2-03-780/1 - Ühinguõigus - Ühingu organi otsuse vaidlustamine - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2.koosolekul osalesid ja hääletasid isikud, kes ei olnud KÜ liikmed ega saanud olla ka KÜ liikmete esindajateks. Kohus analüüsib hageja eelnimetatud väiteid. Üldkoosoleku otsusevõimetus Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 1 lg 2 kohaselt käesolevas seaduses (KÜS-is) reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. KÜS § 13 lg 2 järgi jõustub korteriühistu juhatuse otsus kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 21 lg 1 alusel võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. MTÜS § 20 lg 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad (KÜS § 20 lg 2). MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. Kohus leiab, et KÜ juhatuse otsustuse näol kokku kutsuda üldkoosolek, ei ole tegemist otsusega, mis vajaks KÜS § 13 lg 2 kohast jõustumist. Hageja esindaja selgituste kohaselt on ta arvamisel, et juhatuse otsuse jõustumine on vajalik, et tagada selle vaidlustamine ja seega oleks pidanud juhatuse otsus jõustuma ja alles siis oleks saanud kuulutada koosoleku kokkukutsumist. Kohus leiab, et hageja selline järeldus on ekslik. Tulenevalt KÜS-i ja MTÜS-i mõttest on juhatusel kohustus vajadusel kokku kutsuda üldkoosolek ja seega selline otsustus tuleneb seadusest ning seega ei saa see olla vaidlustatav. Hageja poolt pakutud tõlgenduse korral tekiks olukord, kus juhatus ei saa oma seadusest tulenevat kohustust täita, kuna see on vaidlustatud. Samuti muudaks hageja poolt pakutud tõlgendus üldkoosoleku kokkukutsumise asjatult pikaks, kuna koosoleku kokku kutsumise otsustamisest kuni koosoleku toimumiseni läheks vähemalt 17 päeva, millest 10 kuluks kokkukutsumise otsuse jõustumisele ja 7 koosolekust liikmetele teatamisele. Hageja poolt on teise asjaoluna üldkoosoleku otsustusvõimetuse alusena välja toodud see, et koosolekukutsed olid erinevad ja nende põhjal ei olnud võimalik järeldada, et need kuulutused on üles pannud KÜ juhatus.

KÜ Paldiski Kivi 3 põhikirja p 6.4 kohaselt üldkoosoleku kokku kutsumisel informeeritakse liikmeid vähemalt 7 päeva ette. Teade üldkoosoleku toimumisest pannakse välja trepikodades. Teates üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg ja koht. Hageja poolt esitatud kolm koosoleku kuulutust/kutset on küll nii oma vormilt, kui ka sisult erinevad, kuid kohtu arvates ei ole tegemist seda laadi erinevustega, mida saaks pidada seaduse või põhikirja nõuete rikkumiseks, mis muudaks koosoleku otsustusvõimetuks. Kõigis kolmes kuulutuses on ära näidatud õigesti ja piisavalt põhjalikult koosoleku toimumise aeg ja koht. Hageja poolt osundatud asjaolu, et kohana on ära toodud Punase Risti saal ja see olevat ebapiisav, ei ole asjakohane. Nagu hageja esindaja ka ise istungil möönis, on Paldiskis üks Punase Risti saal ja seal on ka varem koosolekud toimunud. Seega on selline asukoha määratlus kohtu arvates piisav, kuna KÜ liige pidi seda kohta teadma. Hageja väide, et koosoleku kutsetelt ei ole selge, et need on üles pannud KÜ juhatus, ei ole põhjendatud. Kahel kutsel on kutse koostajaks märgitud „Juhatus“, samuti on kõigis kutsetes ära märgitud, et tegemist on ühistu koosolekuga (venekeelsetes: ). Samas ei suutnud ka hageja esindaja tuua ühtegi muud vormelit või viisi, kuidas oleks pidanud vaidlusalused kutsed vormistama. Seega ei ole kohtu arvates alust mõistlikult kahelda selles, et antud kutsed vormistas KÜ juhatus. Mis puutub päevakorra kajastamisse kutses, siis saab olla koosoleku otsustusvõimetuse aluseks vaid see, et päevakorda ei ole üldse ära toodud kutses ja seega läbi KÜ põhikirja p 6.4 ja MTÜS § 21 lg 1 oleks rikutud põhikirja nõudeid (päevakorra kajastamine kutses) ja koosolek oleks otsustusvõimetu. Asjaolu, et erinevates kutsetes teatatud päevakordades olid sisulised erinevused võib mõjutada vaidlusaluse koosoleku pädevust arutada/otsustada neid küsimusi MTÜS § 21 lg 4 tähenduses. Nagu nähtub hageja poolt esitatud kutsetest, siis 17.04.2003.a. ülespandud kutses (tähistatud Lisa 1) on päevakorrana ära toodud kolm päevakorra punkti: tööde loend, mis on vaja teha esmajärjekorras; juhatuse erakorralised valimised; muud jooksvad küsimused. Seega on päevakord ära toodud ja seda tähtaegselt (st 7 päeva enne koosolekut) ning põhikirja p 6.4 nõuded on täidetud. Seega puuduvad alused KÜ Paldiski Kivi 3 24.05.2003.a. üldkoosoleku otsustusvõimetuks tunnistamiseks. Koosolekul vastuvõetud otsuste kehtetus. KÜS § 13 lg 3 alusel on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 21 lg 4 järgi on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. KÜ põhikirja p 6.7 on sarnane MTÜS § 21 lg 4-ga.

