P Ni hagi I S vastu kasutuseelise hüvitise saamiseks
Tsiviilasja hind
3650,67 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: P N (isikukood: xxx; elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid; e-post: [email protected]); Kostja: I S (isikukood: xxx; elukoht: xxx);
Asja läbivaatamine
31.08.2022 istung, hageja P N, hageja lepingulise esindaja vandeadvokaadi abi Helen-Lumelille Tomberg, ninh kostja I S osavõtul
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista kostjalt I S hageja P Ni kasuks välja kasutuseelise hüvitis perioodi 09.11.2021 kuni 02.04.2022 eest summas 1 570,35 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
3.Jätta P Ni menetluskulud 70% ulatuses I S kanda ning I S menetluskulud jätta 30% P Ni kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
2-21-18323 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et pooled elasid koos perena hagejale kuuluvas eramus, mille hageja omandas 15.02.2016 sõlmitud müügilepingu alusel. Hageja tasus kinnistu eest 199 000 eurot, millest 110 000 eurot (lepingu p. 5.2) tasus AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu xxx alusel saadud rahaga. Krediidina saadud rahast 3000 eurot tasuti müüja soovil maaklerile OÜ xxx ja 107 000 eurot tasuti müüja kontole. 46 000 eurot müügihinnast (lepingu p. 5.4) tasus hageja temale kuulunud korteri xxx müügist saadud vahenditest ning ülejäänud 43 000 eurot müügihinnast tasus selliselt, et tehingupooled tasaarvestasid vastastikused nõuded (lepingu p. 5.5). Tehingu tulemusel kasutavad hageja vanemad eramu esimesel korrusel asuvat 2-toalist korterit, mis on eraldi sissepääsuga, ja hageja kasutab teisel ja kolmandal korrusel asuvat korterit. Kostja oli õigustatud kasutama teisel ja kolmandal korrusel asuvaid eluruume hageja perekonnaliikmena. Õiguslikult oli tegemist poolte vahel sõlmitud tasuta kasutamise lepinguga VÕS § 389 jj mõistes.
2.Poolte kooselu on lõppenud. Hageja edastas 09.09.2021 kostjale e-kirja, milles kordas, et perena kooselu enam ei ole ning palus tal välja kolida hiljemalt 08.11.2021. a. Õiguslikult on see e-kiri hinnatav VÕS § 393 lg 3 järgi kui määramata tähtajaga kasutuslepingu ülesütlemisena.
3.28.10.2021 esitas hageja esindaja vahendusel täiendava pöördumise, kus kordas oma nõudmist välja kolida ja ka selgitas, et kui kostja seda ei tee, soovib hageja edaspidi saada hüvitist kinnistu kasutamisest saadava eelise eest. Kostja 08.11.2021 kinnistut ei vabastanud.
4.11.11.2021 edastas kostja esindaja V. Valge vastuse, milles märgitult ei vabasta kostja kinnistut. Ehkki kostja oma vastuses möönas, et asjaõiguslikult on tegemist hageja varaga, lubavat temal seal elada poolte vahel sõlmitud seltsinguleping. Sellist lepingut hageja kostjaga sõlminud ei ole. Hageja on kinnistu omandanud üksinda nii minu poolt võetud laenu kui enda korteri ja hageja vanemate korteri müügist saadud raha eest. Kõik laenumaksed on samuti teinud hageja üksinda. Samuti on hageja üksinda kandnud kõik kinnistu kasutamisest tekkinud igapäevased kulud. Seega ei ole kostja teinud kinnistule mingeid kulutusi ega panust. Pooltel on kolm ühist last (poeg K S ning kaksikud tütred S M ning S L). Kõik nende igapäevased kulud, s.h. kooli- ja lasteaiakulud, on kandnud hageja.
5.Kuni 08.11.2021 kasutas kostjat kinnistut tasuta heauskse valdajana, sealt edasi puudub tal aga valdamiseks hageja nõusolek. Kostjal puudub alates 09.09.2021 õiguslik alus kinnistut edasi vallata. Isegi, kui tegemist oleks olnud seltsingulepinguga, on hageja panus seltsingusse olnud kinnistu ning tal on õigus see kostja valdusest tagasi saada. Igal juhul on kostja valdus õigusvastane.
2-21-18323
6.Kõnealuse kasutatava eluruumi (II-III korrusel) pind on 220 m2, analoogsete eramute üüritase samas piirkonnas on 1200 eurot kuus.
7.Hageja palub (pärast korduvat nõuete täpsustamist) mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitis: a) perioodi 09.11.2021 kuni 22.11.2021 eest summas 280 eurot; b) alates 24.11.2021 kuni valduse üleandmiseni 02.04.2022 summas 790 eurot kuus, st kogusummas 3370,67 eurot.
8.Hageja märgib kostja vastuväidete osas järgmist. Hagivastuse kohaselt peab kostja valdust õigustatuks, sest ta on kauaaegse elukaaslasena panustatud kinnistusse raha ja tööd (aia ehitamisega seotud kulud, küttesüsteemide ja kanalisatsiooni remondiga kaasnevad kulud, kolmanda korruse väljaehitamisega seotud kulud, katusetöödega seotud kulud, soojustustöödega seotud kulud, aiatöödega seotud kulud, saunaga seotud kulud). Niivõrd konkretiseerimata väiteid pole võimalik kontrollida ja kostja pole neid väiteid tõendanud. Väär on kostja väide, justkui tal oleks õigus elamut kasutada kauaaegse elukaaslasena, ei kehtiv õigus ega kohtupraktika sellist kasutusõiguse alust ette ei näe. Kostja arvates saab käesoleval juhul lugeda poolte vahel sõlmituks suulise seltsingulepingu. Vastupidi, mitmetes Riigikohtu lahendites (21.12.2016. a. otsus 3-2-1-129-16 jt) märgitult ei saa mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) iseenesest lugeda seltsinguks VÕS § 580 lg 1 mõttes ja seega kohaldada sellele VÕS § 580 jj. Pooled ei ole sõlminud seltsingulepingut. Õigussuhte kvalifitseerimiseks seltsinguna tuleb tuvastada nii poolte ühine eesmärk seltsingulepingu sõlmimise ajal kui seltsingu tingimused. Midagi sellist pole pooled kunagi arutanudki. Kui hagejal ja kostjal olnuks eesmärk sõlmida seltsinguleping eesmärgiga kinnisvara vallata ja kasutada, pidanuks seltsinguleping olema tõestatud notariaalselt, sest kõik kinnisasjade omandamisele suunatud lepingud peavad AÕS § 119 lg 1 järgi olema notariaalselt tõestatud. Selle vorminõude rikkumisel on leping TsÜS § 83 lg 1 järgi tühine. Ainuüksi eluasemega seotud jooksvate kulude katmine ei õigusta seltsingu likvideerimise sätete kohaldamist.
