-s 1 sätestatud õigusliku tagajärje kohaldamiseks peab olema kohtutäiturile esitatud normis nimetatud kinnisasjale sissenõude pööramise avaldus. Võlgniku kinnisasjale saab sissenõuet pöörata üksnes sissenõudja vastavasisulise avalduse (ehk täitmisavalduse) ja täitedokumendi aluse. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur K. Maalman kohtutäitur O. Kutšmeile täitmisavalduse esitanud ja TMS § 38 lg-st 2 tuleva piirangu tõttu ei saagi kohtutäitur K. Maalman sellist avaldust esitada. Sellest tulenevalt puudub igasugune võimalus käsitleda kohtutäitur K. Maalmanit TMS § 149 lg-s 1 nimetatud avalduse esitajaks.