KÜ põhikirja p 6.5 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. KÜS § 10 1 kohaselt võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada korteriühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine ühistu liige. Hageja väidete kohaselt on vaidlusaluse üldkoosoleku otsused tühised, kuna koosolekukutses ja koosolekul arutatud päevakorrad ei ühti ja samuti seetõttu, et koosolekul osalesid isikud, kes ei olnud KÜ liikmed ega saanud ka olla KÜ liikmete esindajateks. Kostja vastuväidete kohaselt oli koosolek otsustusvõimeline, kuna seal osales enamus KÜ liikmetest ning nemad kinnitasid lõpliku päevakorra. Kostja möönab, et Oode x ei ole küll KÜ liige, kuid see ei muuda koosolekut otsustusvõimetuks, kuna kohal olid 32 KÜ liiget 60-st. Hageja poolt osundatud x on aga pärandi vastu võtnud pärija, kel oli õigus osaleda koosolekul. Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et koosolekul osalesid ja hääletasid isikud, kes ei olnud KÜ liikmed ega saanud olla nende esindajad, on jäänud paljasõnalisteks. Hageja on küll osundanud osadele väidetavalt alusetult koosolekul osalenud isikutele, kuid ei ole oma väiteid tõendanud. xx osas on hageja väitnud, et tegemist on xx pärandihoidjaga, kostja väidete kohaselt aga pärandi vastuvõtnud pärijaga. Kuna kumbki ei ole oma väiteid tõendanud jätab kohus need tähelepanuta. Samuti on tõendamata hageja väited xx osalisest osalemisest ja osadele otsustele vastuhääletamise kohta. Kohus juhib hageja tähelepanu ka sellele, et on ekslik tema tuginemine korteriomandi seaduse (KOS) § 19 (igal korteriomanikul on 1 hääl sõltumata korteriomandite arvust), kuna see reguleerib korteriomanike ühisuse tegevust. Antud juhul on aga tegemist korteriühistuga, mille tegevust reguleerivad KÜS, MTÜS ja KÜ põhikiri. KÜ põhikirja p 6.6 kohaselt annab iga korter (korteriomand) ühe hääle. Kuna hageja väidete kohaselt kuulus xx kaks korterit, siis viited xx kahest häälest ühele alusetule häälele on põhjendamatud. Kostja poolt omaksvõetud hageja väide, et xx ei olnud KÜ liige ega saanud olla ka KÜ liikme esindajaks, ei mõjuta tulenevalt KÜ põhikirja p 6.5 üldkoosoleku otsustusvõimelisust ega otsuste vastuvõtmist, kuna otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete häälte enamusega (MTÜS § 22 lg 1 ja KÜ põhikiri p 6.7). Koosoleku kutsetes teatatud päevakorra ja koosolekul arutatud päevakorra vastavuse osas leiab kohus järgmist: Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja poolt esitatud kutsed Lisa 1 (eesti keeles) ja Lisa 3 (vene keeles) on välja pandud KÜ juhatuse poolt. Seda väitis hageja ja tunnistas ka kostja. Lisa 2 esitatud kutset kostja ei tunnista, aga samas ei oma see kutse ka tähtsust teatatud päevakorra osas, kuna see sellist ei sisalda. Seetõttu jätab kohus selle antud osas analüüsist välja ja arvestab kahte ülejäänut.