9.Kostja konkreetsemad väited on, et ta on kinnistu soetamisel tasunud 8 000 eurot, lisaks on hageja ja kostja võtnud remonttööde teostamiseks laenu hageja emalt 10 000 eurot (mida kostja on tasunud). Kostja ei ole kinnistu soetamisel tasunud mingit 8 000 eurot, see on kostja väljamõeldis. Õige on, et enne kinnistu ostmist vajas hageja täiendavat laenu, sest oli küll oma korteri müügist saanud 55 000 eurot, kuid tasunud sellest ära korteri laenujäägi ja seetõttu jäi maja ostmisel 8000 eurot puudu. Selle 8000 eurot andis laenuks poolte ühine sõber A K. A K andis selle raha sularahas ning see kanti kahe sissemaksena (5000 eurot ja 3000 eurot, esitatud koos hageja 30.12.2021 vastusega kostja määruskaebusele, lisa 5) hageja pangakontole. Hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et selle laenu maksab tagasi kostja. Poolteist aastat hiljem (2017. a. sügisel) selgus hageja jaoks häbistav tõsiasi, et kostja polnud võetud rahast sentigi tagasi maksnud. Siis leppis hageja A Kiga kokku, et ta kannab laenu katteks iga kuu A. Kile (vahepeal A. Ki palvel tema abikaasa M Ki kontole) iga kuu 200 eurot. Selliselt tagastas hageja laenu 2020. a. lõpuks (sama 30.12.2021 vastuse lisa 6).
2-21-18323
10.Hagejale on üllatav kostja väide, justkui oleks pooled võtnud remonttööde teostamiseks laenu hageja emalt 10 000 eurot, mida kostja olevat tasunud. Pooled pole hageja emalt mingit laenu küsinud ja hageja ema pole pooltele mingit laenu andnud, enamgi veel, et kostja midagi tasuks. Küll aga võttis kostja 2020 .a. augustis laenu oma emalt, ja summa oli 5000 eurot. Selleks kandis kostja ema päevalimiitide tõttu 2 x 2000 eurot üle hageja kontole (sest kostjal konto puudus, käesoleva menetlusdokumendi lisa 1) ja 1000 eurot andis sularahas. Kostja kasutuses oli eraldi pangakaart hageja kontole ning selle raha võttis kostja oma kaardiga pangakontolt ise välja. Väidetavalt vajas kostja raha oma ettevõttele, sest tal puudus käiberaha. Majja seda raha kostja paigutanud ei ole. Eespool märgitud hageja pangakontoga seotud kaart oli kostja käes alates 2019. a. aprillist kuni 2021. a. oktoobrini. Kuna kostja emal seda raha endal ei olnud, oli ta selleks ise võtnud laenu pangast 12 kuu peale. Tema graafikujärgsed tagasimakse summad (koos intressiga) olid perioodil 2020. septembrist kuni 2021. a. augustini igakuuliselt 458,17 eurot. Kui kostjal emale sularahas kuumakse raha anda ei olnud, kandis selle enda kontolt üle hageja, mõni kuu maksis hageja osa, mis kostjal puudu jäi, 7 kuu eest on aga kostja ema kinnitusel siiani tagasi maksmata ja kostja ema tagastas laenu pangale ise.
11.Täiesti väärad ja kohut eksitavad on kostja väited, justkui ta oleks panustatud kinnistusse raha (aia ehitamisega seotud kulud, küttesüsteemide ja kanalisatsiooni remondiga kaasnevad kulud, kolmanda korruse väljaehitamisega seotud kulud, katusetöödega seotud kulud, soojustustöödega seotud kulud, aiatöödega seotud kulud, saunaga seotud kulud). Aia ehitamisega ei ole ei hagejal ega kostjal kulutusi olnud, need kattis naaber, vastutasuks muutis hageja naabri palvel hageja kaevule seatud piiritsooni varasemalt plaanitud laienemise naabri krundiosale, sest see keelas naabri maatükil ehitamise. Aias on tehtud jooksvaid hooldustöid, näiteks uuendatud õunapuude alust muruplatsi (toodud mullakotid, kokku 200 eurot, rehaga tasandatud ja rullitud ning külvatud muruseeme, maksumus 15 eurot), seda tegid pooled ja hageja vanemad koos ning katsid ka kulud pooleks. Mingit suurt haljastust kinnistul tehtud ei ole. Suurim kulu on olnud muruniiduki ost 2021. a. suvel, selle ostis kostja 455 euro eest (arve on hageja 30.12.2021 vastuse lisa 1) ning hageja vanemad hüvitasid talle sellest 150 eurot, sest ka nemad kasutavad seda. Küttesüsteem oli majas olemas, seda pole remonditud, kuid nagu iga süsteemi on teda jooksvalt hooldatud – vahetati fotosilm, süütepulk (kumbki 35 eurot tükk), pump, lekkima hakanud toruosa, paaril korral tellitud hooldus 250 eurot kord. Nende kulude suurus kokku oli 600-650 eurot ja kulud katsid hageja ja kostja koos pooles ulatuses ja hageja vanemad teises pooles. Kanalisatsioonitoru lekkest, mis tunnistati osaliselt kindlustusjuhtumiks (kindlustusmakseid maksis hageja üksinda), tekkinud kulud kattis kindlustus 1500 euro ulatuses, puudu jäänud 3000 eurot võttis hageja xxx pangast väikelaenuna ja maksis selle ka üksinda tagasi, tänaseks on laen tagastatud. Kostja väidetud „kolmanda korruse väljaehitamine“ tähendab tegelikult siseremonti – osaliselt tapetseeriti ja osaliselt värviti seinad ning värviti laed ja vahetati põrandakate. Selleks võttis hageja lisalaenu xxx pangast 8000 eurot, mida maksab siiani üksinda tagasi (konto väljavõte on hageja 30.12.2021 vastuse lisa 3). Osaliselt on tööd veel siiani pooleli (uks on vahetamata, elektritööd tegemata).
