2-04-1166/1 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades sellest 10 päeva jooksul ja esitades motiveeritud kaebuse 20 päeva jooksul kohtuotsuse Harju Maakohtu kantselei kaudu avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast arvates. Kostjal on õigus 20 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgnevast päevast taotleda kajas Harju Maakohtult menetluse taastamist, makstes koos kaja esitamisega menetluse taastamise kulud 39,60 (kolmkümmend üheksa krooni ja 60 senti) krooni Rahandusministeeriumi deposiitarvele (Eesti Ühispank, arveldusarve nr 10220034800017, Harju Maakohtu viitenumber 2800049777) ning esitades koos kajaga kõik tõendid, mida peetakse vajalikuks asja lõplikuks arutamiseks. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat elektrienergiaga aadressil xxx, vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Poolte vahel oli sõlmitud suuline leping. Lepingu kohaselt kohustus hageja varustama kostjat elektrienergiaga ning kostja osutatud teenuste eest nõuetekohaselt tasuma. Lepingu sõlmimine eeldab vähemalt kahe tahteavalduse olemasolu, milleks on pakkumus (ofert) ühelt poolt ja nõustumus (aktsept) teiselt poolt. Mõlemad koos toovad kaasa õigusliku tagajärje lepingu sündimise näol. Võimaldades kostjal elektrienergiat tarbida ning väljastades kostjale arveid ja võttes vastu makseid tarbitud elektrienergia eest, esitas hageja kostjale oferdi. Kostja, teades maksetingimusi ja alustades hageja poolt pakutud elektrienergia tarbimist ning tarbitud elektrienergia eest tasumist, aktsepteeris hageja pakkumust. Seega on kostja konkludentselt astunud hagejaga lepingulistesse suhetesse, sest aktsept kui tahteavaldus ei pea tingimata väljenduma sõnade kasutamise kaudu mingis kindlas vormis, vaid see võib toimuda ka teatud tegevuse abil ehk aktsept võib tuleneda ka isiku teatud viisil käitumisest, milleks antud juhul on kostja elektrienergia tarbimine ja tarbimise eest tasumine. Tehes kostjale oferdi, ei oodanud hageja kostjalt mingit kindlas vormis nõusoleku väljendamist. Sellisel juhul on alust eeldada, et oferendi jaoks on piisav konkludentne aktsept, mida kostja ka väljendas. Samuti nagu ofert, seob ka aktsept selle andjat. Seega ei või seda tagasi võtta või tühistada. Seega luges hageja kostjaga lepingu sõlmituks, sest kostja aktseptis oferdi ja kokkulepe oli saavutatud kõigis olulistes punktides, vastasel korral ei oleks kostja saanud mitme aasta jooksul tarbitud elektrienergia eest tasuda. Vastavalt lepingule varustas hageja korrektselt kostjat elektrienergiaga pidades oma kohustustest kinni. Kostja enda kohustust tarbitud elektrienergia eest tasuda ei täitnud ja tal tekkis võlgnevus hageja ees, mille põhiosa hagiavalduse esitamise seisuga on 5 977.20 krooni. Hageja on saatnud kostjale mitmeid meeldetuletuskirju ja pretensioone nõudega võlgnevus tasuda või alustada läbirääkimisi võlgnevuse likvideerimise osas, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud. Kostja elektrienergiaga varustamine on katkestatud võlgnevuse tõttu. Eeltoodust tulenevalt palub hageja võlgnevuse 5 977.20 krooni kostjalt välja mõista ja kohtukulud jätta kostja kanda. Asjas määrati 09.11.2005 eelistung. Kostja on kohtusse kutsutud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ja teda on hoiatatud kohtusse ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest.

2/1-1198/04/05 Kostja eelistungile ei ilmunud, ilmumata jätmise seaduslike takistuste olemasolust ta kohut informeerinud ei ole. Samuti ei ole kostja esitanud vastuväiteid hagile. Eelistungil kohal olnud hageja esindaja palus asja lahendada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, selle tekkimise ajal kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 165 lg 1 kohaselt loetakse leping sõlmituks, kui poolte vahel on saavutatud kokkulepe kõigis olulistes punktides. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajaks ja vastavalt §-le 174 ei ole ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja on varustanud kostjat elektrienergiaga aadressil xxx ja kostja on elektrienergiat tarbinud. Poolte vahel kirjalikku lepingut sõlmitud ei olnud. Hageja luges kostjaga lepingu sõlmituks, kuna kostja konkludentselt asus hagejaga lepingulistesse suhetesse. Kostja tahet astuda hagejaga lepingulistesse suhetesse väljendab asjaolu, et kostja, maksetingimusi teades, alustas elektrienergia tarbimist. Vastavalt lepingule on hageja korrektselt varustanud kostjat elektrienergiaga, kuid kostja tarbitud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasunud ei ole. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja võlgnevus hageja ees 5 977.20 krooni. Vaatamata korduvatele hagejapoolsetele kirjalikele nõuetele ei ole kostja võlgnevust kustutanud. Seega on hageja nõue põhjendatud ja hagiavaldus tuleb rahuldada. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Vastavalt TsMS § 54 lg-le 4 ja § 60 lg-le 1 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 420 krooni ja kohtukutse ajalehes avaldamise tasu summas 200 krooni hageja kasuks ning postikulud summas 108 krooni riigituludesse.