Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-55-05 Otsuse kuupäev Tartu, 23. mai 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja V. Kõve Kohtuasi Aino Paalbergi hagi Varje Jänese vastu 98 804 krooni 80 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/1424/04 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A. Paalbergi kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 2. mai 2005. a Istungil osalenud isikud Kostja V. Jänes ja tema lepinguline esindaja, vandeadvokaat Natalia Suvorova. Resolutsioon
1.Muuta osaliselt Tallinna Ringkonnakohtu 23. novembri 2004. a otsuse põhjendusi. Ülejäänud osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Tagastada Triinu Vernikule A. Paalbergi kassatsioonkaebuselt
23.detsembril 2004. a tasutud kautsjon 670 (kuussada seitsekümmend) krooni 90 (üheksakümmend) senti.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.12. novembril 2003. a esitas Aino Paalberg Tallinna Linnakohtule hagi Varje Jänese vastu 67 388 krooni saamiseks. 1. juulil 2004. a esitas hageja nõude suurendamise avalduse, milles palus kostjalt välja mõista 98 804 krooni 80 senti. Hagiavalduse kohaselt käendasid hageja ja kostja OÜ Trendo Service (likvideerimisel) laenu, mille nimetatud osaühing sai 7. oktoobril 1999. a AS-lt Eesti Ühispank (praegune ärinimi AS SEB Eesti Ühispank). AS Eesti Ühispank esitas 25. juulil 2001. a võlgnikule ja käendajatele nõude tasuda laenulepingu järgsed maksed ennetähtaegselt 31. juuliks 2001. a, kuna võlgnik ei täitnud laenulepingut nõuetekohaselt. 19. septembril 2001. a esitas AS Eesti Ühispank kohtusse hagi, paludes OÜ-lt Trendo Service ning hagejalt ja kostjalt solidaarselt välja mõista 417 507 krooni 95 senti.
22.mail 2002. a esitasid selle menetluse kostjad vastuhagi laenulepingute, käenduslepingute ja kommertspandi seadmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Tallinna Linnakohtu 30. aprilli 2003. a määrusega lõpetati menetlus eeltoodud vaidluses poolte loobumisega vastastikustest hagidest, sest
15.aprillil 2003. a sõlmisid AS Eesti Ühispank, OÜ Trendo Service, A. Paalberg ja V. Jänes kohtuvälise kokkuleppe, mille kohaselt pidid võlgnik OÜ Trendo Service ja käendaja A. Paalberg maksma AS-le Eesti Ühispank kokkulepitud võlasumma 340 000 krooni ning AS Eesti Ühispank pidi lugema sellega võlgniku kohustuse täidetuks. AS Eesti Ühispank sai 15. aprillil 2003. a OÜ-lt NORDMELL 151 500 krooni ja A. Paalbergilt 188 500 krooni. V. Jänes oma kohustust käendajana ei täitnud ja võla tagasimaksmisel ei osalenud. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud temale endale langevas osas. Kuna linnakohtu
30.aprilli 2003. a määrusega jäeti kohtukulud poolte kanda ja õigusabikulud oli kandnud hageja, palus ta kohustuse täitmisel tehtud kuludena kostjalt välja mõista ka 4554 krooni 80 senti. Nõude
suurendamise avaldust põhjendas hageja asjaoluga, et OÜ-lt Trendo Service (likvideerimisel) ei ole võimalik temale langevat osa välja nõuda, kuna osaühingu suhtes toimub likvideerimismenetlus ja ta on maksejõuetu.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja arvates oli hagis nimetatud kohtuvälise kokkuleppe sisuks AS Eesti Ühispank poolt hagetava summa tasumine vaid OÜ Trendo Service ja hageja poolt. Seega võttis hageja käendajana koos võlgnikuga täielikult üle kohustused lepingu täitmisel, millega nõustus ka võlausaldaja. Kokkuleppe sõlmimisega loobus AS Eesti Ühispank nõudest kostja vastu. Võttes üle võla tasumise kohustuse, loobus hageja solidaarvõlgnike suhetest tulenevast nõudeõigusest kostja vastu. Kostja oli laenulepingu käendajaks ega saanud sellest kasu. Hageja oli laenulepingu sõlmimise ajal OÜ Trendo Service ainus juhatuse liige ning tegeles osaühingu majandustegevuse juhtimisega. Kostja vastutuse välistab võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg 5 teine lause. Kostja ei ole nõus hüvitama ka hageja õigusabikulusid. Hageja selline nõue on alusetu ega põhine ühelgi kokkuleppel.