2-21-18323 Kostja väidetud „katusetöödega seotud kulud“ olid tegelikult seotud hageja vanemate eluruumide kohal oleva väikese kaldega katusega, mis suure lumega ühest kohast läbi laskis, selle lappimise kulud olid 250 eurot ja need katsid hageja vanemad. Mingeid soojustustöid ei ole majale tehtud. Ka saunas ei ole mingeid töid tehtud, sauna seisund on sama, mis maja ostmisel. Kostja kirgliku saunaskäijana ostis sinna uue elektritenni, kulu 90 eurot. Seega kostja on panustanud analoogselt hagejaga jooksvate töödega majapidamisse kui majaelanik. Hooldust ja kütet vajab sees elamisel iga eluruum sõltumata kuuluvusest. Väär on kostja väide, justkui tema panustas seinte ja lagede viimistlus- ja värvimistöödele 1600 eurot, nagu kinnitab tema hagivastuse lisa 1 H. S kinnitus kohtule. Üle kontrollitult tasus remonditööde ja värvide eest hageja H. Sle 1300 eurot pangaülekandega. Hageja päring H. Sle, kas tasutud on topelt, vastas H. S, et tasutud on ühekordselt ja ta ilmselt eksis kinnistuskirja andmisel, sest ta otsis pangast summat 1600 eurot ja seda ei leidnud. H. S lubas vea parandada, mööndes, et kostja võis tasuda talle 300 eurot, mitte 1600 eurot. Hageja ei vaidlusta, et kostja võis tasuda remondijärgse koristamise eest 450 eurot, samuti seinamaterjali paigaldamise eest 280 eurot, kuid ta elas ise majas üle 5 aasta, normaalse kulumise jälgede katmine on ka kostja ülesanne. Ringluspumba soetas kostja 2021. a. detsembris, s.t. pärast valduse kaitse hagi ja hagi tagamise määruse tegemist, mistõttu õiguslikult ei ole asjakohane, seda enam, et hageja keelas kostjal pumpa ostmast ja vahetamast.
12.Hageja ostis kinnisasja 15.02.2016. a. ja tasus selle eest 199 000 eurot. Kinnistust kasutavad hageja vanemad 1/4 ja hageja ning kostja kasutuses oli 3⁄4, s.t. ostuhinna arvestusliku väärtusega 149 250 eurot. Ostusummast 89 000 eurot tasus hageja iseenda ja oma vanemate rahaga, 110 000 eurot laenuga, mida maksab iga kuu pangale tagasi. Kostja väidetud tõendatud summad on kinnistu ostuhinnaga võrreldes marginaalsed ega vasta Riigikohtu praktikas märgitud kriteeriumile – et mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulisi ja võrreldavaid rahaliselt hinnatavaid panuseid. Kostja sama summaga võrreldavatele panustele ei tugine.
13.Kuna hagejale käis üle jõu üürida endale teist eluruumi, oli ta sunnitud pärast hagi esitamist oma majja tagasi kolima. Seetõttu on tänaseks osaliselt põhjendatud kostja väide, et kasutuseelise summa 1200 eurot on liiga palju. Perioodil 09.11.2021 kuni 22.11.2021 kasutas kostja elamut üksinda ja selle perioodi eest on hagis märgitud kasutuseelise nõue 280 eurot põhjendatud. Küll aga vähendab hageja oma kasutuseelise nõuet alates hagi tagamise määruse tegemisest kuni kostja poolt kinnistu valduse üleandmiseni hagejale. Väär on kostja väide, justkui tema kasutuses oleks 1 tuba, kraanikauss ja WC. Kuna hagejal puuduvad vahendid teise eluruumi üürimiseks, elab ta koos lastega II korrusel ja politsei sekkumise tagajärjel peab kostja püsima III korrusel, kuid sellele vaatamata käib kostja söömas ja pesemas koguaeg II korrusel, mis tekitab jätkuvalt igapäevaseid pingeid.
2-21-18323 Hageja seevastu oma omandit III korrusel kasutada ei saa, sest see tekitaks kohe politseiväljakutse. Kostja on tassinud kolmandale korrusele II korruselt mööblit, nõusid jms, mis on tema väitel „tema ostetud“ ja hoiustab neid seal, et lahkudes kaasa võtta. Kuna välja kujunenud olukorras kasutab kostja elamu III korrust, mille suurus on 110 m2 ja hagejal on sinna minek „keelatud“, vähendab hageja TsMS 376 lg 4 p.-i 2 tähenduses oma põhinõuet. Küll aga on hageja esile toodud üüri määr põhjendatud ja hüvitise vähendamine tuleneb vaid sellest, et praegu ei kasuta kostja tervet 220 m2 suurust eluruumi, vaid üksnes poolt sellest. Esialgset nõuet arvestades ei olnud kostja esitatud tõend üürile antava maja kohta hinnaga 790 eurot kuus asjakohane. Kostja esitatud üürikuulutuse objekt hinnaga 790 eurot kuus on 80 m2 suurune maja, mitte 220 m2 ega isegi 110 m2, nagu on vaidlusaluse III korruse pind. Üks hageja esitatud kuulutustest oli seejuures samal tänaval samaväärse maja üürikuulutus, seega täiesti võrreldav. Küll aga on kostja tõend 80 m 2 suuruse maja üüritaseme kohta hinnatav praeguses olukorras, kus kostja kasutuses on elamispind suurusega 110 m2. Hageja vähendab oma kasutuseelise nõuet 1200 eurolt 790 euroni kuus. Kuna hagejal ei ole esitada tõendit, millal täpselt ta majja tagasi kolis, taotleb hageja hüvitist summas alates hagi tagamise määruse tegemisest kuni kostja poolt kinnistu valduse üleandmiseni hagejale.