Hageja väitis, et Lisa 1 oli üles pandud 17.05.2003 ja Lisa 3 20.05.2003. Kostja väidete kohaselt pandi neid kuulutusi üles korduvalt ja juba enne 17.-ndat. Kumbki pool ei ole oma väiteid tõendanud. Hinnates antud väiteid kohus leiab, et kostja väited on usutavamad. Kohus lähtub sellest, et kuna otsustus koosoleku kokkukutsumise kohta tehti juba 09.05.2003.a., siis ei ole mingit mõistlikku põhjust, miks kostja ei oleks pidanud vastavad kuulutused üles panema juba enne viimast seaduslikku tähtaega st 17.05.2003.a. Samuti arvestab kohus seda, et vaagimisel olevad kuulutused (Lisad 1 ja 3) on oma ülesehituselt täiesti identsed ja sisult peaaegu identsed, sisaldades vaid ebaõnnestunud tõlkest tulenevaid erinevusi. Asjaolu, et hageja väidetavalt nägi ühte kuulutust 17.05.2003 ja teist alles 20.05.2003.a. ei välista iseenesest seda, et neid kuulutusi võis juhatus üles panna ka enne seda, kuid need läksid kaduma enne kui hageja neid nägi või märkas. Ebaõnnestunud tõlkeks peab kohus päevakorra esimest punkti, mis venekeelses (lisa 3) variandis annab sisuliselt kaks erinevat päevakorra punkti: 1. aruanne tehtud tööst ja 2. mida on vaja teha majas esmajärjekorras. Samas eestikeelne „tööde loend“ on kohmakas, millele järgneb aga venekeelse teksti täpne sõnasõnaline tõlge (välja on jäänud vaid sõna „majas“). Tulemuseks on aga sisuliselt üks päevakorrapunkt st kavandatavad tööd. Päevakorra 2. punkt eesti ja vene keeles ei oma sisulist erinevust kohtu arvates. Kehtiv seadus, ega ka KÜ põhikiri ei tee vahet juhatuse erakorralistel valimistel (eestikeelne) ja juhatuse liikmete ümbervalimisel. Seetõttu ei ole alust oletada, et antud tekstidest oleks keegi võinud märkimisväärselt erinevalt aru saada. Päevakorra 3. punkt „jooksvad küsimused“ oli hageja väidete kohaselt segane ja mittekonkreetne. Kohus leiab, et iga organisatsiooni tegevuses on hulk vähemtähtsaid küsimusi ja samuti küsimusi, mis võivad üles kerkida peale vastava koosoleku kokkukutsumise otsustamist ning nende mahutamine mõiste alla „jooksvad küsimused“ on tavapärane. Samas osundab kohus, et selle mõiste alla aga ei kuulu organisatsiooni seisukohalt olulised ja kaalukad küsimused. Seega sellise päevakorrapunkti teatamine iseenesest on lubatav, kuid kas selle päevakorrapunkti all otsustatud küsimused ka olid põhjendatult sinna arvatud, hindab kohus edaspidises. Hinnates eelnimetatud koosoleku kutseid neis sisalduva päevakorra osas leiab kohus, et koosolek kutsuti kokku päevakorraga:

5.Mitmesuguste jooksvate küsimustena otsustati: Alates 03.06.2003.a. rakendada võlgnevuste osas viivist 0,07% Igakuuliselt paigaldada trepikodadesse võlgnike nimekirjad Juhatusel üle vaadata juhatuse liikme xx töötasu territooriumi väliskoristuse eest Veemõõturi näidud esitada iga kuu 24.-25. kuupäevaks Kehtestada veetemperatuur suveperioodiks Võrreldes eelnevalt kohtu poolt koosoleku kutsetes teatatud päevakorda ja koosolekul arutatud päevakorda, siis arutatud päevakorra p 1, 2, 3 osas oli koosolekul pädevus otsuseid vastu võtta tulenevalt MTÜS § 21 lg 4. Antud küsimused olid teatatud koosoleku kutses ja seega sai üldkoosolek neid arutada ja otsuseid vastu võtta. Punkti 5 „jooksvad küsimused“ all arutatud ja vastu võetud otsused on kohtu arvates sellised, mida saab sellisena arutada jooksvate küsimustena. Mis puudutab aga arutatud päevakorra p 4, siis eelarve ja majandamiskulude arutamise kohta koosoleku kutsetes juttu ei olnud. Seejuures ei oma tähtsust see, et KÜ juhatus selle küsimuse ka oma otsusega päevakorda nimetas ja ka kavandatavate tööde arutamine (kuulutuste p 2) võis seda ka kaudselt eeldada. MTÜS § 21 lg 4 kohaselt peab aga päevakord olema teatatud ja koosolek on õigustatud arutama vaid küsimusi, mis on teatatud koosoleku kokkukutsumisel. Sama säte annab sellest reeglist vaid ühe erandi ja see on juhul, kui üldkoosolekust võtavad osa kõik KÜ liikmed, kuid seda vaidlusalusel koosolekul ei olnud. Kostja esindaja viide sellele, et koosolekul osales enamus, omab tähendust koosoleku otsustusvõime osas (KÜ põhikirja p 6.5 tähenduses), kuid mitte otsustus pädevuse osas MTÜS § 21 lg 4. Seega on koosoleku päevakorra p 4 esimese osa (eelarve/maksude kehtestamine) vastuvõtmisel rikutud MTÜS § 21 p 4, kuna sellest päevakorrapunktist ei teatatud koosoleku kokkukutsumisel ja puudus kõigi KÜ liikmete osavõtt koosolekust ning seetõttu puudus üldkoosolekul pädevus selle küsimuse arutamiseks. Samas punktis arutatud ja vastuvõetud otsus esmajärjekorras tehtavate tööde kohta on vastu võetud kehtivalt, kuna sellest teatati koosolekukutses ja selle poolt hääletas vajalik arv üldkoosolekust osavõtjaid. Seega tuleb tunnistada kehtetuks KÜ Paldiski Kivi 3 24. mai 2003.a. üldkoosoleku otsuse päevakorrapunkt 4 selles osas, mis kehtestas ühistu majandamiseks koguda 2,00 kr/m2 ja maja kapitaalremondiks 3,00 kr/m2.