3.7. aprillil 2004. a kaasas kohus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse OÜ Trendo Service (likvideerimisel). Kolmas isik pidas hagi põhjendatuks. 15. aprilli 2003. a kokkuleppe kohaselt tasusid kolmas isik ja hageja OÜ NORDMELL kaudu AS Eesti Ühispank kontole 340 000 krooni, millest 151 500 krooni oli OÜ Trendo Service vara müügist saadud raha ja 188 500 krooni hageja raha. Nimetatud kokkulepe ei muutnud käenduslepingust tulenevaid kostja kohustusi. Asjaolu, et pank nõustus sellega, et võla maksavad tagasi põhivõlgnik ja üks käendaja, ei muuda suhteid käendajate endi vahel.
4.Tallinna Linnakohtu 28. juuli 2004. a otsusega rahuldati hagi osaliselt. Kohtuotsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 67 083 krooni, millest 62 833 krooni kohustuse täitmiseks ja 4250 krooni kohtukulude katteks. Kohus leidis, et OÜ Trendo Service ja AS Eesti Ühispank vahel oli laenulepingutest tulenev kohustus, mida tagasid käendajatena hageja ja kostja. Laenu- ja käenduslepingutele kohaldatakse enne 1. juulit 2002. a kehtinud õigust. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad ENSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 207 lg 3 järgi võlausaldaja ees solidaarsete võlgnikena, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Hageja tõendas 15. aprilli 2003. a maksekorraldusega ja samal päeval sõlmitud kokkuleppega, et ta on osaliselt täitnud võlgniku kohustuse AS Eesti Ühispank ees. Kuigi maksekorralduse on teinud OÜ NORDMELL, ei ole see kohustuse lõppemise seisukohalt määrava tähendusega. Kohustuse täitmise võis TsK § 175 kohaselt osaliselt või täielikult panna kolmandale isikule, kui seadusest või lepingu olemusest ei tulene isikliku täitmise kohustust. Samalaadne on õiguslik regulatsioon ka VÕS §-s 78. Maksekorraldusest nähtub üheselt, et OÜ NORDMELL on täitnud laenukohustuse OÜ Trendo Service eest summas 151 500 krooni ja hageja eest summas 188 500 krooni. Seega vabastas kohustuse täitmine OÜ NORDMELL poolt laenaja ja käendajad täitmise kohustusest. Kooskõlas VÕS § 78 lg-ga 4 kuulub teise isiku eest kohustuse täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõudeõigus kohustuse täitnud isikule. Asjaolu, kas ja millises ulatuses on hageja kulutused OÜ-le
NORDMELL hüvitanud, ei mõjuta kostja õigusi ja kohustusi.