14.Kostja viis oma asjad kinnistult ära ja andis hagejale kinnistu valduse üle 02.04.2022 ning allkirjastas selle kohta ka akti. Akti kohaselt on valduse üleandmise päevaks kostja poolt akti allkirjastamise päev, s.t. 02.04.2022. Märgitust tulenevalt täpsustab hageja, et taotleb kostjalt enda kasuks kasutuseelise hüvitise väljamõistmist perioodi 09.11.2021 kuni 22.11.2021 eest summas 280 eurot ja perioodi eest alates hagi tagamise määruse tegemisest 24.11.2022 kuni valduse üleandmiseni 02.04.2022 arvestusega 790 eurot kuus, s.t. kokku summas 3370,67 eurot (perioodil 24.11-30.11.2021 summas 158 eurot (6/30 x 790), perioodil 1.12.202131.03.2022. a. summas 3160 eurot (4 x 790) ja perioodil 1.-2.04.2022 summas 52,67 eurot (2/30 x 790)). Hageja kogu rahaline nõue kostja vastu on 3650,67 eurot (280 + 3370,67).
15.Asja lahendamiseks ei oma tähtsust, kas kostja kasutas üht tuba või kaht tuba või kaht korrust. Õiguslikult omab tähtsust, et tal oli ebaseaduslik valdus. Ebaõige on kostja seisukoht, et kui tal on valdus kinnisasja üle tervikuna, mida teised ei või takistada, kuid ta otsustaks ühepoolselt kinnistust kasutada vaid üht ruumi, säilitades seejuures õigusliku võimaluse kasutada ka kõiki ülejäänud ruume, siis ta peab maksma kasutuseelist vaid selle ühe ruumi eest. Hageja vähendas kasutuseelise hüvitisenõuet seetõttu, et ta elas ka ise eramus.
16.Väär on kostja väide, et ta andis valduse üle 05.02.2022. Veebruari- ja märtsikuus tegi hageja esindaja kaudu korduvalt kostjale ettepanekuid allkirjastada valduse üleandmise akt, et hageja tohiks lukud vahetada ja teha rahvastikuregistrile teatise, et kostja elukohaks ei ole vaidlusalusel kinnistul asuv eramu. Nendele ettepanekutele kostja ei reageerinud. Väär on kostja väide, justkui takistanuks hageja tal oma asjade äraviimist ja ligipääsu. Hageja takistas enda asjade äraviimist.
2-21-18323
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
17.Kostja märgib, et ei tunnista hagi ning vaidleb sellele vastu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ja kostja on endised elukaaslased ja, et pooltel on kolm ühist last. Puudub ka vaidlus sellest, et hagejale kuulub ainuomandina kinnistu (asukohaga xxx, registriosa nr xxx) ning, et kinnisasi omandati 15.02.2016.a sõlmitud asjaõiguslepingu alusel.
18.Väär on hageja väide, et tema üksinda on kandnud kõik kinnistu kasutamisest tekkinud igapäevased kulud. Samuti on alusetu hageja väide, et kostja pole teinud kinnistule mingeid kulutusi ega panust.
19.Hageja ja kostja on endised elukaaslased. Pooltel on ühised lapsed. Poolte eesmärgiks oli ühise pere ja majapidamise korraldamine ühise eluaseme kaudu, mille soetamiseks ja majandamiseks tegid mõlemad pooled rahaliselt hinnatavaid panuseid. Kostja peab valdust õigustatuks, sest ta on kauaaegse elukaaslasena panustatud kinnistusse raha ja tööd (aia ehitamisega seotud kulud, küttesüsteemide ja kanalisatsiooni remondiga kaasnevad kulud, kolmanda korruse väljaehitamisega seotud kulud, katusetöödega seotud kulud, soojustustöödega seotud kulud, aiatöödega seotud kulud, saunaga seotud kulud). Samuti on kinnistu soetamisel kostja tasunud 8 000 eurot, lisaks on hageja ja kostja võtnud remonttööde teostamiseks laenu hageja emalt 10 000 eurot (mida kostja on tasunud). Vaatamata asjaolule, et poolte kooselu ajal opereeriti läbi hageja pangakonto ning kõik kinnistu parendustega seotud arved on elamust kadunud suudab kostja läbi kolmandate isikute poolt antud kinnituskirjadega tõendada, et on panustanud kinnistusse rahalisi vahendeid nagu seinte ja lagede viimistlus- ja värvimistöödele 1 600 eurot, ehitusjärgsete puhastus- ja koristustöödele 450 eurot, kolmanda korruse köögi seina kattematerjaliga katmise ja seina aluspinna töödele 280 eurot, ringluspumba soetamisse 200 eurot. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel sõlmitud kirjalikku seltsingulepingut, kuid käesoleval juhul saab seltsingulepingu suuliselt sõlmituks lugeda, kuna pooled soetasid ühiselt kinnistu ning võtsid selleks ka laenu (vaatamata selle, et kostja isiklikult laenulepingu pooleks ei olnud). Poolte vahel on sõlmitud suuline seltsinguleping, mille eesmärgiks oli algselt poolte ja nende laste ühise majapidamise korraldamine läbi kinnistu soetamise ja pere elukohana kasutamise. Kostja järeldust toetab asjaolu, et mõlemad pooled tegid kinnistu soetamiseks rahalisi panuseid ning pooled ja nende lapsed elasid nimetatud kinnistul ühtse perekonna ja majapidamisena alates 2016. aastast. Seega kostja ei valda kinnistut õigusliku aluseta. Kostjal on õiguslik alus nimetatud kinnistu valdamiseks ja kasutamiseks ja seda sõltumata asjaolust, et kostja ei ole kinnistusraamatu andmete kohaselt kõnealuse kinnistu kaasomanik, sest pooltel oli kinnistut omandades, ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse kestvaks loomiseks.
