30.septembriks 2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada aruanne.
5.Jätta menetluskulud OÜ XXXX (likvideerimisel) kanda.
6.Välja mõista OÜ-lt XXXX (likvideerimisel) menetluskulud 300 (kolmsada) eurot, mis sisaldab riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulusid 200 eurot, OÜ Xxxx kasuks.
7.Määrus saata avaldajale, likvideerijatele ja pärast käesoleva määruse jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonnale Edasikaebamise kord
Isiku määramise avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest.
Asjaolud
1.Tartu Maakohtu Registriosakond edastas kohtule tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel OÜ Xxxx avalduse OÜ XXXX (likvideerimisel) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks. Registriosakond avaldas Ametlikes Teadaannetes teate, et OÜ XXXX ei ole esitanud alates 2008. aastast majandusaasta aruandeid. OÜ XXXX (likvideerimisel) võlausaldaja OÜ Xxxx teatas registripidajale oma nõuetest äriühingu vastu ja taotles likvideerimisemenetluse läbiviimist. Peale nõude täpsustamist palub avaldaja kutsuda tagasi senine OÜ XXXX likvideerija Xxxxning määrata uueks likvideerijaks Kaspar Kamsakann.
2.Kohus püüdis menetlusse võtmise määrust koos avaldusega kätte toimetada OÜ XXXX (likvideerimisel) juriidilisel aadressil ja likvideerija elukoha aadressil, kuid see ei õnnestunud. Osaühingu juriidiliselt aadressilt tagastati menetlusdokumendid märkega „ära kolinud“ ja likvideerija elukoha aadressilt tagastati hoiutähtaja möödumisel. Menetlusdokumendid on kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu. Kohtumääruse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Juhindudes TsMS § 475 lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus, tutvunud avalduse ja kogutud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 604 lg 5 alusel võib kohus määratud isiku ka omal algatusel vabastada ja uue isiku määrata. Kohus leiab, et samuti on võimalik kohtu määratud likvideerija vabastamine teiste võimalike huvitatud isikute taotlusel.
5.Äriregistrist nähtub, et osanike 1.detsembri 2009 üldkoosoleku otsusega on valitud puudutatud isiku likvideerijaks Xxxx.
6.Avaldusest nähtub, et kohtu registriosakonna poolt avaldatud teate kohaselt ei ole OÜ XXXX esitanud kohtu registriosakonnale 2008.aasta majandusaasta aruannet ning äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt ei ole ka 2009.aasta, 2010.aasta, 2011.aasta, 2012.aasta, 2013.aasta ega 2014.aasta majandusaasta aruandeid. Avaldaja leiab, et Xxxx OÜ XXXX likvideerijana jätnud täitmata kohustuse esitada registrile 2008. aasta majandusaasta aruanne,
mille esitamata jätmine tema poolt toob kaasa osaühingu registrist kustutamise ilma nõuetekohase likvideerimismenetluse läbiviimiseta. On ilmne, et olukorras, milles OÜ XXXX ei ole esitanud äriregistrile seitsme järjestikuse aasta nõuetekohast majandusaasta aruannet, ei ole selle likvideerija reaalselt mistahes likvideerimistoiminguid teostanud ning äriühingu likvideerimine on üksnes formaalne, mitte sisuline. Avaldaja on seisukohal, et OÜ XXXX vabatahtlik likvideerija Xxxx ei täida likvideerija kohustusi ega ole viinud läbi äriühingu likvideerimiseks vajalikke likvideerimistoiminguid.
7.Likvideerija kohustused on sätestatud äriseadustiku (ÄS) § 209, mille kohaselt likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). ÄS § 211 kohaselt lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul koostavad likvideerijad majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid. Lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb osaühingu seni kestnud majandusaasta ning algab uus majandusaasta. Likvideerijad koostavad majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga. Osanikud kinnitavad likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile.
8.Likvideerija Xxxx ei ole täitnud likvideerija kohustusi. Äriregistrile on esitamata 2008 majandusaasta aruanne, likvideerimise algbilanss ja seda selgitav aruanne. Likvideerimine on kestnud üle 7 aasta, kuid likvideerija ei ole suutnud või tahtnud seda lõpule viia. Kuivõrd OÜ XXXX (likvideerimisel) ei ole siiani tasunud võlausaldajale OÜ-le Xxxx Harju Maakohtu 18.01.2011 tsiviilasjast nr 2-10-2979 tulenevat rahalist nõuet 14207,56 eurot, siis ei ole senine likvideerija Xxxx täitnud ka kohustust rahuldada võlausaldajate nõudeid või kui osaühingu varast ei jätku, siis esitada pankrotiavaldus. Samuti ei ole likvideerija kandnud äriregistrisse osaühingu juriidilist aadressi, millelt äriühing saaks posti kätte.
9.Kohus leiab, et kuna likvideerija Xxxx ei ole suutnud enam kui seitsme aastaga lõpetada likvideerimismenetlust ja ei ole täitnud likvideerija ülesandeid nõuetekohaselt, siis tuleb TsMS § 604 lg 5 alusel Xxxx vabastada likvideerija kohustuste täitmisest.
10.Kuivõrd täitmata on likvideerimismenetluse eesmärk ja puudutatud isikul on rahuldamata võlausaldaja(te) nõudeid, siis on põhjendatud TsMS § 604 lg 5 alusel ja kooskõlas TsMS § 603 lõigetega 2 ja 3 määrata OÜ XXXX (likvideerimisel) uueks likvideerijaks Kaspar Kamsakann, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku. Avaldaja teatas, et likvideerija ei nõua oma töö eest tasu.
11.Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s 209 ning likvideerija tegevust reguleerivad ÄS §-d 210-220.
12.Vastavalt TsMS § 4772 lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti.
13.Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 30. septembriks 2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja esitada aruanne. Aruanne ülesannete täitmise kohta peab sisaldama selgitust ja tõendeid võlgade sissenõudmise, vara müümise, võlausaldajate nõuete rahuldamise ja allesjäänud vara
jaotamise kohta; põhjendust, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud ja kuupäeva, millal likvideerimismenetlus viiakse lõpule ning likvideerijatele esitatud nõudeavalduste koopiad ja tõendid likvideerijate poolt teostatud toimingute kohta.
14.TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta OÜ XXXX (likvideerimisel) kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses. Avaldaja menetluskuluks on avalduselt ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv kokku 100 eurot ning õigusabi teenus 200 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnitasu määr 100 eurot on mõistlik. Avaldaja esindaja toimingud ja toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik.
16.ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.