15.aprilli 2003. a kokkulepe ei ole käsitatav kostja kohustuse ülevõtmisena hageja ja kolmanda isiku poolt. Kohustuse ülevõtmine on suunatud võlasuhtes isikute vahetumisele, kusjuures tehingusse astunud isikule lähevad üle kõik senise poole võlad ja nõudeõigused. Sellekohaseid tingimusi kokkuleppes ei sisaldu. Seda ei mõjuta asjaolu, et täitmine toimus OÜ NORDMELL kaudu. Kostjaga sõlmitud käenduslepingu lõppemise aluseks on võla tasumine teiste solidaarvõlgnike poolt, mitte isikute vahetumine kohustuses. Kohustuse täitmisega on hageja omandanud seadusest tuleneva tagasinõudeõiguse. Solidaarvõlgnikud peavad VÕS § 69 lg-te 1 ja 2 järgi täitma omavahelistes suhetes kohustuse võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu, välja arvatud temale endale langevas osas. Mõnele solidaarvõlgnikule langenud osa täitmata jätmise korral kannavad VÕS § 69 lg 6 järgi vastutust ülejäänud solidaarvõlgnikud võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Hageja tagasinõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud tema täidetud kohustusest 1/3 osa nõudes. Hageja ei ole tõendanud nõudeõigust võlgnikule langeva osa täitmata jätmises. Käendussuhte olemusest tulenevalt ei piisa kaaskäendajalt laenaja osa nõudmisel üksnes asjaolust, et põhivõlgnik on jätnud oma osa tasumata. Võlgniku osa saab hinnata VÕS § 69 lg 6 tähenduses täitmata jäänuks üksnes juhul, kui hageja on realiseerinud oma tagasinõudeõigust põhivõlgniku suhtes ning see on jäänud tulemusteta. Hageja ei ole tõendanud võlgniku vastu nõude esitamist ning selle rahuldamata jätmist. Hageja ei ole esitanud ka tõendeid, mis kinnitaksid, et nõue põhivõlgniku vastu on perspektiivitu. Seega ei ole hageja nõue võlgnikule langenud kohustuse osa tagasinõudes kaaskäendaja vastu põhjendatud. Õigusabikulude tasumine hageja poolt 4554 krooni 80 sendi ulatuses ei ole hinnatav kohustuse täitmisel hageja tehtud kulutusena VÕS § 69 lg 5 tähenduses.
5.Linnakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palus linnakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi rahuldati. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23. novembri 2004. a otsusega linnakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ja jättis hagi kogu ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks kohtukuludena välja 7619 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt olid nii hageja kui kostja käendajad OÜ Trendo Service laenu saamisel. OÜ Trendo Service (likvideerimisel) kohustused AS Eesti Ühispank ees on lõppenud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on solidaarse kohustuse täitnud võlgnik, kellel on tagasinõudeõigus kostja vastu. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas 15. aprilli 2003. a kokkuleppe sõlmimisega võttis hageja enda kanda kohustuse tasuda võlg koos põhivõlgnikuga ja loobus nõudeõigusest kostja vastu. Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-st 11 tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda tsiviilkoodeksi sätetest. Vastavalt TsK § 207 lg-le 1 vastutavad kohustise täitmata jätmise korral võlgnik ja käendaja
kreeditori ees solidaarsete võlgnikena, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad võlausaldaja ees TsK § 207 lg 3 kohaselt solidaarsete võlgnikena, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. AS Eesti Ühispank poolt hagejaga ja kostjaga sõlmitud käenduslepingutes ei olnud suhted TsK § 207 lg-tes 1 ja 3 sätestatust erinevalt kindlaks määratud. Solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul on TsK § 188 lg 5 järgi tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisiti. Igaühel mitmest käendajast on TsK § 209 lg 3 järgi õigus tagasinõudele võlgniku vastu selle käendaja poolt tasutud summa ulatuses.
15.aprilli 2003. a kokkuleppe tekstist ei tulene otseselt, et hageja, kohustudes koos põhivõlgnikuga tasuma võlasumma 340 000 krooni, oleks loobunud teiste solidaarvõlgnike vastu tagasinõudeõigusest. Siiski oli kostjal kui heas usus tegutsejal alus mõistlikult eeldada, et teise käendajana tegutsenud hageja temalt midagi nõudma ei hakka, kuna käendus anti äriühingu, mille osanik oli hageja, huvidest lähtudes ja ka 15. oktoobri 2003. a kokkulepe sõlmiti eelkõige hageja ja temaga seotud osaühingute huvides, mis ilmneb kokkuleppe p-st 4.