20.Teatud juhtudel võib seltsingulepingu olemasolu iseenesest anda pooltele õigusliku aluse kinnistut kasutada, olgugi et asjaõiguslikult kuulub kinnisasi vaid ühele seltsinglastest (RKTKo nr 2-18-255/53 p 15-16). Kostjal on VÕS § 110 lg 1 alusel õigus keelduda Tõkke tn 28, Saue kinnistul asuva elamu valduse vabastamisest seni kuni kostjale ei ole hüvitatud kostja poolt eelnimetatud elamu soetamiseks ja parendamiseks tehtud kulutusi (panuseid).
2-21-18323
21.Kostja on panustanud kinnistusse raha ja tööd. Hageja ei vaidle selle üle, et kostja on panustanud sauna 90 euro ulatuses, kostja on tasunud ehitusjärgsete puhastus- ja koristustööde eest 450 eurot, seinamaterjalide paigaldamise eest 280 eurot, aias teostatud hooldustööde eest 215 eurot (mis jagunes kostja ja hageja ning viimase vanemate vahel, s.t kostja panuseks on 53,75 eurot), muruniidukiga seotud kulu 455 eurot (millest hageja vanemad hüvitasid 150 eurot, s.t kostja panuseks on 305 eurot), H S’le seinte ja lagede viimistlus- ja värvimistööde kulu 300 eurot. Hageja väidab, et pooled ei ole võtnud remonttööde teostamiseks kostja emalt laenu. Küll väidab hageja, et kostja võttis oma emalt laenu summas 5 000 eurot, millest 2x 2000 eurot kanti hageja pangakontole ning 1 000 eurot anti sularahas. Hageja väidab, et kostja kasutuses oli pangakaart hageja kontole ning selle raha võttis kostja oma kaardiga pangakontolt ise välja. Väidetavalt vajas kostja raha oma ettevõttele, sest tal puudus käiberaha. Hageja väide on paljasõnaline ja otsitud. Hageja poolt 31.01.2022.a menetlusdokumendile lisatud pangatehingute väljavõttest (lisa nr 1) nähtub, et E S on teinud 11.08.2020.a P N ülekande 2 000 eurot (selgitusega remont) ning 12.08.2020.a on teinud ülekande 2 000 eurot (selgitusega remont) ning 19.01.2021.a teinud ülekande 100 eurot (selgitusega kodule). Eluliselt ei ole usutav, et kui kostja vajas E S poolt ülekantud raha oma ettevõttele, siis E S teeb hagejale ülekande märkides ülekande selgituseks remont. Lisaks, kui kostja vajas raha oma ettevõttele, siis miks pidi E S selle raha üle kandma hagejale ning kostja pidi ülekantud raha pangaautomaadist sularahas välja võtma. Sellisel juhul võinuks ja saanuks E S nimetatud summad sularahas kohe kostjale üle anda. Kuna E S jaoks oli oluline, et ülekantav raha läheks xxx remonttööde teostamiseks (milleks pooltel rahalisi vahendeid vaja oli ning temalt raha sooviti laenata), siis oligi E S jaoks primaarne, et ta laenab raha ülekannete tegemise näol ning selgitusena märgib selgituse milleks pooled temalt laenu küsisid. Hageja vastupidised väited ei ole veenvad. Hageja väidab, et kostja ei ole kinnistu soetamisel A K’ilt võetud 8 000 eurot suurust laenu tagastanud vaid selle tagastas A K’ile hageja (kandes laenu katteks iga kuu A K või tema abikaasale 200.- eurot). Kostja selle seisukohaga ei nõustu, märkides järgmist. Kostja nõustub, et laenu tagasimaksete ülekandeid tegi faktiliselt enda pangakontolt hageja, kuid hageja opereeris kostjalt sularahas ja/või kostja poolt pangakontole pandud rahadega. Seega tegi hageja ülekandeid kostja käest saadud raha eest. Hageja on teinud A Kile ja M Kile ülekandeid mis nähtuvad hageja pangakontolt (vt hageja 30.12.2021.a menetlusdokumendi lisa nr 6). Hageja pangakontole kostja valduses olnud pangakaardiga tehtud sissemaksed (mis läksid A ja M Kile laenu tagastamiseks) nähtuvad deebetkaardi väljavõttest. A ja M Kile kinnistuga seotud laenu tagastuseks on tasutud vähemalt 2 990 eurot kostja poolt. Kostja nõustub, et H Sle tagasimakse ülekande tegi faktiliselt enda pangakontolt hageja, kuid hageja opereeris kostja poolt pangakontole pandud rahadega. Seega tegi hageja ülekande kostja käest saadud raha eest. Hageja on teinud H Sle ülekande, mis nähtub hageja maksekorralduselt. Hageja pangakontole kostja valduses olnud pangakaardiga tehtud sissemaksed (mis läksid H Sle makse tegemiseks) nähtuvad deebetkaardi
2-21-18323 väljavõttest. Seega on H Sle tasutud 1 300 eurot kostja poolt hagejale antud rahalistest vahenditest. Vaatamata hageja paljasõnalisele väitele, on kostja aia ehitamisse siiski panustanud vähemalt 800 eurot. Nimetatud väidet tõendab kostja 25.01.2022.a M K e-kirjaga milles viimane kinnitab, et I S ostis tema käest sularaha eest aiamaterjali (termomänd) xxx piirdeaia paigaldamiseks summas 800 eurot. Lisaks on teinud kostja kulutusi seoses köögi tagumisele seinale paigaldatud spetsiaalse tapeetmaterjali näol summas 540,72 eurot (vt menetlusdokumendi lisa nr 13). Hageja väidab eksitavalt, et majas suuresti remonttöid tehtud polegi. Peale kinnisasja 15.02.2016.a soetamist esitas hageja esindaja müüjale teate asja lepingutingimustele mittevastavusest ja kahju hüvitamise nõude (vt menetlusdokumendi lisa nr 14). Seoses varjatud puudustega oli hageja sunnitud tellima parandustöid ning tasuma pelletkatla hoolduse eest summas 306,96 eurot (vt menetlusdokumendi lisa nr 15), pelletkatla ja boileri remondi eest summas 131,75 eurot (vt menetlusdokumendi lisa nr 16), küttesüsteemi põleti siseosa ostu eest summas 681,60 eurot (vt menetlusdokumendi lisa nr 17), põleti tuleresti ja ringluspumba paigalduse ja hooldustööde eest summas 550,65 eurot (vt menetlusdokumendi lisa nr 18), katlasüsteemi manomeetri paigalduse eest 66,85 eurot (vt menetlusdokumendi lisa nr 19) ning veeavarii likvideerimise eest 45 eurot (vt menetlusdokumendi lisa nr 20), seega kokku 1782,81 eurot. Viimase arve maksis kostja sularahas, kuid ülejäänud arved tasus hageja kostja käest saadud sularaha eest. Hageja pani kostja käest sularaha enda pangakontole ning selle eest sai tehtud eelnimetatud maksed. Seega tegi hageja ülekande kostja käest saadud raha eest.