15.aprilli 2003. a kokkuleppest nähtub, et pangale võla tasumine oli hagejale vajalik, et kustutada oma isiklikule kinnistule seatud kohtulik hüpoteek summas 200 000 krooni, vabastada OÜ Trendo Service, mille ainuosanik, juhatuse liige ja likvideerija ta on, arvelduskonto ja vallasvara arestist ning müüa selle osaühingu vara teisele osaühingule, mille osanik ta on. Kokkuleppe p 2 järgi kohustusid OÜ Trendo Service ja hageja tasuma AS-le Eesti Ühispank 340 000 krooni selliselt, et OÜ NORDMELL kannab selle summa AS-le Eesti Ühispank üle samal päeval hiljemalt kell 12.00.
15.aprilli 2003. a maksekorraldusest nähtub 340 000 krooni tasumine. Kuigi maksekorraldusel on märge �Trendo Service OÜ ostu-müügileping 151 500.00 ja Aino Paalberg 188 500.00", ei tähenda see, et hageja kui füüsiline isik on käendajana OÜ Trendo Service kohustuse panga ees täitnud ja et tal on kohustuse täitnud solidaarse võlgnikuna tagasinõudeõigus kostja vastu. Hageja kui OÜ Trendo Service ainuosanik ja juhatuse liige müüs nimetatud osaühingu vara OÜ-le NORDMELL, kus ta on osanik, küll 151 000 krooni ees, kuid asjas puuduvad tõendid, et ta oleks ise oma varast teinud AS-le Eesti Ühispank 188 500 krooni suuruse makse OÜ Trendo Service võla tasumiseks. See ei nähtu ka OÜ NORDMELL 15. aprilli 2004. a kirjast nr 7, milles räägitakse hageja poolt nimetatud osaühingule rahaliste sissemaksete tegemisest 63 000 krooni ulatuses ja osaniku 31. detsembri 2003. a otsusest loobuda oma nõudest OÜ NORDMELL vastu. Õige on küll linnakohtu seisukoht, et kohustuse täitmine OÜ NORDMELL poolt vabastas laenaja ja käendajad täitmise kohustusest, kuid sellest ei tulene tagasinõudeõiguse tekkimist hagejal, kes AS-le Eesti Ühispank võlga maksnud ei ole. Asjaolu, et äriühing, mille osanik hageja on, maksis teatud huvidest lähtuvalt OÜ Trendo Service võlasumma, ei anna iseenesest hagejale kui füüsilisele isikule tagasinõudeõigust TsMS § 188 lg 5 järgi.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kassatsioonkaebuses palub hageja tühistada ringkonnakohtu otsuse ning saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Kassatsioonkaebuse kohaselt ei tulene TsK § 207 lg-st 3 ega § 188 lg-st 5 käenduse sõltuvus võlgniku ja käendaja vahelisest suhtest ega käendajate omavahelisest suhtest. Seega ei saanud kostja eeldada, et teine käendaja ei esita tema vastu tagasinõuet. Ringkonnakohus on tulnud meelevaldsele järeldusele, et käendajate omavahelises suhtes oli kostjal alust heas usus ja mõistlikult eeldada, et hageja ei kasuta tagasinõudeõigust, kuna käendus oli antud äriühingu huvides, mille osanik oli hageja. Ringkonnakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 78 lg 1. Selle sätte mõtte kohaselt ei astu kolmas isik võlasuhtesse võlgniku asemele, vaid üksnes täidab võlgniku eest kohustuse. Riigikohus on mitmes lahendis selgitanud TsK § 175 lg 2 toimet ja märkinud, et kohtud peavad välja selgitama poolte tegeliku tahte juhul, kui kohustuse täidab kolmas isik. Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta 15. aprilli 2003. a kokkuleppes väljendatud poolte tahte. Tulenevalt VÕS § 78 lg-st 1 ei oma tähtsust, kes hageja nimel kohustuse täitis. Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, milliste tõendite põhjal jõudis ta järeldusele, et hageja ei ole täitnud käendaja kohustust.