22.Põhjendamatu on hageja seisukoht, et igakuine hüvitis summas 1 200 eurot on mõistlik, kuivõrd vaidlusaluse kinnisasja puhul on tegemist eramuga. Hageja on hagiavaldusele lisanud uued ja kõige kallimad üürikuulutused, millistele tingimustele aga kinnistul asuv eramu ei vasta. Kostja esitab üürikuulutuse, kus antakse üürile maja hinnaga 790 eurot kuus. Seega on eramu turuhind hageja poolt hagiavalduses osundatust oluliselt väiksem. Lisaks selgitab kostja, et eramu esimesel korrusel elavad hageja vanemad (mis vähendab veelgi eramu turu üürihinda), teisel korrusel elab hageja ja tema uus elukaalane (kasutades 4 tuba ja kööki). Kostja kasutab kolmandal korrusel olevat ca 14 m 2 suurust tuba, kraanikaussi ja WC-d ning selle eest makstav hüvitis summas 1 200 eurot on ilmselgelt põhjendamatu.
23.Kostja juhib tähelepanu, et hageja koos oma elukaaslasega elab siiani elamus ning kasutavad elamut, seetõttu on aluseta hageja väide, et kostja on saanud kogu elamispinna 220 m2 kasutamise eelise.
24.Kostja ei ole kasutanud vaidlusalust kinnistut alates 05.02.2022.a (eeltoodud ajast ei ole kostja hageja arvel rikastunud). Kuna kasutuseelist saab nõuda eelkõige siiski elamu kasutamise eest, siis kasutuseelise hüvitist saaks hageja teoreetiliselt nõuda ajani millal kostja lõpetas elamu kasutamise.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
25.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1
2-21-18323 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
26.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: hageja on xxx, registriosa nr xxx omanik (tlk 6, kinnistusraamatu väljavõte); kinnistul paikneva eramu 220m2 suurust n.ö korterit valdasid pooled ja nende kolm ühist last (poeg K S ning kaksikud tütred S M ning S L); 09.09.2021 saatis hageja kostjale e-kirja (I kd, tlk 37), milles märkis, et perena kooselu enam ei ole ning palus kostjal välja kolida hiljemalt 08.11.2021. a; kostja ei vabastanud kinnistut hiljemalt 08.11.2021. a ning jäi seda edasi valdama.
27.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitis a) perioodi 09.11.2021 kuni 22.11.2021 eest summas 280 eurot; b) perioodi 24.11.2021 kuni 02.04.2022 eest summas 3370,67 eurot.
28.Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) poolte vahel on sõlmitud suuline seltsinguleping, mis andis kostjale õigusliku aluse asja vallata ning keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel selle valduse üleandmisest hagejale; (ii) kasutuseelise väärtus on tõendamata ja ülepaisutatud; (iii) kostja valduse ulatus on tõendamata ning ülepaisutatud; (iv) kostja ei ole pärast 05.02.2022 kinnistut kasutanud.
29.AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-1040. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 esimese lause kohaselt hinnatakse eelnimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. TsÜS § 62 l õige 1 sätestab, et esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu
22.oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16; 19. mai 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-09, p 15). Riigikohus on leidnud, et kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha (RKTKo nr 3-2-1-135-05, p 26). Seega on hageja VÕS § 1037 lg 1 alusel esitatud nõude eeldused järgmised: a) hagejale kuulub kinnisasi; b) kostja on rikkunud hageja omandit või valdust; c) kostja on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus (vt RKTKo nr 2-15-18478/33, p 11).
2-21-18323
30.Kinnistusraamatu kohaselt on vaidlusaluse kinnistu omanikuks hageja. Eeltoodu osas poolte vahel vaidlust ei ole.
31.Järgnevalt selgitab kohus välja, kas kostja on rikkunud hageja omandit või valdust. 09.09.2021 saatis hageja kostjale e-kirja (I kd, tlk 37), milles märkis, et perena kooselu enam ei ole ning palus kostjal välja kolida hiljemalt 08.11.2021. a. Puudub vaidlus, et kostja (kaas)valdas nimetatud kinnistut perioodil, 09.11.2021 kuni 05.02.2022. Kinnisturaamatust ei nähtu kostjal kinnistu kasutamise õigust. Kostja leiab, et poolte vahel on sõlmitud suuline seltsinguleping, mis andis kostjale õigusliku aluse asja vallata ning keelduda VÕS § 110 lg 1 alusel selle valduse üleandmisest hagejale. Kohus märgib, et ühegi esitatud tõendi põhjal ei ole võimalik järeldada, et kõnealune kinnistu soetati seltsingulepingu alusel ja et poolte eesmärk oli luua seltsinguvara. Lisaks ei ole kostja esile toonud, millal ja millistel asjaoludel nimetatud leping sõlmiti. Riigikohus on leidnud, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks ja kohaldada sellele seltsingulepingu kohta käivaid sätteid. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Seltsingu puhul on tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Kui vabaabielulises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel (vt RKTKo 3-2-1-109-14 p-d 13-15). Riigikohtu seisukoha kohaselt saab seltsingu likvideerimissätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, kui 1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ja 2) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks ( RKTKo 3-2-1-109-14, p 19). Seega on seltsingu sätete kohaldamine, sealhulgas seltsingu olemasolu ning selle likvideerimine võimalik üksnes juhul, kui mõlemad Riigikohtu seisukohast tulenevad eeldused on täidetud. Seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kostja, kes sellele tugineb. Seega pidanuks kostja tõendama nii võrreldavate majanduslike
2-21-18323 panuste tegemist elamu soetamiseks kui ka ühist tahet ühisvara kestvaks loomiseks. Kohtu hinnangul kostja seda teinud ei ole. Kinnistu on soetamiseks sõlmitud lepingud on sõlminud hageja, kinnistu on kantud hageja omandisse. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega väidet, millest saaks järeldada, et kostja oleks kinnistu soetamiseks teinud panuseid. Isegi, kui kostja on teinud omal kulu parendusi, ei saa ühelgi juhul poolte rahaliselt hinnatavaid panuseid pidada võrdväärseteks või mõistlikul alusel võrreldavaks hageja panusega (arvestades sealjuures eramu soetamiseks hageja poolt tasutud summasid ja võetud laenukohustust ning kostja poolt välja toodud vaidluse all mitteolevaid panuseid 1 478,75 eurot). Vaidlusaluste panustega seonduvalt ei ole kostja suutnud tõendada, et panused oleksid sellised, mida on võimalik arvestada kostja poolse panusena. Kuivõrd täitmata on mõlemad Riigikohtu seisukohast tulenevad eeldused, siis ei saa antud juhul poolte kooselu ajal korteriomandi soetamist pidada seltsinguks ega kohaldada seltsingu likvideerimissätteid. Kostja on märkinud, et valdas kinnistut seltsingulepingu alusel. Kohus on ülal leidnud, et poolte vahel ei olnud seltsingulepingut. Siiski märgib kohus järgmist. Riigikohus on lahendi nr 2-18-255/53 p-des 15-17 märkinud järgmist: „Eeltoodut arvestades andis seltsinguleping pooltele õigusliku aluse ühiselt kinnisasjal asuvat elamut kasutada, olgugi et asjaõiguslikult kuulub kinnisasi vaid ühele seltsinglastest. Kuna seltsingu eesmärk võib olla ka ühele seltsinglastest kuuluvale kinnisasjale elamu ehitamine ja selle ühine kasutamine, on asjakohatu kassatsioonkaebuse väide, et kasutusõigus eeldab, et kostjate I ja II kasutusõigus oleks kantud kinnistusraamatusse. Kostjatele I ja II tuleneb õiguslik alus kinnisasja kasutamiseks seltsingulepingust. Kolleegium märgib, et eelnev ei tähenda tingimata, et panuste tegemisega on kostjad I ja II saanud õigusliku aluse kinnisasja elu lõpuni vallata. Kuna õiguslik alus kinnisasja valdamiseks tuleneb kostjatele I ja II seltsingulepingust, ei ole neil õigus kinnisasja kasutada pärast seltsingulepingu lõppemist. Seltsingu lõppemise alused sätestab VÕS § 596 lg 1. VÕS § 596 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt lõpeb seltsinguleping muu hulgas seltsinglaste otsusega või siis, kui seltsinglane seltsingulepingu üles ütleb. Kostjatel I ja II on õigus kinnisasja vallata seltsingulepingu alusel, kuna hageja ei ole seltsingulepingut üles öelnud. Maakohus on oma otsuse p-s 53 märkinud, et kohtule ei ole esitatud asjaolusid, millest nähtuks, et seltsinguleping oleks üles öeldud. Maakohtule ei saa ette heita ka selgitamiskohustuse rikkumist, sest maakohtu istungiprotokolli kohaselt (I kd, tl 134) uuris maakohus hagejalt, kas ta on seltsingulepingu üles öelnud, ning hageja vastas selgelt, et ta ei ole seltsingulepingut üles öelnud, kuna ta ei ole seda sõlminud. Kolleegium selgitab, et hagejale jääb võimalus seltsinguleping üles öelda. Kui seltsinguleping on lõppenud, ei ole kostjatel I ja II õiguslikku alust kinnisasja vallata. VÕS § 597 lg 1 kohaselt võib seltsinglane tähtajatu seltsingulepingu igal ajal üles öelda.“ Seega isegi, kui poolte vahel oleks seltsinguleping olnud (millega kohus ei nõustu), tuleb see lugeda lõppenuks 09.09.2021. a, kus hageja teatas kostjale kooselu lõppemisest ja andis kuni 08.11.2021. a aega väljakolimiseks (tlk 8; VÕS § 596 lg 1 p 2). Tähtsust omab asjaolu, et hageja on väljendanud soovi kostja poolse kasutuse lõpetamiseks. Kuivõrd hageja nõuab kasutuseeliseid alates 09.11.2021, siis selleks hetkeks oli väidetav seltsing (mille olemasolu kohus ei tuvastanud) juba lõppenud ega andnud kostjale enam alust korterit vallata.
2-21-18323 Kostja on märkinud, et tal on VÕS § 110 alusel õigus keelduda valduse vabastamisest. Kohus kostjaga ei nõustu. VÕS § 110 eeldab, et kostjal on hageja vastu sissenõutavaks muutunud nõue, mille rahuldamist ta hagejalt nõuab. Kostja ei ole asjas esitanud vastuhagi kostja väidetud seltsingulepingu likvideerimisest tulenevas rahalises nõudes ega ka menetluslikku tasaarvestusavaldust, mis oleks suunatud hageja rahalise nõude tasaarvestamisele.