8.Vastuses kassatsioonkaebusele palub kostja jätta kaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse muutmata.
9.Riigikohtu istungil jäid kostja ja tema esindaja vastuses esitatud seisukohtade juurde.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsust tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 362 p 5 järgi osaliselt muuta põhjenduste osas. Ülejäänud osas tuleb otsus jätta muutmata.
11.Asja lahendamiseks on kohtud tuvastanud järgmist: 1) OÜ Trendo Service sai AS-lt Eesti Ühispank laenu; 2) hageja ja kostja sõlmisid OÜ Trendo Service laenu tagamiseks AS-ga Eesti Ühispank 7. oktoobril 1999. a käenduslepingud; 3) AS Eesti Ühispank esitas kohtusse hagi, paludes OÜ-lt Trendo Service, hagejalt ja kostjalt välja mõista solidaarselt 417 507 krooni 95 senti, ning samas asjas esitasid kostjad vastuhagi laenulepingute, käenduslepingute ja kommertspandi seadmise lepingu kehtetuks tunnistamiseks; 4) 15. aprillil 2003. a sõlmisid AS Eesti Ühispank, OÜ Trendo Service, hageja ja kostja kokkuleppe, mille kohaselt loeti 340 000 krooni tasumisel AS-le Eesti Ühispank lõppenuks OÜ Trendo Service laenulepingust tulenevad kohustused; 5) OÜ NORDMELL kandis 15. aprilli 2003. a maksekorraldusega AS-le Eesti Ühispank üle 340 000 krooni; 6) Tallinna Linnakohtu 30. aprilli 2003. a määrusega lõpetati menetlus AS Eesti Ühispank hagis ja kostjate vastuhagis, sest pooled loobusid nõuetest.
12.Tulenevalt VÕSRakS §-st 11 tuleb käendajate omavahelise suhte hindamisel lähtuda enne
1.juulit 2002. a kehtinud õigusest, kuna käenduslepingud sõlmiti 1999. a, samuti muutusid käendulepingust tulenevad kohustused sissenõutavaks enne 1. juulit 2002. a. Seega tuleb ka võlausaldaja nõude täitmise küsimus ja käendajatevahelised võimalikud tagasinõuded lahendada tsiviilkoodeksi käendust ja solidaarset kohustust reguleerinud sätete alusel. Samas tuleb 15. aprilli
2003. a kokkuleppele võla tasumise kohta AS-le Eesti Ühispank kohaldada võlaõigusseadust.
13.Käesolevas asjas on hageja ja kostja käendanud AS Eesti Ühispank nõuet OÜ Trendo Service vastu. AS Eesti Ühispank nõude on täitnud OÜ NORDMELL. Ringkonnakohus on leidnud, et sellega vabanesid nii OÜ Trendo Service kui hageja ja kostja täitmise kohustusest, kuid OÜ NORDMELL makse tegemist ei saa lugeda hageja makseks. Kolleegium nõustub hagejaga, et ringkonnakohus on sellisele järeldusele jõudes ebaõigesti hinnanud nii 15. aprilli 2003. a lepingut kui ka selle alusel tehtud makse õiguslikku tähendust. Võlgnik ei pea TsK § 175 lg 2 järgi täitma kohustust isiklikult. Sama tuleneb ka VÕS § 78 lg-st 1. Seega võis käendaja oma kohustuse täita isiklikult, kuid samuti võis seda tema eest teha kolmas isik. Käesoleval juhul on 15. aprilli 2003. a kokkuleppes kokku lepitud selles, et võlgnik OÜ Trendo Service ja hageja tasuvad 340 000 krooni OÜ NORDMELL kaudu. Võlausaldaja ning V. Jänes on sellega nõustunud. Oluline ei ole, mis põhjusel kolmas isik võlgniku eest tema kohustuse täidab, kuna see puudutab vaid kolmanda isiku ja võlgniku omavahelist suhet, mitte aga võlgniku suhteid täitmisest tulenevalt teiste isikutega. Seega on ebaõige ringkonnakohtu järeldus, et hageja kui võlgnik ei ole oma kohustust käendajana täitnud. Sellekohased põhjendused tuleb ringkonnakohtu otsusest välja jätta.
14.Ühiselt käenduse andnud isikud vastutavad TsK § 207 lg 3 kohaselt võlausaldaja ees solidaarvõlgnikena, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ringkonnakohus ei ole tuvastanud, et käenduslepingutes oleks kokku lepitud, et hageja ja kostja ei ole solidaarsed võlgnikud. Igaühel mitmest käendajast on TsK § 209 lg 3 järgi tagasinõude õigus võlgniku vastu käendaja poolt tasutud summa ulatuses. Nimetatud sättega tagatakse käendajale tema poolt tasutu tagasinõudeõigus põhivõlgniku vastu. Käendajal ei ole kohustust võlausaldajale täites isiklikku huvi täitmise vastu, mistõttu peab kokkuvõttes täitma kohustuse just põhivõlgnik. Seega on hagejal käendajana tagasinõudeõigus eelkõige põhivõlgnik OÜ Trendo Service vastu. Kolleegiumi arvates ei välista TsK § 209 lg 3 aga mitme käendaja omavahelisi tagasinõudeid. Mitme käendaja olemasolul ei pea võla tasunud käendaja kandma üksinda põhivõlgniku maksevõimetuse riisikot, vaid seda peavad kandma käendajad ühiselt. Kaaskäendajate kui solidaarvõlgnike omavahelisi suhteid reguleeris TsK § 188 lg 5, mille esimese lause järgi on solidaarse kohustuse täitnud võlgnikul tagasinõudeõigus ülejäänud võlgnike vastu võrdsetes osades, välja arvatud temale endale langev osa, kui seaduse või lepinguga ei ole määratud teisiti. Seega sätestas TsK § 188 lg 5 kohustuse täitnud käendajale tagasinõudeõiguse ka teiste käendajate vastu. Kolleegium märgib, et põhimõtteliselt samasugune tagajärg tuleneb ka VÕS §-des 69, 150 ja 152 sätestatust.
15.Küll nõustub kolleegium ringkonnakohtuga, et hagejal puudus kostja vastu tagasinõue 15. aprilli 2003. a kokkuleppest tulenevalt. Kuigi seaduse järgi on käendajal kohustuse täitmise korral tagasinõue kaaskäendajate vastu omavahelises suhtes neile langevas osas, võib käendaja sellest õigusest ka VÕS § 207 järgi loobuda. Analüüsides kokkulepet ning selle sõlmimise ja täitmisega seotud asjaolusid tervikuna, jõudis ringkonnakohus põhjendatult järeldusele, et kuigi kokkuleppe tekstis ei ole sõnaselgelt väljendatud, et hageja oleks tagasinõudeõigusest loobunud, võib seda kokkuleppest siiski järeldada. Kuna kokkuleppe alusel lubasid OÜ Trendo Service ja hageja tasuda
OÜ Trendo Service võla AS Eesti Ühispank ees ja kokkuleppe osaline oli ka kostja, võis ta pooltevahelistele varasematele suhetele ning hea usu põhimõttele tuginedes ja VÕS § 29 lg-st 3 lähtudes põhjendatult eeldada, et tema vastu võlast tulenevalt enam nõudeid ei esitata. A. Kull, H. Jõks, V. Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.