32.Hageja on märkinud, et kostja on korterit vallanud suulise tasuta kasutamise lepingu alusel, mille hageja on üles öelnud. VÕS 389 sätestab, et tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Valdusõiguse olemasolu tõendamine on kostja koormis ning huvi (AÕS § 83 lg 1), mitte hageja oma. Kuivõrd kostja ei ole omaks võtnud, et sellise lepingu pooled sõlminud oleks, siis kohus nimetatud väiteid ei analüüsi ning asub samuti seisukohale, et poolte vahel tasuta kasutamise lepingut ei olnud. Seega ei vallanud kostja nimetatud korterit ka tasuta kasutamise lepingu alusel.
33.Kostja ei ole kohtuni toonud, et tema valdus põhineks mõnel muul lepingulisel või seadusest tulenval alusel. Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud seisukohale, et nõudeperioodil puudus kostja valdusel õiguslik. Kuivõrd kostja valdas kinnistut õigusliku aluseta, on ta rikkunud hageja omandit. Seega on täidetud ka teine kasutuseeliste nõude eeldus.
34.Järgnevalt selgitab kohus välja, kas kostja valdas kinnistut ka perioodil 06.02.2022 02.04.2022. Pooltel on selle asjaolu osas vaidlus ning sellest sõltub kasutuseeliste hüvitise periood. Hagejal on kasutuseeliseid saada sooviva isikuna kohustus tõendada, et kostja asja nõudeperioodil valdas. Hageja on esitanud poolte vahel 05.04.2022 allkirjastatud akti (II kd, tlk 20-21), mille punktis 2 on pooled kinnitanud, et kinnistu valduse üleandmise päevaks on kostja poolt käesoleva akti digiallkirjastamine. Kostja on akti allkirjastanud 02.04.2022. Seega on tõendatud, et kostja valdas kinnistut ka perioodil 06.02.2022 02.04.2022. Kostja väited, mille kohaselt ta pärast 05.02.2022 kinnistut enam ei vallanud, on tõendamata ning hageja ei ole vastavaid väiteid ka õigeks võtnud. Samuti ei ole kostja väited kooskõlas ka tema poolt 02.04.2022 allkirjastatud aktiga, kus ta selgesõnaliselt kinnitab, et valdus on üle antud alles akti allkirjastamisega. Ka 2022. a märtsi alguses (II kd, tlk 31-37) ja märtsi lõpus (II kd, tlk 38-40) poolte esindajate peetud kirjavahetusest tuleneb, et valdust ei olnud hagejale nõuetekohaselt üle antud. Seega on hageja kohaselt tõendanud, et kostja valdas nõudeperioodil vaidlusalust kinnisasja.
35.Riigikohus on leidnud, et võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Kostja on kasutanud vaidlusalust kinnistut ning on sellega kokku hoidnud kulusid, mida tulnuks analoogsel elamispinnal elamisel muidu teha. Hageja soovib hüvitist saada perioodi 09.11.2021 kuni 22.11.2021 eest summas 280 eurot (arvestusega 1200 eurot kogu poolte kasutuses oleva pinna kuuüüri harilik väärtus, poole
2-21-18323 pinna väärtus 600 eurot) ja perioodi 24.11.2021 kuni 02.04.2022 eest arvestusega 790 eurot kuus. Kohtu hinnangul tuleb lugeda, et kostja valduse ulatus on 65 m2, st kostja valdas eramu III korrusest umbkaudu poolt (s.o 1/2). Kohtu hinnangul ei olnud kogu III korrus kostja ainuvalduses, kuivõrd fotodelt (II kd, tlk 30) nähtub, et korrusel paiknesid ka lastetoad ja n.ö mänguruumid. Kasutuse ulatust ei muuda asjaolu, et pooled aeg-ajalt teise poole n.ö ruumides käisid. Kohtu hinnangul tuleb vaidlusaluse elamu kasutuseelise suuruseks lugeda 5 eurot/m2 (s.o 1 euro/m2 madalam kui esitatud kuulutuses). Kohus lähtub siinjuures hageja esitatud samas asukohas paikneva eramu kuulutusest (I kd, tlk 62 jj), kuid arvestab seda, et kostja kasutuses olnud ruumides (II kd, tlk 30 pöördel ja tlk 31 ning 33 - fotod) ei olnud kõiki mugavusi (st ruumid ei olnud iseseisvalt n.ö korterina kasutatavad, kuna puudus tavapärane mööbliseade, tehnika ning pesemisvõimalus). Hageja kuulutus (I kd, tlk 67 jj) ja kostja esitatud kuulutus (I kd, tlk 143 jj), mis puudutavad analoogse asukohaga ridaelamuboksi ja majaosa üürihinda, ei ole asjakohased, kuivõrd objektid ei ole võrreldavad. Seega on kostja kasutuses olnud pinna kasutuseelise väärtus 325 eurot kuus (65 x 5) ehk 10,83 eurot päevas. Kostja valdas pinda õigusliku aluseta kokku 145 päeva (periood 09.11.2021 kuni 02.04.2022) ning selle perioodi eest kuulub väljamõistmisele hüvitis summas 1 570,35 eurot (10,83 x 145).
36.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitise perioodi 09.11.2021 kuni 02.04.2022 eest summas 1 570,35 eurot.
37.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
38.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades rahaliste nõuete rahuldamise ulatust (rahuldatud nõude hind, s.o kasutuseeliste hüvitis 1 570,35 eurot; esitatud nõude hind 3650,67 eurot; rahuldamise ulatus 43,02%), ning asjaolu, et menetluse kestel on kostja hageja valduse vabastamise nõude rahuldanud (mis tingis hageja poolt vastavast nõudest loobumise; hüvitisnõude ning vindikatsiooninõude osakaal võrdne, üks rahuldatud täies ulatuses, teine veidi alla pooles ulatuses), tuleb hageja menetluskulud jätta 70% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta 30% hageja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine
39.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas
2-21-18323 tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
40.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui lahend kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtumääruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.